LINGID TEENUSTELE
 
 

Tasuta otsing

Tõlked vene keelde

Tallinna õigusaktide register

ESTLEXi RAAMATUD

Kalapüügiseadus vene keeles
Seisuga 13.07.2014
Loe lähemalt...
Hind 17.00€ (hind sisaldab km)

Karistusseadustik vene keeles
Seisuga 08.03.2014
Loe lähemalt...
Hind 25.00€ (hind sisaldab km)

Halduskohtumenetluse seadustik vene keeles
Seisuga 01.01.2014
Loe lähemalt...
Hind 30.00€ (hind sisaldab km)

Jahiseadus vene keeles
Seisuga 01.06.2013
Loe lähemalt...
Hind 11.99€ (hind sisaldab km)

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus
Seisuga 01.01.2014
Loe lähemalt...
Hind 12€ (hind sisaldab km ja saatmiskulud)

Kriminaalmenetluse seadustik vene keeles 
Muudatused seisuga 08.03.2014
Loe lähemalt...
Hind 30€ (hind sisaldab km)

Välismaalaste seadus vene keeles
Muudatused seisuga 12.07.2013
Loe lähemalt...
Hind 25€ (hind sisaldab km)

Brošüüri tellimiseks võta ühendust 5842 6052 või e-posti aadressil anu@estlex.ee


AVALEHT

Uudised

ESTLEX-i kaubamärgi all osutame kolme liiki teenuseid:
• ESTLEX-i õigusinfosüsteemi teenuseid,
• omavalitsustele õigusaktide andmebaasi pidamise ja avalikustamise teenust,
• õigusaktide venekeelseid tõlkeid ja nende haldamise teenust kliendi kodulehel.

ESTLEXi õigusinfosüsteemi tasuta osas on võimalik igaühel tutvuda kehtivate riiklike õigusaktidega - seaduste ja määrustega.

Erinevad tasulised teenusepaketid on suunatud eelkõige neile, kes oma igapäevatöös erinevat õigusinfot vajavad ja oma aega kõrgelt hindavad.
Enne elektroonilise Riigi Teataja (eRT) loomist oli ESTLEX ainuke arvestatav õigusaktide elektrooniline andmebaas Eestis. Kui eRT eesmärk on eelkõige teha kõigile tasuta kättesaadavaks nii uued õigusaktid kui kehtivate aktide varasemad versioonid, siis ESTLEX pakub lisaks sellele veel aktidevahelisi hierarhilisi ja rööpseoseid, õigusharudesse liigitamist, seoseid riigikohtu lahenditega, Euroopa Liidu õigusaktidega jm. Teisisõnu - eRT tagab igale inimesele võimaluse saada kätte õigusakti ametlik tekst, ESTLEX on aga õiguse rakendaja igapäevane töövahend olukorras, kus õigusakti sätte õigel tõlgendamisel on vajalik vaadata akte juba koostoimes.

Pikka aega oleme tegelenud ka õigusaktide tõlkimisega vene keelde ja tõlgitud aktide terviktekstide koostamisega. Tõlkimisel oleme olulist rõhku pannud eelkõige tõlgete kvaliteedile. Valdavalt on tõlked kättesaadavad ESTLEXi tasuliste teenuste koosseisus, aga Rahvastikuministri büroo ja AS Andmevara koostööprojekti tulemusena oli kõige olulisemate õigusaktide tõlgetega võimalik tutvuda ka tasuta. Tänaseni on tasuta kättesaadavad need aktitõlked, mis pärast koostööprojekti lõppu on endiselt kehtivas seisus.

Regulaarselt koostatavad uudiskirjad on viimasel ajal järjest enamatele kasutajatele abiks õigusruumis toimuvatest muudatustest ülevaate saamisel.

Kohalike omavalitsuste õigusaktide registrite pidamise teenus kätkeb endas nii KOVide poolt väljastatavate õigusaktide sisuhaldust (õigusaktide registreerimine ja terviktekstide koostamine), kui ka andmebaasi majutamist.

Tallinna linna õigusaktide registrit (TÕR) peame me alates 2000. aastast. TÕRi vastutavaks töötlejaks on Tallinna Linnakantselei ja volitatud töötlejaks ESTLEX OÜ. Lepingu alusel osutatakse Tallinna linnale nii sisuhaldust kui majutusteenust.

Õigusaktide venekeelsed tõlked ja nende haldamise teenus kliendi kodulehel. Tõlgime soovitud akti, jälgime seaduses tehtavaid muudatusi, tõlgime muudatused ning moodustame muudatuste põhjal seaduse terviktekstid. Kliendi kodulehel on link õigusakti tõlkele, mida kogu aeg ajakohasena hoiame.

Ajakiri Notar Bene
02.04.2015

Ilmunud on uus ajakiri -  Notar Bene. Notar Bene on notarite ja Notarite Koja tegemisi kajastav väljaanne. Uue ajakirjaga saab tutvuda siin.

Ajakirja „Õiguskeel“ uus number
31.03.2015

Ilmunud on ajakirja „Õiguskeel“ 2015. aasta esimene number.
Ajakirjas ilmunud artikleid saab lugeda siit.

Eesti kohtusüsteem on mitme näitaja põhjal Euroopa Liidu tõhusamate seas
17.03.2015

Euroopa justiitssüsteemi tulemustabelist selgub, et Eesti kohtusüsteem on mitme näitaja põhjal Euroopa Liidu tõhusamate seas.
Eesti on tabelis esimesel kohal infotehnoloogia võimaluste kasutamisel maksekäsu kiirmenetluste puhul, saades koos Malta ja Portugaliga maksimumhinnangu. Tabelis kõrgel kohal ollakse ka Eesti kohtunike osalemises EL seadusandluse või teiste liikmesriikide seadusandluse alastel koolitustel.
Rohkem saab tulemustabelist ja uuringust lugeda Riigikohtu lehelt.

Riigikaitseseadus
13.03.2015

Riigikogu võttis 11. veebruaril vastu riigikaitseseaduse.
Selle seadusega ühendatakse uuendatud kujul seni eraldi seadustena kehtivad rahuaja riigikaitse seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus. Seaduse peamine eesmärk on tagada Eesti kiirem ja parem valmisolek reageerida muutunud julgeolekuohtudele. Riigikaitseseadus jõustub 1. jaanuaril 2016. a.
Rohkem saab lugeda siit.

2014. a parim ja halvim seadus
26.02.2015

2014. aasta parima seaduse auhinna sai karistusseadustiku revisjon, millega muudeti õiguskord mõistusepärasemaks ja vähem repressiivseks.
Halvima seaduse tiitli pälvis riigikogu liikme staatuse seadus, mis muutis riigikogu liikmete puutumatuse regulatsiooni.
Rohkem saab parima ja halvima seaduse kohta lugeda siit. Nominentide kohta saab aga lugeda siit.

Riigikogu XII koosseisu viimane istung
19.02.2015

Täna, 19.02, toimus Riigikogu XII koosseisu viimane istung.
Nelja aasta jooksul võttis Riigikogu vastu 623 õigusakti, sealhulgas 477 seadust, 143 otsust ja 3 avaldust. Viimasest, ajaloolise lõpuga istungist, saab rohkem lugeda siit.

Maksukeskkonna stabiilsust suurendav seadus
19.02.2015

Riigikogu täiendas täna maksukorralduse seadust nii, et maksuseaduse kui ka selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Nimetatud muudatuse aluseks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kollektiivne pöördumine, mille eesmärgiks on maksukeskkonna stabiilsuse suurendamine, parandada maksumuudatuste ettenähtavust ja jätta maksukohustuslastele rohkem aega maksumuudatustest tulenevateks ümberkorraldusteks. Rohkem saab lugeda siit.

Riigikogu kiitis heaks valimisea langetamise kohalikel valimistel
15.02.2015

Riigikogu võttis vastu valimisea langetamise kohaliku omavalitsuse valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale, kuid põhiseaduse muutmist eeldav seadusemuudatus vajab kehtima hakkamiseks ka Riigikogu järgmise koosseisu heakskiitu. Seadusemuudatuse eesmärgiks on läbi valimisea alandamise kaasata senisest enam noori inimesi kohaliku elu avalike asjade arutamisse ja otsustamisse.
Rohkem saab lugeda siit.