AVALDATUD :
RTL, 23.09.2009, 73, 1073
Nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele, nõuded retsenseerimisele ja kinnitusmärke vormile
Haridus- ja teadusministri 18. septembri 2009. a määrus nr 66
Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 23 lõike 5 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Õppekirjandus käesoleva määruse mõistes on õpik ja töövihik. Samuti on õppekirjanduseks tööraamat 1.–2. klassile, lihtsustatud riikliku õppekava korral 1.–9. klassile, toimetuleku riikliku õppekava korral 1.–9. klassile ning lihtsustatud või toimetulekuõppekava alusel välja töötatud töölehtede komplekt.
(2) Tööraamat täidab õpiku ja töövihiku funktsiooni.
(3) 1. klassi eesti ja vene keele I poolaasta õpikut nimetatakse aabitsaks.
§ 2. Õppekirjandusele esitatavad nõuded
(1) Õppekirjanduse aluseks on riiklik õppekava.
(2) Õppekirjandus lähtub õppekava üldosas nimetatud alusväärtustest, sh arvestab mitmekultuurilisuse põhimõtet, väldib stereotüüpe, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, usulisi, kultuurilisi või rassilisi eelarvamusi.
(3) Õppekirjandus aitab kaasa riikliku õppekava üldosas esitatud õpetuse ja kasvatuse ülesannete elluviimisele.
(4) Õppekirjanduse koostamisel arvestatakse kooliastme võtmepädevuste ning läbitavate teemade pädevustega.
(5) Õppekirjanduse koostamisel lähtutakse ainekavades esitatud eesmärkidest, õppesisust, õppetegevustest ja õpitulemustest.
(6) Õppekirjandus suunab aktiivõppemeetodite rakendamisele.
(7) Õppekirjandus on sihtrühmale eakohane ja arvestab õppeaine eripära.
(8) Õppeülesanded on mitmekesised, ainedidaktiliselt otstarbekad, nende tööjuhendid on asjakohased ja arusaadavad.
(9) Õppekirjanduse tekstid on koostatud korrektses keeles.
(10) Õppekirjanduse maht arvestab kohustuslike nädalatundide või kursuste arvu.
§ 3. Õpikule esitatavad tehnilised nõuded
(1) 1.–3. klassi õpikud peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) põhiteksti trükikirja suurus peab olema vähemalt 14 punkti ja teksti reavahe vähemalt 4 punkti;
2) aabitsa teksti trükikirja suurus peab olema vähemalt 16 punkti ja teksti reavahe vähemalt 10 punkti;
3) ühe õpiku kaal või mitmeosalise õpiku kogukaal võib olla kuni 400 grammi;
(2) 4.–6. klassi õpikud peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) põhiteksti trükikirja suurus peab olema vähemalt 12 punkti ja teksti reavahe vähemalt 2 punkti;
2) õpiku kogukaal võib olla kuni 450 grammi;
(3) 7.–9. klassi õpiku kogukaal võib olla kuni 500 grammi.
(4) Õppekirjandus trükitakse katmata või kaetud mati pinnaga paberile, mille kaal on 70–80 g/m2, I kooliastme õppekirjanduse puhul 80–100 g/m2.
§ 4. Töövihikule esitatavad tehnilised nõuded
(1) Töövihik moodustab ühe klassi vastava õppeaine õpiku või õpikutega tervikliku õppekomplekti.
(2) 1.–3. klassi töövihikute põhiteksti trükikirja suurus peab olema vähemalt 14 punkti ja teksti reavahe vähemalt 3 punkti.
(3) Alates 4. klassist peab töövihiku põhiteksti trükikirja suurus olema vähemalt 12 punkti ja teksti reavahe vähemalt 2 punkti.
§ 5. Õppekirjanduse retsenseerimine
(1) Õppekirjanduse retsensendiks võib olla vastava eriala või ainedidaktika õppejõud, teadustöötaja, spetsialist või õpetaja. Õpetajal peab olema vanempedagoogi või pedagoog-metoodiku ametijärk.
(2) Spetsialist käesoleva määruse tähenduses on isik, kellel on laialdased teadmised ja kogemus retsenseeritavas aines ja ainedidaktikas.
(3) Kirjastus tellib õppekirjandusele vähemalt kaks retsensiooni.
(4) Retsensentide valikul peab kirjastus arvestama, et:
1) üks retsensentidest peab olema koolis töötav õpetaja, kes on selles kooliastmes õpetanud vähemalt kolm aastat;
2) teine retsensent peab olema vastava eriala või ainedidaktika õppejõud, teadustöötaja või spetsialist.
(5) Retsensioonid tehakse õpiku, töövihiku ja tööraamatu igale osale eraldi.
(6) Retsensent esitab retsensiooni kirjaliku dokumendina, millel on retsensendi allkiri ja koostamise kuupäev.
(7) Retsensioonis antakse hinnang kõigi §-s 2 nimetatud nõuete täitmisele.
(8) Retsensentidel on õigus õppekirjanduse retsensioonis teha parandus- ja täiendusettepanekuid. Kirjastus on kohustatud arvesse võtma neid parandus- ja täiendusettepanekuid, mille puhul retsensent on viidanud õppekirjanduse vastusolule riiklikule õppekavale. Teiste parandus- ja täiendusettepanekute mittearvestamine peab olema retsensendi ja kirjastuse vahel kirjalikult kooskõlastatud.
(9) Õppekirjanduse väljaandja ei levita õpikut, töövihikut ja tööraamatut enne retsensioonide esitamist.
(10) Õppekirjanduse väljaandja säilitab retsensioone 10 aastat.
§ 6. Kinnitusmärge
(1) Kinnitusmärge tähistab õppekirjanduse vastavust riiklikule õppekavale ja käesoleva määrusega õppekirjandusele esitatavatele nõuetele.
(2) Kirjastajal on õigus käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastava õppekirjanduse tiitellehe pöördele trükkida kinnitusmärge:
«Kirjastaja kinnitab: õpik/töövihik/tööraamat vastab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele».
(3) Kirjastaja lisab õppekirjanduse tiitellehe pöördele õppekirjanduse retsensentide nimed.
§ 7. Rakendussäte
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2009. aasta 1. septembrist.
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Haridus- ja teadusministri 16. oktoobri 2007. a määrus nr 65 «Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja õppekirjandusele» (RTL 2007, 80, 1379; 2008, 88, 1239) tunnistatakse kehtetuks.
