AVALDATUD :
RTI, 05.03.2010, 10, 51
REDAKTSIOON:
VV m 17.06.2010 Nr. 77 jõust. 01.07.2010
RT I 2010, 36, 213
'
«2010. aasta riigieelarve seaduses» kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud toetuste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord
Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 2010. a määrus nr 23
Määrus kehtestatakse «2010. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ning «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõike 3 alusel ja kooskõlas «2010. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõikega 7.
1. peatükk
ÜLDOSA
§ 1. Kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarves määratud vahendite jaotamine 2010. aastal
Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondist «2010. aasta riigieelarve seaduse»:
1) § 4 lõike 1 alusel määratavate vahendite (edaspidi tasandusfond) jaotus;
2) § 4 lõigete 2 ja 7 alusel jaotatavate muude vahendite jaotus hariduskulude toetuseks, toimetulekutoetuste maksmise toetuseks, sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuseks, omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimistoetuseks ning saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele määratud toetuseks (edaspidi koos toetusfond).
§ 2. Tasandusfondi vahendite jaotamine
Tasandusfondi vahendid summas 1 101 500 000 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtuvalt «2010. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale.
§ 3. Toetusfondi vahendite jaotamine
Toetusfondi vahendid summas 3 645 541 075 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt §-dele 4–21.
2. peatükk
HARIDUSKULUDEKS MÄÄRATUD VAHENDITE JAOTAMINE
§ 4. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste hariduskulude toetuseks määratakse 3 124 974 375 krooni.
(2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 2 814 388 821 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 5–14 kehtestatud arvestuspõhimõtetest üldhariduskoolide õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib nimetatud vahendite arvelt teha ainult õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, üldhariduskoolide investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulusid. Kohaliku omavalitsuse üksus peab nimetatud vahendite arvelt katma uutele õppekavadele üleminekuks vajalikud täienduskoolituse ning õpikute ja õppevahendite soetamise kulud.
§ 5. Hariduskulude vahendite jaotamisel aluseks võetavad määrad ning koefitsient
(1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse päevases õppes kooliastmeti aluseks järgmised õpilase kohta kehtestatavad baastoetuse (edaspidi pearaha) määrad:
| 1) I kooliastmes | 11 479 krooni, |
| 2) II kooliastmes | 14 011 krooni, |
| 3) III kooliastmes ja pikendatud õppeajaga klassides | 16 205 krooni, |
| 4) gümnaasiumis | 14 348 krooni. |
(2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse õhtuses õppes aluseks järgmised pearaha määrad:
| 1) I–III kooliastmes | 12 154 krooni, |
| 2) gümnaasiumis | 9 839 krooni, |
| 3) õhtuõpe vanglas | 20 662 krooni. |
(3) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad:
| 1) klassijuhataja tasu | 16 258 krooni, |
| 2) juhtimiskoha lisatoetus | 234 394 krooni, |
| 3) lisatund | 8 609 krooni, |
| 4) õppetund | 246 krooni. |
§ 6. Arvestuslik klassikomplektide moodustamine kooliti
(1) Tavaõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti, jagades õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. I–III kooliastme klasside täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 24 õpilast. Sanatooriumiklassid loetakse käesoleva määruse tähenduses tavaõppe klassideks.
(2) Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita tohib 1.–4. ja 3.–6. klasse.
(3) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 15 lõikes 1 ja § 26 lõikes 1 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klassikomplektide arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi ja abiklassi puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui I ja II kooliastme peale kokku on nendes klassides üle 12 õpilase, siis liidetakse klasse vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele. Liitpuuetega laste klassi, toimetulekuklassi ja hooldusklassi täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 6 õpilast.
(4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta moodustatuks hariduslike erivajadustega õpilaste klasse I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast.
(5) Õhtu- ja kaugõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti ja õppevormiti eraldi, jagades õpilaste arvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. Juhul kui vastava õppevormi klassiastmes on vähem kui 10 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole ühe komakohani. Kui õhtuõppe III kooliastmes õpib vastavas klassiastmes vähem kui 10 õpilast, kuid kooliastmes kokku on vähemalt 30 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole lähima täisarvuni.
(6) Arvestuslike klassikomplektide moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et erineva klassi täituvuse ülemise piirnormiga, õppevormiga ja õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte klassi. Eraldi moodustatakse eesti ja vene õppekeelega klassid ning keelekümblusklassid. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Päevane õpe arvestatakse õhtu- ja kaugõppest eraldi. Tervislikel põhjustel koduõppel olevaid õpilasi arvestuslike klassikomplektide moodustamisel ei arvestata.
(7) Klasside moodustamisel arvestatakse ühe kooli erinevates õppehoonetes õppivad õpilased eraldi, kui õppehoonete vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning omavalitsusüksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud.
§ 7. Eriolukorras olevad koolid
Eriolukorras olevaks kooliks on:
1) kool, mis asub väikesaarel;
2) põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib 10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele selle kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed pidi rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2. Kaugust arvestatakse III kooliastme või kogu kooli õpilasi arvesse võttes, olenevalt sellest, milline arvestus on kooli jaoks soodsam.
§ 8. Pearaha arvestamine
Iga päevases ja õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse pearaha § 5 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud määras vastavalt õpilase õppevormile ja kooliastmele.
§ 9. Lisaraha arvestamine
(1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest I–III kooliastme päevase õppevormiga klassidele ja III kooliastme õhtuse õppevormiga klassidele.
(2) Klassiastmele, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha päevase õppe korral järgmiselt:
| 1) 1–16 õpilase puhul | (17–n)-kordne pearaha, |
| 2) 18–24 õpilase puhul | (24–n)-kordne pearaha, |
| 3) 27–33 õpilase puhul | (34–n)-kordne pearaha, |
| kus «n» on õpilaste arv sellel klassiastmel. |
(3) Õhtuõppe III kooliastmes arvestatakse klassiastmele lisaraha 1–16 õpilase puhul mahus, mille võrra klassiastme õpilaste arv on väiksem kui seitseteist.
(4) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv vastavas klassis.
(5) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme tavaõppe klassidele lisaraha vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv klassis.
§ 10. Lisaraha eraldamise tingimused
(1) Lisaraha ei eraldata kohaliku omavalitsuse üksusele eesti, soome ja inglise õppekeelega klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1000 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1000 või rohkem. Asumitega kohaliku omavalitsuse üksuse puhul vaadatakse eraldi asetsevaid asumeid eraldi.
(2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme tavaõppe klassides ja liitklassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 6 lõikes 6 esitatud põhimõtet.
(3) Lisaraha ei arvestata III kooliastme tavaõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest.
(4) Lisaraha ei arvestata III kooliastme õhtuõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õhtuõppe õpilaste arv III kooliastmes on väiksem kui 30 õpilast.
(5) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme puhul ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi.
(6) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud erakoolidele lisaraha arvestamiseks peab kooli klasside keskmine täituvus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast.
(7) Hariduslike erivajadustega klasside puhul ei arvestata lõikes 1 toodud kitsendust.
§ 11. Täiendavate palgavahendite arvestamine
(1) Tavakooli kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses ning vanglas kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid pooleteise lisatunni määra ulatuses.
(2) Eksternõppes oleva õpilase kohta arvestatakse vahendeid viieteist õppetunni määra ulatuses.
(3) Üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid kolme õppetunni määra ulatuses võetud kursuse kohta.
(4) Paralleelklassideta ja lisarahastatavatele tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 1–17.
(5) Iga § 6 lõike 2 alusel liitmisele kuuluva klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses.
(6) Vene õppekeelega I–III kooliastme tava-, õhtuse ja kaugõppe puhul arvestatakse klassi kohta täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.
(7) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest.
(8) Iga hariduslike erivajadustega õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.
(9) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, keda ei arvatud § 6 lõike 4 tingimusest tulenevalt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.
(10) Uusimmigrandist õpilasele, kes õpib eesti koolis eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.
(11) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.
(12) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub lihtsustatud õppekava alusel.
(13) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.
(14) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub toimetuleku riikliku õppekava alusel.
(15) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.
(16) Lapsevanema soovil koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid I kooliastmes kaheksateist õppetunni määra ulatuses, II kooliastmes kahekümne kuue õppetunni määra ulatuses ja III kooliastmes kolmekümne nelja õppetunni määra ulatuses.
(17) Iga § 6 alusel moodustatud arvestusliku klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses. Vanglaõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 1/10 klassijuhataja lisatasu määrast.
(18) Juhtimiskoha toetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga. Seejuures vanglaõppe puhul arvutatakse juhtimiskulud eraldi koolist, mille juurde vanglaõppe õpilased on määratud. Juhtimise arvestuslike ametikohtade arv arvestatakse järgmiselt:
Õpilaste
arv | Klassikomplektide
arv | Arvestatud
ametikohti |
| 1–199 | 1 | 0,1 |
| 2–3 | 0,25 |
| 4–5 | 0,5 |
| 6–7 | 1 |
| 8–… | 1,5 |
|
200–349 | 2 |
|
350–599 | 2,5 |
|
600 ja rohkem | 3 |
(19) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel võrdselt.
(20) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme tavaõppe klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest.
§ 12. Muude täiendavate koolipõhiste toetuste arvestamine
(1) Õpikute soetamise toetuseks arvestatakse 282 krooni õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õpikute soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õpikute toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õpikute tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.
(2) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 458 krooni iga 1.–9. klassis õppiva õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.
(3) Investeeringute toetusteks arvestatakse 4500 krooni § 6 alusel moodustatud klassi kohta ja 104 krooni õpilase kohta. Kodu-, haigla- ja vanglaõppel olevate õpilaste eest ei arvestata investeeringute toetust.
§ 13. Eritingimustel palgavahendite toetuste arvestamine
(1) Laste- ja üldhaiglas ning sõltuvushäiretega õpilaste klassis õppivate õpilaste eest eraldatakse palgavahenditeks toetust lähtuvalt arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust, mille määramisel lähtutakse õpilaste keskmisest õppel viibitud päevade arvust ning arvestuslikust konsultatsioonitunni vajadusest õpilase kohta päevas.
(2) Ühinemistoetusteks arvestatakse vahendeid lähtuvalt «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest.
§ 14. Ülemineku kompensatsioon
(1) Kui § 6 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku on 2009/2010. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis õpilase kohta väheneb 2010. aastal mitte rohkem kui riigi keskmine palgavahendite muutus.
(2) Kui § 6 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku ei ole 2009/2010. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis väheneb 2010. aastal mitte rohkem kui riigi keskmine palgavahendite muutus.
§ 15. Koolilõuna toetuse vahendite arvestamine
(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 225 781 169 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel koolilõuna toetuseks vastavalt määruse lisale ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõigetega 1–3.
(2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse 11 krooni ja 73 senti.
(3) Koolilõuna toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmise valemi alusel:
K = (Õ1 Õ2–8 Õ9 Õ ) ∗ 100 ∗ T (Õ1 ∗ 2 Õ2–8 Õ ) ∗ 75 ∗ T, kus
| K | – | konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav koolilõuna toetus; |
| Õ1 | – | õpilaste arv 1. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
| Õ2–8 | – | õpilaste arv 2.–8. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
| Õ9 | – | õpilaste arv 9. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
| Õ | – | õpilaste arv põhiõppe pikendatud õppeajaga klassides (HEV 1, 2, 3 klassid) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses; |
| T | – | koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta. |
§ 16. Muude haridustoetuste arvestamine
(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 39 406 206 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ja aineolümpiaadide korraldamiseks, õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks vastavalt määruse lisale.
(2) Ainesektsioonide ja aineolümpiaadide korraldamiseks arvestatakse vahendeid 52 krooni õpilase kohta. Vähema kui 5000 õpilasega maakondade kohta arvestatakse ainesektsioonide ja aineolümpiaadide korraldamiseks lisaks 50 000 krooni, mis jaotatakse võrdselt vastava maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.
(3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 23 krooni 30 senti vastava kohaliku omavalitsuse üksuse 0–26-aastase elaniku kohta. Vähema kui 15 000 0–26-aastase elanikuga maakondade kohta arvestatakse õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks lisaks 75 000 krooni, mis jaotatakse võrdselt vastava maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.
(4) Eelkooliealiste lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2008. aasta tegelikest palgakuludest.
§ 17. Hariduskulude täiendavate vahendite jaotamine
(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 45 398 179 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel.
(2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud palgakulude toetuseks.
(3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pärimuskultuurialase õppe toetuseks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud palgakulude, koolilõuna, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks.
(4) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide kulude koondmuutuste kaudu ning lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamisele kehtestatud korrast ja määradest.
(5) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest koondamiskulude tasumiseks ei piisa. Koolilõuna, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra. Pärimuskultuurialase õppe toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui nimetatud valikainet õpib vähemalt 10 õpilast 1 tund nädalas, valikaine on sätestatud kooli tunniplaanis ning valikainet antakse vastava pärimuskultuuri piirkonna kultuuriinstituudi või kultuuriseltsi tunnustatud ainekava alusel ja pedagoogi poolt, aga mitte rohkem kui 1 tund 10 õpilase kohta.
(6) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 31. märtsiks 2010. a ja II taotlusvooru korral 26. septembriks 2010. a.
(7) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste jaotuse klassiastmeti ja õppevormiti koolide lõikes.
(8) Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–7 toodud tingimustele ning esitab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 30. maiks 2010. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 30. novembriks 2010. a.
3. peatükk
MUUDE TOETUSFONDI VAHENDITE JAOTAMINE
§ 18. Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi stabiliseerimise toetuseks määratakse 120 000 000 krooni.
(2) Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimiseks määratud vahenditest 81 290 000 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 3–14. Toetuse eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus.
(VV m 17.06.2010 Nr. 77 jõust. 01.07.2010 - RT I 2010, 36, 213)
(3) Kohaliku omavalitsuse üksusel on finantsraskuste tekkimisel võimalik taotleda toetust tulubaasi stabiliseerimise meetmest. Taotlus esitatakse Rahandusministeeriumile ning taotlusele lisatakse valla- või linnavalitsuse koostatud raskest finantsolukorrast väljatulemise kava (edaspidi kava) ja finantsplaani projektid.
(4) Kava täitmise tulemusena peab kohaliku omavalitsuse üksus suutma täita talle seadusega pandud ülesandeid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kava alusel otsustatakse toetuse eraldamine.
(5) Kava koostatakse perioodiks, mille jooksul on võimalik täita lõikes 4 ja lõike 8 punktis 7 nimetatud tingimused. Perioodi pikkus sõltub finantsraskuse iseloomust ning valitud meetmete rakendamisest.
(6) Taotlusele lisatud kava peab sisaldama järgmisi osasid:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsolukorra analüüs;
2) andmed võlausaldajate nõuete kohta;
3) andmed varade ja kohustuste kohta;
4) meetmed tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks;
5) tegevuskava raskest finantsolukorrast väljatulemiseks tegevusalade kaupa;
6) piirangud ja tingimused investeerimistegevusele ning kohustuste võtmisele;
7) muud raskest finantsolukorrast väljatulemiseks vajalikud andmed ja ettepanekud.
(7) Lõikes 6 nimetatud kavale lisatakse finantsplaan, milles näidatakse:
1) artikli täpsusega kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud (jaotatuna nii majandusliku sisu kui ka tegevusalade järgi), investeerimistegevus, finantseerimistehingud ning muutused kassas ja hoiustes perioodiks, mille kohta kava koostatakse;
2) seadusega sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmääradest kinnipidamine.
(8) Lõikes 7 nimetatud finantsplaan peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuskulud ilma remondikuludeta ja tähtajaks tasumata arveteta peavad olema 2010. aastal vähemalt 20% väiksemad kui 2008. aastal;
2) igaks eelarveaastaks võib olla arvestatud kuni 100 000 krooni investeeringuprojektide omaosaluse katteks;
3) lisaks punktis 2 toodud kuludele võib aastatel 2010–2011 teha investeeringukulusid ainult varade hävinemise vältimiseks või avariiohtlikkuse kõrvaldamiseks, kui nimetatud töid ei ole võimalik edasi lükata ning kulude hädavajalikkuse kohta on olemas ekspertiisiakt;
4) kohaliku omavalitsuse üksuse planeeritav põhitegevuse kulude ja tulude vahe peab olema alates 2011. aastast positiivne;
5) kohaliku omavalitsuse üksus maksab elanikele toetusi ainult vajaduspõhiselt ning lõpetab muul viisil arvestatud toetuste maksmise vähemalt kava perioodiks;
6) juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse finantssuutlikkus ei võimalda laenukohustuste täitmist, nähakse esmase meetmena ette maksegraafikute pikendamine;
7) kohaliku omavalitsuse üksuse võlakoormus ei ületa saneerimiskava perioodi lõpuks seadusega sätestatud võlakohustuste kogusumma piirmäära.
(9) Rahandusministeerium analüüsib lõike 3 alusel esitatud taotlust ja esitab 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates seisukoha kava koostamise menetluse algatamise või algatamisega nõustumata jätmise kohta.
(10) Rahandusministeerium võib esitada seisukoha kava koostamise menetluse algatamisega nõustumata jätmise kohta, kui tema hinnangul suudab taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksus raskest finantsolukorrast välja tulla ilma tulubaasi stabiliseerimise toetuseta.
(11) Kui Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel kava või finantsplaani projekti elluviimisel võimalik raskest finantsolukorrast välja tulla või finantsplaani projekt ei vasta lõikes 8 toodud nõuetele, esitab Rahandusministeerium kava ja finantsplaani projekti kohta muudatusettepanekud.
(12) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab Rahandusministeeriumi ettepanekutele vastavalt muudetud kava ja finantsplaani projektid kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile.
(13) Lõikes 12 nimetatud ministeeriumide kooskõlastatud kava esitab valla- või linnavalitsus volikogule heakskiitmiseks. Juhul kui volikogus heakskiidetud kava näeb ette tulubaasi stabiliseerimise toetuse taotlemist, langetab volikogu otsuse kava alusel toetuse taotlemiseks.
(14) Rahandusminister sõlmib toetuse eraldamiseks asjaomase kohaliku omavalitsuse üksusega eraldise kasutamise lepingu. Lepinguga kinnitatud kava on kohaliku omavalitsuse üksusele aluseks oma tegevuste kavandamisel ja eelarvete koostamisel.
(15) Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimiseks määratud vahenditest
38 710 000 krooni jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku
omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):
| STi |
– |
konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav tulubaasi
stabiliseerimise toetus. Negatiivse väärtuse korral
STi = 0. |
| TBi |
– |
konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik tulubaas
vastava aasta neljal esimesel kuul. 2008. aasta tulubaasi taseme arvutamisel
võetakse arvesse 1/3 kohaliku omavalitsuse üksuse 2008. aasta maamaksu,
loodusvarade kasutamise tasude ja tasandusfondi laekumisest ning 11,9% TSD
deklaratsioonide alusel füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetest 2007. aasta
detsembrist kuni 2008. aasta märtsini. 2010. aasta tulubaasi taseme arvutamisel
võetakse arvesse 1/3 kohaliku omavalitsuse üksuse 2009. aasta maamaksu ja
loodusvarade kasutamise tasude laekumisest, 1/3 kohaliku omavalitsuse üksuse
2010. aasta tasandusfondi laekumisest ning 11,4% TSD deklaratsioonide alusel
füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetest 2009. aasta detsembrist kuni
2010. aasta märtsini. |
| Ei |
– |
konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv
rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2010. a. |
| TBEriik |
– |
kohaliku omavalitsuse üksuste 2010. aasta nelja esimese kuu
arvestuslik tulubaasi suurus ühe elaniku kohta. |
| X |
– |
tulubaasi stabiliseerimise tase (x = 0,8). |
(VV m 17.06.2010 Nr. 77 jõust. 01.07.2010 - RT I 2010, 36, 213)
(16) Kohaliku omavalitsuse üksused, kelle võlakohustuste kogusumma ületab
2009. aasta lõpu seisuga seaduses lubatud piirmäära, peavad lõikes 15 toodud
toetuse saamiseks esitama eelnevalt finantsplaani aastate 2010–2013 kohta.
Finantsplaanis esitatakse meetmed võlakohustuste vähendamiseks seadusega ette
nähtud piirmääradest kinnipidamiseks.»;
(VV m 17.06.2010 Nr. 77 jõust. 01.07.2010 - RT I 2010, 36, 213)
§ 19. Toimetulekutoetuseks määratud vahendite jaotamine
(1) Kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-ga 224 ning § 42 lõigetega 3 ja 4 määratakse kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuste maksmise toetuseks 350 000 000 krooni.
(2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 246 275 000 krooni jaotatakse kohaliku
omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale.
(VV m 17.06.2010 Nr. 77 jõust. 01.07.2010 - RT I 2010, 36, 213)
(3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 103 725 000 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9.
(VV m 17.06.2010 Nr. 77 jõust. 01.07.2010 - RT I 2010, 36, 213)
(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa käesoleva määruse alusel toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest ja eelmiste aastate toimetulekutoetuse vahendite jääkidest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ettenähtud kulude tegemisel on lähtutud «Sotsiaalhoolekande seaduses» kehtestatud tingimustest.
(5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Sotsiaalministeeriumile 10. oktoobriks 2010. a. Taotluses näidatakse ära vahendite kasutamine jooksval eelarveaastal kuude lõikes, muudatused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused.
(6) Sotsiaalministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele ning analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku toimetulekutoetuse täiendavate vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel hiljemalt 24. oktoobriks 2010. a, lisades selgituse vahendite eraldamise kohta ja taotluste rahuldamata jätmise põhjendused.
(7) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotlused koos lisatud dokumentidega läbi, kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks põhjendatuks hinnatud taotluste mahus koos Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtadega hiljemalt 5. detsembriks 2010. a. Rahandusministeeriumil on õigus kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.
(8) Kui ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest (koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega) ei piisa lõikes 7 nimetatud tähtajani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, on Vabariigi Valitsusel õigus kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel otsustada vahendite eraldamine, arvestamata lõikes 7 sätestatud tähtaega.
(9) Lõikes 8 nimetatud juhul esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse. Rahandusministeeriumil on õigus tagastada lõigetes 4, 5 ja 8 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.
§ 20. Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud vahendite jaotamine
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuste sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratakse 44 066 700 krooni.
(2) Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuse vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas):
SKA = 6040 P2009 ∗ A H2009 ∗ B, kus
| SKA | – | konkreetsele omavalitsusüksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks; |
| P2009 | – | 2009. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv omavalitsusüksuses; |
| A | – | arvestuslik väärtus 2009. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta kroonides; |
| H2009 | – | hooldatavate puuetega laste arv 31. detsembri 2009. a seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel; |
| B | – | arvestuslik väärtus 2010. aastal puudega lapse hooldaja kohta kroonides. |
(3) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahendeid kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (sh projektide kaasfinantseerimiseks), täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalteenuste arendamise kuludeks ja puuetega laste hooldajatele toetuste maksmiseks.
§ 21. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratud vahendite jaotamine
(1) Kooskõlas «Püsiasustusega väikesaarte seaduse» § 12 alusel kehtestatud korraga määratakse saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks 6 500 000 krooni.
(2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):
| S | – | konkreetse saarvalla või saarelise osaga valla (i) täiendav toetus; |
| Cy | – | konkreetse väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2010. a (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning maismaatee pikkus kilomeetrites saarvalla korral maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga, (y=2) kilomeetrites ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3); |
| Py | – | parameetri väärtus kroonides ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta kroonides (y=3). |
4. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 22. Eraldiste ülekandmine
(1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel «2010. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõigete 1, 2 ja 7 alusel jaotatud vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas.
(2) Määruse lisas toodud tabeli veerus «Kokku» nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ettenähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korrale.
(3) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 9 lõikega 7 võib rahandusministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel määruse lisas jaotatud vahendid avansiliselt üle kanda eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel summas, mis ületab lõikes 2 toodud kvartaalset jaotust.
(4) Lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele kuude lõikes ülekantavate summade rahavoolise kasutamise käesoleva määruse lisas toodud eelarvete tasandusfondi määratud eraldiste vahel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 23. Määruse rakendamine
Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2010. a.
| Rahandusminister Jürgen LIGI |
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 25.02.2010. a resolutsioon nr 17-1/10-00639.
