AVALDATUD :
RT I 1998, 64/65, 1007;
RT I 2001, 68, 406
REDAKTSIOON :
RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010
RT I 2010, 41, 240
RK s 24.09.2009 jõust. 23.10.2009
RT I 2009, 48, 325
RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 5, 35
RK s 28.01.2009 jõust.01.05.2009
RT I 2009, 11, 67
RK s 18.12.2008 jõust.26.01.2009
RT I 2009, 4, 26
RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008
RT I 2008, 34, 208
RK s 06.12.2007 jõust.01.09.2008
RT I 2008, 1, 2
RK s 10.04.2008 jõust.15.05.2008
RT I 2008, 18, 125
RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2007
RT I 2006, 32, 246
RK s 14.06.2007 jõust.20.07.2007
RT I 2007, 45, 320
RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007
RT I 2007, 4, 17
RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2007
RT I 2005, 65, 498
RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006
RT I 2006, 32, 246
RK s 29.09.2005 jõust.01.09.2006
RT I 2005, 54, 431
RK s 15.06.2006 jõust.17.07.2006
RT I 2006, 32, 246
RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006
RT I 2005, 65, 498
RK s 12.05.2005 jõust.03.06.2005
RT I 2005, 31, 229
RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004
RT I 2004, 75, 524
RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004
RT I 2004, 56, 404
RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004
RT I 2004, 41, 276
RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004
RT I 2004, 27, 178
RK s 23.10.2003 jõust.24.11.2003
RT I 2003, 71, 473
RK s 07.08.2003 jõust.01.09.2003
RT I 2003, 58, 387
RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003
RT I 2003, 20, 116
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003
RT I 2002, 90, 521
RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002
RT I 2002, 61, 375
RK s 12.06.2002 jõust.05.07.2002
RT I 2002, 56, 348
RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001
RT I 2001, 65, 375
RK s 06.02.2001 jõust.26.02.2001
RT I 2001, 18, 86
RK s 19.12.2000 jõust.19.01.2001
RT I 2001, 3, 7
RK s 18.05.1999 jõust.20.06.1999
RT I 1999, 51, 550
RK s 13.01.99 jõust.15.02.99
RT I 1999, 10, 150
KUTSEÕPPEASUTUSE SEADUS
Vastu võetud 17. juunil 1998. a
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
Paragrahv 1. Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne
Kutseõppeasutuse seaduse ülesanne on sätestada kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused, õppekorralduse alused, kooli juhtimise põhimõtted, kooli eelarve moodustumise ja finantseerimise alused, kooli liikmeskonna õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle.
Paragrahv 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)
Paragrahv 2. Kooli ülesanne ja liigid
(1) Kooli ülesanne on luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks kutsehariduses, sealhulgas tööalases täiendus- ja ümberõppes, arvestades ühiskonna, õppija ja tööturu vajadusi.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(2) (Kehtetu - RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(3) Käesolev seadus reguleerib riigi- ja munitsipaalkoolide tegevust. Käesolevat seadust kohaldatakse erakoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.
Paragrahv 21. Mõisted
(1) Kutseõpe on õpe, mille käigus õppijad omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri- või ametialal.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(2) Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis on kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, mida viib läbi kutseõppeasutus ning mille kaudu põhiharidust või üldkeskharidust omandavad õppijad saavad kutse-, eri- ja ametialased esmateadmised ja -oskused. Õppe maht on vähemalt 15 õppenädalat ja selle läbiviimiseks on koostatud eraldi õppekava.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(3) Põhihariduse nõudeta kutseõpe on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamisele ei seata haridustasemega seotud piiranguid ning õppekava nominaalkestus on kuni kaks ja pool aastat.
(RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
(4) Kutseõpe põhihariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud põhiharidus ning õppekava nominaalkestus on üks kuni kaks ja pool aastat, muusika ja esituskunstide õppekavarühmas kuni kolm aastat.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(5) Kutsekeskharidusõpe on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud põhiharidus ning õppekava nominaalkestus on vähemalt kolm aastat. Õppekava sisaldab vähemalt 40 õppenädala ulatuses üldharidusaineid.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(6) Kutseõpe keskhariduse baasil on kutseharidusstandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale vastava kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, kus õpingute alustamise eeltingimus on omandatud keskharidus ning õppekava nominaalkestus on pool kuni kaks ja pool aastat, muusika ja esituskunstide õppekavarühma õppekavadel kuni kolm aastat.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(7) Kutsealane eelkoolitus on põhikoolis ja gümnaasiumis kutsesuunitluse eesmärgil toimuv väikesemahuline kutse- või erialade tutvustus valikainetena, mille maht on kuni 15 õppenädalat ja millel puudub eraldi õppekava.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(8) Koolituskoha baasmaksumus on ühe õppeaasta maksumus riikliku koolitustellimuse alusel moodustataval koolituskohal, arvestamata õppekavarühma, õppevormi ja erivajadustega õpilastele kehtestatud koefitsiente.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(9) Riiklik koolitustellimus on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koolile esitatav riigi rahastatavate kutseõppe koolituskohtade tellimus.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(10) Sotsiaalne partner on vastava erialaga seotud, kutseõppe läbiviimisel osalev füüsiline või juriidiline isik.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(11) Õppenädal on õppekavas määratud õppe mahu arvestusühik. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õppeks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on vähemalt 40 õppenädalat. Õppekava nominaalkestuse arvestuse aluseks on õppeaasta.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 3. Kooli nimi
Kooli nimi väljendab kooli asukohta ja koolitusala ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes, mida koolis on võimalik omandada.
Paragrahv 4. Kooli õiguslik seisund
(1) Riigikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigikaitseline riigikool on Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev kaitseväe struktuuriüksus. Sisekaitseline riigikool on Siseministeeriumi valitsemisalas asuva valitsusasutuse hallatav riigiasutus.
(RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116;
RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(2) Munitsipaalkool on kohaliku omavalitsuse asutus.
(3) Kool tegutseb käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide ning oma põhimääruse alusel.
(4) Riigi- või sisekaitselise riigikooli põhimääruses võib sätestada käesolevast seadusest erinevaid sätteid riigi- või sisekaitselisse riigikooli astumise üldtingimuste, õppevormide, kooli lõpetamise ning riigi- või sisekaitselise riigikooli struktuuri ja juhtimise osas.
Paragrahv 41. Riigi ning valla ja linna kohustus
Riik ning vald ja linn tagavad soovijatele võimaluse põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamiseks.
(RK s 13.06.2001 jõust.01.01.2003 - RT I 2001, 65, 375)
Paragrahv 42. Arengukava
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös kooli nõukogu ja õppenõukoguga arengukava.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
(2) Kooli arengukavas määratakse:
1) kooli arengu põhisuunad ja -valdkonnad;
2) tegevuskava kolmeks aastaks;
3) arengukava uuendamise kord.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 272 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruandes väljatoodud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246, rakendatakse alates 2010. aasta 1. septembrist)
(4) Kooli arengukava kinnitab kooli pidaja või tema volitatud isik.
(RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
(5) Kooli pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi kooli veebileht).
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
Paragrahv 43. Kutseõppeasutuse ja üldhariduskooli tegutsemine ühe
asutusena
(1) Kutseõppeasutus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud
gümnaasium võivad tegutseda ühe asutusena. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses
sätestatud juhul võib kutseõppeasutusega ühe asutusena tegutseva gümnaasiumiga
olla liidetud ka põhikool.
(2) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi puhul
kohaldatakse kutseõppasutuse osale käesolevas seaduses sätestatut ning
gümnaasiumi osale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut.
(3) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi põhimäärus ja
arengukava peavad lisaks käesolevas seaduses sätestatud andmetele sisaldama
gümnaasiumi osa kohta ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud
kohustuslikke andmeid. Põhimäärus ja arengukava kinnitatakse käesolevas seaduses
sätestatud korras.
(4) Ühe asutusena tegutseval kutseõppeasutusel ja gümnaasiumil on hoolekogu,
mille moodustamisele ja tegevusele kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust
ning nõukogu, mille moodustamisele ja tegevusele kohaldatakse käesolevat
seadust.
(5) Ühe asutusena tegutseval kutseõppeasutusel ja gümnaasiumil on
kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi osal eraldi õppenõukogud, mis tegutsevad
käesoleva seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel.
(6) Ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi direktori vaba
ametikoha täitmisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust. Ühe asutusena
tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi direktoril on käesolevast seadusest
ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus.
(7) Kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi liitmisel ning ühe asutusena tegutseva
kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi ümberkorraldamisel, pidamise üleandmisel ja
tegevuse lõpetamisel kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses
sätestatut.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
2. peatükk
KOOLI ASUTAMINE
Paragrahv 5. Asutamine
(1) Riigikooli asutab asjaomane minister.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(2) Kui riigikooli asutab mõni teine ministeerium, kooskõlastatakse riigikooli asutamise otsuse eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(3) Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab riigikooli asutamise otsuse eelnõu, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kooli asutamise kohustuslikud tingimused.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(4) Kooli asutamise kohustuslikud tingimused on järgmised:
1) kutseharidusstandardile ja vastava kutse- või eriala riikliku õppekava nõuetele vastava õppekava olemasolu;
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524)
2) õigusaktides sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolu;
3) kooli tegevuseks vajalike õpperuumide (hoonete) ja sisustuse olemasolu, mis vastab põhikoolile ja gümnaasiumile kehtestatud tervisekaitse nõuetele, ja õppekavast tulenevalt õppepraktika ruumide olemasolu, mis vastab tööruumidele kehtestatud tervisekaitse normidele;
4) kooli põhimääruse olemasolu;
5) koolitervishoiuteenuse osutaja kirjalik nõusolek osutada
koolitervishoiuteenust ja andmed koolitervishoiuteenuse tegevusloa olemasolu
kohta.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(5) Riigikool asutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(6) Munitsipaalkooli asutab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel valla- või linnavalitsus haridus- ja teadusministri väljaantud koolitusloa alusel.
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
Paragrahv 6. Kooli põhimäärus
(1) Kooli põhimäärus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) kooli täielik nimi, liik ja asukoht;
2) ministeeriumi nimi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või vastava valla- või linnavalitsuse nimi;
3) kooli tegevuse eesmärk ja ülesanded;
4) kooli struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded;
5) õppekeel;
6) õppekorralduse alused;
7) õpilaste, pedagoogide ja teiste töötajate õigused ning kohustused;
8) finantseerimise, majandamise ja asjaajamise alused.
(2) Riigikooli põhimääruse kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub.
(3) Munitsipaalkooli põhimääruse kinnitab valla- või linnavolikogu.
Paragrahv 7. Koolitusluba
(1) Koolitusluba annab munitsipaalkoolile õiguse läbi viia õpet koolitusloal märgitud vastava kutse- ja eriala õppekava alusel. Koolitusloa vormi kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276;
RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524)
(2) Koolitusluba on tähtajaline. Koolitusluba antakse õppekavaga määratud nominaalse õppeaja kestuse ajaks.
(3) Koolitusloa saamiseks esitab valla- või linnavalitsus taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne õppeaasta algust. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud andmed kooli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise kohta ja maavanema ning omavalitsusüksuste liidu kirjalikud arvamused munitsipaalkooli asutamise vajalikkuse kohta.
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276;
RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(4) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul.
(RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276)
(5) Koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse koolitusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)
(6) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla- või linnavalitsus riigilõivu.
(RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276)
(7) Haridus- ja teadusminister ei anna koolitusluba, kui:
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
1) käesoleva seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud andmed kooli asutamise kohustuslike tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) puuduvad maavanema ja omavalitsusüksuste liidu kirjalikud arvamused munitsipaalkooli asutamise vajalikkuse kohta;
3) riigilõiv on tasumata;
4) õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale määratud ekspertiisi tulemus on negatiivne.
(RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276)
(8) (Kehtetu - RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)
Paragrahv 8. Ekspertiis
(RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276)
(1) Haridus- ja teadusministri käskkirja alusel tehakse õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis ning moodustatakse ekspertiisi teostamiseks ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus.
(RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276)
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkiri tehakse koolitusloa taotlejale posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)
(3) Enne ekspertiisi teostamist tasub koolitusloa taotleja ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja andmisest arvates käskkirjas kindlaksmääratud summas tagatisraha, mis ei või olla suurem kui 10 000 krooni, ning mis tagastatakse juhul, kui ekspertiisi tulemus on positiivne. Ekspertiisi teostamise kulud kannab erakooli pidaja, kui ekspertiisi tulemus on negatiivne.
(RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276)
(4) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb õppekavale, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui kahe kuu võrra.
(RK s 21.04.2004 jõust.05.07.2004 - RT I 2004, 41, 276)
(5) Käesoleva seaduse § 5 lõike 4 punktides 1–3 nimetatud tingimusi tõendavate dokumentide koopiad, millega taotletakse koolitusluba kutsekeskhariduse või rakenduskõrghariduse merehariduse õppekavale, edastab haridus- ja teadusminister ekspertiisi teostamiseks Veeteede Ametile, kes hindab, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õpetajatel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet. Veeteede Amet esitab oma ekspertiisi tulemused koos põhjendustega haridus- ja teadusministrile ühe kuu jooksul materjalide saamisest arvates. Paragrahvi 7 lõikes 4 nimetatud koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg pikeneb ekspertiisi teostamise aja, kuid mitte rohkem kui ühe kuu võrra.
(RK s 12.05.2005 jõust.03.06.2005 - RT I 2005, 31, 229)
Paragrahv 9. Koolitusloa kehtetuks tunnistamine
(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)
(1) Haridus- ja teadusministril on õigus tunnistada kehtetuks koolitusluba, kui:
(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
1) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et kooli tegevus on vastuolus seadusega või selle alusel väljaantud õigusaktidega;
2) kool või kooli pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalve läbiviimisel tehtud ettekirjutust;
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
3) kool ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud õppetegevust või on õppetegevuse peatanud või lõpetanud.
(2) Koolitusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse valla- või linnavalitsusele posti teel või elektrooniliselt teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)
3. peatükk
ÕPPEKORRALDUS
Paragrahv 10. Õppekavad
(1) Koolis toimub õpe kutseharidusstandardi ja kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Kool võib pakkuda kutseõpet põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele põhikooli ja gümnaasiumi kutseõppe õppekava järgi, mille kool koostab kutse- või eriala riikliku õppekava alusel ning mis võimaldab õpilastel põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava või toimetuleku riikliku õppekava alusel ettenähtud valikainete raames omandada esmased kutse-, eri- või ametialased teadmised ja oskused.
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524;
RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(2) Koolis võib õpe toimuda ka kõrgharidusstandardile vastava rakenduskõrgharidusõppe õppekava järgi. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava rakendamisele koolis laienevad rakenduskõrgkooli seaduse rakenduskõrgharidusõppe läbiviimist, finantseerimist ja õppekavagrupi kvaliteedi hindamist puudutavad sätted, kusjuures rakenduskõrgkooli rektori, nõukogu ja nõunike kogu sellekohaseid ülesandeid täidavad vastavalt nende pädevusele kooli direktor, nõukogu ja õppenõukogu kooli põhimäärusega kehtestatud ulatuses ja korras. Kui vähemalt kaks kolmandikku kooli õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, laienevad koolile ka rakenduskõrgkooli institutsionaalset akrediteerimist puudutavad sätted.
(RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008 - RT I 2008, 34, 208)
(21) Koolis võib rakenduskõrgharidusõppe raames toimuda õpe ühisõppekava alusel, kui ühisõppekava ja selle alusel läbiviidav õpe vastab rakenduskõrgkooli seadusest, kõrgharidusstandardist ja teistest ühisõppekava reguleerivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
(RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008 - RT I 2008, 34, 208)
(3) Õppekava rakendamiseks vajalike õpikute ja muu õppematerjali kutse- või erialade riiklikele õppekavadele vastavuse kinnitamise tingimused ja korra, samuti nõuded õpikule ja muule õppematerjalile kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 101. Kutseharidusstandard
Kutseharidusstandardi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, kinnitades selles
järgmised ühtsed nõuded kutseõppele:
1) kutseõppe eesmärgid ja
ülesanded;
2) õppekavale ja õppele esitatavad nõuded, sealhulgas õppe
alustamisele ja lõpetamisele esitatavad nõuded;
3) kutseõppe kogumaht;
4)
varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted;
5) kutseõppe
õpiväljundid ja nende seos kutseseaduse lisas 1 kehtestatud
kvalifikatsiooniraamistikuga;
6) pedagoogidele esitatavad üldnõuded;
7)
õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavarühmade loetelu.
(RK s 24.09.2009 jõust. 23.10.2009 - RT I 2009, 48, 325)
Paragrahv 11. Kutse- või erialade riiklikud õppekavad
(1) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad määravad kindlaks kutse- ja erialase
õppe eesmärgid ja ülesanded, saavutatavad õpiväljundid ja seosed kutseseaduse
lisas 1 kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja
lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos lühikirjeldustega,
moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.
(RK s 24.09.2009 jõust. 23.10.2009 - RT I 2009, 48, 325)
(2) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad koostab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös kutseharidussüsteemi sotsiaalsete partneritega, võttes aluseks kutseharidusstandardi ja kutsestandardid. Riiklikud õppekavad kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(3) Sõjaväeliste erialade riiklikud õppekavad kehtestab, lähtudes kutseharidusstandardist, kaitseminister, kooskõlastades need eelnevalt haridus- ja teadusministriga.
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524)
(4) Sisekaitselises riigikoolis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis kutseõppe
õppekava alusel õpetatavate kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestab
siseminister, lähtudes kutseharidusstandardist ning kutsestandarditest ja
kooskõlastades need eelnevalt haridus- ja teadusministriga.
(RK s 24.09.2009 jõust. 23.10.2009 - RT I 2009, 48, 325)
Paragrahv 12. (Kehtetu - RK s 19.12.2000 jõust.19.01.2001 - RT I 2001, 3, 7)
Paragrahv 13. Kooli õppekava
(1) Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, mille koostamisel on lähtutud kutseharidusstandardis ja vastavas riiklikus õppekavas toodud nõuetest ning mis lisaks riiklikus õppekavas sätestatule määrab ära ka valikainete loetelu koos mahu ja sisu lühikirjeldustega ning valikainete valiku võimalused ja tingimused.
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524)
(2) Kool koostab õppekava iga kutse- või eriala kohta, mida koolis on võimalik omandada.
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524)
(3) Õppekava ja selles tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor, kooskõlastades selle eelnevalt kooli nõukogu ja õppenõukoguga.
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524)
(4) Õppekava registreeritakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(5) (Kehtetu - RK s 24.09.2009 jõust. 23.10.2009 - RT I 2009, 48, 325)
Paragrahv 131. Kutseõpe koolis
Koolis võib toimuda:
1) kutsealane eelkoolitus;
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
2) kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis;
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
3) põhihariduse nõudeta kutseõpe;
(RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
4) kutseõpe põhihariduse baasil;
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
5) kutsekeskharidusõpe;
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
6) kutseõpe keskhariduse baasil;
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
7) rakenduskõrgharidusõpe;
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
8) täiskasvanute tööalane koolitus.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 14. Kooli astumise tingimused ja kord
(1) Kooli võib õppima asuda isik, kellel on vähemalt põhiharidus. Keskhariduse baasil toimuvasse kutseõppesse võib õppima asuda isik, kellel on vähemalt keskharidus. Põhihariduse nõudeta kutseõppesse võib sõltumata haridustasemest õppima asuda isik, kes on vähemalt 17-aastane. Õpilaste vastuvõtu korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
(2) Õpilasel on õigus ühes koolis alustatud õpinguid jätkata vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekaval. Üleminekul teisele kutse- või eriala õppekavale peab õpilane sooritama eksamid ja arvestused, mida eelmise kooli õppekava ei sisaldanud.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(3) Kooli pooleli jätnud õpilasel on haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel õigus jätkata õpinguid gümnaasiumis keskhariduse omandamiseks.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(4) Erivajadusega isikutele tagatakse koolis õppimise võimalused haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(5) (Kehtetu - RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001, 65, 375)
(6) Kooli vastuvõetud õpilasele väljastatakse õpilaspilet. Õpilaspileti vormi ja väljaandmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001, 65, 375;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
Paragrahv 141. Kutsealase eelkoolituse läbiviimine
(1) Kutsealane eelkoolitus toimub põhikooli või gümnaasiumi ning kooli koostöös.
(2) Kutsealase eelkoolituse läbiviimiseks eraldi õppekava ei koostata.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 142. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis
(1) Kool võimaldab põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele kutseõpet põhikooli ja
gümnaasiumi kutseõppe õppekava järgi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel
kehtestatud riiklikes õppekavades ettenähtud valikainete raames.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(2) Kool võimaldab põhikooli ja gümnaasiumi kutseõppe õppekava järgi
kutseõpet ka nendele põhiharidust omandavatele õpilastele, kes omandavad
põhiharidust mittestatsionaarses õppes põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega
sätestatud alustel ja korras.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud õppe korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle põhikooli või gümnaasiumi vahel, kus õpilane omandab põhi- või üldkeskharidust. Leping kooskõlastatakse põhikooli või gümnaasiumi pidajaga ning selle kohustuslikud tingimused on:
1) andmed koolide kohta;
2) põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe maht;
3) kavandatavate koolituskohtade arv;
4) koolituskoha maksumus;
5) õppe rahastamise kord;
6) poolte õigused ja kohustused;
7) poolte vastutus.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel põhikoolis ja gümnaasiumis toimunud kutseõppe läbimise kohta väljastab kool õpilasele tõendi. Lõikes 1 nimetatud õpilaste põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele tehakse kutseõppe läbimist tõendav kanne.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(5) Põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõppe läbinud õpilane on omandanud kutseõppe õppekavas ettenähtud esmased kutse- või erialateadmised ja -oskused ning võib jätkata õpinguid koolis käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras, kusjuures kooli õppekava täitmisel arvestatakse põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõppe õppekava läbimisel omandatud teadmisi ja oskusi.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 143. Kutseõpe muusika või koreograafia valdkonnas
(1) Kooli juurde, kus toimub kutseõpe muusika või koreograafia valdkonnas, võib moodustada õppegruppe muusika alal alates esimesest klassist ning koreograafia alal alates viiendast klassist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolides toimub üldhariduse omandamine põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolis toimuvat kutseõpet rahastatakse käesoleva seaduse §-s 332 sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kool väljastab põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse koos kutseõppe läbimist tõendava kandega või kutseõppeasutuse lõputunnistuse või mõlemad lõpudokumendid.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 15. (Kehtetu - RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 151. Lisa-aasta kutsekeskhariduse läbinud isikutele
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(1) Kutsekeskharidusõppe õppekava läbinud isikul on õigus jätkata
üldharidusõpinguid, mis on suunatud gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratud
õpitulemuste saavutamisele, kuni 35 õppenädala ulatuses. Nimetatud õpingute
korraldamise kohustus on koolil koostöös gümnaasiumiga.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(2) Kutsekeskharidusõppe läbinud isikute õpingute jätkamise ja selle rahastamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 16. Rakenduskõrgharidus
(RK s 12.06.2002 jõust.05.07.2002 - RT I 2002, 56, 348)
Koolis omandatakse kõrgharidus rakenduskõrghariduse õppekava alusel, mille õppekavaga määratud õppeaja nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.
(RK s 13.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 150;
RK s 12.06.2002 jõust.05.07.2002 - RT I 2002, 56, 348)
Paragrahv 17. Praktika
(1) Praktika on õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav töö.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(2) Kool kindlustab õppijad praktikakohtadega, tagab praktika toimumise õppekavas ettenähtud mahus ja eesmärkide kohaselt, praktika koolipoolse juhendamise ja praktika tulemuslikkuse hindamise.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(3) Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikat korraldava riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi praktikaettevõte või -asutus) vahelised suhted õpilaste praktika korraldamisel reguleeritakse nende vahel enne praktika algust sõlmitava lepinguga.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu kohustuslikud tingimused on:
1) praktika alustamise ja lõpetamise aeg;
2) praktika kestus;
3) praktika toimumise koht ja aadress;
4) kooli õppekavast tulenevate ja individuaalsete praktikaülesannete loetelu;
5) praktikal viibiva õpilase õigused ja kohustused;
6) praktikaettevõtte või -asutuse õigused ja kohustused;
7) kooli õigused ja kohustused;
8) andmed praktikaettevõtte või -asutuse ja juhendaja ning koolipoolse juhendaja kohta;
9) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord;
10) vaidluste lahendamise kord.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(5) Praktika läbiviimise korraldus peab vastama tingimustele, mis võimaldavad õpieesmärkide täitmise ning õpitud teadmiste ja oskuste rakendamise õppe- ja töökeskkonnas.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(6) Praktikal viibimise ajal laieneb õpilastele töötervishoiu ja tööohutuse seadus.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
Paragrahv 18. Õppekeel
Õppekeel on koolis eesti keel. Õppekeelena teiste keelte kasutamise otsustab haridus- ja teadusminister.
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
Paragrahv 19. Õppevormid
(1) Õpe toimub koolipõhise või töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) vormis.
(2) Koolipõhine õppevorm põhineb kutse-, eri- või ametialasel ettevalmistusel, millest praktika ettevõttes või asutuses ei ületa poolt õppekava kutseõppe osa kogumahust.
(3) Töökohapõhine õppevorm põhineb kutse-, eri- ja ametialasel ettevalmistusel, millest praktika ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava kutseõppe osa kogumahust.
(4) Töökohapõhise õppe rakendamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 191. Täiskoormusega ja osakoormusega õpe
(1) Koolis toimub täis- ja osakoormusega õpe.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(2) Täiskoormusega õppes täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Kooli direktor võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded.
(RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
(3) Osakoormusega õppes täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75 protsenti. Kooli direktor võib kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri.
(RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
(4) Õpilane määrab kooli astudes oma täis- ja osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, välja arvatud, kui õppekaval saab toimuda ainult täiskoormusega õpe. Järgmistel õppeaastatel arvestab kool õpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on õpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu.
(RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
Paragrahv 20. Õppeaasta
Õppeaasta kestus on vähemalt 40 õppenädalat. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 201. Kohustuslike dokumentide loetelu
Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524)
Paragrahv 21. Hindamine
Kutseõppes kasutatava ühtse hindamissüsteemi kehtestab haridus- ja
teadusminister määrusega. Määrus sätestab hindamisel kasutatava hinnete skaala
ning hinnete kirjeldused.
(RK s 24.09.2009 jõust. 23.10.2009 - RT I 2009, 48, 325)
Paragrahv 22. Kooli lõpetamine
(1) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist.
(RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001, 65, 375)
(11) Eesti keelest erineva õppekeelega õppegruppides kutsekeskharidust omandavad
lõpetajad sooritavad kooli lõpetamiseks eesti keelest erineva õppekeelega
õpilastele läbiviidava eesti keele riigieksami põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
alusel kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamite
läbiviimise korra kohaselt.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(3) Kooli väljaantud lõputunnistused kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(RK s 28.06.2004 jõust.01.09.2004 - RT I 2004, 56, 404)
Paragrahv 23. Täiskasvanute tööalane koolitus
(1) Kool korraldab täiskasvanute tööalast koolitust haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.
(RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001, 65, 375;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
(2) (Kehtetu - RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001, 65, 375)
4. peatükk
KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR
Paragrahv 24. Direktor
(1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö.
(2) Direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhimääruselise tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest.
(3) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ja teda ametisse kinnitanule.
(4) Direktor:
1) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele;
2) juhatab kooli õppenõukogu;
3) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
4) määrab kindlaks direktori asendamise korra;
5) on tööandjaks personalile ja kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid;
6) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorra-, asjaajamis- ja õppekorralduseeskirjad;
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
7) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ning eelarve täitmise;
8) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;
9) lahendab teisi talle antud küsimusi.
(5) Direktor annab käskkirju.
Paragrahv 25. Direktori ametisse kinnitamine
(1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(2) Munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(3) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub, või tema volitatud esindaja.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(4) (Kehtetu - RK s 10.04.2008 jõust.15.05.2008 - RT I 2008, 18, 125)
(5) Riigikooli direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb töölepingu üles minister, kelle
juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub, või tema volitatud
esindaja. Munitsipaalkooli direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu
vallavanem või linnapea või tema volitatud esindaja.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(6) Riigikooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 26. Õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.
(3) Õppenõukogu töökord sätestatakse kooli põhimääruses.
Paragrahv 27. Kooli nõukogu
(1) Kooli nõukogu suunab kooli tegevust ja võtab seisukoha kooli arengu, vara, eelarve ja juhtimisega seotud küsimustes. Kooli nõukogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, või tema volitatud esindaja, munitsipaalkooli puhul aga vastav valla- või linnavalitsus.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2007 - RT I 2005, 65, 498)
(2) Kooli nõukogu moodustatakse kolmeks aastaks ministeeriumi, kelle valitsemisalasse kool kuulub, vastava valla- või linnavalitsuse või kohalike omavalitsuste üksuste liidu, vastava kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajatest ning Eesti Töötukassa esindajast. Kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajad määratakse vastavate ühingute ja kutseühingute kaudu ja nad peavad moodustama üle poole nõukogu koosseisust.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2007 - RT I 2005, 65, 498;
RK s 28.01.2009 jõust.01.05.2009 - RT I 2009, 11, 67)
(3) Kooli nõukogu liikmed valivad nõukogu esimehe oma esimesel koosolekul lihthäälteenamusega.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2007 - RT I 2005, 65, 498)
(4) Kooli nõukogu liikmetele võidakse maksta tasu, mille määra kehtestab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul aga vastav valla- või linnavalitsus.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2007 - RT I 2005, 65, 498)
(5) Kooli nõukogu liikmed võib nõukogu moodustaja tagasi kutsuda juhul, kui nõukogu koosseis ei ole kokku tulnud kolme kuu jooksul pärast nõukogu koosseisu kinnitamist või kui nõukogu ei ole täitnud talle käesoleva seadusega pandud ülesandeid.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2007 - RT I 2005, 65, 498)
(6) Kooli nõukogu:
1) osaleb kooli arengukava koostamises, kooskõlastab ja edastab selle kooli pidajale või tema volitatud isikule kinnitamiseks;
2) kontrollib kooli arengukava täitmist;
3) kooskõlastab kooli aasta tegevusplaani ja kontrollib selle täitmist;
4) kooskõlastab riikliku koolitustellimuse kujundamiseks kooli pidajale või tema volitatud isikule esitatavad andmed koolitusvõimaluste kohta;
5) kooskõlastab kooli eelarveprojekti ja investeeringute kava ning edastab selle kooli pidajale või tema volitatud isikule kinnitamiseks;
6) kooskõlastab kooli eelarve jaotuse kuluartiklite lõikes;
7) kooskõlastab kooli õppekorralduseeskirja ja kontrollib selle täitmist;
8) kooskõlastab kooli palgajuhendi ning kontrollib selle täitmist;
9) annab hinnangu kooli majandusaasta aruandele ja esitab selle kooli pidajale või tema volitatud isikule;
10) esitab nõukogu tegevuse aastaaruande kooli pidajale või tema volitatud isikule;
11) kuulab ära õppeaasta praktikakorralduse aruande;
12) osaleb direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatud konkursikomisjoni töös;
13) teeb ettepaneku kooli direktori premeerimiseks või karistamiseks;
14) hindab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldust, kooli juhtimist, rahade kasutamise õiguspärasust ning otstarbekust, õppe- ja olmekeskkonna ning õppe korraldamiseks antud vara seisundit ning teeb direktorile sellekohaseid ettepanekuid;
15) teeb kooli pidajale või tema volitatud isikule ettepanekuid kooli tegevuse, arengu, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2007 - RT I 2005, 65, 498)
(7) Kui kooli nõukogu ei kooskõlasta otsuse eelnõu, siis vaatab eelnõu ettevalmistaja selle üle ning esitab selle teistkordselt kooli nõukogule. Teistkordse kooskõlastamata jätmise korral edastab kooli nõukogu eelnõu koos kooskõlastamata jätmise aluseks olnud põhjendustega otsustamiseks kooli pidajale ja teadmiseks kooli nõukogu liikmeid määranud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2007 - RT I 2005, 65, 498)
(8) Kooli nõukogul on õigus saada kooli direktorilt ja kooli pidajalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sisalduvate ülesannete täitmiseks asjakohast teavet.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2007 - RT I 2005, 65, 498)
(9) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2007 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 271. (Kehtetu - RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
41. peatükk
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
KOOLI SISEHINDAMINE JA KOOLI NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
Paragrahv 272. Kooli sisehindamine
(1) Koolis viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.
(2) Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor.
(3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli nõukoguga ja kooli pidajaga ning aruande kinnitab kooli direktor.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
Paragrahv 273. Kooli nõustamine sisehindamise küsimustes
(1) Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 272 lõikes 1 sätestatud eesmärgist.
(2) Kooli nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
5. peatükk
KOOLI LIIKMESKOND
Paragrahv 28 Liikmeskond
(1) Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased ja üliõpilased (edaspidi õpilased).
(RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001, 65, 375)
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on üliõpilaseks rakenduskõrghariduse õppekava järgi õppija. Üliõpilastele laienevad käesoleva seadusega kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd rakenduskõrgkooli seadus ei sätesta teisiti.
(RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001, 65, 375;
RK s 12.06.2002 jõust.05.07.2002 - RT I 2002, 56, 348)
(3) Pedagoogide ja õpilaste andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
(RK s 15.06.2006 jõust.17.07.2006 - RT I 2006, 32, 246)
Paragrahv 29. Personal
(1) Personali tööülesanded ja -kohustused määrab kooli direktor töösuhteid reguleerivate õigusaktide alusel.
(2) Personaliga sõlmib, muudab ja ütleb töölepingud üles kooli direktor.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
Paragrahv 30. Pedagoogid
(1) Käesolevas seaduses käsitletakse pedagoogidena õppealal töötavaid isikuid ning direktorit.
(2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.
(21) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud avalikul
konkursil ei leita lõike 3 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat
õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta
isikuga, kellel on vähemalt keskharidus.
(RK s 24.09.2009 jõust. 23.10.2009 - RT I 2009, 48, 325)
(3) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
(41) Kutseõppeasutuse pedagoog ei tohi olla isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku § 133 lõike 2 punktis 2, § 141 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis 1, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-des 144–146 või §-des 175–178 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.
(RK s 14.06.2007 jõust.20.07.2007 - RT I 2007, 45, 320)
(4) Kooli pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
(5) Pedagoogi vastavus ametikohale määratakse atesteerimisega. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
(6) Pedagoogi töötasustamise aluseks on ametikoht.
Paragrahv 301. Pedagoogi lähtetoetus
(1) Pedagoogi lähtetoetus on esmakordselt kutseõppeasutusse tööle asuvale kutseõpetajale või üldharidusainete õpetajale makstav toetus.
(RK s 06.12.2007 jõust.01.09.2008 - RT I 2008, 1, 2)
(2) Pedagoogi lähtetoetust võib taotleda isik, kes:
1) on lõpetanud kõrghariduse
tasemel toimuva õpetajakoolituse ning asub 18 kuu jooksul pärast selle
lõpetamist esmakordselt pedagoogina tööle kutseõppeasutuse kutseõpetajana või
üldharidusainete õpetajana, välja arvatud Tallinnas või Tartus asuvas
kutseõppeasutuses. Pedagoogi lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast
kõrghariduse tasemel toimunud õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik, kes
asus esmakordselt pedagoogina tööle õpetajakoolituse või sellele vahetult
eelnenud bakalaureuseõppe käigus tingimusel, et bakalaureuseõppe lõpetamise ja
õpetajakoolituse alustamise vahele ei jää rohkem kui üks aasta. Pedagoogi
lähtetoetust võib nelja kuu jooksul pärast kõrghariduse tasemel toimunud
õpetajakoolituse lõpetamist taotleda ka isik, kes enne nimetatud
õpetajakoolituse alustamist töötas kutseõppeasutuses kutseõpetajana.
Kõrghariduse tasemel õpetajakoolituse lõpetamise aastal rasedus- ja
sünnituspuhkusele asuva isiku, ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud
kaitseväekohuslase või välisriigis pedagoogilisel praktikal viibinud isiku õigus
taotleda lähtetoetust pikeneb rasedus- ja sünnituspuhkuse ning
lapsehoolduspuhkuse aja, kaitseväeteenistuskohustuse täitmise aja või
pedagoogilise praktika kestuse võrra;
2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga
kutseõppeasutuse kutseõpetajana või üldharidusainete õpetajana, kusjuures
0,5 ametikoha arvestamisel loetakse selle alla ka samaaegne töötamine
üldhariduskooli I–III kooliastme või gümnaasiumiastme õpetajana, välja arvatud
Tallinnas või Tartus asuvas üldhariduskoolis;
3) vastab ametikohale
esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele ning
4) valdab eesti keelt Euroopa
Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud
keeleoskustasemel C1.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(3) Pedagoogi lähtetoetust taotletakse, makstakse välja ja tagastatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 77 sätestatud alustel ja korras.
(RK s 06.12.2007 jõust.01.09.2008 - RT I 2008, 1, 2;
RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
Paragrahv 31. Õpilase õigused ja kohustused
(1) Õpilasel on õigus:
1) valida oma huvidele ja võimetele vastav kool;
2) tutvuda enne kooli õppima asumist ning koolis õppides kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduseeskirjadega;
3) valida õppeaineid valikainete piires;
4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses;
5) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;
6) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;
7) saada õpilaspilet;
8) saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
9) saada akadeemilist puhkust õppekorralduseeskirjas sätestatud korras tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
10) kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi;
11) pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(2) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse. Põhihariduseta ja
põhihariduse baasil kutseharidust omandavale õpilasele osutatakse
koolitervishoiuteenust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(3) Õpilane peab osalema õppetöös, järgima seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 311. Õpilase koolilõuna kulude katmise toetamine
(1) Riigieelarves nähakse ette toetus kutsekeskharidusõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekavadel õppivate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks (edaspidi koolilõuna toetus).
(RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
(2) Koolilõuna toetuse eraldamisel lähtutakse kutsekeskharidusõppe, põhihariduse baasil kutseõppe ja põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekavadel õppivate, Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õpilaste arvust, arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta ning õppepäevade arvust õppeaastas.
(RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
(3) Koolilõuna arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(RK s 29.09.2005 jõust.01.09.2006 - RT I 2005, 54, 431)
(4) Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab riigikooli puhul minister, kelle valitsemisalasse kool kuulub, munitsipaalkooli puhul valla- või linnavolikogu ning erakooli puhul kooli pidaja.
(RK s 29.09.2005 jõust.01.09.2006 - RT I 2005, 54, 431)
Paragrahv 32. Õpilaskond ja õpilasesindus
(1) Kooli õpilased moodustavad ühe õpilaskonna.
(2) Täiskasvanute täiendõppe kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617).
(3) Õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.
(4) Õpilaskonnal on õigus:
1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) osaleda oma esindaja kaudu sõnaõigusega kooli nõukogu istungitel;
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
4) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(5) Õpilaskonnal on põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.
(6) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond kooli põhimääruses sätestatud korras. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.
(7) Õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda suhetes kooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(8) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest printsiipidest.
6. peatükk
KOOLI RAHASTAMINE JA EELARVE
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 33. Kooli rahastamine ja eelarve
(1) Kooli rahastatakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse alusel, valla- või linnaeelarvest, kooli põhimääruses sätestatud kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, laekumistest sihtasutustelt, sihtotstarbelistest ja projektipõhistest eraldistest ning muudest vahenditest.
(2) Koolil on oma eelarve.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 331. Riiklik koolitustellimus
(1) Riikliku koolitustellimuse koolidele kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse kool kuulub, arvestades sotsiaalsete partnerite arvamusega. Kui kool ei kuulu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, kooskõlastatakse riiklik koolitustellimus enne kinnitamist haridus- ja teadusministriga. Riikliku koolitustellimuse koostamisel lähtutakse riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajaduse uuringutest ja prognoosidest ning arvestatakse kõrghariduse valdkonnas kujundatava riikliku koolitustellimusega.
(2) Riikliku koolitustellimuse koostamise korra ministeeriumi valitsemisalas kehtestab asjaomane minister määrusega.
(3) Munitsipaalkoolile esitatav riiklik koolitustellimus vormistatakse valla- või linnavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kui riigi esindaja vahel sõlmitava lepinguna. Lepingu kohustuslikud tingimused on:
1) koolituskohtade arv vastavalt õppekavale ja õppevormile;
2) riigieelarvest raha eraldamise kord;
3) riikliku koolitustellimuse alusel rahastatavatel koolituskohtadel õppivate õpilaste arvestuseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad;
4) poolte õigused ja kohustused.
(4) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatava koolituskoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Õppekavarühmade ja õppevormide koefitsiendid ning erivajadustega õpilaste ja kinnipeetavate õppe rahastamise koefitsiendid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 332. Riigikooli rahastamine
(1) Riigikooli õppekulud riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatavate koolituskohtade arvu ulatuses kaetakse õppekavaga määratud nominaalse õppeaja jooksul, lähtudes koolituskoha baasmaksumusest ning õppekavarühmade ja õppevormide koefitsientidest. Riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatud koolituskoht peab olema reaalselt täidetud või sellel aastal täidetav.
(2) Riigikooli õppekulud kaetakse riigieelarvest selle ministeeriumi eelarvevahenditest, kelle valitsemisalasse kool kuulub. Riigikooli võib sihtotstarbeliselt rahastada ka ministeerium, kelle valitsemisalasse vastav riikliku koolitustellimuse valdkond kuulub.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 333. Munitsipaalkooli rahastamine
(1) Munitsipaalkooli valla- või linnaeelarvest rahastatavad koolituskohad kinnitab valla- või linnavalitsus, arvestades sotsiaalsete partnerite arvamusega.
(2) Munitsipaalkooli õppekulud kaetakse riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatavate koolituskohtade arvu ulatuses õppekavaga määratud nominaalse õppeaja jooksul, lähtudes koolituskoha baasmaksumusest ning õppekavarühmade ja õppevormide koefitsientidest. Riikliku koolitustellimuse kaudu rahastatud koolituskoht peab olema reaalselt täidetud või sellel aastal täidetav.
(3) Munitsipaalkool võib saada riigieelarvest sihtotstarbelist toetust.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
Paragrahv 334. Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe rahastamine
(1) Kooli kulud seoses põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõppe korraldamisega kaetakse riikliku koolitustellimuse ulatuses täidetud õppekohtade arvu, õppekoha baasmaksumuse, õppekavarühma koefitsiendi ja erivajadustega õpilastele kehtestatud koefitsiendi alusel kuni kahe kolmandiku õppekoha maksumuse ulatuses, arvestades õppekava mahtu. Ülejäänud osa õppekoha maksumusest katab põhikool või gümnaasium valikainete õpetamiseks ettenähtud rahalistest vahenditest.
(2) Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuvat kutseõpet võib rahastada ka muudest allikatest.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
7. peatükk
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
RIIKLIK JÄRELEVALVE
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
Paragrahv 34. Riikliku järelevalve teostamine
(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (edaspidi koos nimetatud järelevalveasutus).
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246;
RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(2) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega igaks õppeaastaks enne eelmise õppeaasta lõppu.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
(3) Järelevalveasutus määrab järelevalve läbiviijad, kaasates vajadusel eksperte.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246;
RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(4) Kvalifikatsiooninõuded riikliku järelevalve läbiviijatele kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
Paragrahv 341. Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded
Riikliku järelevalve läbiviija ülesanded on järgmised:
1) kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
2) analüüsida probleeme õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
Paragrahv 342. Riikliku järelevalve läbiviija õigused
Riikliku järelevalve läbiviijal on õigus:
1) külastada õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt direktorit;
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
2) osaleda õppenõukogu, nõukogu ja lastevanemate koosolekutel;
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
3) tutvuda kooli dokumentidega;
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
4) saada koolilt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
5) teha kooli direktorile ja kooli pidajale ettepanekuid kooli tegevuse parendamiseks ning täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
6) teha kooli direktorile, õppenõukogule, nõukogule ning kooli pidajale, välja arvatud valla- või linnavalitsusele või valla- või linnavolikogule, täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga;
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
7) teha maavanemale ettepanek riikliku järelevalve teostamiseks valla- või linnavalitsuse või valla- või linnavolikogu üksikaktide seaduslikkuse üle vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele;
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
8) teha kooli pidajale ettepanek lõpetada tööleping direktoriga, kes on pannud toime vääritu teo, ametialase süüteo või korruptiivse teo, või teha ettekirjutus lõpetada tööleping direktoriga, kes ei vasta oma ametikohale.
(RK s 10.04.2008 jõust.15.05.2008 - RT I 2008, 18, 125)
Paragrahv 343. Riikliku järelevalve tulemused
(1) Riikliku järelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
(2) Õiendis esitatakse õiendi koostamise aeg ja koht, lühiandmed õppeasutuse kohta,
järelevalvet teostav järelevalveasutus, järelevalve läbiviimise aeg, järelevalve
läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve tulemused, õigusrikkumiste
aeg ja kirjeldus, tehtud ettekirjutused ja ettepanekud ning ettekirjutuste
täitmisest teavitamise tähtaeg.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(3) Ettekirjutuses märgitakse:
1) selle isiku või organi nimi, kellele
ettekirjutus on suunatud;
2) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute
tegemise kohustus;
3) ettekirjutuse alus;
4) ettekirjutuse täitmise
tähtaeg.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(4) Õiendi kinnitab kas haridus- ja teadusminister või maavanem.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
(5) Õiend tehakse koolile ning kooli pidajale teatavaks 60 kalendripäeva jooksul järelevalve läbiviimise algusest arvates.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
(6) Kui kooli pidaja ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(RK s 10.04.2008 jõust.15.05.2008 - RT I 2008, 18, 125;
RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
Paragrahv 345. Riiklik järelevalve koolitervishoiuteenuse osutamise
üle
Käesoleva seaduse alusel õpilasele koolitervishoiuteenuse osutamise üle
teostab vastavalt oma pädevusele riiklikku järelevalvet Terviseamet.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
8. peatükk
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, PIDAMISE ÜLEANDMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
Paragrahv 35. Kooli ümberkorraldamine
(1) Riigikooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub.
(2) Munitsipaalkooli ümberkorraldamise otsustab valla- või linnavalitsuse ettepanekul valla- või linnavolikogu.
(3) Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel:
1) koolitusnõudluse suurenemise või vähenemise tõttu;
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
2) suurenenud või vähenenud finantseerimisvõimaluste tõttu;
3) ümberkorralduste tõttu haridussüsteemis;
4) muudel seadusest tulenevatel juhtudel.
(4) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu.
(5) Riigikooli ümberkorraldamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(6) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, välja arvatud juhul, kui kool kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
Paragrahv 351. Kooli pidamise üleandmine
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus haridus- ja teadusministri ettepanekul anda
luba riigikooli pidamise üleandmiseks vallale, linnale või eraõiguslikule
juriidilisele isikule ning munitsipaalkooli pidamise ülevõtmiseks riigile
käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Riigikooli pidamise üleandmisel vallale, linnale või eraõiguslikule
juriidilisele isikule ja munitsipaalkooli pidamise üleandmisel riigile
kohaldatakse võlaõigusseaduses ettevõtte ülemineku kohta sätestatut käesolevast
seadusest tulenevate erisustega. Riigikooli pidamise üleandmise tulemusel
moodustub munitsipaal- või erakool ja riigikooli tegevus loetakse lõppenuks.
Munitsipaalkooli pidamise üleandmise tulemusel moodustub riigikool ja
munitsipaalkooli tegevus loetakse lõppenuks. Munitsipaalkooli pidamise
üleandmisel riigile tunnistatakse üleantava kooli koolitusluba kehtetuks.
(3) Kooli pidamise võib üle anda, kui:
1) see on otstarbekas
kutseharidussüsteemi arengu seisukohalt;
2) kooli juhtimine ning õppe- ja
kasvatustegevus on pidamise üleandmisel tulemuslikum;
3) kooli pidamise
üleandmine loob paremad võimalused omandatava hariduse kvaliteedi tagamiseks,
sealhulgas õppe ja kasvatuse tingimuste parandamiseks;
4) kooli pidamise
üleandmisel suudab kool efektiivsemalt reageerida tööturu nõuetele.
(4) Riigikooli pidamise võib üle anda aktsiaseltsile, osaühingule,
sihtasutusele või mittetulundusühingule, mille üheks aktsionäri-, osaniku-,
asutaja- või liikmeõiguse teostajaks on riik, vald või linn.
(5) Samaaegselt riigikooli munitsipaal- või eraomandisse andmise taotlusega
taotletakse õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras munitsipaalkoolile
või erakoolile koolitusluba.
(6) Haridus- ja teadusminister otsustab Vabariigi Valitsuselt käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlemise, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3
või 4 sätestatud tingimused ja riigikooli pidamise üleandmise puhul
õigusaktidega sätestatud koolitusloa saamise tingimused on täidetud.
(7) Vabariigi Valitsus annab loa riigikooli pidamise üleandmiseks vallale,
linnale või eraõiguslikule juriidilisele isikule või munitsipaalkooli pidamise
riigile ülevõtmiseks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud
tingimused on täidetud, ning volitab haridus- ja teadusministrit sõlmima kooli
pidamise üleandmise või ülevõtmise lepingu.
(8) Riigikooli pidamise üleandmine vallale, linnale või eraõiguslikule
juriidilisele isikule või munitsipaalkooli pidamise üleandmine riigile
sätestatakse asjaomase valla- või linnavalitsuse või eraõigusliku juriidilise
isiku ja Vabariigi Valitsuse volitusel haridus- ja teadusministri vahel ning
munitsipaalkooli pidamise üleandmine riigile valla- või linnavalitsuse ja
Vabariigi Valitsuse volitusel haridus- ja teadusministri vahel käesoleva seaduse
alusel sõlmitavas lepingus. Lepingu kohustuslikud tingimused on:
1) kooli
pidamise üleandmise kuupäev;
2) moodustatava kooli ülesanded;
3)
õppekavad, mille alusel tegevuse lõpetava kooli õpilased jätkavad õpinguid
moodustatavas koolis;
4) tegevuse lõpetava kooli õpilaste õpingute jätkamise
tingimused ja kord moodustatavas koolis;
5) kooli töötajate töö jätkamise
tingimused ja kord moodustatavas munitsipaal-, era- või riigikoolis töösuhteid
reguleerivate õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
6)
kooli kasutuses oleva vara vallale, linnale, eraõiguslikule juriidilisele
isikule või riigile üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg õigusaktidega
sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
7) kooli asjaajamise vallale,
linnale, eraõiguslikule juriidilisele isikule või riigile üleandmise tingimused,
kord ja tähtaeg;
8) kooli pidamise vallale, linnale, eraõiguslikule
juriidilisele isikule või riigile üleandmisega kaasnevate võimalike
organisatsiooniliste ja eelarveliste küsimuste ning muude varalisi kohustusi ja
õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine.
(9) Haridus- ja teadusministeerium tagab, et lepingu kohustuslikes
tingimustes on kokkulepe saavutatud.
(10) Kooli pidamise üleandmisel tagavad Haridus- ja Teadusministeerium ja
vald või linn või eraõiguslik juriidiline isik kooli, mille tegevus lõpetatakse,
õpilastele võimaluse jätkata õpinguid üleandmisel moodustatavas koolis samal või
lähedasel erialal.
(11) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast õppeaasta lõppu. Pidamise
üleandmise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kaks
kuud enne uue õppeaasta algust.
(RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
Paragrahv 36. Kooli tegevuse lõpetamine
(1) Riigikooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus ministri ettepanekul, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse riigikool kuulub.
(2) Munitsipaalkooli tegevuse lõpetamise otsustab valla- või linnavalitsuse ettepanekul linna- või vallavolikogu.
(3) Kooli tegevus lõpetatakse, kui:
1) kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostava asutuse hinnangul ei vasta kooli õppetase kutseharidusstandardiga ja kutse- või eriala riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524;
RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
2) kooli ei ole võimalik finantseerida;
3) munitsipaalkooli kõik koolitusload on tühistatud;
4) koolitusnõudlus väheneb;
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
5) muul seaduses sätestatud juhul.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(4) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu.
(5) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis sama või lähedase kutse- või eriala õppekaval.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(6) Riigikooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(7) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, välja arvatud juhul, kui kool kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, ning õpilastele ja kooli personalile hiljemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 09.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 41, 240)
9. peatükk
RAKENDUSSÄTED
Paragrahv 37. Üleminek
(1) Koolide põhikirjad viiakse käesoleva seadusega vastavusse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(2) Vabariigi Valitsusel korraldada Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigi kutseõppeasutuste üleviimine Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse 2000. aasta 1. septembriks.
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
(3) Õpilastele, kes asusid õppima kutseõppeasutuses keskerihariduse õppekava alusel enne 2000. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud, antakse keskerihariduse omandamist tõendav lõputunnistus.
(RK s 18.05.1999 jõust.20.06.1999 - RT I 1999, 51, 550;
RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
(4) Õpilastele, kes asusid õppima kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutsehariduse õppekava alusel enne 1999. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud, antakse põhihariduse baasil kutsehariduse omandamist tõendav lõputunnistus.
(RK s 18.05.1999 jõust.20.06.1999 - RT I 1999, 51, 550)
(5) Õpilastele, kes asusid õppima kutseõppeasutuses põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse õppekava alusel enne 1999. aastat ja on selle õppekava täies mahus täitnud, antakse põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse omandamist tõendav lõputunnistus.
(RK s 18.05.1999 jõust.20.06.1999 - RT I 1999, 51, 550)
(6) Käesoleva seaduse § 41 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.
(RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001, 65, 375)
(7) Käesoleva seaduse § 33 jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
(RK s 13.06.2001 jõust.22.07.2001 - RT I 2001, 65, 375)
(8) Enne 2002. aasta 30. juunit kutseõppeasutusse vastuvõetud üliõpilastel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2007. aasta 1. septembrini. Üliõpilase taotlusel on kutseõppeasutusel õigus kohaldada rakenduskõrgharidusõppe õppekavu ka enne 2002/03. õppeaastat kutseõppeasutusse vastu võetud üliõpilastele.
(RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116)
(9) Täis- ja osakoormusega õpet kohaldatakse alates 2003/04. õppeaastast, kuid mitte hiljem kui 2004/05. õppeaastast, kutseõppeasutusse keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekavale vastuvõetavatele õpilastele. Enne üleminekut täis- ja osakoormusega õppele võib kutseõppeasutusse keskhariduse baasil läbiviidavale kutsekeskhariduse õppekavale vastu võtta päevasesse, õhtusesse ja kaugõppe vormi.
(RK s 23.10.2003 jõust.24.11.2003 - RT I 2003, 71, 473)
(10) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestatakse hiljemalt 2009. aasta 1. jaanuariks.
(RK s 21.12.2006 jõust.29.01.2007 - RT I 2007, 4, 17)
(101) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad seotakse § 11 lõikes 1
nimetatud õpiväljunditega ja kutseseaduse lisas 1 kehtestatud
kvalifikatsiooniraamistikuga hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks.
(RK s 24.09.2009 jõust. 23.10.2009 - RT I 2009, 48, 325)
(11) Kooli õppekavad viiakse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse kuue kuu jooksul pärast vastava kutse- või eriala riikliku õppekava kehtestamist ning uusi kooli õppekavu rakendatakse uuel õppeaastal õppima asuvatele õpilastele. Kutseõppeasutus võib uusi õppekavu kohaldada ka kutseõppeasutusse varem vastuvõetud õpilastele.
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524)
(12) Tegutsevate koolide õppe- ja kasvatustegevuse alaste dokumentide pidamine tuleb viia käesoleva seaduse § 201 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega vastavusse 2005. aasta 1. septembriks.
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524)
(13) Kooli nõukogu koosseisust üle poole peavad moodustama kutse- ja erialaga seotud tööandjate ja töötajate (teenistujate) registreeritud ühingute ja kutseühingute esindajad hiljemalt 2007. aasta 1. jaanuariks.
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524)
(14) Riigikoolis ministril, kelle valitsemisalasse kool kuulub, muuta määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötava ja tööd jätkata sooviva koolidirektori tööleping määratud ajaks sõlmitud töölepinguks kestusega kuni viis aastat 2005. aasta 1. septembriks.
(RK s 21.10.2004 jõust.19.11.2004 - RT I 2004, 75, 524)
(141) Käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud konkursi alusel enne 2008. aasta 1. augustit ametisse kinnitatud direktori kehtiv määratud ajaks sõlmitud tööleping muutub tähtaja möödumisel määramata ajaks sõlmitud töölepinguks.
(RK s 10.04.2008 jõust.15.05.2008 - RT I 2008, 18, 125)
(15) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 kutsekeskharidusõppe suhtes sätestatud nõuet, mille kohaselt õppekava peab sisaldama vähemalt 40 õppenädala ulatuses üldharidusaineid, rakendatakse alates 2006/2007. õppeaastast.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(16) Käesoleva seaduse § 151 lõikes 2 sätestatud volitusnorm rakendub alates 2006/2007. õppeaastast.
(RK s 24.11.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 65, 498)
(17) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 31 kehtestatud piirangud isiku töölevõtmisel kehtivad pärast sätte jõustumist lastega seotud tööle asuva isiku kohta.
(RK s 14.06.2007 jõust.20.07.2007 - RT I 2007, 45, 320)
Paragrahv 371. Tähtajad
(1) Käesoleva seaduse §-le 42 vastav kooli arengukava koostatakse ja kinnitatakse hiljemalt 2006. aasta 1. septembriks.
(2) Käesoleva seaduse § 42 lõiget 3 rakendatakse alates 2010. aasta 1. septembrist.
(3) Käesoleva seaduse § 272 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruande on kool kohustatud koostama hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.
(4) Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra 2006/2007. õppeaastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega 2006. aasta 1. septembriks.
(RK s 15.06.2006 jõust.01.09.2006 - RT I 2006, 32, 246)
Paragrahv 38. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine ja täiendamine
Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 4 lõikes 8 lisatakse pärast sõna "põhikiri" sõnad "või põhimäärus";
2) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Õppeasutus on haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale.";
3) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse sõna "põhikirjad" sõnaga "põhimäärused";
4) paragrahvi 29 lõikes 1 lisatakse pärast sõna "põhikiri" sõnad "või põhimäärus";
5) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Haridusasutuste pedagoogide töösuhteid reguleerib tööseadusandlus, arvestades teistest õigusaktidest tulenevaid erisusi."
Paragrahv 39. Seaduse kehtetuks tunnistamine
Tunnistada kehtetuks kutseõppeasutuse seadus (RT I 1995, 58, 1003; 1996, 49, 953).
Riigikogu esimees Toomas SAVI
