Parandusõpperühma töökorralduse aluste kinnitamine

Haridusministri 2. juuni 1999. a määrus nr 34

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497) paragrahvi 15 lõike 5 alusel haridusminister määrab:

Kinnitada parandusõpperühma töökorralduse alused (juurde lisatud).

Minister Tõnis LUKAS

Kantsler Peep RATAS

Kinnitatud
Haridusministri
2. juuni 1999. a
määrusega nr 34

Parandusõpperühma töökorralduse alused

I. ÜLDSÄTTED

1. Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli 1.–9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi.

(Haridusmin m 03.01.2002 Nr.2 jõust.01.09.2002 - RTL 2002, 8, 68)

2. Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele.

(Haridusmin m 03.01.2002 Nr.2 jõust.01.09.2002 - RTL 2002, 8, 68)

3. Parandusõppe tunnid on ette nähtud ka neile 1. ja 2. klassi õpilastele, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita õppekava nõudeid või vajavad õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.

4. Õpilastele, kelle õpetamine toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava alusel, parandusõpet ei rakendata.

(Haridusmin m 03.01.2002 Nr.2 jõust.19.01.2002 - RTL 2002, 8, 68)

II. PARANDUSÕPPERÜHMA TÖÖKORRALDUSE ALUSED

5. Õpilase esmane abistamine ja nõustamine on õpetaja ülesanne. Õpilasele, kes nõustamisele ja tunnivälisele abile vaatamata ei suuda õppekava nõudeid täita, seatakse sisse "Õpilase vaatluse kaart" (edaspidi kaart). Klassijuhataja, õpilast õpetavate õpetajate ja parandusõppe õpetajaga koostöös otsustatakse iga lapse puhul eraldi, mida kaardi põhjal jälgitakse.

6. Kaardi põhjal kogutud andmestikku analüüsivad koos logopeed, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Analüüsi põhjal tehakse õppetöö tõhustamise või individuaalse õppekava koostamise või parandusõppe rakendamise või õpilase nõustamiskomisjoni suunamise otsus.

7. Põhiharidust omandav õpilane viiakse parandusõppele õpilase vaatluskaardi alusel õppenõukogu otsusel. Vajadusel kaasab õppenõukogu otsuse tegemisse logopeedi, psühholoogi, parandusõppe õpetaja, teised õpilast õpetavad õpetajad või vastava eriarsti.

(Haridus- ja teadusmin m 21.03.2005 Nr.9 jõust.27.03.2005 - RTL 2005, 34, 481)

8. Õppenõukogu teeb punktis 7 nimetatud otsuse õpilasele, teovõimetu õpilase puhul õpilase seaduslikule esindajale (edaspidi õpilane (esindaja)), posti teel teatavaks. Õpilasel (esindajal) on õigus 10 tööpäeva jooksul arvates päevast, millal ta punktis 7 nimetatud otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, õigus teavitada kooli kirjalikult, et ta pole nõus enda suhtes parandusõppe rakendamisega. Nimetatud keeldumise esitamisel kool õpilasele parandusõpet ei rakenda.

(Haridus- ja teadusmin m 21.03.2005 Nr.9 jõust.27.03.2005 - RTL 2005, 34, 481)

9. Parandusõpet rakendatakse I kooliastmes kuni neli tundi nädalas, II kooliastmes vähemalt kolm tundi nädalas ja III kooliastmes vähemalt kaks tundi nädalas. Parandusõpperühma täituvuse piirnorm on kuus õpilast. Parandusõpperühma võib moodustada eri klasside õpilastest.

(Haridus- ja teadusmin m 21.03.2005 Nr.9 jõust.27.03.2005 - RTL 2005, 34, 481)

10. (Kehtetu - Haridus- ja teadusmin m 21.03.2005 Nr.9 jõust.27.03.2005 - RTL 2005, 34, 481)

11. Parandusõppe õpetaja üldtööaja sisse kuulub:
1) parandusõppe tundide läbiviimine;
2) aineõpetajate, lapsevanemate ja õpilaste nõustamine;
3) õpiraskustega õpilaste väljaselgitamine, uurimine ja nõustamine;
4) uurimis- ja metoodilise materjali koostamine ja ettevalmistamine;
5) osalemine individuaalsete õppekavade koostamises ja hindamisaluste väljatöötamises;
6) konsulteerimine spetsialistidega.

12. Parandusõppe rakendamisel on vajalikud järgmised dokumendid:
1) parandusõppes osalevate õpilaste nimekiri, mille on kinnitanud õppenõukogu;

2) kaart iga parandusõppel oleva õpilase kohta ja õpilase arengut kajastavad materjalid (hinnangud, järeldused, kokkuvõtted, uurimistulemused, iseloomustused vm);
3) parandusõpperühma tööplaan (soovitavalt kuude kaupa);
4) parandusõppe tundide plaan ja õpetaja töögraafik.

13. Parandusõpperühma töö kohta arvestuse pidamiseks kasutatakse klassipäeviku (1.-9. klass) vormi. Eraldi peetakse päevikus arvestust parandusõpperühma väliste konsultatsioonide ja nõustamise kohta.

14. Parandusõppe rahastamine toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.

Lisa
parandusõpperühma töökorralduse
aluste juurde


ÕPILASE VAATLUSE KAART

I. ANDMED
			Kaardi avamise aeg:

1. Isikuandmed
nimi ________________________________________________________________________
sünniaeg, isikukood ____________________________________________________________
aadress, telefon ________________________________________________________________
kool, klass ____________________________________________________________________
kodune keel ___________________________________________________________________

2. Senine koolijõudlus (või koolivalmidus)
_____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________

3. Meditsiinilised näidustused
_____________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________

4. Suhtumine kaasinimestesse ja iseendasse
1) suhtlemine koolis ja vabal ajal
meeldib:
koolis käia				jah	ei
suhelda oma klassikaaslastega				jah	ei
suhelda õpetajaga				jah	ei
2) suhtlemiseelistused õpetajaga (joonida sobiv)
pilkkontakt, puutekontakti (silitus, puudutus) vajadus, tõrjuv hoiak
3) vabal ajal eelistab suhelda ja mängida koos
eakaaslastega				jah	ei
endast vanemate lastega				jah	ei
endast nooremate lastega				jah	ei
täiskasvanutega				jah	ei
4) suhtumine teistesse ja iseendasse
omab püsivaid sõpru				jah	ei
aitab meelsasti kaasõpilasi				jah	ei
kaasõpilased suhtuvad temasse hästi				jah	ei
kaebab sageli kaasõpilaste peale				jah	ei
koolis kiusatakse teda sageli				jah	ei
solvub kergesti				jah	ei
5) enesehinnang (joonida sobiv)
kõrgenenud, adekvaatne, madaldunud
6) suhted kodustega (lapsega vestluse põhjal)

5. Vanemate tähelepanekud ja arvamus lapsest
_____________________________________________________________________________

6. Vanema soovid ja ootused koolile
_____________________________________________________________________________

7. Klassi- ja aineõpetajate tähelepanekud lapse hariduslikest erivajadustest
1) emakeel
2) matemaatika
3) loodusõpetus
4) võõrkeel
5) käeline tegevus
6) muusika
7) võimlemine

8. Õppetegevus ja käitumine koolis
1) õpilane on tunnis aktiivne, tähelepanelik ja püüdlik				jah	ei
2) töövõime:
lülitub töösse kiiresti				jah	ei
töövõime kõigub õppepäeva jooksul				jah	ei
töövõime kõigub õppetunni jooksul				jah	ei
väsib kiiresti				jah	ei
3) õpitegevus:
püüab ülesandest esmalt aru saada				jah	ei
hakkab ülesannet kohe täitma				jah	ei
täidab ainult tuttavat ülesannet				jah	ei
4) õpioskuste rakendamise juhtivad tasandid:
koostegevuses õpetajaga				jah	ei
matkimise teel				jah	ei
näidise järgi				jah	ei
juhise järgi				jah	ei
suulise juhise järgi				jah	ei
kirjaliku juhise järgi				jah	ei
suudab kommenteerida oma vahetut tegevust				jah	ei
suudab sõnastada oma tegevuskava				jah	ei
5) suhtumine õppetöös ilmnevatesse raskustesse:
püüab neid iseseisvalt ületada				jah	ei
oskab kasutada abivahendeid				jah	ei
pöördub abi saamiseks õpetaja poole				jah	ei
pöördub abi saamiseks kaasõpilaste poole				jah	ei
oskab kasutada abi				jah	ei
loobub ülesande täitmisest raskuse ilmnemisel				jah	ei
ootab tunnustust				jah	ei
6) õpilast ergutab paremini töötama
kiitus ja toetav suhtumine				jah	ei
laitus ja noomitus				jah	ei
7) õpilane on hinnete ja hinnangute suhtes tundlik				jah	ei
8) õpilane on distsiplineeritud:
tunnis				jah	ei
vahetunnis				jah	ei
koolivälisel ajal				jah	ei
9) õpilane täidab koduseid töid
regulaarselt				jah	ei
püüdlikult				jah	ei
iseseisvalt				jah	ei
teiste abiga				jah	ei
10) suhtumine töösse ja õppetegevusse
õpilane on töökas ja sihikindel				jah	ei
õpilane omab algatusvõimet				jah	ei
9. Õpilase oskuste hinnang:
1) emakeel
suulise kõne üldine iseloomustus
lugemisoskus (joonida juhtiv lugemisviis)
veerimine
häälega, kordab sõna
hääleta, ei korda sõna
vaikne veerimine
sõnahaaval lugemine
ladus lugemine: ilmekalt, ilmekuseta
saab aru tekstis esitatud faktidest, sündmustest
lühikestes lausetes				jah	ei
pikkades lausetes				jah	ei
keerulise konstruktsiooniga lausetes				jah	ei
kogu teksti ulatuses				jah	ei
suudab:
tuletada mõttelünka tekstis				jah	ei
mõista allteksti				jah	ei
leida uut infot				jah	ei
leida sõnu, lauseid, lõike, millest ei saa aru				jah	ei
kirjutamine
valdab ainekavale vastavat
häälikanalüüsi				jah	ei
foneemanalüüsi				jah	ei
tunneb häälikurühmi				jah	ei
oskab muuta häälikupikkust				jah	ei
oskab määrata häälikupikkust				jah	ei
kasutab raskuste puhul eeloskusi
(kordab sõnarida, muudab häälikupikkust)				jah	ei
õigekirjavigade tüübid (joonida):
häälikanalüüsi puudulikkusest tingitud vead
õpitud reeglite vead
vältevead:
täishäälikutes
suluta kaashäälikutes
sulghäälikutes
täishäälikuühendis
kaashäälikuühendites
i ja j asendus
kas on erinevusi etteütluste ja iseseisva kirja vigade tüüpides				jah	ei
ärakiri (joonida originaali vaatlemise sagedus)
tähthaaval
2-3 tähe kaupa
lühikeste sõnade kaupa
sõnaühendite kaupa
lühikeste lausete kaupa
enesekontroll:
suudab lugeda kirjapildile vastavalt				jah	ei
suudab leida vigu oma töös				jah	ei
enesekontrollioskuste rakendamine
spontaanselt				jah	ei
suunamisel				jah	ei
kirjatehnika
esinevad motoorsed raskused				jah	ei
esinevad tähekujude moonutused				jah	ei
esineb peegelkiri				jah	ei
seob tähti sõna ulatuses				jah	ei
kirjutab loetavalt				jah	ei
kiri ebaühtlane				jah	ei
juhtiv käsi (joonida): parem, vasak
kirjalike tööde üldilme ________________
sõnavara
kasutab ja mõistab:
meeleorganitega tajutavate objektide, tunnuseid tähistavaid sõnu
(baassõnavara)				jah	ei
abstraktse tähendusega sõnu				jah	ei
ülekantud tähendusega sõnu				jah	ei
tuletisi				jah	ei
ainekavale vastavat sõnavara				jah	ei
lause:
mõistab ja kasutab
primitiivset lihtlauset				jah	ei
koondlauset				jah	ei
liitlauset				jah	ei
keerulise struktuuriga lihtlauset				jah	ei
sidus tekst:
nimetab üksikobjekte, tegevusi				jah	ei
kasutab elementaarset lihtlauset				jah	ei
jutustus on fragmentaarne				jah	ei
kirjeldab tajutavaid esemeid ja tuttavaid sündmusi pildi järgi				jah	ei
oskab ühendada laused sidusaks tekstiks, kasutab
samaviitelisi sõnu
siduvaid sõnu
sõnajärge
jutustab kuulajale arusaadavalt oma tegevusest				jah	ei
oskab ümber jutustada mõistetavat teksti				jah	ei
2) matemaatika
hulgad, arvud, numbrid
tajub hulki				jah	ei
annab hulkadele ühise nimetuse				jah	ei
oskab võrrelda hulki				jah	ei
oskab ühendada hulki,				jah	ei
oskab eraldada osahulki				jah	ei
oskab kokku viia:
hulga ja arvu				jah	ei
hulga, arvu ja numbri				jah	ei
oskab loendada õpitud arvude ulatuses				jah	ei
tunneb arvude liitehitust				jah	ei
tunneb õpitud arvude kümnendkoostist				jah	ei
oskab arve võrrelda seose
võrra rohkem (vähem) kui				jah	ei
korda rohkem (vähem) kui				jah	ei
tehted
oskab sooritada õpitud tehteid
liitmine				jah	ei
lahutamine				jah	ei
korrutamine				jah	ei
jagamine				jah	ei
sooritab tehteid:
materialiseeritult, abivahenditega				jah	ei
iseseisvalt				jah	ei
üleminekuta ühest järgust teise				jah	ei
üleminekuga ühest järgust teise				jah	ei
geomeetriline materjal
tunneb õpitud geomeetrilisi kujundeid				jah	ei
tunneb geomeetriliste kujundite elemente				jah	ei
oskab lahendada geomeetriaülesandeid				jah	ei
nimega arvud
teab õpitud mõõtühikuid				jah	ei
tunneb mõõtühikute vahelisi seoseid				jah	ei
tunneb ära õpitud nimega arve				jah	ei
oskab nimetada õpitud nimega arve				jah	ei
oskab kasutada õpitud nimega arv				jah	ei
tekstülesanded
mõistab tekstülesande teksti				jah	ei
teab tekstülesande struktuuri				jah	ei
oskab lahendada lihtülesandeid				jah	ei
oskab lahendada liitülesandeid				jah	ei
mõistab ja oskab kasutada seost
võrra rohkem (vähem) kui				jah	ei
korda rohkem (vähem) kui				jah	ei
oskab kasutada tehete juures nimetust				jah	ei
oskab sõnastada vastust				jah	ei
oskab teha tekstülesande analüüsi ja lahenduse otsingut (joonida sobiv)
iseseisvalt, verbaalse abiga, skeemi abiga, materialiseeritud abiga

10. Tunnetusprotsesside areng
Taju
Taju diferentseeritus:
eristab: kirjapildilt sarnaseid tähti				jah	ei
häälduselt sarnaseid sõnu				jah	ei
sarnaseid objekte				jah	ei
sarnaste objektide kujutlusi				jah	ei
ebaolulist				jah	ei
tähtsat				jah	ei
Taju emotsionaalsus:
tajub hästi piltlikku, ilmekat materjali				jah	ei
eristab hästi sümboleid				jah	ei
eristab hästi skemaatilisi kujutlusi				jah	ei
Taju organiseeritus ja sihikindlus:
oskab vaadelda				jah	ei
Taju terviklikkus
suudab tunnetada osa järgi tervikut				jah	ei
Taju maht: haarab pilguga _________ ühikut
Tähelepanu
Tahtmatu tähelepanu
keskendumine muutub paremaks:
huvitava materjali korral				jah	ei
jõukohase materjali korral				jah	ei
ülenäitlikustamine hajutab tähelepanu				jah	ei
Tahteline tähelepanu (joonida õige)
hea, nõrk
Keskenduda aitab:
sisemine motiiv				jah	ei
välimine motiiv				jah	ei
lähedane motiiv				jah	ei
kaugem motiiv				jah	ei
Tähelepanu kestvus (joonida sobiv)
lühiajaline, püsiv
Kui kaua suudab keskenduda ühele tegevusele ___________ min
Suudab teostada mitut tegevust üheaegselt				jah	ei
Suudab ühelt tegevuselt teisele siirduda raskusteta				jah	ei
Mälu
Mälu liigid: lühiajaline mälu - hea				jah	ei
pikaajaline mälu - hea				jah	ei
operatiivmälu				jah	ei
õpilane suudab taastada mitmest ühikust koosnevat rida:
	kuulmise	lugemise järgi
häälikud	______________	______________
tähed	______________	______________
arvud	______________	______________
numbrid	______________	______________
sõnad	______________	______________
lause	______________	______________
Mälu operatsioonid:
Mehhaaniline omandamine:
õpib materjali sõna-sõnalt pähe				jah	ei
konkreetse tähendusega sõnad jäävad hästi meelde				jah	ei
esemete kujutlused jäävad hästi meelde				jah	ei
Omandamine
kiire				jah	ei
täpne				jah	ei
Mõtestatud omandamine:
omandab teadlikult ja täpselt reegleid, luuletusi jne				jah	ei
omandab asja tuuma, mida võib edasi anda oma sõnadega				jah	ei
kasutab põhilise omandamisvõttena iseseisvat kordamist				jah	ei
kasutab erinevaid omandamise võtteid:				jah	ei
Meenutamine
kasutab meenutamiseks erinevaid võtteid				jah	ei
meenutab kiiresti				jah	ei
meenutab täpselt				jah	ei
Mõtlemine
Analüüs
Piltlik-motoorne analüüs
oskab analüüsida üksikuid esemeid praktiliste tegevuste põhjal				jah	ei
Vaimne analüüs
analüüsib esemeid ja nähtusi (kujutlusi neist) oluliste,
piltlike ja väliste tunnuste alusel				jah	ei
analüüsib esemete- ja nähtustevaheliste seoste ning suhete
(mõistete) alusel				jah	ei
eristab olulist tunnust ebaolulisest				jah	ei
Võrdlemine
juhuslike tunnuste alusel				jah	ei
ebaoluliste tunnuste järgi				jah	ei
väliste tunnuste järgi				jah	ei
praktilise tegevuse põhjal				jah	ei
oluliste tunnuste järgi				jah	ei
arvestab võrdlemisel kõiki olulisi tunnuseid				jah	ei
toetub tunnustele, mis peegeldavad olulisi seoseid ja
suhteid esemete ning nähtuste vahel				jah	ei
Rühmitamine ja üldistamine
oskab rühmitada esemeid ühe tunnuse (värv, kuju, suurus) järgi				jah	ei
oskab rühmitada ja üldistada esemeid kahe tunnuse alusel				jah	ei
oskab rühmitada ja anda üldnimetust				jah	ei
oskab rühmitada esemeid ja nähtusi mõistelisel tasandil				jah	ei
oskab leida sündmuste järgnevust pildiseeria alusel				jah	ei
oskab põhjendada oma otsust				jah	ei
Mõtlemise tahtelised omadused
Mõistab (klassi õppekavale vastavaid):
Ruumisuhteid				jah	ei
ajasuhteid				jah	ei
põhjus-tagajärgsuhteid				jah	ei
Oskab teha järeldusi				jah	ei
Otsustab:
Kiiresti				jah	ei
selgesti				jah	ei
Fantaasia
Rikkalik				jah	ei
Realistlik				jah	ei
Agressiivne				jah	ei
Tunde- ja tahtevaldused
Tunnete tugevus
Tugevad				jah	ei
Vaoshoitud				jah	ei
esineb afekte				jah	ei
Tunnete püsivus
tunded on püsivad				jah	ei
Juhtiv emotsioon (joonida)
rõõmus, rahulik, rahutu, tõsine, kurb, kartlik, tuim, ükskõikne, agressiivne, negativistlik, üllatav
Loomuomadused (joonida)
uhke, üleolev, auahne, enesega rahul, jonnakas, tõrkuv, tagasihoidlik
Tahe (joonida)
tugev, nõrk
Tahet tugevdab:
huvitatus, motivatsioon, püüd iseseisvusele, otsustusvõime, adekvaatne enesehinnang

11. Üldised tähelepanekud:
üldmotoorika
kehahoid (rüht)
kõnnak
eneseteenindamine

II. ESMANE ÕPIABI JA TULEMUS

12. __________________________________________________________________________
kuupäev _____________

III. SPETSIALISTIDE ARVAMUSED

13. Logopeed/eripedagoog
_____________________________________________________________________________
kuupäev ______________
allkiri ________________

14. Psühholoog
_____________________________________________________________________________
kuupäev ______________
allkiri ________________

15. Parandusõppe õpetaja
_____________________________________________________________________________
kuupäev ______________
allkiri ________________

16. Sotsiaalpedagoog/sotsiaaltöötaja
_____________________________________________________________________________
kuupäev ______________
allkiri ________________

17. Muud spetsialistid
_____________________________________________________________________________
kuupäev ______________
allkiri ________________

IV. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
(pedagoogilis-psühholoogiline analüüs)

18.__________________________________________________________________________

V. OTSUS PARANDUSÕPPELE VÕI NÕUSTAMISKOMISJONI SUUNAMISEKS

19.__________________________________________________________________________
kuupäev ______________

Lapsevanema allkiri ______________________