AVALDATUD :
RT I 1999, 60, 616
REDAKTSIOON :
RK s 21.05.2009 jõust. 01.04.2010
RT I 2009, 29, 176
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010
RT I 2009, 62, 405
RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010
RT I 2009, 49, 331
RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 35, 232
RK s 21.05.2009 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 29, 176
RK s 20.02.2009 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 15, 93
RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 5, 35
RK s 09.12.2008 jõust.01.01.2009
RT I 2008, 56, 313
RK s 24.01.2007 jõust.01.01.2008
RT I 2007, 12, 66
RK s 24.10.2007 jõust.26.11.2007
RT I 2007, 59, 381
RK s 20.12.2006 jõust.01.07.2007
RT I 2007, 3, 11
RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007
RT I 2007, 3, 11
RK s 20.12.2006 jõust.26.01.2007
RT I 2007, 3, 11
RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006
RT I 2005, 39, 308
RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005
RT I 2004, 86, 584
RK s 16.12.2004 jõust.31.12.2004
RT I 2004, 89, 612
RK s 28.06.2004 jõust.15.07.2004
RT I 2004, 54, 389
RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003
RT I 2003, 20, 120
RK s 15.05.2002 jõust.01.01.2003
RT I 2002, 47, 297
RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002
RT I 2002, 63, 387
RK s 24.01.2001 jõust.01.01.2002
RT I 2001, 17, 78
RK s 14.06.2000 jõust.21.07.2000
RT I 2000, 55, 362
|
|
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi
7. juuli 1999. a
otsusega nr 614 |
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
Vastu võetud 16. juunil 1999. a
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
Paragrahv 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste
teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste,
Kaitsepolitseiameti ja päästeasutuste töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd
eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud
teisiti.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)
(3) Käesolevat seadust kohaldatakse ka:
1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20) sätestatud erisustega;
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal;
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle;
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.07.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
Paragrahv 2. Töötervishoid ja tööohutus
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
(3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
2. peatükk
TÖÖKESKKOND
Paragrahv 3. Üldnõuded
(1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
(2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
Paragrahv 4. Töökoht
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
(2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
(3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks.
(31) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas kehtestab Vabariigi Valitsus.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(4) Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Esmaabi korralduse ettevõttes ja ohumärguannete kasutamise nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(41) Töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(42) Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(43) Töökoha territoorium, trepikojad, liikumisteed ning töö- ja olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustite paiknemine ei tohi töötajat ohustada. Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(44) Välitöö tuleb korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(45) Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(5) Tegevusalade töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
Paragrahv 5. Töövahend
(1) Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.
(3) Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et:
1) on tõkestatud pääs selle ohualale;
2) juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;
3) kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud või piirestatud;
4) see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele;
5) on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada;
6) müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme.
(4) Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
Paragrahv 6. Füüsikalised ohutegurid
(1) Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(2) Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.
(3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520) sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte.
(4) Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(5) Töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele ka pikaajalise töötamise vältel. Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(6) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded füüsikalistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestab Vabariigi Valitsus.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
Paragrahv 7. Keemilised ohutegurid
(1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) Paragrahv 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
(2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus.
(3) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
Paragrahv 8. Bioloogilised ohutegurid
(1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.
(3) Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
Paragrahv 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(1) Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
(2) Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
(3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
(31) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(4) Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
Paragrahv 10. Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad
(1) Rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele peab tööandja looma sobivad
töö- ja olmetingimused.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(2) Tööandja järgib rasedate ja rinnaga toitvate naiste töölerakendamisel
nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(3) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste
tööks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(4) Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses
näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja
hulka.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35;
RK s 20.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 15, 93;
RK s 21.05.2009 jõust. 01.04.2010 - RT I 2009, 29, 176)
(5) Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks
kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni
järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni
poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks
tund.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(6) Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse
töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel arvutatud keskmist töötasu riigieelarve
vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, välja arvatud,
kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu riigieelarve
vahenditest hüvitamise korra.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
Paragrahv 101. Alaealised ja puudega töötajad
(1) Alaealistele ja puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja
olmetingimused.
(2) Tööandja järgib alaealiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks
õigusaktidega sätestatud piiranguid.
(3) Tööandja on kohustatud töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes
sätestatud korras andma tema ettevõttes tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel
töövõime osaliselt kaotanud töötajale võimaluse jätkata sobival tööl ettevõttes.
(4) Puudega töötaja töö, töövahendid ja töökoht tuleb kohandada tema
kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb tööandja ehitise,
tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks
muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide
kohta, mida puudega töötajad kasutavad.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
Paragrahv 11. Tööolme
(1) Olmeruumid on riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid.
(2) Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu.
(3) Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid ning töötajatele, kes töötavad välitöödel, ka soojak ja riiete kuivatusruum.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(4) Töö laadist olenevalt peab töötajatel olema võimalus kasutada puhkeruumi, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. Puhkeruumis ei tohi suitsetada.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(5) Töö laadist olenevalt peab töötajal olema võimalik kasutada pesemisruumi, mis on varustatud valamute või duššidega ning sooja ja külma veega.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(6) Tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja neid koristatakse vähemalt üks kord päevas.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(7) Olmeruumid peavad olema ventileeritavad ja nende temperatuur peab vastama kasutusotstarbele.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(8) Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
3. peatükk
TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
Paragrahv 12. Üldsätted
(1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
(2) Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.
(3) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(31) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühistegevus tähendab, et selles osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(5) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(6) Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(7) Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.07.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(8) Kui füüsilisest isikust ettevõtja töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Töid korraldav tööandja või tema puudumisel teised tööandjad peavad füüsilisest isikust ettevõtjat teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatust.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.07.2007 - RT I 2007, 3, 11)
Paragrahv 121. Tööandja ennetustegevus
(1) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
(2) Tööandja rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmeid järgmiste üldiste ennetuspõhimõtete alusel:
1) riskide tekkimise vältimine;
2) vältimatute riskide hindamine;
3) riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni;
4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;
5) töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks;
6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule;
7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele;
8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.
(3) Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
Paragrahv 122. Tööandja makstav haigushüvitis
(1) Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni
kaheksanda kalendripäevapäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras
arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis).
(RK s 21.05.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 29, 176;
RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)
(2) Tööandja ei maksa haigushüvitist:
1) töötaja haigestumise või
vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule
haigushüvitist ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punktide 6 ja 7 ning § 56
lõigete 12 ja 13 alusel;
2) ravikindlustuse seaduse
§-s 60 sätestatud juhtudel.
(RK s 21.05.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 29, 176)
(3) Tööandja maksab haigushüvitist haiguslehel märgitud töö- või
teenistuskohustuste täitmisest vabastuse neljandast kalendripäeva alates.
(RK s 20.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 15, 93;
RK s 18.06.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 35, 232)
(4) Tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjale haiguslehe
esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või
teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast.
(RK s 20.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 15, 93)
(5) Tööandja maksab haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui
30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe
esitamisest tööandjale.
(RK s 20.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 15, 93)
Paragrahv 13. Tööandja kohustused ja õigused
(1) Tööandja on kohustatud:
1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja
töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning
hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja
soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja
101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite
kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused
vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
51) tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
52) teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
6) teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;
61) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse paragrahvides 6–9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid;
(RK s 14.06.2000 jõust.21.07.2000 - RT I 2000, 55, 362)
62) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud
õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib
tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma
sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab
sotsiaalminister;
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
71) korraldama sotsiaalministri poolt käesoleva lõike punkti 7 alusel kehtestatud
korras tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka
regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud;
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile oma kulul väljaõppe. Ettevõtte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas;
10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi;
11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe;
12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist;
13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse;
14) koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks;
15) kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
16) (Kehtetu - RK s 15.05.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 47, 297)
17) teavitama kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma tegevuse alustamisest või tegevusala muutmisest;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
18) tegema tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja või tema asetäitja (edaspidi tööinspektor) ettekirjutuse teatavaks töötajale, töökeskkonnavolinikule või töötajate usaldusisikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töökeskkonnaspetsialistile;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
19) täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt ja teavitama tööinspektorit kirjalikult nende täitmisest.
(2) Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid
töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
Paragrahv 14. Töötaja kohustused ja õigused
(1) Töötaja on kohustatud:
1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120;
RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse;
8) kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(2) Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(3) (Kehtetu - RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(4) Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest.
(5) Töötajal on õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohualalt;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
51) nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
(RK s 24.01.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 17, 78)
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
Paragrahv 15. Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum
(1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.
(2) Võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud:
1) korraldama sideühenduse hädaabinumbriga 112;
2) ettevõtte suurusest ja tegevuse laadist olenevalt määrama kindlaks tegevuskava inimeste ohualast väljaviimiseks ja päästetööde tegemiseks;
3) määrama inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde tegemise eest vastutavad töötajad, korraldama neile väljaõppe ning teavitama nendest ettevõtte töötajaskonda. Nende töötajate arv, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale;
4) määrama kindlaks töövahendite seiskamise ja väljalülitamise korra;
5) andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks tõsise ja vältimatu õnnetusohu tekkimisel.
(3) Tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu.
(4) Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
(5) Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peab töötajatel olema võimalik lahkuda oma töökohalt või ohualalt kiiresti ja ohutult. Selleks peavad evakuatsioonipääsud ja -teed olema takistuseta ning varustatud piisava turvavalgustusega ja evakuatsioonimärkidega.
(6) Tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral oma töökohalt või ohualalt lahkumisest peab töötaja esimesel võimalusel teatama tööandjale. Omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
(7) Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui õnnetusoht on kõrvaldatud.
(8) Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
4. peatükk
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS
Paragrahv 16. Töökeskkonnaspetsialist
(1) Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.
(2) Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(21) Töökeskkonnaspetsialistide arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist, võttes arvesse ettevõtte suurust ja ohutegureid, millega töötajad kokku puutuvad.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(3) Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
(4) Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
(5) Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
(6) Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb töökeskkonnaspetsialist koostööd töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu, töötajate usaldusisiku ja töötervishoiuteenuse osutajaga.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(7) Tööandja varustab töökeskkonnaspetsialisti tööks vajalike vahenditega.
(8) Tööandja teavitab töökeskkonnaspetsialisti ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettevõttevälist teenuseosutajat teadaolevatest töökeskkonna ohuteguritest, mis mõjutavad või võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, nende vältimiseks rakendatavatest abinõudest ja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud abinõudest, ning tagab neile juurdepääsu käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud teabele.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(9) Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(10) Tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kohalikku asutust kirjalikult kümne päeva jooksul, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
Paragrahv 17. Töökeskkonnavolinik
(1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(11) Ettevõtte üleminekul kehtivad töökeskkonnavoliniku volitused
nende lõppemiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta üleminekust arvates.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(12) Võlaõigusseaduse §-s 181 sätestatud piiranguid
töökeskkonnavoliniku volituste üleminekul ei kohaldata.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(2) Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(3) Ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe töökeskkonnavoliniku.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(4) Tööandja korraldab töökeskkonnavolinike valimisteks töötajate üldkoosoleku, milles kõigil töötajatel on võimalik osaleda kas otse või lihtkirjalikult volitatud isiku kaudu. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti kõigist töötajatest. Valimiste kord sätestatakse kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate vahelises kirjalikus lepingus. Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul.
(5) Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
1) jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
2) osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel;
3) teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
4) tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
5) jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
(6) Töökeskkonnavolinikul on õigus:
1) nõuda tööandjalt ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist, töötajate varustamist töökorras isikukaitsevahenditega ning teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
2) pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse, saada tööandjalt oma kohustuste täitmiseks vajalikku teavet käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning § 24 lõikes 3 nimetatud andmete ja dokumentide kohta ning teavet tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
3) pöörduda tegevuskohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11;
RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
4) peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud.
(7) Töökeskkonnavolinik ei tohi oma ülesannete täitmise tõttu sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.
(8) Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(9) Töökeskkonnavoliniku ülesannete täitmise aeg nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.
Paragrahv 18. Töökeskkonnanõukogu
(1) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
(2) Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse Paragrahv 17 lõikes 4 kehtestatud korras.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(3) Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.
(4) Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.
(5) Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(51) Tööandja teavitab töökeskkonnanõukogu moodustamisest kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikku asutust, esitades järgmised andmed:
1) nõukogu esimehe ees- ja perekonnanime, ameti ja kontaktandmed;
2) nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimed, ametid;
3) nõukogu liikmete volituste kehtivuse aja.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(6) Töökeskkonnanõukogu:
1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;
3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;
4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;
5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.
(7) Töökeskkonnanõukogu esitab oma ettepanekud tööandjale kirjalikult.
(8) Kui tööandja ei pea esitatud ettepanekute arvestamist võimalikuks, esitab ta selle kohta nõukogule ettepanekute saamisest arvates kolme nädala jooksul kirjaliku vastulause, milles põhjendab arvestamata jätmist.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(9) Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, millal ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi. Nõukogu liikmele säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu. Töötajaid esindaval töökeskkonnanõukogu liikmel on töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud tagatised. Põhitööst vabastamise tingimused nähakse ette kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. Põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis kummakski tööks ettenähtud aeg liidetakse.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11;
RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(10) Töökeskkonnanõukogu liikmete väljaõppe ja täiendõppe korraldab tööandja oma kulul ja tööajal. Väljaõppe ja täiendõppe ajaks säilitatakse neile keskmine töötasu.
(11) Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
Paragrahv 19. Töötervishoiuteenus ja selle osutaja
(1) Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Töötervishoiuspetsialistide tööülesanded töötervishoiuteenuse osutamisel kehtestab sotsiaalminister.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(2) Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120;
RK s 28.06.2004 jõust.15.07.2004 - RT I 2004, 54, 389;
RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 49, 331)
(3) Töötervishoiuteenuse osutaja võib osutada järgmisi töötervishoiuteenuseid:
1) töökeskkonna riskianalüüsi tegemine, sealhulgas ohutegurite parameetrite mõõtmine;
2) töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine;
3) töötajate taastusravi korraldamine;
4) tööandja nõustamine töö kohandamisel töötaja võimetele ja terviseseisundile;
5) tööandja nõustamine töövahendite ja isikukaitsevahendite valikul ja kasutamisel ning töötingimuste parandamisel;
6) tööandja ja töötaja psühholoogiline nõustamine.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(4) Töötervishoiuspetsialist järgib oma töös järgmisi kutse-eetika põhimõtteid:
1) hoiab oma tegevuse tõttu teatavaks saanud tootmis- ja ärisaladust, välja arvatud juhul, kui selle põhimõtte järgimisest tuleb loobuda töötajate tervise ja ohutuse kaitseks;
2) tagab töötajate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse;
3) teatab tervisekontrolli tulemuste kohta ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu;
4) teavitab töötajaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(5) Tööandja ja töötaja peavad andma töötervishoiuspetsialistile tema tööülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
Paragrahv 191. Töötervishoiuteenuse osutaja registreerimine
(1) Registreerimine annab töötervishoiuteenuse osutajale õiguse osutada registreerimisel väljastatud tõendis märgitud töötervishoiuteenuseid.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(2) Registreerimist taotlev isik esitab Terviseametile registreerimistaotluse ja registreerimisel nõutavate dokumentide ärakirjad, sealhulgas kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ärakirjad. Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidena töötervishoiuspetsialisti erialast pädevust tõendavat diplomit, spetsialiseerumise või täiendõppe tunnistust ning tõendit selle kohta, et isik on pädev mõõtja mõõteseaduse (RT I 2004, 18, 132) tähenduses.
(RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005 - RT I 2004, 86, 584;
RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 49, 331)
(21) Töötervishoiuteenuse osutajana registreerimist taotlev isik on kohustatud enne registreerimistaotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(RK s 09.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 56, 313)
(3) Terviseamet kontrollib registreerimistaotluses esitatud andmeid ja dokumente ning teeb registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamisest alates 30 päeva jooksul.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120;
RK s 28.06.2004 jõust.15.07.2004 - RT I 2004, 54, 389;
RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 49, 331)
(4) Kui registreerimistaotluses esitatud andmed on puudulikud, määrab Terviseamet taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid mitte rohkem kui 15 päeva. Isikut ei registreerita töötervishoiuteenuse osutajana, kui ta esitab valeandmeid või kui ta ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120;
RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 49, 331)
(5) Kui isikut Terviseametis ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 päeva jooksul, esitades teates registreerimisest keeldumise põhjused.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120;
RK s 28.06.2004 jõust.15.07.2004 - RT I 2004, 54, 389;
RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 49, 331)
(6) Registreerimata jätmise otsuse võib isik vaidlustada halduskohtus.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(7) Töötervishoiuteenuse osutajale väljastatakse registreerimistõend.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(8) Töötervishoiuteenuse osutaja registreerimistaotluses ja -tõendis esitatavate andmete loetelu ning registreerimistaotlusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(9) Töötervishoiuteenuse osutaja on kohustatud teatama kirjalikult Terviseametile registreerimistaotluses nimetatud andmete muudatustest 15 päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120;
RK s 28.06.2004 jõust.15.07.2004 - RT I 2004, 54, 389;
RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 49, 331)
(10) Töötervishoiuteenuse osutaja, kelle tegevus hõlmab töötervishoiuarsti või töötervishoiuõe tööülesannete täitmist, taotleb töötervishoiuteenuse osutamiseks Terviseametilt tegevusluba tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661) kehtestatud korras ja tingimustel ning temale ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–9.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120;
RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 49, 331)
(11) (Kehtetu - RK s 28.06.2004 jõust.15.07.2004 - RT I 2004, 54, 389)
Paragrahv 20. (Kehtetu -RK s 28.06.2004 jõust.15.07.2004 - RT I 2004, 54, 389)
Paragrahv 201. Terviseameti ülesanded töötervishoiu valdkonnas
(RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 49, 331)
Terviseamet:
(RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 49, 331)
1) osaleb töötervishoiuprogrammide väljatöötamises ja korraldab nende elluviimist;
2) analüüsib andmeid töötajate kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta;
3) korraldab töötervishoiuspetsialistide täienduskoolitust;
4) registreerib töötervishoiuteenuse osutajaid.
(RK s 28.06.2004 jõust.15.07.2004 - RT I 2004, 54, 389)
Paragrahv 21. Töökeskkonna Nõukoda
(1) Töökeskkonna Nõukoda on Sotsiaalministeeriumi juures asuv valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes.
(2) Nõukoja põhiülesanne on teha ettepanekuid ja avaldada arvamust töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
(3) Nõukoda täidab järgmisi ülesandeid:
1) hindab korrapäraselt riigi töökeskkonna seisundit;
2) kogub, vaatab läbi ja arutab sotsiaalpartnerite töökeskkonna parandamise ettepanekuid;
3) analüüsib töökeskkonna parandamise abinõude tõhusust;
4) teeb sotsiaalministrile ettepanekuid ja annab soovitusi töökeskkonna küsimustes;
5) arutab Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja sotsiaalministrile esitatavate seaduste ja määruste eelnõusid ning annab nendele hinnangu;
6) teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.
(4) Töökeskkonna Nõukoja töökord kehtestatakse põhimäärusega, mille kinnitab sotsiaalminister. Nõukoja koosseisu kinnitab sotsiaalminister valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude ettepanekute alusel.
5. peatükk
TÖÖÕNNETUS JA KUTSEHAIGESTUMINE
Paragrahv 22. Tööõnnetus
(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
(2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
(3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
(4) Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
Paragrahv 23. Kutsehaigus ja tööga seotud haigus
(1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst:
1) tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta;
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
2) töötajalt väljavõtte tervisekaardist.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
(6) Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120;
RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(7) Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, esitades järgmised andmed:
(RK s 28.06.2004 jõust.15.07.2004 - RT I 2004, 54, 389;
RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
1) töötaja ees- ja perekonnanime, ameti;
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
2) haiguse diagnoosimise kuupäeva;
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
3) haiguse ja selle tekkepõhjused;
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
4) tööandja ja tema aadressi.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(8) Tööinspektsioon edastab Terviseametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks kirjalikult eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste statistilised andmed.
(RK s 28.06.2004 jõust.15.07.2004 - RT I 2004, 54, 389;
RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 49, 331)
Paragrahv 24. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ning registreerimine
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(1) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi.
(11) Kui tööõnnetus toimub füüsilisest isikust ettevõtjaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 8 sätestatud olukorras, teeb kõik käesolevas peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud toimingud tööandja, kes korraldab töid või kellega füüsilisest isikust ettevõtjal on lepinguline suhe.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.07.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(2) Tööandja esitab uurimistulemuste kohta kirjaliku raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Raportis nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(3) Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, kutsehaigusjuhud ja tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(31) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise käigus ning tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(4) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120;
RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(41) Tööinspektoril on õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(5) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
(6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(7) Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ning tööst põhjustatud haigestumiste kohta peab Tööinspektsioon andmekogu avaliku teabe seaduses sätestatud korras ning kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120;
RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11;
RK s 24.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 12, 66)
(8) Tööinspektsioon võimaldab Eesti Haigekassale juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmekogus registreeritud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste raportitele.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(9) Tööinspektsioon esitab andmeid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 81 alusel asutatud andmekogusse selle põhimäärusele vastavas mahus ja korras.
(RK s 24.10.2007 jõust.26.11.2007 - RT I 2007, 59, 381)
6. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
Paragrahv 25. Riikliku järelevalve teostaja
(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(11) Käesoleva seaduse §-des 19 ja 191 sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud korras.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11;
RK s 30.09.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 49, 331)
(2) Tööinspektsioon teostab käesoleva seaduse rakendusalas kasutatavate isikukaitsevahendite turujärelevalvet toote ohutuse seaduses (RT I 1998, 40, 613; 1999, 82, 753; 2000, 86, 546; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) sätestatud korras.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
Paragrahv 26. Tööinspektori kohustused ja õigused
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(1) (Kehtetu - RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(2) Tööinspektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja otsuste tegemisel erapooletu.
(3) Tööinspektor on kohustatud:
1) uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi;
2) teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise abinõude rakendamise üle;
3) kontrollima vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele, kui tööandjalt on laekunud käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 17 nimetatud teatis;
4) hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud tootmis- või ärisaladust, välja arvatud juhul, kui avalikustamisnõue tuleneb seadusest;
5) jätma tööandjale ja teistele isikutele avaldamata selle isiku andmed, kes on teatanud töökeskkonnas ilmnevatest puudustest ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmisest, kui isik ei soovi oma andmeid avaldada;
6) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise;
7) esitama tööülesannete täitmisel töötõendi.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(4) Tööinspektoril on õigus:
1) (Kehtetu - RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
2) (Kehtetu - RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
3) (Kehtetu - RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
4) kontrollida käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest kinnipidamist;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
5) siseneda järelevalve teostamise eesmärgil tööandjaga kooskõlastatult kontrollitavasse töökohta, seejuures vajaduse korral ka ette teatamata;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
6) saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet, tutvuda järelevalve teostamise käigus asjakohaste dokumentidega, saada dokumentidest tasuta ärakirju või teha neid kohapeal ning väärteokahtluse korral võtta dokumente kaasa;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
7) nõuda töökeskkonna kontrollmõõtmist, pildistada ning võtta analüüsiks materjalidest või ainetest proove;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
8) küsitleda üksinda või tunnistajate juuresolekul tööandjat, töökeskkonnavolinikku, töökeskkonnaspetsialisti ja töötajaid;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
9) teha järelevalve teostamise käigus kindlaks isikusamasus;
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
10) teha ettekirjutus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, rikkumisega tekitatud kahju heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.
(RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
Paragrahv 261. Ettekirjutus
(1) Käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril õigus teha ettekirjutus, milles märgitakse:
1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;
3) ettekirjutuse kohustatud subjektiks oleva füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning aadress, juriidilise isiku nimi ja postiaadress, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimetus ja postiaadress;
4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;
5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad;
6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral;
7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
8) ettekirjutuse koostaja allkiri.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(2) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine kohustatud subjektile. Kui ettekirjutusest on vajadus informeerida kolmandat isikut, saadetakse talle ettekirjutuse koostaja kinnitatud ärakiri.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120;
RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 - RT I 2007, 3, 11)
(3) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik. Tööinspektoril on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist selles märgitud tähtaja jooksul.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(4) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 20 000 krooni.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
Paragrahv 262. Ettekirjutuse vaidemenetlus
(1) Vaie ettekirjutuse peale esitatakse, vaadatakse läbi ja lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi.
(2) Kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti saamisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja, on tööandjal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni peadirektorile haldusakti saamise päevast arvates kümne päeva jooksul.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
7. peatükk
(Kehtetu -RK s 29.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 20, 120)
71. peatükk
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
VASTUTUS
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
Paragrahv 271. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine
(1) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
Paragrahv 272. Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine
(1) Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
Paragrahv 273. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 271 ja 272 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
Paragrahv 28. (Kehtetu -RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387).
Paragrahv 29. (Kehtetu -RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387).
Paragrahv 30. (Kehtetu -RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387).
8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
Paragrahv 31. Eesti Vabariigi töökaitseseaduse alusel kehtestatud õigusaktide kehtivus
Eesti Vabariigi töökaitseseaduse (RT I 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega, ja seni, kuni need kas tühistatakse või viiakse käesoleva seadusega vastavusse.
Paragrahv 311. Töötervishoiu Keskuse tegevuse lõpetamine
Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse Töötervishoiu Keskuse tegevus lõpetatakse 2004. aasta 15. augustil.
(RK s 28.06.2004 jõust.15.07.2004 - RT I 2004, 54, 389)
Paragrahv 312. Kahju hüvitise indekseerimine
Tööst põhjustatud tervisekahjustusega või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitist, mida Sotsiaalkindlustusamet maksab perioodiliste maksetena Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 473 lõike 1 alusel, indekseeritakse iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Hüvitist ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.
(RK s 20.12.2006 jõust.26.01.2007 - RT I 2007, 3, 11)
Paragrahv 313. Haigushüvitiste maksmine
Käesoleva seaduse §-s 122 sätestatud haigushüvitist maksab
tööandja haiguslehtede alusel, millele märgitud töö- või teenistuskohustuste
täitmisest vabastus algab 2009. aasta 1. juulil või hiljem.
(RK s 20.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 15, 93)
Paragrahv 32. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmine
Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276) Paragrahv 48 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"2) täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid;".
Paragrahv 33. Kriminaalkoodeksi muutmine
Kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485) Paragrahv 135 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
"Paragrahv 135. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine
(1) Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest nende täitmise eest vastutava isiku poolt, kui see rikkumine võis kaasa tuua õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, - karistatakse rahatrahviga."
Paragrahv 34. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine
Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend) Paragrahv 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Tööõiguse aktide nõuete, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest nende täitmise eest vastutava isiku poolt - määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses."
Paragrahv 35. Kollektiivlepingu seaduse muutmine
Kollektiivlepingu seaduse (RT I 1993, 20, 353) paragrahvis 6 tehakse järgmised muudatused:
1) lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"6) töötervishoiu ja tööohutuse tingimused;";
2) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavad lisaabinõud;".
Paragrahv 36. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Käesoleva seaduse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi töökaitseseadus (RT 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) ja Eesti NSV töökoodeksi (ENSV Teataja 1972, 28, lisa 1; 1984, 16, 178; 49, 577; 1988, 30, 376) paragrahvid 147-162.
Riigikogu esimees Toomas SAVI
