AVALDATUD :
RT I 1999, 101, 903;
RT I 2001, 11, 49;
RT I 2004, 59, 414
REDAKTSIOON :
RK s 17.06.2010 jõust. 01.09.2010
RT I 2010, 44, 262
RK s 18.11.2009 jõust. 01.07.2010
RT I 2009, 60, 395
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010
RT I 2009, 62, 405
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010
RT I 2009, 59, 391
RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010
RT I 2009, 54, 362
RK s 20.02.2009 jõust. 01.01.2010
RT I 2009, 15, 93
RK s 19.11.2008 jõust. 01.01.2010
RT I 2008, 51, 283
RK s 29.10.2009 jõust. 01.12.2009
RT I 2009, 54, 362
RK s 26.02.2009 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 18, 109
RK s 20.02.2009 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 15, 93
RK s 22.04.2009 jõust. 01.06.2009
RT I 2009, 24, 146
RK s 20.02.2009 jõust.01.04.2009
RT I 2009, 15, 93
RK s 26.02.2009 jõust.28.03.2009
RT I 2009, 18, 109
RK s 18.12.2008 jõust.01.02.2009
RT I 2009, 3, 15
RK s 11.12.2008 jõust.01.01.2009
RT I 2008, 60, 331
RK s 04.12.2008 jõust.01.01.2009
RT I 2008, 58, 324
RK s 04.12.2008 jõust.01.01.2009
RT I 2008, 58, 323
RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009
RT I 2008, 51, 286
RK s 19.11.2008 jõust.01.01.2009
RT I 2008, 51, 283
RK s 23.10.2008 jõust.14.11.2008
RT I 2008, 48, 269
RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008
RT I 2008, 34, 208
RK s 14.06.2007 jõust.01.01.2008
RT I 2007, 44, 318
RK s 21.02.2007 jõust.01.01.2008
RT I 2007, 25, 130
RK s 21.12.2006 jõust.01.09.2007
RT I 2007, 4, 19
RK s 14.06.2007 jõust.14.07.2007
RT I 2007, 44, 316
RK s 14.02.2007 jõust.01.07.2007
RT I 2007, 24, 126
RK s 21.12.2006 jõust.01.01.2007
RT I 2006, 63, 468
RK s 15.11.2006 jõust.01.01.2007
RT I 2006, 55, 406
RK s 07.06.2006 jõust.01.01.2007
RT I 2006, 30, 232
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007
RT I 2006, 28, 208
RK s 10.05.2006 jõust.01.01.2007
RT I 2006, 26, 193
RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006
RT I 2006, 28, 208
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006
RT I 2006, 28, 208
RK s 26.01.2006 jõust.13.02.2006
RT I 2006, 7, 41
RK s 26.01.2006 jõust.04.02.2006
RT I 2006, 7, 40
RK s 28.09.2005 jõust.01.01.2006
RT I 2005, 54, 430
RK s 20.06.2005 jõust.01.01.2006
RT I 2005, 36, 277
RK s 06.04.2005 jõust.01.01.2006
RT I 2005, 22, 148
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2006
RT I 2003, 88, 587
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005
RT I 2005, 57, 451
RK s 20.04.2005 jõust.01.07.2005
RT I 2005, 25, 193
RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005
RT I 2004, 45, 319
RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005
RT I 2004, 89, 604
RK s 18.11.2004 jõust.01.01.2005
RT I 2004, 84, 568
RK s 20.05.2004 jõust.01.01.2005
RT I 2004, 45, 319
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2005
RT I 2003, 88, 587
RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.
RT I 2004, 45, 319
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004
RT I 2004, 37, 252
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004
RT I 2004, 36, 251
RK s 17.12.2003 jõust.01.05.2004
RT I 2003, 88, 587
RK s 11.12.2002 jõust.01.05.2004
RT I 2002, 111, 662
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004
RT I 2003, 88, 591
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004
RT I 2003, 88, 587
RK s 10.12.2003 jõust.01.01.2004
RT I 2003, 82, 549
RK s 15.05.2002 jõust.01.01.2004
RT I 2002, 47, 297
RK s 07.08.2003 jõust.01.09.2003
RT I 2003, 58, 387
RK s 29.01.2003 jõust.01.03.2003
RT I 2003, 18, 105
RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003
RT I 2002, 111, 662
RK s 15.05.2002 jõust.01.01.2003
RT I 2002, 47, 297
RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2003
RT I 2001, 91, 544
RK s 19.06.2002 jõust.01.10.2002
RT I 2002, 62, 377
RK s 15.05.2002 jõust.01.07.2002
RT I 2002, 44, 284
RK s 15.05.2002 jõust.07.06.2002
RT I 2002, 44, 284
RK s 25.04.2002 jõust.18.05.2002
RT I 2002, 41, 253
RK s 20.02.2002 jõust.01.03.2002
RT I 2002, 23, 131
RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002
RT I 2001, 91, 544
RK s 12.09.2001 jõust.01.01.2002
RT I 2001, 79, 480
RK s 13.06.2001 jõust.01.01.2002
RT I 2001, 59, 359
RK s 09.05.2001 jõust.01.01.2002
RT I 2001, 50, 283
RK s 12.09.2001 jõust.01.10.2001
RT I 2001, 79, 480
RK s 17.01.2001 jõust.01.03.2001
RT I 2001, 16, 69
RK s 13.12.2000 jõust 01.01.2001
RT I 2000, 102, 675
RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001
RT I 2000, 102, 667
RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2001
RT I 2000, 58, 377
RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2001
RT I 2000, 55, 359
RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000
RT I 2000, 58, 377
|
|
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi
27. detsembri 1999. a
otsusega nr 709
|
TULUMAKSUSEADUS1
Vastu võetud 15. detsembril 1999. a
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Maksu objekt
(1) Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.
(2) Paragrahvis 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused.
(3) Paragrahvides 49–52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, jaotatud kasum ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
(4) Paragrahvis 53 sätestatud tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt tehtud erisoodustused, mitteresidendi poolt püsiva tegevuskoha kaudu tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
§ 2. Maksumaksja
(1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu.
(2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi.
(3) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud tulumaksu maksjaks on residendist juriidiline isik ja riigitulundusasutus.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
(4) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud tulumaksu maksjaks on mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht (§ 7).
§ 3. Maksustamisperiood
(1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta.
(2) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.
§ 4. Maksumäärad
(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel,
on 21%.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 59, 391)
(11) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul
jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,79.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 59, 391)
(2) Paragrahvi 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%.
(RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 319, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.)
(3) (Kehtetu - RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2005 - RT I 2003, 88, 587)
§ 5. Maksu laekumine
(1) Residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks laekub järgmiselt:
1) arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;
(RK s 20.02.2009 jõust.01.04.2009 - RT I 2009, 15, 93)
2) punktis 1 nimetatud summat ületav tulumaksu osa, samuti pensionidelt ja vara võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks laekub riigile.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(11) Mitteresidendi makstud tulumaks laekub riigile.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(2) Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks lõikes 1 sätestatud põhimõttel proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. Tulumaksu kandmine kohalikele omavalitsusüksustele ning arvestuslike osakaalude arvutamine toimub rahandusministri määrusega kehtestatud korras.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591)
(3) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud tulumaks laekub riigile.
2. peatükk
SEADUSES KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED
§ 6. Resident
(1) Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud, nii §-des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(2) Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu §-des 48–52 nimetatud maksuobjektidelt ning peab kinni tulumaksu §-s 41 loetletud väljamaksetelt.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(3) Mitteresident on lõigetes 1 või 2 nimetamata füüsiline või juriidiline isik. Mitteresident maksab tulumaksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult vastavalt §-s 29 sätestatule. Mitteresidendist juriidilise isiku tulude deklareerimine ja maksustamine, tulumaksu kinnipidamine ja tasumine toimub samadel tingimustel ja korras nagu mitteresidendist füüsilise isiku puhul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(31) Juriidilise isiku staatust mitteomava välismaise isikute ühenduse ja varakogumi tulu maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi osanike või liikmete tuluna proportsionaalselt nende osalusele. Kui ühenduse või varakogumi liikmed või osanikud ei ole teada või ei ole tõendatud nende residentsus, siis omistatakse tulu isikule, kes valitseb ühenduse või varakogumi vara või teeb tema nimel tehinguid. Nimetatud ühendusele või varakogumile tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kohaldatakse mitteresidendist juriidilise isiku kohta käivaid sätteid. Kui nimetatud ühendus või varakogum asub madala maksumääraga territooriumil (§ 10), kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku kohta käivaid sätteid.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(4) Eesti äriregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaali ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud mitteresidendist juriidilise isiku muu püsiva tegevuskoha (§ 7) tulu maksustatakse vastavalt §-le 53. Nimetatud mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu saadud tulu maksustamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(5) Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
§ 7. Püsiv tegevuskoht
(1) Püsiv tegevuskoht on igasugune koht, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis, sealhulgas:
1) filiaal;
2) juhtimiskeskus, kontor, tehas või töökoda;
3) ehitusplats, ehitus-, seadmestamis- või montaažitööde koht;
4) koht, kus toimub loodusvara uurimine või kasutuselevõtmine, samuti nendega seotud järelevalvealane tegevus;
5) koht, kus toimub teenuste (sealhulgas juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste) osutamine.
(2) Kui Eestis tegutseb mitteresidendi esindaja, kes on volitatud tegema ja korduvalt teeb mitteresidendi nimel tehinguid, loetakse, et mitteresidendil on Eestis püsiv tegevuskoht selle esindaja poolt mitteresidendi nimel Eestis tehtud tehingute osas.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(3) Mitteresidendi tulu, mida ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on.
§ 8. Seotud isikud
Isikud on omavahel seotud, kui:
1) isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend;
2) isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373) § 6 tähenduses;
3) isikule kuulub üle 10% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
5) üle 50% juriidiliste isikute aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidiliste isikute kasumile kuulub ühele ja samale isikule;
6) isikutele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
7) juriidiliste isikute juhatuse või muu juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
8) isik on teise isiku töötaja, töötaja abikaasa või otsejoones sugulane;
9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.
§ 9. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgan
(1) Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik, kellel on tulenevalt vastava juriidilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust, põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.
(2) Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Samuti loetakse juhtimisorganiks välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud püsiva tegevuskoha (§ 7) tegevjuhti.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes.
§ 10. Madala maksumääraga territoorium
(1) Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt käesolevale seadusele, arvestamata 4. peatükis lubatud mahaarvamisi. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga territooriumiks ainult nende juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul maksu suurus vastab käesoleva lõike esimeses lauses toodud madala maksumääraga territooriumi tingimustele.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(2) Madala maksumääraga territooriumil asuvaks ei loeta sellist juriidilist isikut, kelle aastatulust üle 50% moodustab tulu:
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
1) kaupade tootmisest, kaubandustegevusest, transpordi-, side-, majutus- ja turismiteenuse osutamisest juriidilise isiku asukohamaal ning kindlustustegevuse litsentsi omava juriidilise isiku poolt kindlustusteenuse osutamisest;
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
2) laevade prahtimisest.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(3) Vabariigi Valitsus koostab nimekirja territooriumidest, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumideks, olenemata lõigetes 1 ja 2 sätestatust.
§ 11. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri
(1) Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja (edaspidi nimekiri) kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Vabariigi Valitsus korraldusega.
(2) Nimekirja kantakse mittetulundusühing ja sihtasutus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele:
1) ühing tegutseb avalikes huvides;
2) ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust;
3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele § 8 punkti 1 tähenduses;
4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;
6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud nõuet ei kohaldata sotsiaalhoolekandega tegelevale ühingule ega juhul, kui seotud isik kuulub ühingu toetatavasse sihtrühma ega saa võrreldes teiste sihtrühma kuuluvate isikutega täiendavaid hüvesid ega soodustusi.
(4) Nimekirja ei kanta ühingut:
1) kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga;
2) kelle nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas;
3) kelle põhitegevus on ettevõtlus või kes kasutab ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel. Ühingu põhitegevus on ettevõtlus, kui üle poole tema tulust on saadud ettevõtlusest, välja arvatud juhul, kui ettevõtlustulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, vähemalt 90% kasutatakse avalikes huvides;
4) kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega;
5) kellel on ajatamata maksuvõlg;
6) kes on korduvalt jätnud maksuhaldurile esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega;
7) keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
8) kes on kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.
(5) Lõike 4 punktis 4 nimetatud tingimust ei kohaldata, kui ühing osutab reklaamiteenust lepingu alusel turuhinnaga.
(6) Ettevõtlusena käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata:
1) põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevust (näiteks trükiste väljaandmine, koolitus, teabevahetus, ürituste korraldamine);
2) tegevust sihtotstarbeliste annetuste realiseerimisel;
3) heategevusliku loterii või oksjoni korraldamist ning muid seda laadi tegevusi annetuste kogumiseks, kui selline tegevus ei ole ühingu põhitegevus;
4) põhikirjalise tegevusega kaasnevat finantstulu saamist.
(7) Vabariigi Valitsusel on õigus ühing nimekirjast kustutada, kui:
1) ühingu tegevus ei vasta lõikes 2 esitatud nõuetele või
2) ilmnevad lõikes 4 nimetatud asjaolud või
3) ühing ei ole Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatanud oma põhikirjas tehtud muudatusest 30 päeva jooksul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse muudatuse kande tegemise päevast arvates või
4) ühing on esitanud kirjaliku taotluse nimekirjast väljaarvamiseks.
(8) Nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra ning asjatundjate komisjoni moodustamise korra, selle töökorralduse, samuti komisjoni liikmete nimetamise ja tagasikutsumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(9) Nimekirja kandmise taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele 1. veebruariks või 1. augustiks. Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus teeb pärast asjatundjate komisjoni soovituse küsimist ühingule teatavaks esialgse otsuse nimekirja mittekandmise või nimekirjast kustutamise kohta vastavalt 15. märtsiks või 15. septembriks. Ühingu kannab nimekirja või kustutab nimekirjast rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega vastavalt 1. juulist või 1. jaanuarist.
(10) Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilist isikut käsitatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühinguna nimekirja kandmata.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
3. peatükk
RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULU MAKSUSTAMINE
§ 12. Residendist füüsilise isiku tulu
(1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
1) palgatulu (§ 13);
2) ettevõtlustulu (§ 14);
3) kasu vara võõrandamisest (§ 15);
4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16);
5) intressid (§ 17);
6) dividendid (§ 18);
7) elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§ 19);
8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 201 ja 21);
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).
(2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised.
(3) Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, samuti kohtu väljamõistetud varalise kahju hüvitisi. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
§ 13. Palgatulu
(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel makstav puhkusetoetus, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. Avalik teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenistuja.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 20.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 15, 93)
(11) Tulumaksuga maksustatakse töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 06.04.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 22, 148)
(2) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(3) Tulumaksuga ei maksustata:
1) Vavalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral on 1200 krooni ööpäevas ja välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 500 krooni. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;
(RK s 26.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 18, 109)
11) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt tehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis;
(RK s 20.04.2005 jõust.01.07.2005 - RT I 2005, 25, 193)
2) aavalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 4 krooni kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta ning arvestuse puudumisel 1000 krooni kalendrikuus kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega;
(RK s 26.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 18, 109)
21) punktis 2 nimetatud isikule, kellel on puue, makstavat hüvitist seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Käesolevas punktis ja punktis 2 sätestatud kulusid võib hüvitada kokku maksuvabalt punktis 2 sätestatud piirmäära ulatuses. Hüvitist makstakse ja sõitude kohta peetakse arvestust punktis 2 nimetatud korras;
(RK s 26.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 18, 109)
3) Riigikogu liikme staatuse seaduse alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid töö ja lähetusega seotud kulude ning eluasemekulude katteks ning Riigikogu liikme elamispinnaga kindlustamise kulusid;
(RK s 14.06.2007 jõust.14.07.2007 - RT I 2007, 44, 316)
4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks;
(RK s 26.01.2006 jõust.13.02.2006 - RT I 2006, 7, 41)
41) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse (RT I 1996, 81, 1448; 1999, 29, 406; 2000, 55, 359) § 121 alusel peaministrile ja ministrile tehtavaid väljamakseid;
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 55, 359)
5) (Kehtetu - RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 90 krooni isiku kohta päevas;
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
7) töötajale või teenistujale väljamakstud sünnitustoetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23);
8) töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, tööandja antud abivahendeid väärtuses, mis ei ületa kalendriaastas 50% töötajale või teenistujale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast;
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
9) tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu;
10) tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või teenistuja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks;
11) välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel diplomaadile tehtavaid väljamakseid;
(RK s 10.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 26, 193)
12) kaitseväeteenistuse seaduse § 160 alusel makstavat vormiriietuse maksumuse kompensatsiooni;
(RK s 14.02.2007 jõust.01.07.2007 - RT I 2007, 24, 126;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)
13) kaadrikaitseväelastele väliõppusel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, õhuväe õhusõiduki pardal ja teenistusel mereväe laevadel antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust;
(RK s 21.12.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 63, 468)
14) jälitustegevuse seaduse § 14 alusel salajasele koostööle kaasatud isikutele
teostatud rahalised maksed.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)
(4) Kui isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 11 ja 2 nimetatud tulu, ei maksustata seda tulu Eestis tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul;
2) välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
§ 14. Ettevõtlustulu
(1) Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu (ettevõtlustulu), olenemata selle laekumise ajast.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(2) Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse (RT I 2001, 16, 70; 2002, 61, 375; 102, 600; 2003, 18, 100; 2004, 14, 91; 30, 208) § 9 lõikes 3 nimetatud juhul vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 18.11.2004 jõust.01.01.2005 - RT I 2004, 84, 568)
(3) Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist.
(4) Ettevõtlustulu võib hõlmata ka §-s 16 nimetatud tulusid.
(5) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja võib teha oma ettevõtlustulust 6. peatükis lubatud mahaarvamisi. Enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544;
RK s 15.05.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 44, 284;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208;
RK s 11.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 60, 331)
(51) (Kehtetu - RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(52) (Kehtetu - RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(53) Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist 1,33-ga.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(54) Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Kui tasutav sotsiaalmaks ületab ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, ei kanta seda käesoleva seaduse § 35 alusel edasi järgmistele maksustamisperioodidele.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(55) Kui lõike 53 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 53 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(6) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatu laieneb ka notarile, kohtutäiturile ja vandetõlgile, välja arvatud vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud juhul.
(RK s 11.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 60, 331)
(7) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel ettevõtluse käigus tehtud tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(8) Lõikes 7 nimetatud juhul suurendatakse maksustatavat ettevõtlustulu või vähendatakse ettevõtlustulust mahaarvatavaid kulusid. Tehingute väärtuse määramise meetodid kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
§ 15. Kasu vara võõrandamisest
(1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest.
(2) Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(3) Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(4) Tulumaksuga ei maksustata:
1) vastuvõetud pärandvara;
2) omandireformi käigus tagastatud vara;
3) sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded;
(RK s 26.02.2009 jõust.28.03.2009 - RT I 2009, 18, 109)
4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;
5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;
8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
81) omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest makstud hüvitist;
(RK s 26.01.2006 jõust.04.02.2006 - RT I 2006, 7, 40)
9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
11) tulu Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251) §-des 153 ja 154 sätestatud korras.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 36, 251)
(5) Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui:
1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana, või
2) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või
3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või
4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või;
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
5) maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana või kui ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või
6) suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi ning on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või
7) maksumaksja kasutas elamuühistu liikmena elamuühistule kuuluvas elamus asuvat korterit oma alalise või peamise elukohana.
(6) Kui lõikes 5 nimetatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana ning kinnisasja, ehitist või korterit kasutati ka muul otstarbel, rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
§ 16. Renditulu ja litsentsitasu
(1) Tulumaksuga maksustatakse tulu kinnis- või vallasvara või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise või kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõigusega või servituudiga koormamise eest.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(2) Tulumaksuga maksustatakse tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).
(3) Tulumaksuga maksustatakse tasu tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava informatsiooni (oskusteabe) kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu).
§ 17. Intressid
(1) Tulumaksuga maksustatakse laenult, väärtpaberilt, liisingult või muult võlakohustuselt saadud intress, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise korral makstavaid summasid intressina ei käsitata.
(RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 319, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.)
(2) Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) residendist krediidiasutuse või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel füüsilisele isikule makstud intressi.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
§ 18. Dividendid
(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises vormis.
(11) Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(2) Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele).
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
(3) Aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel tehtavate väljamaksete maksustamine toimub vastavalt § 15 lõigetele 2 ja 3.
(4) Kui residendist füüsiline isik on osanik või liige sellises isikute ühenduses või sellise varakogumi kaasomanik, millele ei ole omistatud juriidilise isiku staatust, siis maksustatakse tulumaksuga nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt maksumaksja osalusele või hääleõigusele.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
(5) Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata osalusele varakogumis, mille kohta on emiteeritud väärtpaber väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) § 2 mõistes.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
§ 19. Elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised
(RK s 22.04.2009 jõust. 01.06.2009 - RT I 2009, 24, 146)
(1) Tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi või
notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt
perekonnaseadusele, ja elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi.
(RK s 18.11.2009 jõust. 01.07.2010 - RT I 2009, 60, 395)
(2) Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, loteriivõidud, vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised ja päevaraha.
(RK s 26.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 18, 109)
(3) Tulumaksuga ei maksustata:
1) (Kehtetu - RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
2) (Kehtetu - RK s 12.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 79, 480)
3) seaduse alusel või riigieelarvest makstavaid stipendiume ning seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud neid stipendiume ja toetusi, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga;
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
4) rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid spordipreemiaid;
5) punktis 3 nimetamata õppe- ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks antavaid stipendiume, mis vastavad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustele;
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
6) füüsiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt, residendist juriidiliselt isikult, samuti mitteresidendilt Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud kingitusi ja annetusi;
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
7) korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite;
(RK s 22.04.2009 jõust. 01.06.2009 - RT I 2009, 24, 146)
8) kuriteoohvritele seaduse alusel makstavaid hüvitisi
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587
9) seaduse alusel makstavat ajateenija toetust, seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavaid mitterahalisi toetusi;
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544;
RK s 28.09.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 54, 430)
10) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmäärades ja korras spordiseaduse §-s 7 nimetatud isikule spordilähetusega ning loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstavat sõidu- ja majutuskulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha.
(RK s 26.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 18, 109)
§ 20. Kindlustushüvitised
(1) Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis.
(2) Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse (RT I 2001, 59, 359; 82, 488; 2002, 44, 284; 57, 357; 61, 375; 89, 511) alusel makstud hüvitised.
(3) Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summa maksustatakse juhul, kui see on makstud välja enne 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena, toimub väljamaksete maksustamine § 21 alusel.
(4) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist maksustatakse nagu kasu vara müügist (§ 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse kindlustushüvitise summa.
(5) Lõigetes 1–4 ning §-des 201 ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja -hüvitisi ning elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lõikes 3 nimetatud lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
§ 201. Kohustuslik kogumispension
Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.
(RK s 23.10.2008 jõust.14.11.2008 - RT I 2008, 48, 269)
§ 21. Täiendav kogumispension
(1) Tulumaksuga maksustatakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule või tema pärijale tehtavad väljamaksed, arvestades lõigetes 2–5 toodud erisusi. Samuti maksustatakse tulumaksuga § 28 lõikes 11 sätestatu kohane täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud eraldise negatiivne muutus.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(2) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kindlustusvõtjale kogumispensionide seaduse §-s 63 sätestatud tingimustele vastava või sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, tehtavad järgmised väljamaksed:
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
1) pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
2) kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed;
3) kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised väljamaksed:
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
1) pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest, tehtavad väljamaksed;
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 37, 252)
2) osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral tehtavad väljamaksed;
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad väljamaksed.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(31) Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on vahetatud teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestatakse viieaastast tähtaega vahetamisel tagasivõetud vabatahtliku pensionifondi osakute väärtpaberikontole kandmisest arvates. Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on päritud, arvestatakse nimetatud tähtaega osakute pärija väärtpaberikontole kandmisest arvates.
(RK s 23.10.2008 jõust.14.11.2008 - RT I 2008, 48, 269)
(4) Tulumaksuga ei maksustata lõikes 2 nimetatud kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale perioodiliselt pärast tema 55-aastaseks saamist või pärast tema täieliku ja püsiva töövõimetuse kindlakstegemist makstavat kindlustuspensioni tingimusel, et kindlustuslepingu kohaselt tehakse vastavaid väljamakseid võrdsete või suurenevate summadena vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 37, 252;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(5) Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
§ 22. Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu maksustamine
(1) Tulumaksuga maksustatakse madala maksumääraga territooriumil (§ 10) asuva ning Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu, sõltumata sellest, kas see juriidiline isik on oma kasumit maksumaksjale jaotanud või mitte.
(2) Juriidiline isik loetakse Eesti residentide kontrolli all olevaks, kui ühele või mitmele Eesti residendist juriidilisele või füüsilisele isikule kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 50% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.
(3) Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on täidetud lõikes 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud isikutega (§ 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või õigusest juriidilise isiku kasumile.
(4) Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa lõikes 2 nimetatud välismaise juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksjale langev osa on proportsionaalne osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia- või osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile.
(5) Maksumaksjal on õigus arvata maksustamisele kuuluvast välismaise juriidilise isiku tulust maha sama juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega seotud kulud vastavalt 6. peatükis lubatud tingimustele. Maksumaksjal on õigus arvata tasumisele kuuluvast tulumaksust maha tema tuluosale vastav osa juriidiliselt isikult § 41 alusel kinnipeetud tulumaksust, samuti juriidilise isiku poolt tasutud asukohamaa tulumaksust vastavalt §-le 45.
(6) Residendist füüsiline isik deklareerib kalendriaastal temale kuulunud madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse juriidilise isiku kasumile oma tuludeklaratsioonis. Lõikes 3 nimetatud residendist maksumaksja lisab temale langeva osa välismaise juriidilise isiku tulust oma maksustatavale tulule ning deklareerib selle tulu oma tuludeklaratsioonis. Tuludeklaratsioonide vormid ning madala maksumääraga territooriumidel registreeritud juriidiliste isikute tulu deklareerimise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(7) Kui residendist maksumaksja on tasunud tulumaksu lõikes 1 nimetatud tulult, siis tema poolt lõike 1 järgi maksustatud tulu arvel saadud dividende (§ 18 lõige 2) või muid kasumieraldisi hiljem tulumaksuga ei maksustata.
4. peatükk
RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED
§ 23. Maksuvaba tulu
Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba
tulu 27 000 krooni.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 59, 391)
§ 231. Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral
(1) Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel
ülalpidav isik, kes peab üleval kahte või enamat alaealist last, võib
maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni
17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest.
(RK s 18.11.2009 jõust. 01.07.2010 - RT I 2009, 60, 395)
(2) Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni tema 17-aastaseks saamise aastani osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23).
(RK s 14.06.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 44, 318)
(3) Vaidluse korral käsitatakse last ülalpidava isikuna lõike 1 tähenduses isikut, kellele makstakse riiklike peretoetuste seaduse §-s 5 sätestatud lapsetoetust.
(RK s 14.06.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 44, 318)
§ 232. Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral
Lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 krooni maksustamisperioodil.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
§ 233. Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral
Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitist saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud hüvitise ulatuses, kuid mitte rohkem kui 12 000 krooni maksustamisperioodil. Kui tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis makstakse kindlustushüvitisena, täiendavat maksuvaba tulu ei rakendata.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587
§ 24. Elatis
Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse § 19 lõike 1 või § 29 lõike 9 kohaselt, ja riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208;
RK s 21.02.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 25, 130)
§ 25. Eluasemelaenu intressid
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.05.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2005 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(2) Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel.
(RK s 15.05.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 47, 297;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(3) Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid.
(4) Last üksi kasvatav, maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanem võib samal maksustamisperioodil tasutud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressid täies ulatuses või osaliselt maha arvata järgnevate maksustamisperioodide tulust, arvestamata käesoleva seaduse §-s 282 sätestatud piirangut.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.03.2003 - RT I 2003, 18, 105, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2003. aasta 1. jaanuarist.)
§ 26. Koolituskulud
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata
tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja
sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel
ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.
(RK s 18.11.2009 jõust. 01.07.2010 - RT I 2009, 60, 395)
(2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas koolitusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulusid, mida isik on teinud käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktide 3 ja 5 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi arvel.
(RK s 21.12.2006 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 4, 19;
RK s 19.06.2008 jõust.01.09.2008 - RT I 2008, 34, 208)
(3) (Kehtetu - RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
(4) (Kehtetu - RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
§ 27. Kingitused ja annetused
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.
(RK s 20.02.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 15, 93)
(2) (Kehtetu - RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
(3) Lõikes 1 nimetatud kingitusi ja annetusi ei või maha arvata rohkem kui 5% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud 6. peatükis ja §-des 23–26 lubatud mahaarvamised.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
(4) Lõikes 1 nimetatud kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind, kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse maksumuseks vara turuhinna ja müügihinna vahe. Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
§ 28. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata:
1) kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis väljastatud tegevusluba, maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina;
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
2) kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse §-des 56 ja 65 sätestatud juhtudel.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(11) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusmaksete osa arvutamise põhimõtted kehtestatakse rahandusministri määrusega. Kindlustuslepingu alusel täiendava kogumispensioni tagamise eesmärgil moodustatud kindlustustehnilise eraldise negatiivne muutus, mis tuleneb kogumispensionide seaduse § 63 alla mittekuuluvate kindlustuskaitsete eest arvestatud tasude mahaarvamisest, lisatakse füüsilise isiku maksustatavale tulule.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 37, 252)
(2) Lõikes 1 nimetatud summasid ei või maksustamisperioodi tulust maha arvata rohkem kui 15% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud 6. peatükis lubatud mahaarvamised.
(3) (Kehtetu - RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
§ 281. Kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed
(1) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud ning § 11 lõike 2 kohaselt arvutatud ja tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed.
(2) Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha töötuskindlustuse seaduse alusel kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.
(3) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust. Maksu või makse võib tulust maha arvata, kui selle tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
(4) Tulust ei arvata maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
§ 282. Tulust tehtavate mahaarvamiste piirang
Käesoleva seaduse §-des 25–27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 50 000 krooni maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2005 - RT I 2003, 88, 587)
§ 283. Mahaarvamiste tegemine Euroopa Liidu liikmesriigi residendi tulust
Käesolevas peatükis sätestatud mahaarvamisi võib oma Eestis maksustamisele kuuluvast tulust teha ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis ja kes esitab residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Maksustatavaks tuluks loetakse tulu enne mahaarvamiste tegemist vastavalt nimetatud riigi seadustele.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.05.2004 - RT I 2003, 88, 587)
5. peatükk
MITTERESIDENDI TULU MAKSUSTAMINE
§ 29. Maksustamisele kuuluv mitteresidendi tulu
(1) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamisest töölepingu alusel või avalikus teenistuses või tegutsemisest töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, kui mitteresident täitis oma töö- või teenistusülesannet või osutas teenust Eestis ning väljamakse tegija on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või kui väljamakse tehti mitteresidendist juriidilise isiku Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha (§ 7) kaudu, või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel tasu saav mitteresident on kantud Eestis äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse see lõike 3 alusel.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451;
RK s 11.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 60, 331)
(2) Tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt mitteresidendile makstud juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud (§ 13 lõige 2).
(3) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai Eestis toimunud ettevõtlusest (§ 14). Kui mitteresidendiks on madala maksumääraga territooriumil asuv juriidiline isik (§ 10), siis maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või kasutamine.
(4) Tulumaksuga maksustatakse kasu, mida mitteresident sai vara võõrandamisest (§ 15 lõige 1), kui
1) müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või
2) registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
3) (Kehtetu - RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
4) võõrandatud asja- või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga või;
(RK s 20.05.2004 jõust.01.01.2005 - RT I 2004, 45, 319)
5) võõrandati osalust äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise ajal või mõnel perioodil võõrandamisele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli võõrandamise ajal vähemalt 10%line osalus.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(5) Tulumaksuga maksustatakse § 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamaksed, mida mitteresident sai residendist juriidiliselt isikult.
(51) (Kehtetu - RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(6) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt saadud renditulu ja litsentsitasud (§ 16), kui
1) üürile või rendile on antud või piiratud asjaõigustega on koormatud Eestis asuv kinnisasi või
2) üürile või rendile antud, samuti piiratud asjaõigusega koormatud vara on kantud või kuulub kandmisele Eesti registrisse või
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
3) (Kehtetu - RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
4) paragrahvis 16 nimetatud tasu maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
5) (Kehtetu - RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(7) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt Eesti riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt, residendilt ning mitteresidendilt Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud intress, kui see oluliselt ületab turutingimustel sarnaselt võlakohustuselt makstava intressi summat võlakohustuse tekkimise ja intressi maksmise ajal. Nimetatud juhul maksustatakse saadud intressi ja sarnaselt võlakohustuselt turutingimustel makstava intressi vahe.
(RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 319, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.)
(8) (Kehtetu - RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(9) Tulumaksuga maksustatakse § 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või residendi poolt mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, loteriivõidud ja vanemahüvitise seaduse alusel makstud hüvitised ning § 19 lõikes 1 nimetatud elatis ja elatisabi. Tulumaksuga maksustatakse §-des 20–21 sätestatud tingimustel mitteresidendile Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist tehtud väljamaksed.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208;
RK s 21.02.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 25, 130)
(10) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaksuga maksustatakse ka mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või mitteresidendist kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest.
§ 30. Mitteresidendid, kelle tulu ei maksustata tulumaksuga
(1) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni või koostööprogrammi esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik, kes ei ole Eesti kodanik ega alaline elanik.
(2) Lõikes 1 nimetatud isikud, välja arvatud koostööprogrammide esinduste liikmed, peavad olema registreeritud Välisministeeriumis. Registreerimise kord kehtestatakse välisministri määrusega.
§ 31. Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga
(1) Tulumaksuga ei maksustata alljärgnevat mitteresidendi tulu:
1) vastuvõetud pärandvara;
2) omandireformi käigus tagastatud vara;
3) sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded;
(RK s 26.02.2009 jõust.28.03.2009 - RT I 2009, 18, 109)
4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügist;
5) residendist krediidiasutuse või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstavat intressi;
(RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 319, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.)
6) (Kehtetu - RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
7) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 1 ja 11 nimetatud kulude hüvitisi ja välislähetuse päevaraha samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades;
(RK s 26.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 18, 109)
8) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 2 ja 21 nimetatud hüvitisi samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmäärades;
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
9) paragrahvi 15 lõike 4 punktides 9–11 nimetatud tulu.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(2) (Kehtetu - RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 319, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.)
(3) (Kehtetu - RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 319, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.)
(4) Tulumaksuga ei maksustata residendist äriühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingu Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstud litsentsitasu (§ 16), kui on täidetud punktis 1 nimetatud tingimus ning vähemalt üks punktides 2–4 nimetatud tingimustest:
1) litsentsitasu saaja on Euroopa Liidu teise liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühing vahetult või oma Euroopa Liidu teises liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu;
2) litsentsitasu saavale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu maksva äriühingu osa- või aktsiakapitalist;
3) litsentsitasu maksvale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% litsentsitasu saava äriühingu osa- või aktsiakapitalist;
4) litsentsitasu maksva äriühingu ja litsentsitasu saava äriühingu aktsia- või osakapitalist kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% ühele ja samale Euroopa Liidu või Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingule.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(5) Lõikes 4 nimetatud maksuvabastust ei kohaldata litsentsitasu osale, mis ületab omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtust.
(RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 319, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.)
6. peatükk
ETTEVÕTLUSTULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED
§ 32. Ettevõtluse kulud
(1) Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.
(2) Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362) § 13 lõikest 1.
(3) Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste, samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust, millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni.
(RK s 14.06.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 44, 318)
(5) Töötlemiseks lõike 4 tähenduses ei loeta põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist.
§ 33. Piirangud kulude mahaarvamisel
(1) Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised.
(2) Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks.
§ 34. Kulud, mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata
Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:
1) käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud tulumaks;
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
2) (Kehtetu - RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
3) seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150) alusel tasutud intresse;
(RK s 15.05.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 44, 284)
4) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
5) (Kehtetu - RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
6) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
7) kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel;
8) kingituste või annetuste maksumust;
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
9) kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8), välja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud tulumaks vastavalt §-le 48;
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
10) kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest;
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
11) pistist ja altkäemaksu;
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
12) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
§ 35. Ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine
(1) Kui «§ 32 lõigetes 1–3 lubatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa (edaspidi edasikantud kulud) maha arvata kuni seitsme järgneva maksustamisperioodi ettevõtlustulust.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(2) Kui edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodi ettevõtlustulu, arvatakse edasikantud kulud ettevõtlustulust maha osaliselt ning edasikantud kulude mahaarvamata osa kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele.
(3) Kui maksumaksjal tekib edasikantud kulusid mitmel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle seitsme aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele maksustamisperioodidele edasi kanda.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
7. peatükk
MAKSUSTATAVA TULU ARVESTAMISE EESKIRJAD
§ 36. Maksustatava tulu arvestamine
(1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti.
(2) Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente.
(3) Ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõikes 1 sätestatud arvestusmeetod kehtib ka tekkepõhist raamatupidamist kasutavate füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes.
(4) Kui maksustamisele kuuluv tulu on saadud mitterahalises vormis, siis on maksumaksja tulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind.
(5) Välisvaluutas saadud tulu, tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse ümber Eesti kroonidesse vastavalt tulu saamise, väljamakse tegemise ja tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(6) Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.
(7) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja võib residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalis avada ühe erikonto, millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi ettevõtlustulule. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451;
RK s 11.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 60, 331)
1) erikonto on avatud pärast 2001. aasta 1. jaanuari;
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
2) erikontole kantakse kümne tööpäeva jooksul, alates laekumisest, ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused;
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
3) erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei ületa maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetuste summat, millest on tehtud §-s 32 lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
(8) Krediidiasutuse poolt makstud intressid raha hoiustamise eest lõikes 7 nimetatud erikontol loetakse kontoomaniku ettevõtlustuluks. Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
§ 37. Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine
(1) Kasu või kahju vara (§ 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(2) Sellise vara võõrandamise korral, mille soetamismaksumuse on maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud, loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks.
(3) Kui maksumaksja on arvanud ettevõtlustulust maha varem kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara amortisatsiooni, vähendatakse sellise põhivara võõrandamise korral kasu arvestamisel vara soetamismaksumust selle vara amortisatsiooni võrra.
(4) Lõikes 2 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(5) Lõikes 3 nimetatud vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse maksumaksja ettevõtlustulule selle vara turuhind, millest on maha arvatud soetamismaksumuse ja arvestatud põhivara amortisatsiooni vahe. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(6) Kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevus on vastavalt äriseadustikus ning notari, vandetõlgi ja kohtutäituri tegevus vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud vara on võetud isiklikku tarbimisse.
(RK s 11.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 60, 331)
(7) Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara mitterahalise sissemaksena üleandmist äriühingule, kui selle eesmärgiks on ettevõtte tegevuse jätkamine.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(8) Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse võõrandamisega seotud kuludeks ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus arvata need maha samal või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses;
(RK s 07.06.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 30, 232)
2) metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud asukohajärgsele keskkonnateenistusele metsateatise metsaseaduses sätestatud korras ning keskkonnateenistus ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(RK s 18.12.2008 jõust.01.02.2009 - RT I 2009, 3, 15)
§ 38. Soetamismaksumus
(1) Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud.
(2) Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta.
(3) Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa.
(4) Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval.
(5) Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusena omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumuseks loetakse ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava äriühingu või mittetulundusühistu osaluse soetamismaksumus või nimetatud osaluse soetamiseks tehtud sissemaksed, millele on juurde arvatud ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud väljamaksed.
(51) Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara soetamismaksumusega. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse soetamismaksumuseks null.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(52) Lõike 51 kohaselt määratud soetamismaksumusele arvatakse juurde tehtud täiendavad sissemaksed ja sellest arvatakse maha saadud väljamaksed. Soetamismaksumuse arvutamisel ei arvestata töö tegemist või teenuse osutamist mitterahalise sissemaksena.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(6) Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest meetoditest:
1) FIFO – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või
2) kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse summa jagamisel nende arvuga.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
(7) Kui vara müügitehingul kohustusega või õigusega osta see vara tagasi kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga (repotehing) on vara tagasiostuhind kõrgem selle müügihinnast, loetakse tagasiostetud vara soetamismaksumuseks repotehingu käigus müüdud vara müügihind.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(8) Paragrahvide 48 ja 49 alusel maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(9) Käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punktis 11 nimetatud investeerimisfondi osakute vahetamisel omandatavate osakute soetamismaksumuseks loetakse vahetuse käigus võõrandatud investeerimisfondi osakute soetamismaksumus.
(RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 36, 251)
§ 39. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamine
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, maha ei arvata.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(11) Kui dividendi saamise õiguse andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, ei arvata selle väärtpaberi võõrandamisest saadud kahju maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(2) Summat, mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast tulust maha ei arvata.
(3) Kui väärpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil saadud kahju on suurem kui maksumaksja poolt samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
(4) Kui maksustamisperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest edasikantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu ulatuses ning kahju katmata jääk kantakse edasi järgnevatele maksustamisperioodidele.
8. peatükk
TULUMAKSU KINNIPIDAMINE
§ 40. Tulumaksu kinnipidaja
(1) Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, samuti Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule või mitteresidendile käesoleva seaduse 3. ja 5. peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid.
(2) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel.
Tulumaksu ei peeta kinni järgmistelt väljamaksetelt:
1) residendist juriidilisele isikule tehtavatelt väljamaksetelt;
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
2) mitteresidendist juriidilise isiku Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt;
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
3) äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksetelt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustuluks või seotud vara soetamisega füüsilisest isikust ettevõtjalt, sealhulgas kapitalirendi tingimustel.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451;
RK s 11.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 60, 331)
(21) (Kehtetu - RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(3) Füüsilisest isikust tööandja (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) ning Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta (§ 7), on kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
(31) Paragrahvi 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt ei peeta kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning:
1) väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või
2) maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(4) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591)
(5) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni. Deklaratsiooni vorm ja täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(6) Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks või maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vorm ja täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(7) Asutuse töötajate, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, tulumaksu arvestust peetakse rahandusministri määrusega kehtestatud korras.
§ 41. Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks
Tulumaks peetakse kinni:
1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi;
2) mitteresidendile makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2);
3) füüsilisele isikule töövõtu, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult;
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544;
RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 06.04.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 22, 148)
4) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt (§ 17 lõige 1, § 29 lõige 7);
(RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 319, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.)
5) (Kehtetu - RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt, stipendiumilt, loteriivõidult, elatiselt , elatisabilt, vanemahüvitise seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõiked 1 ja 2, § 20 lõiked 1–3, § 201, § 21 lõige 1, § 29 lõige 9) või muult väljamakselt, välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksed;
(RK s 10.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 82, 549;
RK s 21.02.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 25, 130)
7) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt üüri- või renditasult või tasult asja piiratud asjaõigusega koormamise eest (§ 16 lõige 1, § 29 lõike 6 punktid 1 ja 2) ning residendist füüsilisele isikule makstud litsentsitasult (§ 16 lõiked 2 ja 3);
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
8) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult (§ 29 lõike 6 punkt 4);
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
9) mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult (§ 29 lõige 10);
10) mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
11) madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule (§ 10) Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
12) füüsilisele isikule tehtavatelt §-s 21 lõigetes 2 ja 3 loetletud väljamaksetelt.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
§ 42. Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised
(1) Residendist füüsilisele isikule tehtud § 41 punktides 1, 3, 6, 7 ja 12 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(11) Residendist füüsilisele isikule Eesti riigi poolt seaduse alusel makstavast pensionist ja kogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslikust kogumispensionist arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha täiendav maksuvaba tulu pensionile (§ 232) nimetatud pensioni ulatuses, kuid igas kalendrikuus kokku mitte rohkem kui 1/12 §-s 232 sätestatud summast.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(12) Residendist füüsilisele isikule tehtud tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise väljamaksest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisele (§ 233) nimetatud hüvitise ulatuses, kuid igas kalendrikuus mitte rohkem kui 1/12 §-s 233 sätestatud summast.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(2) Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib lõikes 1 lubatud mahaarvamise teha ainult üks, maksumaksja poolt valitud tulumaksu kinnipidaja.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(21) Kohustuslikust kogumispensionist võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel.
(RK s 23.10.2008 jõust.14.11.2008 - RT I 2008, 48, 269)
(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud maksuvaba tulu arvestamiseks vahetavad andmeid rahandusministri määrusega kehtestatud korras Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, Sotsiaalkindlustusamet ja pensionilepinguid sõlmivad kindlustusandjad.
(RK s 23.10.2008 jõust.14.11.2008 - RT I 2008, 48, 269)
(3) Kui maksumaksjale ei tehtud tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid igal kuul või kui väljamakse oli mõnel kuul väiksem 1/12-st §-s 23, 232 või 233 sätestatud maksuvabast tulust, on samal tulumaksu kinnipidajal õigus kanda lõikes 1, 11 või 12 lubatud maksuvaba tulu mahaarvamise kasutamata osa nende kuude eest edasi sama kalendriaasta järgmistele kuudele. Residendist füüsilisele isikule Eesti riigi poolt seaduse alusel makstava pensioni ja kogumispensionide seaduses sätestatud kohustusliku kogumispensioni väljamaksmisel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 11 sätestatud maksuvaba tulu arvestada summeeritult kalendriaasta algusest.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 20.04.2005 jõust.01.07.2005 - RT I 2005, 25, 193, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist.)
(4) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata väljamakselt kinnipeetud §-s 24 toodud tingimustele vastava elatise, kui sellelt on tulumaks kinni peetud § 41 punkti 6 kohaselt, ja riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 21.02.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 25, 130)
(5) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinnipeetud töötuskindlustusmakse.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(6) Residendist füüsilisele isikule tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha väljamakselt kogumispensionide seaduse § 11 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 37, 252)
§ 43. Kinnipeetava tulumaksu määrad
(1) Paragrahvis 41 nimetatud väljamaksetelt peetakse tulumaksu kinni järgmiste määrade järgi:
1) punktides 1–7 ning 11 nimetatud väljamaksetelt vastavalt väljamakse tegemise ajale § 4 lõikes 1 sätestatu kohaselt;
(RK s 20.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 36, 277)
2) punktides 8–10 ja punktis 12 nimetatud väljamaksetelt – 10%;
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
3) (Kehtetu - RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(2) Kui välislepingus on mitteresidendile tehtavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel ette nähtud lõikes 1 toodud määradest väiksemad määrad, kohaldatakse neid juhul, kui tulumaksu kinnipidaja esitab Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele koos § 40 lõikes 5 nimetatud maksudeklaratsiooniga tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi. Nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui andmed tulu saaja ja tema residentsuse kohta on kantud maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustuslaste registrisse.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(3) Nõuded lõikes 2 nimetatud dokumentidele kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(4) Lõikes 1 toodud või lõikes 2 nimetatud välislepingutes sätestatud määrade järgi kinnipeetud tulumaks on mitteresidendist väljamakse saajale Eesti tuluallikast saadud tulu maksustamisel lõplikuks tulumaksuks §-s 41 loetletud väljamaksetena saadud tulude osas. See säte ei kehti mitteresidendi suhtes, kes sai tulu läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7).
9. peatükk
TULUDE DEKLAREERIMINE JA TULUMAKSU TASUMINE
§ 44. Tuludeklaratsioonid
(1) Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(11) Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu ja sellest §-de 23, 232 ja 233, § 28 ning § 281 lõigete 1 ja 2 alusel tehtavate mahaarvamiste, samuti § 571 lõikes 52 nimetatud andmetega väärtpaberite võõrandamise kohta ja teeb eeltäidetud tuludeklaratsiooni maksumaksjale kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses, alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist Maksumaksja on eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208;
RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
(12) Füüsiline isik, kes ei olnud resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulude kohta ja võib teha 4. peatükis lubatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Paragrahvides 23, 231, 232 ja 233 sätestatud mahaarvamisi võib teha ning §-s 282 sätestatud summalist mahaarvamiste piirangut võetakse arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli resident.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(13) Residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu, mida § 13 lõike 4, § 18 lõike 11 või välislepingu alusel Eestis ei maksustata, on kohustatud selle deklareerima.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(2) Residentidest maksumaksjad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni, kui nad olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus. Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni võib esitada üleelanud abikaasa, kui üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist. Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui üks abikaasa on resident ja teine abikaasa on §-s 283 nimetatud mitteresident või kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu liikmesriigi residendid, kelle kogutulu vastab §-s 283 sätestatud tingimustele.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(3) Paragrahvi 36 lõikes 6 sätestatud juhul on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest.
(4) Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul § 29 lõigete 4 ja 5 kohaselt maksustatava kasu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Kui võõrandati kinnisasi, esitatakse tuludeklaratsioon kuu aja jooksul pärast kasu saamist. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208;
RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(5) Mitteresident, kes sai Eestis maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu (§ 29 lõige 3), on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi ettevõtlustulude kohta. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul. Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu tuleb tuludeklaratsioon esitada kahe kuu jooksul, arvates tegevuse lõpetamisest.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(51) Mitteresident, kes sai § 29 lõigete 1, 6, 7, 9 või 10 alusel maksustatavat tulu, millelt ei ole § 41 alusel tulumaks kinni peetud, on kohustatud Maksu- ja Tolliametile esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi nimetatud tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591)
(6) Tuludeklaratsiooni ei pea esitama:
1) residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §-des 23, 232 ja 233 sätestatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda, välja arvatud lõikes 61 nimetatud juhul;
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
2) paragrahvi 43 lõikes 4 nimetatud isik;
3) (Kehtetu - RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(61) Füüsilisest isikust ettevõtja, § 22 lõikes 6 või käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud maksumaksja ja maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud isik, kes soovib kasutada § 39 lõikes 3 sätestatud õigust, esitab tuludeklaratsiooni, olenemata lõike 6 punktis 1 sätestatust.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(7) Tuludeklaratsioonide ning nende lisade vormid ja täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
§ 45. Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine
(1) Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt, liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2–6 toodud tingimustele. Eestis ning igas välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu Eestis arvesse ei võeta.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(2) Kui välisriigis saadud tulult käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe.
(3) Kui välisriigis saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis välisriigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata.
(4) Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 4 või § 22 järgi maksustamisele kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha proportsionaalne osa välisriigi juriidilise isiku, isikute ühenduse või varakogumi poolt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksust, mis vastab residendi tuluna maksustatavale kasumiosale.
(5) Välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu on lubatud Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise kohta.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
(6) Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik.
(7) Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus.
(RK s 20.05.2004 jõust.01.01.2005 - RT I 2004, 45, 319)
(8) Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse § 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2006 - RT I 2006, 28, 208)
§ 46. Tulumaksu tasumine ja tagastamine
(1) Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus arvutab juurdemaksmisele kuuluva maksusumma (juurdemakse) ning saadab maksumaksjale sellekohase kirjaliku maksuteate. Abikaasad, kes esitasid ühise tuludeklaratsiooni, vastutavad juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise eest solidaarselt ning nendele väljastatakse ühine maksuteade. Mitteresidendile maksuteadet ei väljastata.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667;
RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(2) Maksustamisperioodi tulumaksu kogusummast arvatakse maha tulumaks, mis on maksustamisperioodi jooksul kas kinni peetud või makstud §-de 41 ja 47 alusel. Samuti arvatakse maha välisriigis kinni peetud või makstud tulumaks §-s 45 lubatud ulatuses. Tasumisele või tagastamisele kuuluv tulumaks arvutatakse täiskroonides.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544)
(3) Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. juuliks, välja arvatud lõigetes 4 ja 5 toodud juhtudel.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591)
(4) Residendist füüsiline isik, kes deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1. oktoobriks.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591)
(5) Mitteresident, kes sai maksustatavat ettevõtlustulu, § 44 lõikes 4 nimetatud kasu või § 44 lõikes 51 nimetatud tulu, tasub juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kolme kuu jooksul pärast § 44 lõikes 4, 5 või 51 sätestatud tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Vara eest ositi tasumise korral makstakse tulumaksu kolme kuu jooksul pärast maksustatava kasu saamist.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(6) Füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja või tema abikaasa pangakontole või maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole, välja arvatud maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. Enammakstud maksusumma tuleb tagastada hiljemalt lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks, lõikes 4 nimetatud maksumaksja puhul aga lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591)
§ 47. Avansilised maksed
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Avansilise makse suuruseks on 1/4 isiku poolt eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summast.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(2) Avansilised maksed tuleb tasuda võrdsete summadena, alates tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevale järgnevast kvartalist iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Avansilisi makseid ei pea maksma, kui ühe kvartali makse suurus ei ületa 1000 krooni.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591)
(3) Esimese maksustamisperioodi kestel ei ole ettevõtlusest tulu saav maksumaksja kohustatud tulumaksu avansilisi makseid maksma.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole kohustatud maksma tulumaksu avansilisi makseid, kui tema ettevõtlus on äriregistris registreeritud ajutise või hooajalisena või peatatud.
(RK s 11.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 60, 331)
(5) Maksu- ja Tolliametil on õigus vähendada avansilisi makseid või vabastada maksumaksja avansiliste maksete tasumisest, kui maksumaksja prognoositav ettevõtlustulu on maksustamisperioodil oluliselt väiksem eelmise maksustamisperioodi tulust ning kui maksumaksja esitab selle kohta põhjendatud taotluse.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591)
10. peatükk
TULUMAKSU MAKSMISE ERIJUHUD
§ 48. Tulumaks erisoodustustelt
(1) Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.
(2) Tööandjaks lõike 1 tähenduses on residendist juriidiline või füüsiline isik, samuti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7) või kellel on Eestis töötajad.
(3) Töötajaks lõike 1 tähenduses on töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja (§ 13 lõige 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), samuti füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks lõike 1 tähenduses loetakse ka töövõtu, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544;
RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(4) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas:
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667;
RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
1) eluasemekulude täielik või osaline katmine;
2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks;
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;
4) tteenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punkt 1, § 31 lõike 1 punkt 7) või töö tegemise kohas kehtivaid piirmäärasid ületavas osas, kui töö tegemise koht asub välisriigis (§ 13 lõike 3 punkt 11);
(RK s 26.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 18, 109)
5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punktid 2 ja 21, § 31 lõike 1 punkt 8);
(RK s 26.02.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 18, 109)
6) laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga;
7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga;
8) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga;
9) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust;
10) täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521) § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(5) Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13–21 või 30–31 kohaselt.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(51) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(6) Erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, vanemale või lapsele.
(7) Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Lõike 4 punktis 6 nimetatud alammäär ei või olla kõrgem kui kahekordne Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär. Erisoodustuse hinna määramise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(8) Tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiir on 4000 krooni kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. Selle erisoodustuse hind määratakse vastavalt sõiduauto erisoodustusena kasutamisele rahandusministri kehtestatud korras peetava arvestuse alusel. Arvestuse puudumise korral võetakse maksustamisel aluseks hinna ülempiir.
(RK s 29.01.2003 jõust.01.03.2003 - RT I 2003, 18, 105;
RK s 04.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 58, 324)
§ 49. Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt
(1) Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik ja § 11 lõikes 10 nimetatud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades lõigetes 2 ja 4 toodud erisusi. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 150 krooni. Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10 nimetatud isiku tehtud kingitused ja annetused maksustatakse lõikes 6 sätestatud korras.
(RK s 22.04.2009 jõust. 01.06.2009 - RT I 2009, 24, 146)
(2) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule, haiglat pidavale isikule, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi kogusummas, mis ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest:
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
1) 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktidele 1–4 ja 6 tehtud sotsiaalmaksuga (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) maksustatud väljamaksete summast;
2) 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele.
(RK s 25.04.2002 jõust.18.05.2002 - RT I 2002, 41, 253, kohaldatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.)
(3) Kalendriaastal tehtud lõikes 2 nimetatud kingitusi ja annetusi arvestab maksumaksja summeeritult. Nende kingituste ja annetuste maksuvaba aastasumma määramisel lähtub maksumaksja oma valikul vaid ühest samas lõikes nimetatud piirmäärast.
(RK s 25.04.2002 jõust.18.05.2002 - RT I 2002, 41, 253, kohaldatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.)
(4) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10 nimetatud isiku väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega. Muu residendist juriidilise isiku puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 500 krooni ulatuses kalendrikuus. Lisaks sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
(RK s 25.04.2002 jõust.18.05.2002 - RT I 2002, 41, 253, kohaldatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(5) Kui residendist juriidiline isik kalendriaasta mõnel kuul ei tee lõikes 4 loetletud väljamakseid, või teeb neid samas lõikes sätestatud maksuvabast piirmäärast vähem, on tal sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni õigus teha nende väljamaksete summeeritud ümberarvestus.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(6) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, samuti § 11 lõikes 10 nimetatud isik maksab tulumaksu kõikidelt tehtud kingitustelt ja annetustelt, millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, välja arvatud järgmised põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused:
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
1) paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 2 nimetatud isikule, samuti haiglat pidavale isikule tehtud kingitused ja annetused;
(RK s 25.04.2002 jõust.18.05.2002 - RT I 2002, 41, 253, kohaldatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.)
2) riigi või kohaliku omavalitsuse teadus-, kultuuri-, haridus-, spordi-, korrakaitse- või sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused;
(RK s 25.04.2002 jõust.18.05.2002 - RT I 2002, 41, 253, kohaldatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.)
3) füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkonnaliikme kuukeskmise väljamineku ulatuses kalendrikuu kohta;
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
4) noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses laagris osaleja kohta;
(RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 319, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.;
RK s 17.06.2010 jõust. 01.09.2010 - RT I 2010, 44, 262)
5) spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses võistlusel osaleja kohta.
(RK s 25.04.2002 jõust.18.05.2002 - RT I 2002, 41, 253, kohaldatakse alates 2002. aasta 1. jaanuarist.)
(7) (Kehtetu - RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
§ 50. Tulumaks dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt
(1) Residendist äriühing (sealhulgas täis- ja usaldusühing) maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 29.10.2009 jõust. 01.12.2009 - RT I 2009, 54, 362;
RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
(11) Dividendi ei maksustata lõikes 1 sätestatud tulumaksuga, kui:
1) dividendi maksev residendist äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest;
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208;
RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
2) dividendi makstakse residendist äriühingu lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel;
3) dividendi maksev äriühing on saanud väljamakse aluseks oleva dividendi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja talle kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% nimetatud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ning dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud;
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208;
RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
4) dividendi makstakse residendist äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasumi arvel ja see kasum on tulumaksuga maksustatud;
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
5) dividendi makstakse lõikes 21 nimetatud väljamakse osa arvel.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(12) Lõike 11 punktides 3 ja 4 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(2) Residendist äriühing maksab tulumaksu aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(21) Arvestades lõikes 11 sätestatud osaluse määra ja lõiget 12, ei maksustata tulumaksuga lõikes 2 nimetatud väljamakset, mille aluseks on äriühingu saadud lõikes 11 nimetatud dividend või lõikes 2 nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Kui lõikes 2 nimetatud väljamakse saajaid oli mitu, rakendatakse selle edasimaksmisel maksuvabastust saadud väljamakse osa suhtes, mis on võrdeline väljamakse maksustatud osaga.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(22) Residendist äriühing, kes kustutatakse registrist ilma likvideerimiseta, maksab tulumaksu omakapitali osalt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui registrist kustutatud äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses. Kui majandustegevust jätkatakse teise residendist äriühingu kaudu, maksustatakse nimetatud omakapitali osa §-de 48–52 alusel. Kui äriühingul säilib Eestis püsiv tegevuskoht, maksustatakse nimetatud omakapitali osa § 53 alusel.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(23) Kui mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(3) (Kehtetu - RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(4) Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(5) Lõikes 4 toodud juhul maksustatakse tulumaksuga kas tulu, mille maksumaksja oleks saanud, või kulu, mis oleks maksumaksjal jäänud kandmata, kui seotud isikuga tehtud tehingu väärtus oleks olnud selline, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.
(6) Lõikes 4 nimetatud tehingute väärtuse määramise meetodid kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(7) Lõike 4 kohaldamiseks on residendist äriühing kohustatud maksuhalduri nõudmisel esitama täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Maksuhaldur annab äriühingule andmete esitamiseks vähemalt 60-päevase tähtaja.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(8) Lõikes 7 nimetatud andmetele esitatavad nõuded kehtestab rahandusminister määrusega.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(9) Paragrahvi 50 lõikes 2 nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tõendil näidatakse väljamakse kogusumma ning selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud. Tõendi vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
§ 51. Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
(1) Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48–50.
(2) Ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on:
1) paragrahvi 34 punktides 3–6 ja 11 nimetatud kulud või väljamaksed;
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
2) mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
3) väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
4) kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks;
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
5) kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(3) Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus maksab tulumaksu lõike 2 punktides 1 ja 3 ning §-s 52 nimetatud kuludelt ja väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(4) (Kehtetu - RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(5) Ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ei loeta § 13 lõike 3 punktides 6–10 nimetatud kulusid.
§ 52. Tulumaks muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt
(1) Residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
(2) Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse lõike 1 tähenduses on:
1) ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
2) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku (§ 10) poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad investeerimisfondide seaduse § 257 lõike 1 tingimustele;
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377;
RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 319, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.)
3) osaluse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus;
4) viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule;
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
5) laenu andmine või ettemakse sooritamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu.
(3) Residendist krediidiasutus maksab tulumaksu järgmistelt väljamaksetelt ja kahjudelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48–51:
1) lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt;
2) lõike 2 punktis 4 nimetatud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui väljamakse on tehtud krediidi- või finantseerimisasutusele, mis vastab oma asukohariigi seadustes Eesti krediidi- või finantseerimisasutusele samaväärse asutuse kohta esitatud nõuetele;
3) kahjult, mida krediidiasutus saab madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu omandatud nõudeõiguse (sealhulgas antud laenu ja tehtud ettemakse) võõrandamisest või sissenõudmisest loobumisest.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
§ 53. Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine
(1) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht (§ 7), maksab tulumaksu vastavalt §-dele 48–52, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.
(2) Paragrahvi 48 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik erisoodustused, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on resident või mitteresident.
(3) Paragrahvi 49 alusel maksustatakse tulumaksuga kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel, sõltumata sellest, kas kingituse või annetuse saajaks, külaliseks või äripartneriks on resident või mitteresident. Külaliseks ja äripartneriks loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
(4) Paragrahvi 50 alusel maksustatakse tulumaksuga:
1) püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksumust osas, mis ületab enne käesoleva seaduse jõustumist Eestis asunud püsiva tegevuskoha vara maksumuse ning pärast käesoleva seaduse jõustumist Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumuse summat, kui selle vara eest ei anta vastu muud vara või ei osutata teenust;
2) püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel mitteresidendi peakontorile või muudele mitteresidendi struktuuriüksustele tehtavad väljamaksed nende väljamaksete eest kaupa või teenust vastu saamata;
3) püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel kolmandale isikule tehtavad väljamaksed nende väljamaksete eest kaupa või teenust vastu saamata.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2003 - RT I 2001, 91, 544)
(41) Väljamakseid, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud dividendist, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui dividendi saajale kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% dividendi maksnud äriühingu aktsiatest, osadest või häältest ja kui:
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
1) dividend saadi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing);
2) dividend saadi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing) ja dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(42) Lõike 41 punktis 2 nimetatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(43) Kui residendist äriühing kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta ning äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, maksustatakse lõike 4 punkti 1 alusel püsivast tegevuskohast välja viidava vara maksumuse osa, mis ületab järgmistes punktides nimetatute summat:
1) residendist äriühingu omakapital 1999. aasta 31. detsembri seisuga;
2) alates 2000. aasta 1. jaanuarist äriühingu omakapitali tehtud rahalised ja mitterahalised sissemaksed;
3) pärast äriühingu äriregistrist kustutamist Eestisse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumus.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(44) Lõike 4 punkti 1 ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust. Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumusena ettevõtte võõrandanud äriühingu poolt püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumust. Kui üleantud ettevõte kuulus püsiva tegevuskoha koosseisu, mis tekkis lõikes 43 nimetatud viisil, käsitatakse püsiva tegevuskoha jaoks toodud vara maksumusena lõike 43 punktides 1–3 nimetatute summat.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(45) Väljaviidav vara maksustatakse osas, mille eest ei anta vastu muud vara ega osutata teenust.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(46) Paragrahvi 50 lõikeid 4–8 kohaldatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel tehtud tehingutele.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(47) Arvestades lõikes 41 sätestatud osaluse määra ja lõiget 42, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga väljamakset, mille aluseks on mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud § 50 lõikes 21 nimetatud väljamakse osa.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(5) Paragrahvide 51 ja 52 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha tulu arvel tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud või muud väljamaksed. Mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed maksustatakse § 51 ja § 52 lõike 3 alusel.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
§ 54. Tulumaksu deklareerimine ja tasumine
(1) Paragrahvi 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(2) Residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresidendist juriidiline isik on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni §-des 49–53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Maksumaksja, kes on registreeritud käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, on kohustatud deklaratsiooni esitama, sõltumata tulumaksu maksmise kohustusest nimetatud maksustamisperioodil.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vorm ning täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(4) Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591)
(5) Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu on saanud mitteresidendist äriühingult § 50 lõikes 11 või 2 nimetatud tulu, mis ei vasta lõike 11 või 21 nõuetele, või on saanud välismaal § 50 lõikes 11 või 2nimetamata tulu, võib ta § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu. Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust. Paragrahvi 50 lõike 11 või 12 või § 53 lõike 41 või 47 kohaselt mittemaksustatava väljamakse aluseks olevalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(51) (Kehtetu - RK s 20.04.2005 jõust.01.07.2005 - RT I 2005, 25, 193, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist.)
(52) (Kehtetu - RK s 20.04.2005 jõust.01.07.2005 - RT I 2005, 25, 193, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist.)
(53) (Kehtetu - RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(54) (Kehtetu - RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(6) Kui maksumaksja kasutab § 49 lõigetes 3 ja 5 nimetatud summeeritud arvestust või kui langevad ära § 51 lõike 2 punktides 3–5, § 51 lõikes 3, § 52 lõigetes 2 ja 3 ning § 53 lõikes 4 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377;
RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667;
RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
11. peatükk
INFORMATSIOONIKOHUSTUS
§ 55. Majandusaasta aruande esitamine
(1) Residendist äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, usuliste ühenduste registrisse kantud juriidiline isik ning avalik-õiguslik juriidiline isik on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari. Aruannet ei pea esitama isik, kellel on õigusaktidest tulenevalt kohustus esitada see äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 20.05.2004 jõust.27.05.2004 - RT I 2004, 45, 319, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist.;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(2) Mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele püsiva tegevuskoha majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
§ 56. Aktsionäridele ja osanikele tehtud väljamaksetest teatamine
(1) Residendist äriühing on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste, likvideerimisjaotiste, aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel ning aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul äriühingu omakapitalist tehtud väljamaksete suuruse ning saajate kohta. Deklaratsioon esitatakse ka saadud § 50 lõikes 11 nimetatud dividendide ja § 50 lõikes 21 nimetatud väljamaksete suuruse ning tegijate kohta.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(2) (Kehtetu - RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(21) (Kehtetu - RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(3) Lõikes 1 nimetatud deklaratsioon esitatakse väljamakse tegemise kuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
§ 561. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisest teatamine
Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule § 13 lõike 3 punktis 2 või 21 nimetatud väljamakseid, on kohustatud esitama nende kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
§ 57. Registrikannetest teatamine
(1) Kohtu kinnistus- ja registriosakond, tsiviilõhusõidukite riikliku registri pidaja, riikliku autoregistri pidaja ja riikliku traktoriregistri pidaja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile ühe kuu jooksul, alates vastava registrikande tegemisest, deklaratsiooni:
1) tehingute kohta, milles välismaa juriidiline isik või Eestis elamisluba mitteomav välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik on võõrandanud kinnisasja, piiratud asjaõiguse või registrisse kantud vallasasja või loovutanud piiratud asjaõiguse järjekoha;
2) tehingute kohta, millega on koormatud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja piiratud asjaõigusega välismaa juriidilise isiku või Eestis elamisluba mitteomava välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kasuks.
(2) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
§ 571. Maksusoodustustega seonduv informatsioonikohustus
(1) Residendist krediidi- või finantseerimisasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal võib Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitada deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt tasutud selliste laenude intresside kohta, mille üheks eesmärgiks on eluaseme soetamine (sealhulgas ehitamine).
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591)
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(2) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutus, avalik-õiguslik ülikool ja erakool, kellel on koolitusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi viia, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute tasutud §-s 26 nimetatud koolituskulude kohta.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
(3) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, erakond, avalik-õiguslik ülikool ning haiglat pidav isik on kohustatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitama deklaratsiooni kalendriaastal saadud kingituste ja annetuste kohta, samuti nende kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451;
RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
(4) Kindlustusandja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitama deklaratsiooni kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kalendriaastal füüsilistelt isikutelt saadud kindlustusmaksete osa kohta, mille eesmärgiks on kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 14.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 37, 252;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(5) Kogumispensionide seaduses sätestatud korras loodud vabatahtliku pensionifondi valitseja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitama deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt soetatud vabatahtliku pensionifondi osakute ja nende soetamiseks makstud summade, samuti pensionifondi vahetamise käigus tagasivõetud pensionifondi osakute kohta.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 91, 544;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(51) Sotsiaalkindlustusamet esitab Maksu- ja Tolliametile 31. detsembri seisuga § 231 lõikes 3 nimetatud lapsetoetust saavate isikute nimed ja isikukoodid ning laste nimed ja isikukoodid.
(RK s 19.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 283)
(52) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja esitab Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud residendist füüsilise isiku kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) väärtpaberi emitendi nimetus;
3) väärtpaberi liik ja ISIN-kood;
4) väärtpaberite kogus;
5) müügihind;
6) võõrandamise kuupäev.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(6) Lõigetes 1–52 nimetatud deklaratsioonid ja andmed esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Lõikes 3 nimetatud deklaratsioon kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. juuliks. Deklaratsioonide vormid ja esitamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
§ 572. Intressist teatamise kohustus
(1) Euroopa Liidu teises liikmesriigis elavale füüsilisele isikule kalendriaastal § 17 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 32 nimetatud intressi maksnud residendist juriidiline isik, Eestis asutatud juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus või varakogum (edaspidi ühendus), Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus ning füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi intressi maksja) on kohustatud esitama intressi maksmise kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni (edaspidi intressideklaratsioon). Intressideklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
1) intressi saaja nimi, elukohariik ja aadress elukohariigis;
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
2) number või kood, mida kasutatakse intressi saaja identifitseerimiseks tema elukohariigi maksukohustuslaste registris, või kui see number või kood ei ole isikut või residentsust tõendavale dokumendile märgitud, siis intressi saaja sünniaeg ja -koht;
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
3) andmed intressi saaja residentsuse kohta, kui intressi saaja on intressi maksjale esitanud residentsust tõendava dokumendi;
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
4) intressi maksja nimi või nimetus, aadress ning isiku- või registrikood;
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
5) Eesti krediidiasutuses avatud konto number, millel oleva raha, või muu võlakohustuse korral võlakohustuse nimetus, mille eest intressi makstakse;
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
6) makstud intressi summa.
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
(2) Intressi maksja esitab intressideklaratsiooni ka juhul, kui ta on Euroopa Liidu teises liikmesriigis elava füüsilise isiku kasuks maksnud intressi teises liikmesriigis asutatud ühendusele. Sellisel juhul esitatakse intressideklaratsioonis väljamakse saaja nimi või nimetus, asukohariik, aadress ja väljamakstud intressi kogusumma. Intressideklaratsiooni ei esitata, kui väljamakse saaja tõendab, et:
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
1) ta on juriidiline isik, välja arvatud Soomes asutatud avoin yhtiö või kommandiittiyhtiö ja Rootsis asutatud handelsbolag või kommanditbolag;
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
2) tema kasumi maksustamine toimub äriühingute kasumi maksustamise sätete alusel;
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
3) ta on eurofond investeerimisfondide seaduse § 4 mõistes;
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
4) teda käsitatakse intressimakse saamisel eurofondina ja vastava tõendi on väljastanud tema asukoha liikmesriigi pädev asutus.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(3) Intressi maksjana käsitatakse lõike 1 tähenduses isikut, asutust või ühendust, kes maksis intressi vahetult tegelikule tulusaajale (edaspidi tulusaaja). Kui väljamakse tegijal on põhjendatud kahtlus, et füüsiline isik, kellele väljamakse tehakse, ei ole tulusaaja, rakendab väljamakse tegija abinõusid tulusaaja kindlakstegemiseks. Kui tulusaaja kindlakstegemine ei ole mõistliku aja- ja rahakuluga võimalik, käsitatakse tulusaajana väljamakse saajat. Tulusaajana ei käsitata väljamakse saajat, kes tõendab, et tema puhul on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) ta tegutseb ise intressi maksjana;
2) ta tegutseb lõike 2 esimeses lauses või lõike 2 punktides 1–3 nimetatud ühenduse või juriidilise isiku nimel;
3) ta on tulusaaja esindaja ja teatab intressi maksjale tulusaaja kohta lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(31) Kui väljamakse saaja tegutseb lõike 2 esimeses lauses nimetatud ühenduse nimel, teatab ta intressi maksjale ühenduse nime või nimetuse, asukohariigi, aadressi ja makstud intressi summa ning intressi maksja näitab nimetatud andmed intressideklaratsioonis.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(32) Intressina käesoleva paragrahvi tähenduses käsitatakse lisaks § 17 lõikes 1 nimetatud summadele ka:
1) summasid, mis on kogunenud võlakohustuse tagasiostmise, tagasivõtmise või lunastamise hetkeks;
2) lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduselt või kolmandas riigis asutatud investeerimisfondilt vahetult või lõike 2 esimeses lauses nimetatud ühenduse kaudu saadud intressimaksetest tehtavat väljamakset;
3) väljamakset, mis on saadud lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduse või kolmandas riigis asutatud investeerimisfondi aktsiate või osakute tagasiostmisel, tagasivõtmisel või lunastamisel, kui selle ühenduse või investeerimisfondi varast osaluse võõrandamise ajal üle 40% on otse või lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduse või kolmandas riigis asutatud investeerimisfondi kaudu investeeritud võlakohustustesse.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(33) Lõike 32 punktis 3 nimetatud määr tehakse kindlaks fondi tingimuste või põhikirja alusel või, kui see ei ole võimalik, siis varade tegeliku koosseisu alusel. Kui intressi maksjal sellist teavet ei ole, eeldatakse, et nimetatud määr on üle 40%.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(4) Lõikes 1 nimetatud andmete kindlakstegemisel lähtub intressi maksja välisriigis väljaantud kehtivast isikut tõendavast dokumendist ning vajaduse korral ka residentsust tõendavast dokumendist. Kui dokumendil ei ole märgitud intressi saaja aadressi elukohariigis, tehakse see kindlaks muude intressi maksjale kättesaadavate andmete põhjal. Intressi saaja elukohariigiks loetakse isikut tõendava dokumendi väljastanud riik või välisriigis asuva iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, välja arvatud juhul, kui isik esitab mõne muu riigi või territooriumi residentsust tõendava dokumendi.
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
(5) Intressideklaratsioon esitatakse intressi maksmise aastale järgneva aasta 10. aprilliks. Deklaratsiooni vorm ja täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
(6) Maksu- ja Tolliamet saadab intressideklaratsioonides esitatud informatsiooni intressi maksmise aastale järgneva aasta 30. juuniks intressi saaja residendiriigi või, kui see ei ole teada, siis tema elukohariigi või lõikes 2 nimetatud ühenduse asukohariigi maksuhaldurile.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(7) Lõikeid 1–6 kohaldatakse ka intressile, mis on makstud füüsilisele isikule, kes elab liikmesriigi iseseisva maksujurisdiktsiooniga territooriumil, või lõikes 2 nimetatud ühendusele, kes on sellisel territooriumil asutatud, kui seda näeb ette Eesti ja nimetatud territooriumi vahel sõlmitud intressiinfo vahetamise leping. Intressiinfo vahetamise lepingud avaldatakse Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti veebilehel.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.07.2006 - RT I 2006, 28, 208)
(8) Lõikes 1 nimetatud isik, kes on maksnud kalendriaastal intressi lõigetes 1 ja 2 nimetamata mitteresidendile, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni intressi maksmise aastale järgneva aasta 10. aprilliks. Deklaratsiooni vormi ja deklaratsiooni täitmise korra kehtestab rahandusminister määrusega.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
12. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 58. 1999. aasta tulude maksustamine
(1) Kõikide maksumaksjate 1999. aasta tulud deklareeritakse ja maksustatakse ning tulumaks tasutakse ja tagastatakse vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979; 103, 1699; 1999, 4, 51; 10, 150; 16, 270 ja 273; 27, 383 ja 393; 101, 902) sätetele.
(2) Residendist juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali puhul, kelle majandusaasta ei ole kalendriaasta, loetakse käesoleva seaduse jõustumise päevale eelnev majandusaasta osa iseseisvaks maksustamisperioodiks ning selle kohta esitatakse tuludeklaratsioon ning makstakse tulumaks vastavalt lõikes 1 sätestatule. Sealjuures rakendatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 lõikes 4 ja § 20 lõikes 1 sätestatud protsendimäärasid proportsionaalselt maksustamisperioodi kuude arvuga.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seaduse alusel arvestatud tulumaks, mis laekub Maksu- ja Tolliametile pärast käesoleva seaduse jõustumist, kantakse Maksu- ja Tolliameti poolt riigi- ja kohalikesse eelarvetesse vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse §-le 8.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591)
(4) Füüsilisest isikust maksumaksja, kellel on põhivara, millelt on enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel arvutatud amortisatsiooni, võib põhivara korrigeeritud maksumuse maha arvata 2000. aasta ettevõtlustulust. Kui põhivara soetamismaksumuse eest ei ole täies ulatuses tasutud, siis ei või tulust mahaarvatav summa ületada põhivara eest tasutud summat. Üksiku põhivara objekti korrigeeritud maksumuse arvutamine toimub vastavalt § 59 lõikele 1.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
§ 59. Tulumaksu arvestamine põhivara võõrandamisel
(1) Füüsilisest isikust maksumaksja, kellel on põhivara, millelt on enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel arvutatud amortisatsiooni, arvestab põhivara objekti võõrandamise korral kasu või kahju (§ 37) lähtuvalt vara korrigeeritud maksumusest. Korrigeeritud maksumuseks loetakse käesoleva seaduse jõustumise päevaks lõppenud viimase maksustamisperioodi kohta koostatud maksuamortisatsiooni tabelis toodud järgmisele maksustamisperioodile ülekantav põhivara väärtus. II amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara puhul arvutatakse iga üksiku põhivara objekti korrigeeritud maksumus proportsionaalselt vastavalt iga objekti soetamismaksumuse ja kõikide II amortisatsioonigrupi põhivara objektide soetamismaksumuste kogusumma suhtele.
(2) Kui füüsilisest isikust maksumaksja on teinud maksustatavast tulust enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 181 lõikes 1 lubatud mahaarvamisi, siis sellise põhivara võõrandamise või isiklikku tarbimisse võtmise § 37 lõiked 4 ja 5 korral kahe aasta jooksul pärast põhivara soetamist, parendamist või täiendamist rakendatakse seaduse § 181 lõikes 4 sätestatut. Maksustatavast tulust tehtud mahaarvamiste summa lisatakse selle maksustamisperioodi ettevõtlustulule, millal põhivara võõrandati või isiklikku tarbimisse võeti.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(3) Kui maksumaksja on lisaks põhivara soetamismaksumusele arvanud maksustatavast tulust maha ka põhivara amortisatsiooni enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel, siis kohaldatakse sellise põhivara võõrandamise või isiklikku tarbimisse võtmisel lisaks lõikes 2 sätestatule ka § 37 lõigetes 3, 4 või 5 sätestatut.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(4) Kui residendist juriidiline isik või § 6 lõikes 4 nimetatud mitteresident on teinud maksustatavast tulust enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 181 lõikes 1 lubatud mahaarvamisi, siis sellise põhivara võõrandamise korral kahe aasta jooksul pärast põhivara soetamist, parendamist või täiendamist on maksumaksja kohustatud tasuma tulumaksu 26% võõrandatud põhivara soetamise, parendamise või täiendamise kuludest, mis on varasemal maksustamisperioodil maksustatavast tulust maha arvatud. Kui maksumaksjal on enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 21 lõike 11 alusel edasikantavaid mahaarvamisi, siis ta võib käesoleva lõike alusel tulumaksuga maksustamisele kuuluvat summat vähendada edasikantavate mahaarvamiste võrra. Eelmises lauses nimetatud mahaarvamise võrra vähendatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 21 lõike 11 alusel edasikantavate mahaarvamiste jääki.
(5) Lõikes 4 nimetatud tulumaks deklareeritakse § 54 lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis sellel kalendrikuul, millal põhivara võõrandati. Tulumaks tuleb tasuda § 54 lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks.
§ 60. Erisused dividendide maksustamisel
(1) Äriühing, kelle poolt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 alusel tasutud tulumaks ei ole enne käesoleva seaduse jõustumist lõppenud viimase maksustamisperioodi kohta esitatud tuludeklaratsiooni alusel täies ulatuses maha arvatud sellesama seaduse alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust, võib sel viisil tekkinud tulumaksu enammakse arvata maha § 50 lõike 1 või 2 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust. Kui tulumaksu enammakse on suurem kui maksustamisperioodil § 50 lõike 1 või 2 alusel tasumisele kuuluv tulumaks, siis võib maha arvamata osa enammaksest, mida on vähendatud lõike 3 kohaselt teisele residendist äriühingule ülekantud mahaarvamise õiguse võrra, edasi kanda järgmistele maksustamisperioodidele.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377;
RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(2) Kui residendist äriühing maksab dividende aastatel 1994–1999 lõppenud majandusaastate puhaskasumist, võib see äriühing § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata väljamakstud dividendile vastavalt kasumiosalt aastate 1994–1999 eest makstud tulumaksu osa, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodil § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluv tulumaksu summa. Mahaarvatav tulumaks määratakse kindlaks selliselt, et äriühingu aastate 1994–1999 maksustamisperioodide kohta esitatud tuludeklaratsioonides maksustatavalt tulult arvutatud ja soodustustega korrigeeritud tulumaksu kogusumma jagatakse sama äriühingu aastate 1994–1999 majandusaasta aruannete bilansi ridade «aruandeaasta puhaskasum» kogusummaga, millest on lahutatud aastate 1994–1999 jooksul samade aastate puhaskasumi arvel läbiviidud fondiemissiooni summa, ning saadud tulemus korrutatakse väljamakstud dividendi summaga.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(3) (Kehtetu - RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2003 - RT I 2001, 91, 544)
(4) (Kehtetu - RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2003 - RT I 2001, 91, 544)
(5) (Kehtetu - RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2003 - RT I 2001, 91, 544)
(6) Äriühing, kellele on enne 2003. aasta 1. jaanuari teise residendist äriühingu poolt üle kantud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tulumaksu mahaarvamise õigust, võib lisaks lõikes 2 nimetatud tulumaksule § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka ülekantud tulumaksu, kuid kokku mitte rohkem kui maksustamisperioodil § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluv tulumaksu summa. Mahaarvamise tulemusena tekkinud ülekantud tulumaksu jääki võib maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel § 50 lõike 1 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust.
(RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2003 - RT I 2001, 91, 544)
(7) (Kehtetu - RK s 24.10.2001 jõust.01.01.2003 - RT I 2001, 91, 544)
(8) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 32 lõike 4 alusel moodustatud dividendiarvelt makstavaid dividende ei maksustata § 50 lõikes 1 ettenähtud tulumaksuga.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
§ 61. Muud rakendussätted
(1) Äriühingud, kelle tulu on vastavalt Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksu seaduse (RT 1991, 36, 446; 1992, 34, 442; RT I 1993, 6, 95; 1993, 79, 1184) §-le 17 täielikult või osaliselt tulumaksust vabastatud, maksavad tulumaksu §-des 48–52 sätestatud maksuobjektilt.
(2) Paragrahvis 35 sätestatut kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 21 alusel edasikantavatele kuludele. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 21 lõikes 11 sätestatud kulusid võib edasi kanda kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 22 alusel edasikantud kahju võib maha arvata maksumaksja vara müügist saadud kasust vastavalt §-le 39.
(4) Paragrahvi 34 punktis 1 sätestatu kehtib samuti enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduste alusel tasumisele kuuluva tulumaksu suhtes.
(5) Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (RT I 1998, 111, 1829; 113/114, 1876) § 5 lõike 3 kohaselt tööandjate poolt kuni 2000. aasta 1. juulini makstavatelt ravikindlustushüvitistelt peab tulumaksu kinni tööandja vastavalt käesoleva seaduse § 41 punktile 1.
(6) Paragrahvi 54 lõiget 5 kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist välismaal kinnipeetud või tasutud tulumaksu suhtes. Enne käesoleva seaduse jõustumist välismaal kinnipeetud või tasutud tulumaks arvatakse maha maksumaksja poolt Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse §-le 30.
(RK s 14.06.2000 jõust.01.01.2000 - RT I 2000, 58, 377)
(7) Enne 2001. aasta 1. jaanuari sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel väljamakstud summa kuulub maksustamisele § 20 lõike 3 alusel, kui see on saadud enne viie aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest.
(RK s 06.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2000, 102, 667)
(8) (Kehtetu - RK s 20.04.2005 jõust.01.07.2005 - RT I 2005, 25, 193, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist.)
(9) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt tehtud väljamaksed maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga, arvestades lõigetes 10–12 sätestatud erisusi.
(RK s 20.02.2002 jõust.01.03.2002 - RT I 2002, 23, 131;
RK s 20.04.2005 jõust.01.07.2005 - RT I 2005, 25, 193, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist.)
(10) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist või kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või kindlustusandja likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10%.
(RK s 20.02.2002 jõust.01.03.2002 - RT I 2002, 23, 131)
(11) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale perioodiliselt pärast tema 55-aastaseks saamist või tema täieliku ja püsiva töövõimetuse kindlakstegemist makstavat kindlustuspensioni ei maksustata tulumaksuga tingimusel, et kindlustuslepingu kohaselt tehakse vastavaid väljamakseid võrdsete või suurenevate summadena vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani.
(RK s 20.02.2002 jõust.01.03.2002 - RT I 2002, 23, 131)
(12) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitised maksustatakse käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga sõltumata § 20 lõikes 5 ja § 21 lõikes 5 sätestatust.
(RK s 20.02.2002 jõust.01.03.2002 - RT I 2002, 23, 131;
RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662;
RK s 20.04.2005 jõust.01.07.2005 - RT I 2005, 25, 193, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist.)
(13) Vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist või osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või pensionifondi likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10% ka enne viie aasta möödumist osakute esmasest omandamisest, kui fondi osakute esmane omandamine on toimunud enne 2002. aasta 1. maid.
(RK s 20.02.2002 jõust.01.03.2002 - RT I 2002, 23, 131)
(131) Vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule pärast osakuomaniku 55-aastaseks saamist tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10% ka enne viie aasta möödumist väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest, kui fondi osakute esmane omandamine on toimunud enne 2004. aasta 1. maid ja esmasest omandamisest on möödunud vähemalt viis aastat.
(RK s 20.04.2005 jõust.01.07.2005 - RT I 2005, 25, 193, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2004. aasta 1. maist.)
(14) Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 2002. aasta 1. maid, võib residendist füüsiline isik lisaks § 28 lõike 1 punktis 1 sätestatule oma maksustamisperioodi tulust maha arvata nimetatud lepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena.
(RK s 20.02.2002 jõust.01.03.2002 - RT I 2002, 23, 131)
(15) Lõikes 14 toodud mahaarvamise õigust kohaldatakse alates 2001. aasta 1. jaanuarist tasutud vastavatele kindlustusmaksete osadele.
(RK s 15.05.2002 jõust.07.06.2002 - RT I 2002, 44, 2849
(16) Paragrahvi 28 lõiget 11 ei kohaldata enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni lepingutele.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(17) Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilise isiku suhtes tema usuliste ühenduste registrisse kandmiseni või sundlõpetamiseni vastavalt kirikute ja koguduste seaduses sätestatule.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(18) Paragrahvi 42 lõikes 1 nimetatud avalduse peab maksumaksja esitama 2003. aasta 31. märtsiks, välja arvatud juhul, kui ta on selle juba esitanud.
(RK s 11.12.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 111, 662)
(19) Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud maksumäära kohaldatakse vastava maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvale tulumaksule
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(20) Paragrahvis 25 sätestatud korras on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha arvata ka krediidiasutusega samasse kontserni mittekuuluvale Eesti residendist finantseerimisasutusele tasutud eluasemelaenu või liisingu intressid, kui leping on sõlmitud enne Eesti Euroopa Liiduga liitumise päeva. Samuti võib residendist füüsiline isik tulust maha arvata oma abikaasale, vanematele või lastele eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid, kui leping on sõlmitud enne 2005. aasta 1. jaanuari.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.05.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2005 - RT I 2003, 88, 587)
(21) Täiendavalt § 31 lõikes 3 sätestatule ei maksustata tulumaksuga mitteresidendist finantseerimisasutusele makstud intresse, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) intresside saaja vastab oma asukohariigi seadustes Eesti finantseerimisasutusele samaväärse asutuse kohta esitatud nõuetele;
2) intresside saaja residendiriigis intressidele kohaldatav tulumaksumäär ei ole väiksem kui 2/3 Eestis intressidele kohaldatavast tulumaksumäärast;
3) intresse makstakse enne 2004. aasta 1. jaanuari võetud laenudelt ja emiteeritud võlakirjadelt.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(22) Ametiühingute registrisse kantud isik esitab deklaratsiooni füüsiliste isikute poolt makstud sisseastumis- ja liikmemaksude kohta esmakordselt Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele 2005. aasta 1. veebruariks.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587;
RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 591;
RK s 12.10.2005 jõust.18.11.2005 - RT I 2005, 57, 451)
(23) 2003. aasta tulude kohta esitatud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel määratud juurdemakse laekub riigile ning enammakstud maksusumma tagastatakse riigile laekuva tulumaksu osa arvel.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 587)
(24) Enne 2004. aasta 1. jaanuari alanud lepingulise suhte korral võib § 572 lõikes 1 nimetatud intressi saajat puudutav informatsioon piirduda intressi saaja nime, elukohariigi ja aadressiga elukohariigis. Info tehakse kindlaks intressi maksjale kättesaadavate andmete põhjal.
(RK s 20.05.2004 jõust.01.07.2005 - RT I 2004, 45, 319)
(25) Paragrahvi 54 lõike 5 alusel maha arvatava tulumaksu summa ei tohi § 50 lõike 1
või 2 või § 53 lõike 4 alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt olla
suurem summast, mis moodustab 21/79 mitteresidendi tehtud väljamakse summast.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 59, 391)
(26) Paragrahvi 50 lõiget 11, § 53 lõiget 41 ja § 54 lõiget 5 rakendatakse alates 2005. aasta 1. jaanuarist saadud dividendi arvel tehtud väljamaksetele.
(RK s 20.04.2005 jõust.01.07.2005 - RT I 2005, 25, 193, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. jaanuarist.)
(27) Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis registreeritud püsiva
tegevuskoha kaudu on enne 2000. aasta 1. jaanuari, 2003. või 2004. aastal saanud
dividendi residendist äriühingult ning dividendi saajale kuulus dividendi
maksmise ajal vähemalt 20% dividendi maksja aktsiatest, osadest või häältest,
võib dividendi saaja § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele
kuuluvast tulumaksust maha arvata summa, mis § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4
alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt moodustab 21/79 residendist
äriühingult saadud dividendist.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 59, 391)
(28) Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu on enne 2005. aasta 1. jaanuari saanud dividendi mitteresidendist äriühingult, võib dividendi saaja § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata välisriigis dividendilt kinnipeetud tulumaksu. Kui dividendi saanud residendist äriühingule kuulus dividendi väljamaksmise ajal vähemalt 20% dividendi maksnud mitteresidendist äriühingu aktsiatest, osadest või häältest, võib dividendi saaja § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata lisaks dividendilt kinnipeetud tulumaksule ka dividendi aluseks olevalt kasumiosalt välisriigis tasutud tulumaksu. Käesoleva lõike alusel maha arvatava tulumaksu summa ei tohi § 50 lõike 1 või 2
või § 53 lõike 4 alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt ületada 21/79
mitteresidendi makstud dividendi summast:
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 59, 391)
1) 2009. aastal 21/79;
2) 2010. aastal 20/80;
3) 2011. aastal 19/81;
4) alates 2012. aastast 18/82.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
Maha võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli vastava riigi seaduse või välislepingu alusel kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust.
(RK s 20.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 36, 277)
(29) Kui nimekirja kantud mittetulundusühing või sihtasutus ei vasta 2007. aasta 1. juuliks § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kandmiseks või kui ilmnevad § 11 lõikes 4 või 7 nimetatud asjaolud, kustutatakse ühing nimekirjast alates 2008. aasta 1. juulist.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(30) 2007. aasta maksustamisperioodile eelnenud maksustamisperioodi eest tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid võib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust maha arvata sõltumata § 34 punktis 12 sätestatust. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulult kogumispensionide seaduse § 11 lõike 2 alusel tasutud kohustusliku kogumispensioni makset ettevõtlustulust maha ei arvata.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(31) Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 8, § 17 lõiget 2, § 21 lõikeid 2, 3 ja 4, § 232, § 25 lõiget 1, § 26 lõiget 3, § 28 lõike 1 punkte 1 ja 2, § 31 lõiget 4, § 44 lõiget 2, § 45 lõiget 8, § 49 lõiget 1 ja § 51 lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt 2006. aasta 1. jaanuarist.
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
(32) Paragrahvi 50 lõiget 21 ja § 53 lõiget 47 rakendatakse nendes lõigetes nimetatud väljamaksete suhtes, mis on saadud alates 2009. aasta 1. jaanuarist.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(33) Residendist äriühingu või mitteresidendi Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu enne 2009. aasta 1. jaanuari saadud tulu suhtes rakendatakse kuni nimetatud kuupäevani kehtinud tulumaksuseaduse § 50 lõiget 11 või § 53 lõiget 41 ning § 54 lõikeid 5–54.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(34) Kui residendist äriühing on teinud fondiemissiooni enne 2000. aastat:
1) maksustatakse § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksete summa osa, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat;
2) maksustatakse § 50 lõikes 22 sätestatud juhul äriühingu omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat.
(RK s 20.11.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 51, 286)
(35) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja suhtes ümberregistreerimise perioodil 2009. aasta 1. jaanuarist kuni tema kustutamiseni maksukohustuslaste registrist.
(RK s 11.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 60, 331)
(36) Deklaratsiooni esitamisel 2009. aastal tasutud õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis- ja liikmemaksude kohta kohaldatakse 2009. aasta 31. detsembrini kehtinud § 571 lõikeid 2 ja 3.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 362)
§ 62. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.
13. peatükk
MUUDATUSED KEHTIVATES ÕIGUSAKTIDES
§ 63. Kohalike maksude seaduse muutmine
Kohalike maksude seaduse (RT I 1994, 68, 1169; 1996, 49, 953; 1999, 16, 269) § 5 punkt 2 ning § 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 64. Raamatupidamise seaduse muutmine
Raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesolev seadus laieneb käesoleva paragrahvi 2.–8. lõikes sätestatud erisusi arvestades kõigile Eestis registreeritud eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning füüsilistest isikutest ettevõtjatele, Eestis registreeritud filiaali või muud püsivat tegevuskohta omavatele välismaa juriidilistele isikutele, samuti Eestis asutatud avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (edaspidi raamatupidamiskohustuslastele), välja arvatud Eesti Pank. Maksustamisega seotud arvestuse ja aruandluse kord kehtestatakse teiste õigusaktidega.»;
2) paragrahvi 2 lõikes 10 asendatakse sõnad «välismaa äriühingu filiaal» sõnadega «raamatupidamiskohustuslasest välismaa juriidiline isik».
§ 65. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 1998, 40, 611; 61, 982; 113/114, 1875 ja 1876; 1999, 29, 397; 71, 685; 82, 749; 87, 789; 88, 806; 97, 857) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa «(RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979; 103, 1699; 1999, 4, 51; 10, 150; 16, 270 ja 273)»;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« 8) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;»;
3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« 4) sotsiaalministri poolt koostatud nimekirja kantud äriühingus, mittetulundusühingus või sihtasutuses töötava invaliidi ja»;
4) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõnad «invaliidide ühingu tootmisettevõte» sõnadega «käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus»;
5) paragrahvi 10 lõike 1 punktides 4 ja 5 asendatakse sõna «viiendaks» sõnaga «kümnendaks»;
6) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
« (51) Asutuse töötajate, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, sotsiaalmaksu arvestust peetakse rahandusministri määrusega kehtestatud korras.»
§ 66. Käibemaksuseaduse muutmine
Käibemaksuseaduse (RT I 1993, 60, 847; 1996, 63, 1149; 76, 1344; 81, 1447; 1997, 11, 96; 40, 621; 42, 679; 48, 773 ja 776; 72, 1187; 74, 1231 ja 1232; 1998, 23, 321; 57, 863; 86/87, 1410; 103, 1702; 1999, 18, 302; 27, 392; 52, 558; 92, 823) § 5 lõikes 4 asendatakse sõnad «ning tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979; 103, 1699; 1999, 4, 51; 10, 150; 16, 270 ja 273; 27, 383 ja 393) § 5 lõike 1 punkti 21 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kantud Eestis registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste» sõnadega «, tulumaksuseaduse alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidiliste isikute».
§ 67. Tulumaksuseaduse kehtetuks tunnistamine
Tulumaksuseadus (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979; 103, 1699; 1999, 4, 51; 10, 150; 16, 270 ja 273; 27, 383 ja 393; 101, 902) tunnistatakse kehtetuks.
Riigikogu esimees Toomas SAVI
1 Nõukogu direktiiv 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.08.1990, lk 1–5), viimati muudetud direktiiviga 2005/19/EÜ (ELT L 058, 04.03.2005, lk 19–27);
nõukogu direktiiv 90/435/EMÜ eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.08.1990, lk 6–9), viimati muudetud direktiiviga 2003/123/EÜ (EÜT L 007, 13.01.2004, lk 41–44);
nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ hoiuseintresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38–48), viimati muudetud nõukogu otsusega 2004/587/EÜ (ELT L 257, 04.08.2004, lk 7);
nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 49–54), viimati muudetud direktiiviga 2004/76/EÜ (ELT L 157, 30.04.2004, lk 106–113).
(RK s 31.05.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 28, 208)
