AVALDATUD :
RT II 2002, 20, 87
REDAKTSIOON :
RK s 23.03.2005 jõust.29.04.2005
RT II 2005, 12, 31
|
|
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi
21. juuni 2002. a
otsusega nr 191 |
VANEMA KOHUSTUSTE KINDLAKSMÄÄRAMISE JA LASTE KAITSE ABINÕUDE RAKENDAMISE PÄDEVUSE, KOHALDATAVA ÕIGUSE, ABINÕUDE TUNNUSTAMISE, RAKENDAMISE JA KOOSTÖÖ KONVENTSIOONIGA ÜHINEMISE SEADUS
Vastu võetud 5. juunil 2002. a
§ 1. Konventsiooniga ühinemine
Ühineda juurdelisatud vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga, mis on vastu võetud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsil 1996. aasta 19. oktoobril.
§ 2. Keskasutus
Konventsiooni artikli 29 lõike 1 alusel määratakse keskasutuseks Justiitsministeerium.
§ 3. Reservatsioon
Ühinemisel teha konventsiooni artikli 60 alusel artikli 54 suhtes reservatsioon, et Eesti Vabariigi keskasutusele või muule ametiasutusele originaalkeeles saadetud materjalidele peab olema lisatud tõlge inglise keelde.
§ 4. Deklaratsioonid
Deklareerida konventsiooni artikli 34 lõike 2 alusel, et sama artikli lõike 1 alusel esitatud teabe taotlused tuleb edastada keskasutuse kaudu.
Teha EL Nõukogu otsuse 2003/93/EÜ, millega volitatakse liikmesriike Euroopa Ühenduse huvides kirjutama alla vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö 1996. aasta Haagi konventsioonile (ELT L 48, 21.02.2003, lk 1–2), artikli 2 kohaselt järgmine deklaratsioon:
«Konventsiooni artiklid 23, 26 ja 52 annavad osalisriikidele teatava paindlikkuse, et lihtsustada ja kiirendada otsuste tunnustamise ja täitmise menetlust. Euroopa Ühenduse õigusnormidest tuleneb tunnustamise ja täitmise kord, mis on vähemalt niisama soodne, kui konventsioonis sätestatu. Sellest lähtudes tunnustab ja täidab Eesti Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu otsust konventsiooniga reguleeritud küsimustes ühendussisese õiguse asjaomaste sätete kohaselt.
(RK s 23.03.2005 jõust.29.04.2005 - RT II 2005, 12, 31)
Riigikogu esimees Toomas SAVI
VANEMA KOHUSTUSTE KINDLAKSMÄÄRAMISE JA LASTE KAITSE ABINÕUDE RAKENDAMISE PÄDEVUSE, KOHALDATAVA ÕIGUSE, ABINÕUDE TUNNUSTAMISE, RAKENDAMISE JA KOOSTÖÖ KONVENTSIOON
Sõlmitud 19. oktoobril 1996
Konventsioonile alla kirjutanud riigid,
arvestades vajadust tõhustada laste rahvusvahelist kaitset;
soovides vältida õigussüsteemidevahelisi vastuolusid laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse ja kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel ning otsuste tunnustamisel ja täitmisel;
silmas pidades lapse kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö tähtsust;
kinnitades vajadust arvestada eelkõige lapse huve;
mõistes vajadust muuta alaealiste kaitsele kohaldatavat õigust ja ametiasutuste pädevust reguleerivat 1961. aasta 5. oktoobri konventsiooni;
soovides sel eesmärgil kehtestada ühtne regulatsioon, arvestades ÜRO 1989. aasta 20. novembri lapse õiguste konventsiooni,
on kokku leppinud järgmises.
I peatükk
KONVENTSIOONI REGULEERIMISALA
Artikkel 1
1. Konventsiooni eesmärgid on järgmised:
a) määrata kindlaks riik, mille ametiasutuste pädevuses on võtta tarvitusele abinõusid lapse isiku või tema vara kaitseks;
b) määrata kindlaks, millist õigust kohaldavad nimetatud ametiasutused oma pädevuse teostamisel;
c) määrata kindlaks, millist õigust kohaldatakse vanema kohustuste suhtes;
d) tagada kaitseabinõude tunnustamine ja rakendamine kõikides osalisriikides;
e) konventsiooni eesmärkide saavutamiseks sisse seada koostöö osalisriikide ametiasutuste vahel.
2. Konventsioonis tähendab vanema kohustused vanema hooldusõigust või muud sama laadi õigussuhet, mis määrab kindlaks vanemate, eestkostjate või teiste seaduslike esindajate õigused, võimu ja kohustused lapse või tema vara suhtes.
Artikkel 2
Konventsiooni kohaldatakse lapsele alates tema sünnist kuni 18 aasta vanuseks saamiseni.
Artikkel 3
Artiklis 1 loetletud abinõud puudutavad eriti:
a) vanema kohustuste tekkimist, kasutamist, lõpetamist või piiramist, samuti nende üleminekut;
b) hooldusõigust, kaasa arvatud lapse eest hoolitsemise ja lapse elukoha määramise õigust, samuti külastamisõigust, kaasa arvatud õigust viia last piiratud ajavahemikuks oma harilikust viibimiskohast teise kohta;
c) eestkostet, hooldust või muud seda laadi institutsiooni;
d) lapse või tema vara eest hoolitseva või last esindava või abistava isiku või institutsiooni määramist ja nende ülesandeid;
e) lapse paigutamist kasuperesse või hoolekandeasutusse või kafala* või muu seda laadi hoolduse korraldamist;
f) riikliku laste hoolekande asutuse järelevalvet lapse eest hoolitseva isiku üle;
g) lapse vara haldamist, säilitamist või käsutamist.
Artikkel 4
Konventsiooni ei kohaldata:
a) vanema ja lapse suhte tekkimisele või vaidlustamisele;
b) lapsendamisotsustele, lapsendamist ettevalmistavatele toimingutele või lapsendamise tühistamisele või kehtetuks tunnistamisele;
c) lapse ees- ja perekonnanimele;
d) teovõime omandamisele seoses abiellumisega;
e) ülalpidamiskohustustele;
f) trustile või pärimisele;
g) sotsiaalkindlustusele;
h) hariduse ja tervise valdkonnas rakendatud üldise iseloomuga riiklikele abinõudele;
i) lapse toimepandud kuriteo tõttu rakendatud abinõudele;
j) varjupaiga- ja sissesõiduõiguse kohta tehtud otsustele.
II peatükk
PÄDEVUS
Artikkel 5
1. Lapse hariliku viibimiskoha osalisriigi kohtu või haldusasutuse pädevuses on rakendada abinõusid lapse või tema vara kaitseks.
2. Lapse hariliku viibimiskoha muutumisel ja tekkimisel teises osalisriigis on pädevad uue hariliku viibimiskoha riigi ametiasutused, välja arvatud artiklis 7 sätestatud juhtudel.
Artikkel 6
1. Pagulastest laste ja oma maal toimuvate rahutuste tõttu rahvusvahelise õiguse mõttes kindla elukohata laste suhtes on artikli 5 lõikes 1 sätestatud pädevus selle osalisriigi võimudel, kelle territooriumil need lapsed kindla elukoha puudumise tõttu viibivad.
2. Eelmist lõiget kohaldatakse ka lastele, kelle harilikku viibimiskohta ei suudeta kindlaks teha.
Artikkel 7
1. Lapse õigusvastase äraviimise või kinnihoidmise korral säilitavad pädevuse selle osalisriigi ametiasutused, kus oli lapse harilik viibimiskoht vahetult enne äraviimist või kinnihoidmist ja seda selle ajani, kuni laps on saanud hariliku viibimiskoha teises riigis, ja
a) hooldusõigusega isik, institutsioon või muu organ on nõustunud äraviimise või kinnihoidmisega, või
b) kui laps on elanud teises riigis vähemalt ühe aasta pärast seda, kui hooldusõigusega isik, institutsioon või muu organ sai teada või pidi teada saama lapse ligikaudse asukoha, ent ei ole selle aja jooksul esitanud lapse tagastamise taotlust, ja laps on uues keskkonnas kohanenud.
2. Lapse äraviimine või kinnihoidmine on õigusvastane, kui:
a) rikutakse isikule, institutsioonile või muule organile ühiselt või üksinda teostamiseks antud hooldusõigust, mis anti vastavalt selle riigi õigusele, kus laps viibis harilikult vahetult enne tema äraviimist või kinnihoidmist; ja
b) hooldusõigust teostati äraviimise või kinnihoidmise ajal kas ühiselt või üksi, või seda oleks saanud teostada, kui last ei oleks ära viidud või kinni hoitud.
Punktis a nimetatud hooldusõigus võib tekkida seaduse alusel või kohtu- või haldusotsuse põhjal, või selle riigi õiguse järgi kehtiva kokkuleppe põhjal.
3. Lõikes 1 nimetatud ametiasutuste pädevuse kehtimise ajal võivad selle osalisriigi ametiasutused, kuhu laps on viidud või kus teda kinni hoitakse, võtta artikli 11 kohaselt tarvitusele üksnes edasilükkamatu iseloomuga abinõusid, mis on vajalikud lapse või tema vara kaitseks.
Artikkel 8
1. Artikli 5 või 6 kohaselt pädevad osalisriigi ametiasutused, kelle arvates sobiksid teise osalisriigi ametiasutused paremini lapse huvisid kaitsma, võivad erandkorras kas:
– taotleda, et teise riigi ametiasutus, kas otse või taotleva riigi keskasutuse kaasabil, võtaks endale pädevuse selliste kaitseabinõude rakendamiseks, nagu nad peavad vajalikuks, või
– peatada asja lahendamine ja teha pooltele ettepaneku esitada taotlus teise riigi ametiasutusele.
2. Eelmise lõike alusel võib pöörduda selle osalisriigi ametiasutuste poole:
a) kelle kodanik laps on;
b) kus asub lapse vara;
c) kelle ametiasutus lahendab lapse vanemate lahutusavaldust või kooselu lõpetamise avaldust või abielu kehtetuks tunnistamist;
d) kellega lapsel on tihedad sidemed.
3. Asjaomased asutused võivad arvamuste vahetamist jätkata.
4. Ametiasutus, kelle poole pöördutakse vastavalt lõikes 1 sätestatule, võib võtta endale pädevuse artikli 5 või artikli 6 alusel pädevust omava ametiasutuse asemel, kui ta leiab, et see on lapse huvides.
Artikkel 9
1. Kui artikli 8 lõikes 2 viidatud osalisriigi ametiasutus leiab, et ta sobib paremini lapse huvide kaitsmiseks, võib ta:
– taotleda lapse hariliku viibimiskoha osalisriigi pädevatelt ametiasutustelt õigust võtta kas otse või selle riigi keskasutuse kaasabil tarvitusele selliseid kaitseabinõusid, nagu nad vajalikuks peavad; või
– teha pooltele ettepaneku esitada vastavasisuline taotlust lapse hariliku viibimiskoha osalisriigi ametiasutusele.
2. Asjaomased ametiasutused võivad arvamuste vahetamist jätkata.
3. Taotluse esitanud ametiasutus on lapse hariliku viibimiskoha osalisriigi ametiasutuse asemel pädev üksnes sel juhul, kui see asutus on taotluse rahuldanud.
Artikkel 10
1. Piiramata artiklites 5 kuni 9 sätestatud pädevust, võivad vanemate lahutusavalduse, kooselu lõpetamise avalduse või abielu tühistamise otsustamiseks pädeva osalisriigi ametiasutused juhul, kui lapse harilik viibimiskoht on mõnes teises osalisriigis, rakendada abinõusid selle lapse või tema vara kaitseks siis, kui nende riigi õigus seda lubab ja kui
a) menetluse algatamise ajal on ühe lapsevanema harilik viibimiskoht selles riigis ja ühel neist on vanema kohustused lapse suhtes, ja
b) ametiasutuse pädevuse abinõude rakendamiseks on heaks kiitnud vanemad, samuti muu isik, kellel on lapse suhtes vanema õigused, ja see on lapse huvides.
2. Lõikes 1 sätestatud pädevus lapse kaitse abinõude rakendamiseks lõpeb, kui on lõplikult otsustatud vanemate abielu lahutamise avalduse rahuldamine või rahuldamata jätmine, kooselu lõpetamine või abielu tühistamine, või kui menetlus on lõppenud muul põhjusel.
Artikkel 11
1. Kõikides kiireloomulistes asjades on vajalike kaitseabinõude rakendamiseks pädevad selle osalisriigi ametiasutused, kelle territooriumil asub laps või tema vara.
2. Osalisriigis harilikult viibiva lapse suhtes eelneva lõike kohaselt rakendatud abinõud tühistuvad niipea, kui artiklite 5 kuni 10 kohaselt pädevad ametiasutused on rakendanud olukorrakohaseid abinõusid.
3. Abinõud, mis on vastavalt lõikele 1 rakendatud lapse suhtes, kelle harilik viibimiskoht ei ole osalisriigis, on igas osalisriigis kehtetud alates lapse hariliku viibimiskoha riigi võimude poolt rakendatud olukorrakohaste abinõude tunnustamisest kõnealuses osalisriigis.
Artikkel 12
1. Lapse või lapse vara asukoha osalisriigi ametiasutustel on õigus rakendada, välja arvatud artiklis 7 sätestatud juhtudel, lapse või tema vara kaitseks ajutise iseloomuga abinõusid, mille territoriaalne mõju piirdub kõnesoleva riigiga, ning seda seni, kuni taolised abinõud ei ole vastuolus abinõudega, mida on juba rakendanud artiklite 5 kuni 10 alusel pädevad ametiasutused.
2. Abinõud, mida on rakendatud eelmise lõike alusel lapse suhtes, kelle harilik viibimiskoht on osalisriigis, muutuvad kehtetuks niipea, kui artiklite 5 kuni 10 alusel pädevad ametiasutused on vastu võtnud otsuse kaitseabinõude suhtes, mis võivad olla sellises olukorras vajalikud.
3. Abinõud, mida lõike 1 alusel on rakendatud lapse suhtes, kelle harilik viibimiskoht ei ole konventsiooniosalises riigis, muutuvad abinõusid rakendanud osalisriigis kehtetuks siis, kui lapse hariliku viibimiskoha riigi ametiasutuste poolt rakendatud olukorrakohaseid abinõusid tunnustatakse kõnesolevas osalisriigis.
Artikkel 13
1. Osalisriigi ametiasutused, kes on artiklite 5 kuni 10 alusel pädevad abinõude rakendamiseks lapse või tema vara kaitseks, peavad hoiduma oma pädevuse teostamisest, kui menetluse algatamise ajal oli nende abinõude rakendamist taotletud teise osalisriigi ametiasutuselt, kes olid artiklite 5 kuni 10 alusel taotluse esitamise ajal pädevad ja nad ei ole veel otsust langetanud.
2. Eelmist lõiget ei kohaldata, kui ametiasutus, kellele algselt esitati taotlus abinõude rakendamiseks, on pädevusest keeldunud.
Artikkel 14
Artiklite 5 kuni 10 alusel rakendatud abinõud jäävad kehtima vastavalt nendes toodud tingimustele isegi siis, kui muutunud asjaolud on kõrvaldanud pädevuse tekkimise aluse ja konventsiooni alusel pädevad ametiasutused ei ole neid abinõusid muutnud, asendanud või lõpetanud.
III peatükk
KOHALDATAV ÕIGUS
Artikkel 15
1. Teise peatüki alusel pädevust teostades kohaldab osalisriigi ametiasutus oma riigi õigust.
2. Lapse või tema vara kaitseks võib ametiasutus erandkorras kohaldada või arvestada teise riigi õigust, millega olukord on tihedalt seotud.
3. Kui lapse harilik viibimiskoht muutub seoses elamaasumisega teise osalisriiki, määrab alates hariliku viibimiskoha muutumisest teise riigi õigus eelmises hariliku viibimiskoha riigis rakendatud abinõude rakendamise tingimused.
Artikkel 16
1. Vanema kohustuste tekkimisele või lõppemisele seadusest tulenevalt, ilma kohtu- või haldusvõimude sekkumiseta, kohaldatakse lapse hariliku viibimiskoha riigi õigust.
2. Vanema kohustuste tekkimisele või lõppemisele lepingu või ühepoolse tehingu alusel, mitte kohtu- või haldusotsusest tulenevalt, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on lapse harilik viibimiskoht lepingu või ühepoolse tehingu jõustumise ajal.
3. Lapse hariliku viibimiskoha riigi õiguse alusel tekkinud vanema kohustused jäävad kehtima peale hariliku viibimiskoha muutumist seos elamaasumisega teise riiki.
4. Kui lapse harilik viibimiskoht muutub, kohaldatakse seadusest tulenevate vanema kohustuste tekkimisele uue hariliku viibimiskoha õigust juhul, kui isikul ei olnud varem vanema kohustusi.
Artikkel 17
Vanema kohustuste täitmisele kohaldatakse lapse hariliku viibimiskoha riigi õigust. Kui lapse harilik viibimiskoht muutub, kohaldatakse uue hariliku viibimiskoha riigi õigust.
Artikkel 18
Artiklis 16 nimetatud vanema kohustused võib lõpetada või nende täitmise tingimusi muuta käesoleva konventsiooni alusel rakendatud abinõudega.
Artikkel 19
1. Kui kolmas isik on teinud tehingu isikuga, kes võib tehingu tegemise riigi õiguse kohaselt olla lapse seaduslik esindaja, ei saa tehingut vaidlustada ega pidada kolmandat isikut vastutavaks ainult sel põhjusel, et tal ei olnud õigust tegutseda lapse seadusliku esindajana selle peatükis sätestatud õiguse alusel; see ei kehti, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et vanema kohustustele kohaldatakse nimetatud õigust.
2. Eelmist lõiget kohaldatakse ainult juhul, kui tehingu teinud isikud asuvad sama riigi territooriumil.
Artikkel 20
Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ka siis, kui nende poolt määratud õigus on sellise riigi õigus, kes ei ole konventsiooniosaline.
Artikkel 21
1. Selles peatükis kasutatud termin õigus tähendab riigis kehtivat õigust, välja arvatud rahvusvahelise eraõiguse normid.
2. Kui artikli 16 alusel tuleb kohaldada sellise riigi õigust, kes ei ole konventsiooniosaline, ja kui selle riigi rahvusvahelise eraõiguse normid viitavad teise riigi õigusele, kes ei ole konventsiooniosaline ja kes kohaldaks oma riigi õigust, siis kohaldatakse viimatimainitud riigi õigust. Kui see riik ei kohaldaks oma õigust, kohaldatakse artiklis 16 määratud õigust.
Artikkel 22
Selles peatükis ettenähtud õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui lapse huvisid arvestades oleks selle kohaldamine vastuolus avaliku korraga.
IV peatükk
TUNNUSTAMINE JA RAKENDAMINE
Artikkel 23
1. Osalisriigis rakendatud abinõusid tunnustatakse seadusest tulenevalt kõikides teistes osalisriikides.
2. Tunnustamisest võib keelduda, kui:
a) abinõusid on rakendanud ametiasutus, kelle pädevus ei põhine ühelgi II peatükis nimetatud alusel;
b) kohtu- või haldusmenetluses on rakendatud abinõusid lapse arvamust ära kuulamata ja sellega on rikutud taotluse saanud riigi protsessiõiguse põhilisi printsiipe; see ei kehti kiireloomuliste asjade kohta;
c) seda taotleb isik, kes väidab, et tema arvamust ärakuulamata rakendatud abinõud rikuvad tema vanema kohustusi; see ei kehti, kui abinõusid rakendati kiireloomulises asjas;
d) lapse huve arvestades on tunnustamine ilmses vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga;
e) abinõu on vastuolus hilisema abinõuga, mida rakendati lapse hariliku viibimiskoha riigis, kes ei ole konventsiooniosaline, ja hilisem abinõu vastab taotluse saanud riigis tunnustamisele esitatavale nõuetele;
f) ei ole järgitud artiklis 33 sätestatud menetlust.
Artikkel 24
Huvitatud isik võib osalisriigi pädevalt ametiasutuselt taotleda teises osalisriigis rakendatud abinõu tunnustamise või tunnustamata jätmise otsustamist; see ei takista artikli 23 lõike 1 kohaldamist. Tunnustamismenetlusele kohaldatakse taotluse saanud riigi õigust.
Artikkel 25
Taotluse saanud riigi ametiasutus on seotud teises riigis ametiasutuse pädevuse aluseks võetud asjaolude tuvastamise otsustega.
Artikkel 26
1. Kui osalisriigis tarvitusele võetud abinõud on seal rakendatavad ja neid on vaja rakendada teises osalisriigis, tuleb nad huvitatud isiku taotlusel tunnistada rakendatavaks või registreerida rakendamise eesmärgi teises riigis vastavalt selle riigi õiguses sätestatud menetlusele.
2. Osalisriik peab abinõu täidetavaks tunnistamisel või registreerimisel kohaldama lihtsat ja kiiret menetlust.
3. Täidetavaks tunnistamisest või registreerimisest võib keelduda ainult artikli 23 lõikes 2 sätestatud alusel.
Artikkel 27
Välistamata eelmiste artiklite kohaldamiseks vajalikku kontrollimise õigust, ei kontrollita rakendatud abinõude põhjendatust.
Artikkel 28
Osalisriigis tarvitusele võetud ja rakendatavaks tunnistatud või rakendamise eesmärgil registreeritud abinõusid tuleb teises osalisriigis rakendada nii, nagu nad oleksid tarvitusele võetud selle riigi ametiasutuse poolt. Rakendamine toimub taotluse saanud riigi õiguse kohaselt ja selles õiguses sätestatud ulatuses, arvestades lapse huve.
V peatükk
KOOSTÖÖ
Artikkel 29
1. Osalisriik määrab keskasutuse, kes täidab talle konventsiooniga pandud ülesandeid.
2. Liitriigid või mitme õiguskorraga riigid või mitme autonoomse territoriaalse üksusega riigid võivad määrata mitu keskasutust ning täpsustada, millisel territooriumil ja milliste isikute suhtes nad oma ülesandeid täidavad. Kui riik on määranud mitu keskasutust, peab ta määrama ühe keskasutuse, kellele võib saata kõik materjalid riigisisestele keskasutusele edastamiseks.
Artikkel 30
1. Konventsiooni eesmärkide täitmiseks teevad keskasutused üksteisega koostööd ning edendavad oma riigi pädevate ametiasutuste koostööd.
2. Konventsiooni kohaldamiseks võtab keskasutus vajalikke meetmeid, et anda teavet selle kohta, milliseid seadused kehtivad tema riigis laste kaitseks ja milliseid abinõusid laste kaitseks rakendatakse.
Artikkel 31
Osalisriigi keskasutus võtab kas otse või ametiasutuste või teiste organite kaudu kohaseid meetmeid, et:
a) hõlbustada suhtlemist ja pakkuda abi, nagu on ette nähtud artiklites 8 ja 9 ning käesolevas peatükis;
b) vahendamise või lepitamise kaudu või muid seda laadi abinõusid rakendades hõlbustada lapse või tema vara kaitsmiseks kokkuleppel põhinevate lahenduste leidmist juhtudel, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni;
c) teise osalisriigi pädeva ametisutuse taotlusel aidata kindlaks teha lapse asukoht juhul, kui on põhjust arvata, et laps asub taotluse saanud riigi territooriumil ja vajab kaitset.
Artikkel 32
Kui lapsega tihedalt seotud osalisriigi keskasutus või muu pädev ametiasutus esitab põhjendatud taotluse, võib selle osalisriigi keskasutus, kus laps harilikult viibib ja elab, otse või ametiasutuste või muude organite kaudu:
a) esitada lapse olukorra kohta aruande;
b) taotleda oma riigi pädevalt ametiasutuselt, et see kaaluks vajadust rakendada abinõusid lapse või tema vara kaitseks.
Artikkel 33
1. Kui artiklite 5 kuni 10 alusel pädev ametiasutus kaalub, kas paigutada laps teise osalisriigi kasuperekonda või hoolekandeasutusse või määrata talle teises osalisriigis hooldus kafala või muu seda laadi institutsiooni kaudu, peab ta nõu pidama selle riigi keskasutusega või muu pädeva ametiasutusega. Sel eesmärgil esitab ta lapse kohta aruande, milles põhjendab kasuperesse või hoolekandeasutusse paigutamise või hoolekande määramise kavatsust.
2. Taotlev riik võib teha kasuperekonda paigutamise või hoolekande määramise otsuse ainult siis, kui taotluse saanud riigi keskasutus või muu pädev asutus on lapse huve arvestades sellega nõustunud.
Artikkel 34
1. Kui kavatsetakse rakendada kaitseabinõusid ja lapse olukord seda nõuab, võib pädev ametiasutus konventsiooni alusel taotleda lapse kaitseks vajalikku teavet teise osalisriigi ametiasutuselt, kellel seda teavet on.
2. Osalisriik võib deklareerida, et lõike 1 alusel esitatud taotlusi võib tema ametiasutustele edastada ainult keskasutuse kaudu.
Artikkel 35
1. Osalisriigi pädev ametiasutus võib taotleda teise osalisriigi ametiasutustelt abi lapse külastamise õiguse tõhusaks kasutamiseks või regulaarse suhtlemise säilitamiseks või muu konventsiooni alusel tarvitusele võetud abinõu rakendamiseks.
2. Kui lapsel ei ole osalisriigis harilikku viibimiskohta ja selles riigis elav vanem tahab saada või säilitada lapse külastamise õigust, võib selle riigi ametiasutus vanema taotlusel koguda infot või tõendeid ja otsustada, kas anda vanemale lapse külastamise õigus ja millistel tingimustel võib vanem last külastada. Ametiasutus, kelle pädevuses on artiklite 5 kuni 10 alusel lahendada lapse külastamise õigust käsitlev avaldus, peab enne otsuse tegemist sellise info, tõendi ja otsuse vastu võtma ja sellega arvestama.
3. Artiklite 5 kuni 10 alusel külastusõiguse üle otsustamiseks pädev ametiasutus võib menetluse lõike 2 alusel tehtud taotluse tulemuste selgumiseni edasi lükata, eriti siis, kui ta menetleb lapse varasema hariliku viibimiskoha riigis antud külastusõiguse piiramise või lõpetamise avaldust.
4. Vaatamata selles artiklis sätestatule võib artiklite 5 kuni 10 alusel pädev ametiasutus rakendada ajutisi abinõusid lõike 2 alusel tehtud taotluse tulemuste selgumiseni.
Artikkel 36
Kui last ähvardab tõsine hädaoht ja lapse kaitse abinõude rakendamist kavandanud või abinõusid rakendanud osalisriigi pädev ametiasutus on saanud infot selle kohta, et lapse harilik viibimiskoht on muutunud või et laps asub teises riigis, peab asutus teise riigi ametiasutusele teatama hädaohust ja abinõudest, mida kavatsetakse rakendada või mida on rakendatud.
Artikkel 37
Ametiasutus ei pea selle peatüki alusel infot taotlema ega edastama, kui see tema arvates võib ohustada last või tema vara või seab suurde ohtu lapse perekonnaliikme elu või vabaduse.
Artikkel 38
1. Välistamata võimalust nõuda teenuste osutamise eest mõistlikku tasu, kannavad keskasutused ja teised ametiasutused ise oma kulud käesoleva peatüki sätete kohaldamisel.
2. Osalisriik võib tasumäärade kehtestamiseks sõlmida kokkuleppeid ühe või mitme osalisriigiga.
Artikkel 39
Osalisriik võib ühe või mitme osalisriigiga sõlmida kokkuleppe, mille eesmärgiks on konventsiooni kohaldamise tõhustamine. Kokkuleppe sõlminud riigid saadavad kokkuleppe koopia konventsiooni depositaarile.
VI peatükk
ÜLDSÄTTED
Artikkel 40
1. Lapse hariliku viibimiskoha osalisriigi ametiasutus või selle osalisriigi ametiasutus, kes on rakendanud kaitseabinõusid, võib anda vanema kohustustega isikule või lapse või tema vara hooldamise kohustusega isikule tema taotlusel tõendi, milles on andmed isiku tegutsemispädevuse ja volituste kohta.
2. Tõendis ära näidatud pädevuse ja volituste andmist isikule eeldatakse vastupidise tõendamiseni.
3. Iga osalisriik määrab ametiasutuse, kes on pädev nimetatud tõendeid koostama.
Artikkel 41
Konventsiooni alusel kogutud ja edastatud isikuandmeid võib kasutada ainult sel eesmärgil, milleks need olid kogutud või edastatud.
Artikkel 42
Ametiasutus, kellele info edastatakse, tagab selle konfidentsiaalsuse oma riigi õiguse kohaselt.
Artikkel 43
Konventsiooni alusel edastatava või üleantava dokumendi suhtes ei kohaldata legaliseerimise nõuet või muud seda laadi formaalsust.
Artikkel 44
Osalisriik võib määrata ametiasutused, kellele tuleb adresseerida artiklite 8, 9 ja 33 alusel tehtud taotlused.
Artikkel 45
1. Artiklites 29 ja 44 nimetatud määramistest tuleb teatada Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi alalisele büroole.
2. Artikli 34 lõikes 2 nimetatud deklaratsioon edastataks konventsiooni depositaarile.
Artikkel 46
Kui osalisriigis kohaldatakse lapse või tema vara kaitseks erinevaid õiguskordi või õigusnormide kogumeid, ei pea osalisriik kohaldama konventsiooni sätteid erinevate õiguskordade või õigusnormide kogumite vastuoludele.
Artikkel 47
Kui riigis kehtib erinevates territoriaalsetes üksustes konventsioonis reguleeritud valdkonnas mitu õigussüsteemi või õigusnormide kogumit, käsitatakse viidet:
1. harilikule viibimiskohale selles riigis viitena harilikule viibimiskohale territoriaalses üksuses;
2. lapse viibimisele selles riigis viitena lapse viibimisele territoriaalses üksuses;
3. lapse vara asukohale selles riigis viitena lapse vara asukohale territoriaalses üksuses;
4. lapse kodakondsuse riigile viitena selle riigi õiguse poolt määratud territoriaalsele üksusele või kui vastavad õigusnormid puuduvad, siis viitena territoriaalsele üksusele, millega lapse on kõige tugevamalt seotud;
5. riigile, mille ametiasutus menetleb lapse vanemate abielu lahutamise või kooselu lõpetamise avaldust või nende abielu kehtetuks tunnistamist, viitena territoriaalsele üksusele, mille ametiasutus sellist avaldust menetleb;
6. riigile, millega laps on kõige tugevamalt seotud, viitena territoriaalsele üksusele, millega lapse on kõige tugevamalt seotud;
7. riigile, kuhu laps on ära viidud või kus last kinni hoitakse, viitena territoriaalsele üksusele, kuhu laps on ära viidud või kus teda kinni hoitakse;
8. selle riigi organile või ametiasutusele, välja arvatud keskasutused, viitena organile või ametiasutusele, kes on pädevad tegutsema territoriaalses üksuses;
9. abinõusid rakendanud riigi õigusele või menetlusele või pädevusele viitena abinõusid rakendanud territoriaalse üksuse õigusele, menetlusele või pädevusele;
10. taotluse saanud riigi õigusele või menetlusele või pädevusele viitena selle territoriaalse üksuse õigusele või menetlusele või pädevusele, kus tunnustamist või rakendamist taotletakse.
Artikkel 48
Kui III peatüki alusel tuleb kohaldada selle riigi õigust, mis koosneb mitmest territoriaalsest üksusest, kus kehtib erinev õiguskord või õigusnormide kogum konventsioonis käsitatavas valdkonnas, kohaldatakse alljärgnevaid järgmisi sätteid:
a) kui selle riigi õigusnormid sätestavad, millise territoriaalse üksuse õigust tuleb kohaldada, siis kohaldatakse selle üksuse õigust;
b) selliste õigusnormide puudumisel kohaldatakse artiklis 47 sätestatud asjaomase territoriaalse üksuse õigust.
Artikkel 49
Kui III peatüki alusel tuleb kohaldada selle riigi õigust, kus kehtib erinevate isikute gruppide suhtes mitu õigussüsteemi või õigusnormide kogumit konventsioonis käsitatavas valdkonnas, kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) kui selle riigi õigusnormid sätestavad, millist õigust kohaldada, siis kohaldatakse seda õigust;
b) kui sellist õigusnormi pole, kohaldatakse seda õigussüsteemi või õigusnormide kogumite, millega laps on kõige tugevamalt seotud.
Artikkel 50
Konventsioon ei mõjuta 1980. aasta 25. oktoobril sõlmitud rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni kohaldamist mõlema konventsiooni osalisriikide vahel. Miski ei välista siiski õigusvastaselt ära viidud või kinni hoitud lapse tagasitoomise eesmärgil või lapse külastamise õiguse teostamise eesmärgil toetumist käesoleva konventsiooni sätetele.
Artikkel 51
Osalisriikide vahelistes suhetes asendab konventsioon 1961. aasta 5. oktoobril sõlmitud ametiasutuste pädevuse ja alaealiste kaitsele kohaldatava õiguse konventsiooni ja 1902. aasta 12. juunil Haagis allakirjutatud alaealiste hooldusõiguse konventsiooni; see ei välista 1961. aasta 5. oktoobril sõlmitud konventsiooni alusel tarvitusele võetud abinõude tunnustamist.
Artikkel 52
1. Konventsioon ei mõjuta osalisriikidevahelisi rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis sisaldavad sätteid konventsioonis käsitatavate valdkondade kohta, välja arvatud juhul, kui kokkuleppe osalised on deklareerinud vastupidist.
2. Konventsioon ei mõjuta osalisriigi õigust sõlmida kokkuleppeid, mis sisaldavad sätteid kokkuleppe osalises riigis harilikult viibiva lapse osas konventsioonis reguleeritud valdkonnas.
3. Konventsiooniga reguleeritud valdkonnas osalisriikide vahel sõlmitud kokkulepped ei mõjuta konventsiooni sätete kohaldamist selliste kokkulepete osaliste ja teiste osalisriikide vahel.
4. Eelmisi lõikeid kohaldatakse ka asjaomaste riikide piirkondlikel või muudel erisuhetel põhinevale ühtlustatud õigusele.
Artikkel 53
1. Konventsiooni kohaldatakse üksnes abinõude suhtes, mida riik on rakendanud pärast seda, kui konventsioon on tema suhtes jõustunud.
2. Abinõude tunnustamisele ja rakendamisele kohaldatakse konventsiooni pärast seda, kui konventsioon on jõustunud abinõusid rakendanud riigi ja taotluse saanud riigi vahel.
Artikkel 54
1. Osalisriigi keskasutusele või muule ametiasutusele saadetud materjalid peavad olema originaalkeeles ja neile lisatakse tõlge selle riigi ametlikku keelde või ühte selle riigi mitmest ametlikust keelest või kui see ei ole võimalik, siis tõlge prantsuse või inglise keelde.
2. Osalisriik võib teha artikli 60 kohase reservatsiooni selle kohta, et kasutada tuleb kas prantsuse või inglise keelt, kuid mitte mõlemat korraga.
Artikkel 55
1. Artikli 60 alusel võib osalisriik:
a) jätta oma ametiasutusele õiguse rakendada abinõusid oma territooriumil asuva lapse vara kaitseks;
b) jätta endale õiguse keelduda tunnustamast vanema kohustusi või abinõusid juhul, kui kohustused või abinõu on vastuolus tema ametiasutuse poolt lapse vara kaitseks tarvitusele võetud abinõudega.
2. Reservatsioon võib piirduda teatavate vara liikidega.
Artikkel 56
Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi peasekretär kutsub konventsiooni rakendumise läbivaatamiseks korrapäraselt kokku erikomisjoni.
VII peatükk
LÕPPSÄTTED
Artikkel 57
1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõigile riikidele, kes olid Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmed selle kaheksateistkümnenda istungjärgu ajal.
2. Konventsioon ratifitseeritakse, võetakse vastu või kinnitatakse ning selle ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise kiri antakse hoiule Hollandi Kuningriigi välisministeeriumile, konventsiooni depositaarile.
Artikkel 58
1. Riik võib konventsiooniga ühineda, kui see on artikli 61 lõike 1 kohaselt jõustunud.
2. Ühinemiskiri antakse hoiule depositaarile.
3. Ühinemine kehtib ühineva riigi ja nende riikide vahelistes suhetes, kes ei ole ühinemisele artiklis 63 punktis b nimetatud teate kättesaamist alates kuue kuu jooksul vastuväidet esitanud. Vastuväite võib riik esitada ka pärast ühinemist konventsiooni ratifitseerides, vastu võttes või kinnitades. Vastuväite esitamisest teatatakse depositaarile.
Artikkel 59
1. Kui riigis on mitu territoriaalset üksust, kus konventsioonis reguleeritud valdkonna kohta kehtivad erinevad õiguskorrad, võib riik allakirjutamise, ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise ajal deklareerida, et konventsioon laieneb kõigile territoriaalsetele üksustele või ühele või mitmele, ja ta võib deklaratsiooni muuta, esitades mis tahes ajal uue deklaratsiooni.
2. Deklaratsioonist teatatakse depositaarile ja deklaratsioonis nimetatakse selgesõnaliselt need territoriaalsed üksused, kus konventsiooni kohaldatakse.
3. Kui riik ei tee selle artikli alusel ühtegi deklaratsiooni, laieneb konventsioon riigi kõigile territoriaalsetele üksustele.
Artikkel 60
1. Riik võib hiljemalt ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise ajal või artiklis 59 sätestatud tingimustel deklaratsiooni esitamise ajal teha ühe või mõlemad artikli 54 lõikes 2 ja artiklis 55 sätestatud reservatsioonid. Muid reservatsioone teha ei ole lubatud.
2. Riik võib reservatsiooni alati tagasi võtta. Tagasivõtmisest teatatakse depositaarile.
3. Reservatsioon kaotab kehtivuse eelmises lõikes nimetatud teavitamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimesel päeval.
Artikkel 61
1. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolmanda artiklis 57 sätestatud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi hoiuleandmisest kolme kuu möödumisele.
2. Pärast seda jõustub Konventsioon:
a) selle hiljem ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud riigi suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi hoiuleandmisest kolme kuu möödumisele;
b) ühineva riigi suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb artikli 58 lõikes 3 nimetatud kuuekuuse tähtaja lõppemisest kolme kuu möödumisele;
c) territoriaalse üksuse suhetes, millele konventsioon laieneb vastavalt artiklile 59, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb nimetatud artiklis sätestatud teatamisest kolme kuu möödumisele.
Artikkel 62
1. Osalisriik võib konventsiooni denonsseerida depositaarile saadetava kirjaliku teatega. Denonsseerimine võib piirduda teatavate territoriaalsete üksustega, kus konventsiooni kohaldatakse.
2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele päevast, millal depositaar on teate kätte saanud. Kui teates on nimetatud pikem denonsseerimise jõustumise periood, mille möödumisel denonsseerimine jõustub, jõustub see pikema perioodi möödumisel.
Artikkel 63
Depositaar teatab Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmesriikidele ja riikidele, kes on konventsiooniga ühinenud artikli 58 kohaselt:
a) artiklis 57 nimetatud allakirjutamistest, ratifitseerimistest, vastuvõtmistest ja kinnitamistest;
b) artiklis 58 nimetatud ühinemistest ja ühinemistele esitatud vastuväidetest;
c) artikli 61 kohase jõustumise kuupäevast;
d) artiklis 34 lõikes 2 ja artiklis 59 nimetatud deklaratsioonidest;
e) artiklis 39 nimetatud kokkulepetest;
f) artikli 54 lõikes 2 ja artiklis 55 nimetatud reservatsioonidest ja artikli 60 lõikes 2 nimetatud tagasivõtmistest;
g) artiklis 62 nimetatud denonsseerimistest.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud 19. oktoobril 1996. aastal Haagis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris. Tekstid on võrdselt autentsed ja need antakse hoiule Hollandi Kuningriigi valitsuse arhiivile. Tekstide tõestatud koopiad saadetakse diplomaatiliste kanalite kaudu igale riigile, kes oli Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liige selle 18. istungjärgu ajal.
* Islami õiguse kohane lapse paigutamine hoolekandeasutusse või islamiusulisse kasuperre.
