Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Tõlked vene keelde
Seaduste lühendid JM lehel
Tõlgitud aktide nimekiri
Unustasid parooli?


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Õppeaastate arv, õppeainete loend ja õppetundide arv erivajadustega õpilaste erikoolis ja sanatoorses koolis
Haridusministri 12.08.2002 määrus number 64
jõustumiskuupäev 01.09.2002

redaktsioon 16.12.2005

AVALDATUD :

RTL  2002, 92, 1414

REDAKTSIOON :

Haridus- ja teadusmin m 06.12.2005 Nr.52 jõust.16.12.2005

RTL  2005, 117, 1846



Õppeaastate arv, õppeainete loend ja õppetundide arv erivajadustega õpilaste erikoolis ja sanatoorses koolis

(Haridus- ja teadusmin m 06.12.2005 Nr.52 jõust.16.12.2005 - RTL  2005, 117, 1846)


Haridusministri 12. augusti 2002. a määrus nr 64



Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 479; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, lk 3167; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393) § 4 lõike 4 alusel.


§ 1. Reguleerimisala


(1) Käesoleva määrusega sätestatakse õppeaastate arv, kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv (edaspidi tunnijaotusplaan) erivajadustega õpilaste erikoolides ja sanatoorsetes koolides.

(Haridus- ja teadusmin m 06.12.2005 Nr.52 jõust.16.12.2005 - RTL  2005, 117, 1846)


(2) Käesolevat määrust ei kohaldata erivajadustega õpilaste erikoolidele ja sanatoorsetele koolidele, kus õpe toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava alusel.

(Haridus- ja teadusmin m 06.12.2005 Nr.52 jõust.16.12.2005 - RTL  2005, 117, 1846)


§ 2. Kehapuudega õpilaste kooli põhikooli astmete tunnijaotusplaan


(1) Õpe kehapuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 10 õppeaastat. III kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat.


(2) Kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv kehapuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on sätestatud käesoleva määruse lisas 1.


§ 3. Kõnepuudega õpilaste kooli põhikooli astmete tunnijaotusplaan


(1) Õpe kõnepuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 10 õppeaastat. I kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat.


(2) Kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv kõnepuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on sätestatud käesoleva määruse lisas 2.


§ 4. Kuulmispuudega õpilaste kooli põhikooli astmete tunnijaotusplaan


(1) Õpe kuulmispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 11 õppeaastat. I ja II kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat mõlemas kooliastmes.


(2) Kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv kuulmispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on sätestatud käesoleva määruse lisas 3.


§ 5. Kurtide õpilaste kooli põhikooli astmete ja gümnaasiumiastme tunnijaotusplaan


(1) Õpe kurtide õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 10 õppeaastat. II kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat.


(2) Kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv kurtide õpilaste kooli põhikooli astmetel ning kohustuslike õppeainete loend ja kursuste arv kurtide õpilaste kooli gümnaasiumiastmel on sätestatud käesoleva määruse lisas 4.


§ 6. Nägemispuudega õpilaste kooli põhikooli astmete tunnijaotusplaan


(1) Õpe nägemispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel kestab 10 õppeaastat. III kooliastme pikkuseks on 4 õppeaastat.


(2) Kohustuslike õppeainete loend ja õppetundide arv nägemispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on sätestatud käesoleva määruse lisas 5.


§ 7. Sügava vaimupuudega õpilaste kooli tunnijaotusplaan


(1) Õpe sügava vaimupuudega õpilaste koolis kestab 9 õppeaastat.


(2) Sügava vaimupuudega õpilaste õpe planeeritakse tegevusvaldkondade ja nende alavaldkondade kaupa. Tegevusvaldkonnad ja alavaldkonnad sügava vaimupuudega õpilaste koolis on sätestatud käesoleva määruse lisas 6.


(3) Sügava vaimupuudega õpilaste koolis on õpilaste nädalakoormus I kooliastmel 20 tundi, II kooliastmel 22 tundi ja III kooliastmel 24 tundi.


§ 8. Sanatoorse kooli tunnijaotusplaan


Sanatoorsetes koolides kohaldatakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud tunnijaotusplaani.


§ 9. Rakendussätted


(1) Haridusministri 2. juuli 1999. a määrus nr 42 «Hälvikute erikooli ja sanatoorsete koolide õppeaastate arvu, õppeainete loendi ja õppetundide arvu kinnitamine» (RTL 1999, 109, 1397; 2001, 85, 1175) tunnistatakse kehtetuks.


(2) Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2002. a.



Minister Mailis RAND

Kantsler Peep RATAS



  Haridusministri
12. augusti 2002. a
määruse nr 64
lisa 1

KOHUSTUSLIKE ÕPPEAINETE LOEND JA ÕPPETUNDIDE ARV KEHAPUUDEGA ÕPILASTE KOOLI PÕHIKOOLI ASTMETEL



Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv kehapuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev:

Õppeaine

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

Eesti keel (eesti õppekeelega koolides) või vene keel (vene õppekeelega koolides)

20

17

 

Eesti keel ja kirjandus (eesti õppekeelega koolides) või vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolides)

 

 

20

A-võõrkeel (eesti õppekeelega koolides) või eesti keel (vene õppekeelega koolides)

3

9

12

B-võõrkeel

 

3

10

Matemaatika

12

15

18

Loodusõpetus

3

6

2

Geograafia

 

 

6

Bioloogia

 

 

6

Keemia

 

 

5

Füüsika

 

 

5

Ajalugu

 

2

6

Inimeseõpetus

3

3

1

Ühiskonnaõpetus

 

1

2

Kunst ja tööõpetus

9

9

12

Muusika/rütmika

9

4

4

Kehaline kasvatus

5

6

8

Valikained

3

3

8



  Haridusministri
12. augusti 2002. a
määruse nr 64
lisa 2

KOHUSTUSLIKE ÕPPEAINETE LOEND JA ÕPPETUNDIDE ARV KÕNEPUUDEGA ÕPILASTE KOOLI PÕHIKOOLI ASTMETEL



Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv kõnepuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev:

Õppeaine

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

Eesti keel (eesti õppekeelega koolides) või vene keel (vene õppekeelega koolides)

32

22

 

Eesti keel ja kirjandus (eesti õppekeelega koolides) või vene keel ja kirjandus (vene õppekeelega koolides)

 

 

15

A-võõrkeel (eesti õppekeelega koolides) või eesti keel (vene õppekeelega koolides)

5

11

10

Matemaatika

19

15

15

Loodusõpetus

5

9

2

Geograafia

 

 

7

Bioloogia

 

 

7

Keemia

 

 

6

Füüsika

 

 

6

Ajalugu

 

5

7

Inimeseõpetus

5

3

2

Ühiskonnaõpetus

 

2

2

Kunst ja tööõpetus

11

 

 

Kunst

 

3

3

Tööõpetus

 

6

6

Muusika/rütmika

6

3

3

Kehaline kasvatus

8

6

6

Valikained

2

3

3



  Haridusministri
12. augusti 2002. a
määruse nr 64
lisa 3

KOHUSTUSLIKE ÕPPEAINETE LOEND JA ÕPPETUNDIDE ARV KUULMISPUUDEGA ÕPILASTE KOOLI PÕHIKOOLI ASTMETEL



1. Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv eesti õppekeelega kuulmispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev:

Õppeaine

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

Eesti keel

36

36

 

Eesti keel ja kirjandus

 

 

18

A-võõrkeel

 

14

9

Matemaatika

18

20

15

Loodusõpetus

6

11

2

Geograafia

 

 

7

Bioloogia

 

 

7

Keemia

 

 

6

Füüsika

 

 

6

Ajalugu

 

5

7

Inimeseõpetus

5

4

2

Ühiskonnaõpetus

 

2

2

Kunst ja tööõpetus

11

 

 

Kunst

 

4

3

Tööõpetus

 

8

6

Muusika/rütmika

6

4

3

Kehaline kasvatus

8

8

6

Valikained

3

4

3


2. Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv vene õppekeelega kuulmispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev:

Õppeaine

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

Vene keel

34

36

 

Vene keel ja kirjandus

 

 

18

Eesti keel

5

14

9

Matemaatika

18

20

15

Loodusõpetus

6

11

2

Geograafia

 

 

7

Bioloogia

 

 

7

Keemia

 

 

6

Füüsika

 

 

6

Ajalugu

 

5

7

Inimeseõpetus

5

4

2

Ühiskonnaõpetus

 

2

2

Kunst ja tööõpetus

11

 

 

Kunst

 

4

3

Tööõpetus

 

8

6

Muusika/rütmika

4

4

3

Kehaline kasvatus

8

8

6

Valikained

2

4

3



  Haridusministri
12. augusti 2002. a
määruse nr 64
lisa 4

KOHUSTUSLIKE ÕPPEAINETE LOEND JA ÕPPETUNDIDE ARV KURTIDE ÕPILASTE KOOLI PÕHIKOOLI ASTMETEL



Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv kurtide õpilaste kooli põhikooli astmetel ja gümnaasiumiastmel on alljärgnev:

Õppeaine

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

Gümnaasium

Viipekeel

15

17

9

6

Eesti keel

17

28

 

14

Eesti keel ja kirjandus

 

 

21

 

Kirjandus

 

 

 

13

B-võõrkeel

 

6

9

9

Matemaatika

10

20

15

15

Loodusõpetus

6

8

2

 

Geograafia

 

2

6

3

Bioloogia

 

 

6

4

Keemia

 

 

4

4

Füüsika

 

 

4

6

Ajalugu

 

8

6

7

Inimeseõpetus

3

3

1

1

Ühiskonnaõpetus

 

1

2

2

Kunst ja tööõpetus

9

 

 

 

Kunst

 

4

3

3

Tööõpetus

 

8

5

 

Kehaline kasvatus

8

8

6

6

Valikained

 

 

 

12



  Haridusministri
12. augusti 2002. a
määruse nr 64
lisa 5

KOHUSTUSLIKE ÕPPEAINETE LOEND JA ÕPPETUNDIDE ARV NÄGEMISPUUDEGA ÕPILASTE KOOLI PÕHIKOOLI ASTMETEL



1. Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv eesti õppekeelega nägemispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev:

Õppeaine

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

Eesti keel

20

18

 

Eesti keel ja kirjandus

 

 

16

A-võõrkeel

2

8

11

B-võõrkeel

 

3

11

Matemaatika

12

15

20

Loodusõpetus

5

6

2

Geograafia

 

1

7

Bioloogia

 

 

8

Keemia

 

 

6

Füüsika

 

 

6

Ajalugu

 

4

8

Inimeseõpetus

3

2

4

Ühiskonnaõpetus

 

1

2

Kunst ja tööõpetus

10

 

 

Kunst

 

5

4

Tööõpetus

 

6

12

Muusika/rütmika

9

8

4

Kehaline kasvatus

6

6

8

Valikained

1

 

1


2. Kohustuslike õppeainete loend ja nädalatundide arv vene õppekeelega nägemispuudega õpilaste kooli põhikooli astmetel on alljärgnev:

Õppeaine

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

Vene keel

20

18

 

Vene keel ja kirjandus

 

 

16

Eesti keel

3

9

12

B-võõrkeel

 

3

11

Matemaatika

12

15

20

Loodusõpetus

5

6

2

Geograafia

 

1

7

Bioloogia

 

 

8

Keemia

 

 

6

Füüsika

 

 

6

Ajalugu

 

4

8

Inimeseõpetus

3

2

3

Ühiskonnaõpetus

 

1

2

Kunst ja tööõpetus

9

 

 

Kunst

 

4

4

Tööõpetus

 

6

12

Muusika/rütmika

9

8

4

Kehaline kasvatus

6

6

8

Valikained

1

 

1



  Haridusministri
12. augusti 2002. a
määruse nr 64
lisa 6

SÜGAVA VAIMUPUUDEGA ÕPILASTE KOOLI TEGEVUSVALDKONNAD JA ALAVALDKONNAD



Tegevusvaldkonnad

Alavaldkonnad

Motoorika arendamine

Keha tunnetus.
Üldmotoorika.
Peenmotoorika.
Silma ja käe koordinatsioon.

Kommunikatsioon

Kõneorganite motoorika.
Orienteerumisrefleksi loomine.
Väljenduste mõistmine.
Eneseväljendus.

Sotsiaalsete oskuste kujundamine

Vastastikuse sotsiaalse mõjutuse ergutamine:
füüsiline kontakt,
silmside,
naeratamine,
muu aktiivne vastastikune mõju lapse ja täiskasvanu vahel,
muu aktiivne vastastikune mõju eakaaslaste vahel.
Esemelise mõjutuse tekitamine.

Eneseteenindamise ehk igapäevaste oskuste kujundamine

Söömine:
suu liigutused,
söömine ja joomine,
lauakombed.

Puhtusekasvatus:
WC kasutamine,
pesemine.

Riietumine:
eeldused,
lahtiriietumine,
riidesse panemine,
riietumistoimingute laiendamine.

Tegutsemine ümbruses:
kooli- ja kodutöödes osalemine,
ümbruses orienteerumine.

Kognitiivsed oskused

Meelte arendamine.
Eseme püsivus.
Probleemi lahendamine.
Põhjuslikud suhted ehk kausaalsus.
Ruumilised suhted.
Verbaalne väljendamine.
Motoorne jäljendamine.
Esemete kasutamine.
Mäng.