AVALDATUD :

RT I  2002, 102, 600

REDAKTSIOON :

RK s 27.01.2010 jõust. 08.03.2010

RT I 2010, 9, 41

RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010

RT I 2009, 54, 363

RK s 11.03.2009 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 19, 116

RK s 11.03.2009 jõust.06.04.2009

RT I  2009, 19, 116

RK s 04.06.2008 jõust.01.01.2009

RT I  2008, 27, 177

RK s 04.06.2008 jõust.10.07.2008

RT I  2008, 27, 177

RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007

RT I  2007, 58, 380

RK s 06.12.2006 jõust.01.01.2007

RT I  2006, 61, 456

RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005

RT I  2005, 61, 478

RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005

RT I  2004, 90, 616

RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004

RT I  2003, 88, 588

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 10. detsembri 2002. a otsusega nr 285

 

RAAMATUPIDAMISE SEADUS

 

Vastu võetud 20. novembril 2002. a

1. peatükk

 

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse eesmärk

 

Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks.

 

§ 2. Raamatupidamiskohustuslane

 

(1) Käesoleva seaduse kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased).

 

(2) Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal).

 

(3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu.

 

(4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus.

(RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005 - RT I  2004, 90, 616)

 

(5) Riigiraamatupidamiskohustuslase suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses raamatupidamiskohustuslase kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

 

§ 3. Seaduses kasutatavad mõisted

 

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus;
2) kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg;
3) omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;
4) tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
5) kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist;
6) kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe;
7) Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid) ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju, puhul ka käesoleva seaduse § 36 lõike 1 alusel kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas (edaspidi üldeeskiri) sätestatud nõuded;

(RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005 - RT I  2004, 90, 616)

8) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid;
9) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl international financial reporting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations);
10) rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid (IPSAS – ingl international public sector accounting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC – ingl International Federation of Accountants) Avaliku Sektori Komitee (Public Sector Committee) poolt kinnitatud standardid;
11) tegevjuhtkond – raamatupidamiskohustuslase (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus);
12) kõrgem juhtorgan – seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu);
13) majandusaasta aruande taksonoomia – majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

2. peatükk

 

RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE

§ 4. Raamatupidamise korraldamise põhinõuded

 

Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:
1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
5) säilitama raamatupidamise dokumente.

 

§ 5. Tekke- ja kassapõhine arvestus

 

(1) Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.

 

(2) Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.

 

(3) Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

 

§ 6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

 

(1) Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.

 

(2) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

(3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

 

(4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

 

(5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) majandustehingu kuupäev;
2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
4) majandustehingu lühikirjeldus;
5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

 

§ 7. Algdokument

 

(1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

 

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 sätestatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.

 

(3) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi.

 

(4) Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

§ 8. Raamatupidamise kontoplaan

 

(1) Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks.

 

(2) Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid.

 

§ 9. Raamatupidamisregistrid

 

(1) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.

 

(2) Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.

 

(3) Raamatupidamisregistreid võib vormistada:
1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
2) kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus.

 

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

§ 10. Parandused dokumentides ja registrites

 

(1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

 

(2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

 

§ 11. Raamatupidamise sise-eeskiri

 

(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

(2) Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab raamatupidamise sise-eeskirja, arvestades üldeeskirja nõudeid.

 

§ 12. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus

 

(1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.

 

(2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

 

(3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.

 

(4) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.

 

(5) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

3. peatükk

 

MAJANDUSAASTA ARUANNE

§ 13. Majandusaasta

 

(1) Majandusaasta pikkus on 12 kuud.

 

(2) Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.

 

(3) Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.

 

(4) Riigi, samuti riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta.

 

§ 14. Majandusaasta aruande koostamine

 

(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478;
RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

 

(2) Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi:
1) raamatupidamise aastaaruande koostamine;
2) tegevusaruande koostamine;
3) audiitorkontroll;
4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine;
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)
5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.

 

(3) Audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses.
(RK s 27.01.2010 jõust. 08.03.2010 - RT I 2010, 9, 41)

§ 14¹. Majandusaasta aruande taksonoomia

(1) Majandusaasta aruande taksonoomia kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, määrates kindlaks taksonoomia standardi, elemendid ja taksonoomia haldaja.

(2) Majandusaasta aruande taksonoomia alusel koostatavad aruandevormid kehtestab rahandusminister määrusega.

(3) Raamatupidamiskohustuslane lähtub majandusaasta aruande ja sellega koos esitatavate dokumentide koostamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud taksonoomiast ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest.

(4) Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis raamatupidamiskohustuslane on seaduses sätestatud korras esitanud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega.

(5) Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik võib raamatupidamiskohustuslaselt nõuda taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, kui:
1) andmeid nõutakse enne, kui raamatupidamiskohustuslane on andmed registrile esitanud ja kui registrile majandusaasta aruande esitamiseks sätestatud tähtaega ei ole võimalik ära oodata;
2) andmeid nõutakse registrile esitatud andmetega võrreldes erineva perioodi kohta ja kui registrile esitatud andmetest ei ole võimalik soovitud andmeid mõistlikult tuletada;
3) nõutavate andmete mõisted ei ole taksonoomia elementide mõistetega identsed ja kui taksonoomia elementide andmetega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksuse, Eestis registreeritud avalik-õigusliku juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja majandusaasta aruandele ning välismaa äriühingu aruandele, mille esitab filiaali juhataja registrile avaldamiseks.

(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

 

§ 15. Raamatupidamise aastaaruanne

 

(1) Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

 

(2) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest.

(RK s 11.03.2009 jõust.01.07.2009 - RT I  2009, 19, 116, kehtib majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. juulil või hiljem.)

 

(3) Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad.

 

(4) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud nõuetest.

 

(5) Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes vääringuühikutes).

 

§ 16. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid

 

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest:
1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
2) jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
3) arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
4) olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;
5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme;
6) tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud;
7) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
8) konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine;
9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate;
10) sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.

 

§ 17. Rakendatav raamatupidamistava

 

(1) Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega ning vähemalt ühega järgmisest kahest raamatupidamistavast:
1) Eesti hea raamatupidamistava;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid.

(RK s 11.03.2009 jõust.06.04.2009 - RT I  2009, 19, 116)

 

(2) Krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisühingu, kindlustusandja ja äriühingu, kelle poolt emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) reguleeritud väärtpaberiturule, raamatupidamise aruande koostamisel kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud standarditega.

(RK s 11.03.2009 jõust.06.04.2009 - RT I  2009, 19, 116)

 

(3) Eesti Panga raamatupidamise aruande koostamisel kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis määratakse Eesti Panga presidendi poolt kooskõlas Euroopa Keskpanga raamatupidamisjuhenditega, küsimustes aga, mida need ei reguleeri, ühega kahest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamatupidamistavast.

 

§ 18. Bilanss ja kasumiaruanne

 

(1) Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).

 

(2) Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).

 

(3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14¹ lõiget 3 ja kes koostab oma raamatupidamise aastaaruande vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale, peab jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning nendele võib lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

(4) Tegevusaladel, kus see on põhjendatud majandustegevuse iseloomu tõttu, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatupidamiskohustuslane kasutada käesoleva seaduse lisades toodutest erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. Käesoleva seaduse lisades toodust erineva skeemi valikul tuleb lähtuda ühest käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud raamatupidamistavast ning vastaval tegevusalal tegutsemist reguleerivate muude õigusaktide nõuetest.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

 

§ 19. Rahavoogude aruanne

 

(1) Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).

 

(2) Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.

 

(3) Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega.

 

(4) Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.

 

§ 20. Omakapitali muutuste aruanne

 

(1) Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.

 

(2) Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.

 

(3) Äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist. Korrigeeritud konsolideerimata omakapital on võrdne äriühingu konsolideerimata omakapitaliga, millest on lahutatud tema bilansis kajastatud valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus ning millele on liidetud nende osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil. Korrigeeritud konsolideerimata omakapitali arvestuskäik avalikustatakse konsolideerimata omakapitali muutuste aruandes.

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

§ 21. Raamatupidamise aastaaruande lisad

 

(1) Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama:
1) millisest käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;
2) aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;
3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil;
4) muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

 

(1¹) (Kehtetu - RK s 04.06.2008 jõust.01.01.2009 - RT I  2008, 27, 177)

 

(2) Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad vastama ühele käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud raamatupidamistavale.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

 

§ 22. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus

 

(1) Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad. Aruandeaasta nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelnenud majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev väärtus.

 

(2) Kui aruandeaasta ja eelnenud majandusaasta arvnäitajad ei ole võrreldavad kas aruannete esitusviisi või arvestuspõhimõtete muudatuste tõttu aruandeaastal, tuleb eelnenud majandusaasta võrreldavad arvnäitajad ümber arvutada, viies need vastavusse aruandeaastal kasutatud esitusviisi ja arvestuspõhimõttega. Võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamise põhjused ja korrigeerimiste summad, võrreldes eelmise majandusaasta raamatupidamise aastaaruande arvnäitajatega, esitatakse aastaaruande lisas. Juhul kui võrreldavate arvnäitajate ümberarvutamine ei ole võimalik või otstarbekas, tuleb see asjaolu koos põhjendustega esitada raamatupidamise aastaaruande lisas.

 

§ 23. (Kehtetu - RK s 11.03.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 19, 116)

§ 24. Tegevusaruanne

 

(1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

(2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas:
1) peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe;

(RK s 04.06.2008 jõust.10.07.2008 - RT I  2008, 27, 177, kohaldatakse aruandeperioodile, mis algab 2008. aasta 1. jaanuaril või hiljem.)

2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid;

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

3) olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel;

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

4) (Kehtetu - RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

(3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule:
1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele;
2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust;
3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid;
4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske;
5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat.

 

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

(4) Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks.

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

§ 24¹. Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi tegevusaruanne

 

Lisaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõuete järgimisele näidatakse aktsiaseltsi või osaühingu, kelle poolt emiteeritud hääleõigust andvad aktsiad või osad on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, tegevusaruandes ära:

(RK s 11.03.2009 jõust.06.04.2009 - RT I  2009, 19, 116)

1) aktsia- või osakapitali struktuur, sealhulgas väärtpaberid, millega ei ole lubatud kaubelda lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul, ja võimaluse korral andmed väärtpaberite eri liikide ja iga väärtpaberiliigiga seotud õiguste ja kohustuste kohta ning andmed nende protsentuaalse osakaalu kohta äriühingu aktsia- või osakapitalis;

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

2) kõik põhikirjakohased väärtpaberite võõrandamise piirangud, sealhulgas väärtpaberiomandi piirangud või vajadus saada nõusolek äriühingult või teistelt väärtpaberiomanikelt;

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

3) kõik äriühingule teada olevad äriühingu ja aktsionäride vahelistes või aktsionäride omavahelistes lepingutes sätestatud väärtpaberite võõrandamise piirangud;

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

4) oluline osalus vastavalt väärtpaberituru seaduse §-s 9 sätestatule;

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

5) spetsiifilisi kontrolliõigusi andvate väärtpaberite omanikud ja nende õiguste kirjeldus;

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

6) kontrollisüsteem töötajate osalusskeemi korral, kui töötajad ei teosta oma kontrolliõigusi otse;

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

7) kõik hääleõigust käsitlevad piirangud või kokkulepped ja eelisaktsia hääleõiguse olemasolu, sealhulgas hääleõiguse piiramine teatud protsentuaalse osaluse või häälte arvuga, hääleõiguse kasutamisele seatavad tähtajad või süsteemid, mille korral väärtpaberitega seotud rahalised õigused ja väärtpaberite omamine on koostöös äriühinguga teineteisest lahutatud;

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

8) äriühingu juhatuse liikmete valimise, määramise, tagasiastumise ja tagasikutsumise sätted ja reeglistik, mis on kehtestatud õigusaktidega;

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

9) äriühingu põhikirja muutmise sätted ja reeglistik, mis on kehtestatud õigusaktidega;

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

10) äriühingu juhatuse liikmete volitused, sealhulgas volitused aktsiaid emiteerimida ja tagasi osta;

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

11) äriühingu ja selle juhatuse või töötajate vahelised kokkulepped, milles sätestatakse hüvitised seoses väärtpaberituru seaduse 19. peatükis sätestatud ülevõtmisega;

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

12) kõik olulised kokkulepped, milles äriühing on osapooleks ja mis jõustuvad, muutuvad või lõpevad, kui ülevõtmispakkumise tulemusena vastavalt väärtpaberituru seaduse 19. peatükis sätestatule saavutab äriühingu üle valitseva mõju teine isik, ja selliste kokkulepete mõju, välja arvatud juhul, kui nende olemuse tõttu tekiks nende avaldamisest äriühingule tõsine kahju.

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

 

§ 24². Ühingujuhtimise aruanne

 

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõuete järgimisele lisab raamatupidamiskohustuslane, kelle poolt emiteeritud hääleõigust andvad väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, tegevusaruandele eraldiseisva alajaotisena ühingujuhtimise aruande.

 

(2) Ühingujuhtimise aruanne peab olema koostatud viisil, mis võimaldab asjatundlikul ja huvitatud isikul saada raamatupidamiskohustuslase tegevuse kohta asjakohast informatsiooni ühingus rakendatavate juhtimispõhimõtete kohta.

 

(3) Ühingujuhtimise aruanne peab sisaldama:
1) viidet hea ühingujuhtimise tavale, mida raamatupidamiskohustuslane rakendab;
2) põhjalikku ja argumenteeritud selgitust selle kohta, miks raamatupidamiskohustuslane ei järgi hea ühingujuhtimise tava;
3) juhtimis- ja järelevalveorganite ning nende komisjonide koosseisu ja töö korraldatuse kirjeldust;
4) käesoleva seaduse § 24¹ punktides 4, 5 ja 7–10 nimetatud andmeid;
5) sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide peamiste tunnusjoonte kirjeldust seoses raamatupidamise aastaaruande koostamise protsessiga.

 

(RK s 11.03.2009 jõust.01.07.2009 - RT I  2009, 19, 116, kehtib majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. juulil või hiljem.)

 

§ 25. Majandusaasta aruande allkirjad

 

(1) Raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond kirjutab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui asjaomane organ on aruande heaks kiitnud.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

 

(2) Füüsilisest isikust ettevõtja kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast selle koostamist.

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

(3) Majandusaasta aruande allkirjastamisega kinnitavad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatuga õigesti ja õiglaselt aruandekohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

(RK s 11.03.2009 jõust.06.04.2009 - RT I  2009, 19, 116)

 

§ 26. Raamatupidamiskohustuslase aruanded tema asutamisel, likvideerimisel ja lõpetamisel

 

(1) Raamatupidamiskohustuslase asutamisel või raamatupidamise kohustuse tekkimisel koostab raamatupidamiskohustuslane algbilansi, kus kajastub tema vara, kohustuste ja omakapitali suurus enne majandustegevuse alustamist või enne raamatupidamise kohustuse tekkimist.

 

(2) Raamatupidamiskohustuslase esimeses asutamisjärgses raamatupidamise aastaaruandes esitatakse bilansis võrreldavate arvnäitajatena algbilansi saldod. Kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes võrreldavaid arvnäitajaid ei esitata. Rahavoogude aruandes esitatakse raha ja raha ekvivalentide algsaldona algbilansis kajastatud raha ja raha ekvivalentide summa.

 

(3) Raamatupidamiskohustuslase likvideerimismenetluse lõpetamisel või raamatupidamise kohustuse lõppemisel koostab raamatupidamiskohustuslane lõppbilansi.

 

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

4. peatükk

 

KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE

§ 27. Konsolideerimisgrupp ja selle üksused

 

(1) Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest asjaoludest:
1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses;
2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest.

 

(2) Konsolideeritav üksus on tütarettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kelle üle teisel raamatupidamiskohustuslasel (konsolideerival üksusel) on valitsev mõju.

 

(3) Konsolideeriv üksus koos ühe või mitme konsolideeritava üksusega moodustavad konsolideerimisgrupi.

 

(4) Konsolideerimine on konsolideerimisgruppi kuuluvate raamatupidamiskohustuslaste aruannete ühendamine nii, nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega.

 

§ 28. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne

 

(1) Raamatupidamiskohustuslane, kes on aruandeaastal või sellele eelnenud majandusaastal olnud konsolideeriv üksus, koostab lõppenud majandusaasta kohta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud aruande konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandena, mis koosneb konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

 

(2) Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande ja selle osade suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses ja äriühingute puhul äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388) majandusaasta aruande ja selle osade kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

 

(3) (Kehtetu - RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

§ 29. Erandid

 

(1) Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest on vabastatud järgmised konsolideerivad üksused:
1) äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub Eestis registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on kohustatud koostama ning avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande;

(RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005 - RT I  2004, 90, 616)

2) äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90% kuulub lepinguriigis registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud koostama ning avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande;

(RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005 - RT I  2004, 90, 616)

3) konsolideeriv üksus, kes ei ületa audiitortegevuse seaduse § 92 lõike 1 või 2 kriteeriume, mis sätestavad ülevaatuse kohustuse;
(RK s 27.01.2010 jõust. 08.03.2010 - RT I 2010, 9, 41)

4) konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritavate üksuste bilansimahud kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust;

(RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005 - RT I  2004, 90, 616)

5) (Kehtetu - RK s 11.03.2009 jõust.06.04.2009 - RT I  2009, 19, 116)

 

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud osaluse määramisel ei võeta arvesse neid aktsiaid või osi, mis kuuluvad asjaomase äriühingu tegevjuhtkonnale ja kõrgema juhtorgani liikmetele. Nimetatud punktide kohaselt vabastatakse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest äriühing, kelle kõik ülejäänud aktsionärid või osanikud on selle heaks kiitnud.

 

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamisest vabastatud äriühing peab oma majandusaasta aruandes avaldama konsolideerimisgrupi majandusaasta aruannet koostava konsolideeriva üksuse ärinime ja registrisse kantud asukoha.

 

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud erandid ei kehti konsolideeriva üksuse suhtes, kes on krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, investeerimisühing, kindlustusandja või äriühing, kelle poolt emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul.

(RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005 - RT I  2004, 90, 616)

 

§ 30. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne

 

(1) Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada konsolideerimisgrupi kui terviku finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

 

(2) Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koosneb konsolideeritud bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest (konsolideeritud aruanded) ning lisadest, mis sisaldavad muu hulgas konsolideeriva üksuse konsolideerimata bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ning omakapitali muutuste aruannet (konsolideerimata aruanded). Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande, ei ole kohustatud koostama käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud raamatupidamise aastaaruannet.

(RK s 11.03.2009 jõust.01.07.2009 - RT I  2009, 19, 116, kehtib majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. juulil või hiljem.)

 

(3) Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatava arvestuspõhimõtte ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud nõuetest. Konsolideerimisgrupi, mille konsolideeriv üksus on käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud ettevõtja, raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatava arvestuspõhimõtte ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse samas lõikes sätestatust.

(RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005 - RT I  2004, 90, 616)

 

§ 31. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne

 

(1) Konsolideerimisgrupi tegevusaruandes antakse ülevaade konsolideerimisgrupi tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus konsolideeriva üksuse ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi ja tegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal.

 

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõuete järgimisele näidatakse konsolideerimisgrupi tegevusaruandes ära:
1) konsolideerimisgrupi struktuur ning konsolideeriva üksuse otsene ja kaudne osalus konsolideeritavates üksustes. Kui konsolideeriv üksus otseselt või kaudselt ei oma häälteenamust konsolideeritavas üksuses, näidatakse ära valitseva mõju alus;
2) majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused konsolideerimisgrupi koosseisus (näiteks kavandatav ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, osaluse omandamine või võõrandamine) või konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse tegevusvaldkonnas;
3) olulised sündmused ja asjaolud, mis on mõjutanud või võivad mõjutada konsolideeriva üksuse ning konsolideerimisgrupi finantsseisundit või majandustulemusi majandusaastal või eelolevatel perioodidel;
4) konsolideeriva üksuse ning tema poolt konsolideeritava üksuse äritegevuse hooajalisus või majandustegevuse tsüklilisus;
5) muudatused konsolideeriva üksuse ja konsolideerimisgrupi investeerimis- ning finantseerimisstrateegias, finantseerimisstruktuuris, riskide maandamise poliitikas ja likviidsuses;
6) äriühingust konsolideeriva üksuse puhul konsolideerimisgrupi dividendipoliitika;
7) konsolideeriva üksuse ning konsolideerimisgrupi majandusarengut mõjutavad üldmajanduslikud ja äritegevusele spetsiifilised asjaolud või arengusuunad, mis on majandusaastal mõjutanud või võivad järgnevatel aastatel mõjutada konsolideeriva üksuse või konsolideerimisgrupi finantsseisundit või majandustulemust;
8) (Kehtetu - RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

9) peamised finantssuhtarvud konsolideeriva üksuse majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodika.

 

§ 31¹. Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi konsolideerimisgrupi tegevusaruanne

(RK s 24.10.2007 jõust.19.11.2007 - RT I  2007, 58, 380)

 

Lisaks käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud nõuete järgimisele kohaldatakse aktsiaseltsi või osaühingu, kelle poolt emiteeritud hääleõigust andvad aktsiad või osad on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, konsolideerimisgrupi tegevusaruandele käesoleva seaduse §-s 24¹ sätestatut.

(RK s 11.03.2009 jõust.06.04.2009 - RT I  2009, 19, 116)

 

§ 31². Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruanne

 

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud nõuete järgimisele lisab konsolideeriv üksus konsolideerimisgrupi tegevusaruandele eraldiseisva alajaotisena ühingujuhtimise aruande, kui konsolideerimisgruppi kuulub raamatupidamiskohustuslane, kelle poolt emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule. Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruande koostamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 242 lõikes 2 sätestatut.

 

(2) Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruanne sisaldab käesoleva seaduse § 242 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud teavet iga konsolideerimisgruppi kuuluva raamatupidamiskohustuslase kohta, kelle poolt emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule.

 

(3) Konsolideerimisgrupi ühingujuhtimise aruanne sisaldab konsolideerimisgrupi sisekontrolli- ja riskijuhtimissüsteemide peamiste tunnusjoonte kirjeldust seoses raamatupidamise aastaaruande koostamise protsessiga.

 

(RK s 11.03.2009 jõust.01.07.2009 - RT I  2009, 19, 116, kehtib majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. juulil või hiljem.)

5. peatükk

 

RAAMATUPIDAMISALASE TÖÖ SUUNAMINE JA KORRALDAMINE

§ 32. Raamatupidamise Toimkond

 

(1) Vabariigi Valitsus moodustab Raamatupidamise Toimkonna (edaspidi Toimkond), mille ülesandeks on välja anda käesolevat seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust.

 

(2) Toimkond on sõltumatu komisjon, mille töökorra (edaspidi töökord) kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium.

 

(3) Toimkonna esimehele ja liikmetele makstava tasu suuruse ja maksmise korra määrab rahandusminister.

 

(4) Rahandusministeerium, Vabariigi Valitsus ega muud valitsusasutused ei sekku Toimkonna poolt väljaantavate juhendite sisusse ega koostamise protsessi.

 

(5) Rahandusministril on õigus teha Toimkonnale kohustuslikke ettekirjutusi käesolevast seadusest ja töökorrast tulenevate kohustuste täitmiseks.

 

§ 33. Toimkonna liikmete nimetamine ja tagasikutsumine

 

(1) Toimkonna nimetab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul seitsmeliikmelisena kolmeks aastaks raamatupidamise spetsialistidest, selle ala teadlastest ja praktikutest.

 

(2) Toimkonna liikme kutsub tagasi Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul.

 

(3) Toimkonna liige kutsutakse tagasi viivitamata, kui:
1) tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas;
2) on ilmnenud, et ta on jätnud oma kohustused olulisel määral täitmata, kahjustanud Toimkonna huve või on muul mõjuval põhjusel sobimatu Toimkonna liikme kohustusi täitma.

 

(4) Toimkonna liikme võib enne tema volituste lõppemist tagasi kutsuda, kui ta üle nelja kuu kestnud haiguse tõttu on võimetu oma kohustusi täitma.

 

(5) Toimkonna liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral nimetatakse tema asemele uus liige, kelle volitused kestavad kuni Toimkonna volituste tähtaja lõpuni.

 

(6) Toimkonna liikmete nimetamise, tagasikutsumise ja tagasiastumise täpsem kord sätestatakse töökorras.

 

(7) Kui Toimkonna liikmete volituste lõppemise tähtajaks ei ole uut Toimkonna koosseisu nimetatud, pikenevad Toimkonna liikmete volitused kuni Toimkonna uue koosseisu nimetamiseni.

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

§ 34. Toimkonna juhendid

 

(1) Toimkonna juhendid lähtuvad rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kuid põhjendatud juhtudel võib juhendis ette näha erisusi rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, nende lihtsustatud rakendamise või rakendamata jätmise kas kõigi või teatud liiki raamatupidamiskohustuslaste suhtes. Erisuste rakendamise korral tuleb vastavas juhendis erisusi kirjeldada ning põhjendada, miks need on vajalikud.

 

(2) Toimkonna juhendeid antakse välja käesoleva seaduse selgitamiseks ja täpsustamiseks. Juhendi vastuolu korral seadusega kohaldatakse seaduses sätestatut.

 

(3) Toimkonna juhendid peavad sisaldama viiteid vastavatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele, millest on lähtutud nende koostamisel.

 

(4) Toimkonna väljaantavad juhendid peavad olema Toimkonna veebilehel eelnõuna kättesaadavad avalikkusele ja avatud avalikuks aruteluks vähemalt kahe kuu vältel enne nende kinnitamist Toimkonna poolt.

 

(5) Toimkonna juhendid avaldatakse Riigi Teatajas.

6. peatükk

 

RIIGI RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED

§ 35. Riigi raamatupidamise ja aruandluse korraldamine

 

(1) Riigi raamatupidamist ja finantsaruandlust vastavalt käeoleva seaduse § 2 lõikele 3 ning Eesti Vabariigi ees seisvate rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuste täitmist korraldab Rahandusministeerium.

(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I  2003, 88, 588)

 

(2) Rahandusministril on õigus üldeeskirjas kehtestada arvestuspõhimõtted, aruannete vormid ja nende esitamise kord riigiraamatupidamiskohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele, muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja teistele raamatupidamiskohustuslastele, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju.

(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I  2003, 88, 588)

 

(3) Rahandusministril on õigus üldeeskirjas kehtestada aruannete vormid ja nende esitamise kord riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja teiste raamatupidamiskohustuslaste otsese või kaudse või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu olulise mõju all olevatele raamatupidamiskohustuslastele.

(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I  2003, 88, 588)

 

§ 36. Riigi raamatupidamise üldeeskiri

 

(1) Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks kehtestab rahandusminister üldeeskirja, mis lähtub Eesti hea raamatupidamistava ja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standarditest ja on nendega kooskõlas ning mille kohane raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine on riigiraamatupidamiskohustuslase ülesanne.

 

(2) Vaatamata eelmises lõikes sätestatule, võib üldeeskirjas põhjendatud juhtudel ette näha erisusi rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest või Toimkonna juhenditest, nende lihtsustatud rakendamise või rakendamata jätmise riigi kui terviku, kõikide või teatud riigi raamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes. Erisuste rakendamise korral tuleb üldeeskirjas erisusi kirjeldada ning põhjendada, miks need on vajalikud.

 

(3) Üldeeskiri selgitab ja täpsustab Eesti hea raamatupidamistava nõudeid riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslaste suhtes ning on riigi kui terviku raamatupidamise sise-eeskirjaks käesoleva seaduse § 11 mõistes. Üldeeskirja olemasolu ei vabasta riigiraamatupidamiskohustuslast kohustusest kehtestada oma sise-eeskiri.

 

(4) (Kehtetu - RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I  2003, 88, 588)

 

§ 37. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne

 

(1) Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab majandusaasta aruande ja Rahandusministeerium riigi majandusaasta koondaruande riigi konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandena vastavalt käesoleva seaduse nõuetele.

(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I  2003, 88, 588)

 

(2) Riigi majandusaasta aruande esitamise eesmärk on võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist valitsuse suhtes, anda valitsusele võimalus selgitada tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks.

 

(3) Riigi majandusaasta koondaruande ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta hinnangu andmisel kohaldatakse riigieelarve seaduses (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148) sätestatut.

(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I  2003, 88, 588)

 

§ 38. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne

 

(1) Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet, mis koostatakse vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel kehtinud eelarveklassifikaatori artiklite lõikes riigieelarves toodud ulatuses.

(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I  2003, 88, 588)

 

(2) Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet vastava valitsemis- või haldusala ulatuses.

 

§ 39. (Kehtetu - RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I  2003, 88, 588)

 

§ 40. (Kehtetu -RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I  2003, 88, 588)

7. peatükk

 

MUUDE ISIKUTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED

§ 41. Kohaliku omavalitsuse raamatupidamise aastaaruanne

 

Kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena vastava valla või linna eelarve täitmise aruannet.

 

§ 42. Erisused Eesti Panga raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamisel

 

Eesti Pank ei ole kohustatud koostama käesoleva seaduse §-des 15 ja 19 sätestatud rahavoogude aruannet.

 

§ 43. Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise erisused

 

(1) Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt.

 

(2) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 1–3, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist.

 

(3) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub käesolevast seadusest.

 

(4) (Kehtetu - RK s 27.01.2010 jõust. 08.03.2010 - RT I 2010, 9, 41)

 

§ 44. Filiaali raamatupidamise erisused

 

Filiaal lähtub oma raamatupidamise korraldamisel käesoleva seaduse §-dest 1–12.

 

§ 45. Täiendavad nõuded avalikule ettevõtjale, eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale

 

(1) Avalik ettevõtja, eri- või ainuõigust omav ettevõtja ja üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505) § 14 ja § 31 lõigete 3¹ ja 3² mõistes peab tagama rahandusministri määrusega kehtestatud ulatuses ja korras oma raamatupidamise läbipaistvuse ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt talle eraldatud vahendite ja nende kasutamise läbipaistvuse.

 

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud on kohustatud rahandusministri nõudmisel esitama oma raamatupidamise ja selle korraldamise kohta andmeid, mis on vajalikud raamatupidamise läbipaistvuse hindamiseks.

 

(3) Avalik ettevõtja, kelle käibest vähemalt 50% moodustab tootmisalane tegevus, esitab pärast majandusaasta aruande kinnitamist selle hiljemalt ühe kuu jooksul rahandusministrile. Majandusaasta aruandega koos esitab ettevõtja rahandusministri kehtestatud aruande riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ettevõtjale eraldatud vahendite ja nende kasutamise ning raamatupidamise läbipaistvuse kohta tegevusalade kaupa. Tootmisalaseks tegevuseks loetakse tegevust, mida käsitletakse «Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)» osas D «Töötlev tööstus».

 

(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata:
1) avalikule ettevõtjale, eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale, kelle käive aruandeaastal ja kahel sellele eelnenud majandusaastal on olnud väiksem kui 95 miljonit krooni, kui muudes seadustes ei ole sätestatud teisiti;
2) avalikule ettevõtjale, kelle käibest vähemalt 50% moodustab tootmisalane tegevus, kuid kelle käive aruandeaastal oli väiksem kui 500 miljonit krooni;
3) avalikust ettevõtjast krediidiasutusele vahendite suhtes, mis on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sinna paigutatud turutingimustel.

 

§ 45¹. (Kehtetu - RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

8. peatükk

 

SEADUSE RAKENDAMINE

§ 46. Äriseadustiku muutmine

 

Äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:
« (1¹) Juhul kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mittetulundusühing, esitatakse allkirjastatud majandusaasta aruande ärakiri koos audiitori järeldusotsusega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja kasumi jaotamise ettepanekuga majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul äriregistrile alaliseks säilitamiseks.»;
2) paragrahvi 179 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne) ning kasumijaotamise ettepaneku osanikele.»;
3) paragrahvi 179 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust.»;
4) paragrahvi 334 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust.»;
5) paragrahvi 332 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruanne), audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.»;
6) paragrahvi 388 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Välismaa äriühingu filiaali juhataja peab hiljemalt üks kuu pärast äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist või seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande lihtärakirja. Nimetatud nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi äriühingutele, kelle majandusaasta aruannet ei pea asukohariigi õigusaktide kohaselt avalikustama.»;
7) paragrahvi 388 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruanded peavad olema koostatud kooskõlas raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 punktis 2 nimetatud raamatupidamistavaga. Seda nõuet ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või rahandusministri kinnitatud nimekirja arvatud muu riigi äriühingule, kelle asukohariigis rakendatav raamatupidamistava sarnaneb raamatupidamise seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud ühe tavaga.»;
8) paragrahvi 500 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Ümberkujundatava osaühingu osad tuleb enne äriregistrile käesoleva seadustiku §-s 485 nimetatud avalduse esitamist registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris.»

 

§ 47. Investeerimisfondide seaduse muutmine

 

Investeerimisfondide seaduses (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131; 53, 336; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Rahandusminister võib kehtestada fondivalitseja usaldusväärsuse tagamise ning investorite huvide piisava kaitse eesmärgil täiendavaid nõudeid fondivalitseja:
1) oma- ja reservkapitali suurusele sõltuvalt fondivalitseja poolt valitsetavate fondide vara väärtusest;
2) omavahendite arvutamisele ja suurusele, kui fondivalitseja osutab käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud investeerimisteenuseid.»;
2) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Käesolevas paragrahvis väärtpaberite kohta sätestatut ei kohaldata fondi osakutesse investeerimisele.»;
4) paragrahvi 108 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «käesoleva seaduse paragrahvis 107 nimetamata»;
5) paragrahvi 114 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Fondi raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise fondi raamatupidamisarvestusele ja -aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja 26 sätestatut.»;
6) paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
« (9) Fondivalitsejad on kohustatud kasutama nende tegevusala suhtes kehtestatud bilansi ja kasumiaruande skeeme. Fondivalitseja bilansi ja kasumiaruande skeemid, nõuded kirjete sisule ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab rahandusminister.»;
7) paragrahv 148 tunnistatakse kehtetuks.

 

§ 48. Riigi Teataja seaduse muutmine

 

Riigi Teataja seaduses (RT I 1999, 10, 155; 2001, 24, 133; 93, 565; 2002, 44, 283) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 16² järgmises sõnastuses:
« 16²) Raamatupidamise Toimkonna juhendid;»;
2) paragrahvi 9 lõike 4 punkti 1 lõppu lisatakse sõnad «ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid».

 

§ 49. Krediidiasutuste seaduse muutmine

 

Krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387) § 72¹ lõike 2 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

 

§ 50. Konkurentsiseaduse muutmine

 

Konkurentsiseaduses (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Riigiabi on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi riigiabi andja) poolt või nende vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik missugusel kujul antav soodustus, mis soosib mõnda ettevõtjat või soodustab mingite kaupade tootmist või müüki ning mis moonutab või võib moonutada konkurentsi kahjustades kaubandust Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide või Eesti ja muude riikide vahel, kellega Eesti on sõlminud välislepingu, milles sisalduvad riigiabi käsitlevad sätted. Riigiabiks võib lugeda rahalist abi, maksuvõlgade tasumise ajatamist, võlgade kustutamist, laenude andmist soodsamatel tingimustel, kui tavaliselt teistele ettevõtjatele antakse, ja muus vormis antud abi.»;
2) paragrahvi 30 lõikes 4 asendatakse sõnad «käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku» sõnadega «riigiabi andja»;
3) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
« 5) avalikule ettevõtjale või üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale üldist huvi pakkuva teenuse osutamise eest.»;
4) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:
« (3¹) Avalikuks ettevõtjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse § 30 lõike 2 punktides 3–5 nimetatud isikuid ja muid isikuid, kelle üle riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil.

 

(3²) Üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja on ettevõtja, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist huvi pakkuva teenuse osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks. Üldist huvi pakkuv teenus määratletakse ning selle osutamise kohustus kehtestatakse õigusakti või lepinguga.»;
5) paragrahvi 49 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna «vormi» sõnaga «vormid» ja viimases lauses sõnad «vähese tähtsusega riigiabi» sõnadega «vähese tähtsusega abi».

 

§ 51. Kogumispensionide seaduse muutmine

 

Kogumispensionide seaduses (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) kontrollima Eesti väärtpaberite keskregistrist, kas käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud määras, arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatut;
2) kontrollima Eesti väärtpaberite keskregistrist, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud elu- või tegevuskohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks;»;
2) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Eelnimetatud piirangut ei kohaldata sellise kohustusliku pensionifondi osakute vahetamisel, mis oli isikule loosi teel määratud käesoleva seaduse § 16 lõike 2 kohaselt.»;
3) paragrahvi 77 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusluba omav pensionifondivalitseja ei ole kuue kuu jooksul valitsenud käesoleva seaduse § 129 lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavat kohustuslikku pensionifondi;»;
4) paragrahvi 129 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Kohustusliku pensionifondi valitsemise tegevusluba omav pensionifondivalitseja on kohustatud valitsema vähemalt ühte kohustuslikku pensionifondi, mille tingimuste kohaselt võib pensionifondivalitseja sõlmida ainult investeerimisfondide seaduse §-s 108 nimetatud lepinguid ja investeerida pensionifondi vara üksnes:
1) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud väärtpaberitesse;
2) investeerimisfondide seaduse §-s 107 nimetatud tuletisväärtpaberitesse;
3) investeerimisfondide seaduse §-s 109 nimetatud hoiustesse;
4) investeerimisfondidesse, mis võivad sõlmida üksnes investeerimisfondide seaduse §-s 108 nimetatud lepinguid või investeerida fondi vara üksnes käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud väärtpaberitesse või hoiustesse.»;
5) paragrahvi 133 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Pensionifondi vara võib investeerida üksnes Eestis, lepinguriigis või muus pensionifondi tingimustes sätestatud riigis registreeritud investeerimisfondi osakutesse või aktsiatesse. Kohustusliku pensionifondi vara võib investeerida investeerimisfondi osakutesse või aktsiatesse üksnes pensionifondi tingimustes sätestatud ulatuses, kusjuures nimetatud piirangud tuleb sätestada riikide kaupa, kus investeerimisfond on registreeritud.»;
6) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Osakuomanike huvide kaitseks võib rahandusminister kehtestada kohustusliku pensionifondi vara investeerimisfondide osakutesse investeerimise täiendavaid piiranguid.»;
7) paragrahvi 162 lõiget 6 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:
«Esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta.»;
8) paragrahvi 163 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kohustuslikku pensionifondi võib käesolevas seaduses sätestatud korras vahetada alates 2005. aasta 1. jaanuarist.»

 

§ 52. Väärtpaberituru seaduse muutmine

 

Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesoleva seaduse 3.–6. peatükis väärtpaberite kohta sätestatut kohaldatakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud väärtpaberitele ning nende hoidmistunnistustele, samuti § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud rahaturuinstrumentidele, mida ei ole emiteerinud krediidiasutus.»;
2) paragrahvi 91 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni igast tehingust väärtpaberitega, mis on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, kui need tehingud on tehtud seoses investeerimisteenuste osutamisega (edaspidi käesolevas peatükis tehing).

 

(2) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni igast tehingust hiljemalt tehingu tegemisele järgneval tööpäeval teabekandjatel või üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu.»;
3) paragrahvi 96 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) seadust täiendatakse §-ga 94¹ järgmises sõnastuses:
« § 94¹. Neto-omavahendite minimaalsuurus

 

(1) Investeerimisühingu neto-omavahendid peavad igal hetkel olema võrdsed või ületama järgmisi suurusi:
1) käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 sätestatud aktsiakapitali minimaalsuuruse;
2) 25 protsenti investeerimisühingu püsivatest üldkuludest.

 

(2) Inspektsiooni eelneva kirjaliku nõusoleku alusel võib püsivate üldkulude arvutamisel maha arvata ühekordsed mittepüsiva iseloomuga kulud.

 

(3) Püsivate üldkulude arvutamisel võetakse aluseks viimane aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne.

 

(4) Inspektsioonil on õigus pärast majandusaasta aruande kinnitamist nõuda neto-omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel aluseks võetud püsivate üldkulude suuruse korrigeerimist juhul, kui investeerimisühingu või investeerimisühingu konsolideerimisgrupi äritegevuses on toimunud olulisi muudatusi.

 

(5) Tegevust alustava või vähem kui aasta tegutsenud investeerimisühingu püsivate üldkulude katteks ettenähtud neto-omavahendite minimaalsuurus arvutatakse tema äriplaanis planeeritud püsivate üldkulude alusel.

 

(6) Inspektsioonil on õigus nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud äriplaani korrigeerimist, kui tema hinnangul ei vasta äriplaan tegelikkusele ning selles planeeritud püsivate üldkulude alusel arvutatud neto-omavahendite minimaalsuurus ei vasta investeerimisühingu vajadustele.

 

(7) Investeerimisühingu neto-omavahendite, neto-omavahendite minimaalsuuruse ning püsivate üldkulude arvutamise juhendi ja neto-omavahendite aruandluse korra kehtestab rahandusminister oma määrusega.»;
5) paragrahvi 97 lõike 2 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 97 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 6) lepingus on sätestatud investeerimisühingu õigus intressi maksmine edasi lükata, kui pärast vastavate summade maksmist ei ole investeerimisühingu omavahendid piisavad käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.»;
7) paragrahvi 106 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) investeerimisühing ei pea kinni käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud piirangutest või ei täida käesoleva seaduse § 98 lõikes 3, § 103 lõikes 2 või § 104 lõikes 2 sätestatud usaldatavusnormatiivi.»;
8) paragrahvi 138 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Korraldaja registreerib iga päev kronoloogiliselt kõik turul tehtud tehingud.»;
9) paragrahvi 157 lõikes 4 asendatakse sõna «inspektsioon» sõnadega «börsikorraldaja noteerimist otsustav organ»;
10) paragrahv 237¹² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 237¹². Reguleeritud turul tehtud tehingute registreerimise kohustuse rikkumise eest reguleeritud turu korraldaja poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»;
11) paragrahvi 265 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud teavitamiskohustust kohaldatakse investeerimisühingutele alates 2004. aasta 1. jaanuarist.»

 

§ 53. Tulundusühistuseaduse muutmine

 

Tulundusühistuseaduses (RT I 2002, 3, 6) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 72 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (majandusaasta aruande) ning kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule.»;
2) paragrahvi 72 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust.»

 

§ 54. Tagatisfondi seaduse muutmine

 

Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131; 57, 357) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 27 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «kohaselt tagatud» sõnaga «samasuguses»;
2) paragrahvi 43 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Investeerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387) tähenduses;
2) krediidiasutus;
3) fondivalitseja.»;
3) paragrahvi 54 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeeringute mahud ning raha ja väärtpaberite väärtus arvutatakse rahandusministri kehtestatud korra kohaselt.»;
4) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Fondi majandusaasta aruande sisu ja koostamise korra kehtestab rahandusminister.»

 

§ 55. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

 

Kindlustustegevuse seaduses (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 6 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;
3) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõnad «raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) § 28 lõike 2 kohaselt kajastatud osaluse bilansiline maksumus ületab selle soetusmaksumuse» sõnadega «pikaajalise finantsinvesteeringuna ja kapitaliosaluse meetodil kajastatud tütar- või sidusettevõtja bilansiline maksumus ületab selle soetusmaksumuse».

 

§ 56. Notariaadiseaduse muutmine

 

Notariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684; 2001, 93, 565; 2002, 57, 357; 61, 375; 64, 390) § 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Notarit käsitatakse raamatupidamise ja maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Notar on käibemaksukohustuslane. Ühist bürood pidavatel notaritel võib olla ühine raamatupidamine.»

 

§ 57. Kohtutäituri seaduse muutmine

 

Kohtutäituri seaduse (RT I 2001, 16, 69; 2002, 61, 375) § 4 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel kohtutäituritel võib olla ühine raamatupidamine.»

 

§ 58. Vandetõlgi seaduse muutmine

 

Vandetõlgi seaduse (RT I 2001, 16, 70; 2002, 61, 375) § 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Vandetõlki käsitatakse raamatupidamise ja maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel vandetõlkidel võib olla ühine raamatupidamine.»

 

§ 59. Seaduse kohaldamine Eesti Pangale

 

Käesoleva seaduse § 17 lõiget 3 kohaldatakse aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2005. aasta 31. detsembril, Eesti Panga presidendi kehtestatud ulatuses.»

 

§ 60. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

 

Raamatupidamise seadus (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527; 2002, 23, 131; 53, 336; 57, 355) tunnistatakse kehtetuks.

 

§ 61. Raamatupidamise Toimkonna liikmete volituste jätkumine

 

Käesoleva seaduse § 60 alusel kehtetuks tunnistatud raamatupidamise seaduse alusel nimetatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna esimehe ja liikmete volitused kehtivad kuni volituste tähtaja lõpuni.

 

§ 62. Seaduse jõustumine

 

(1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril, kehtides majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2003 või hiljem, ja riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2004 või hiljem. Majandusaasta aruanded varasemate aruandeperioodide kohta koostatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, mis kehtis enne käesoleva seaduse jõustumist. Riik, riigiraamatupidamiskohustuslane, kohaliku omavalitsuse üksus ja riigi valitseva mõju all olev avalik-õiguslik juriidiline isik viivad 2003. aasta majandusaasta aruande koostamisel bilansikirjete saldod vastavusse alates 2004. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavate arvestuspõhimõtetega. Seoses üleminekuga konsolideeritud aruannete koostamisele on riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi valitseva mõju all oleva avalik-õigusliku juriidilise isiku 2003. ja 2004. aasta majandusaasta aruannetes lubatud konsolideerimisest tulenevad hälbed, mille kohta tuleb raamatupidamise aastaaruandes esitada vastav selgitus.
(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I  2003, 88, 588)

(1¹) Käesoleva seaduse § 14¹ lõige 3 kohaldub raamatupidamiskohustuslasele, kes korraldab oma raamatupidamist rahvusvahelise finantsaruandluse standardite alusel, kelle peamine ja püsiv tegevus on krediidiasutuste seaduse mõistes finantsteenuste osutamine, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande või likvideerimis- ja lõpparuande või kes korraldab oma raamatupidamist muu hulgas vastavalt § 35 lõikele 2, aruandeperioodil, mis algab 2011. aasta 1. jaanuaril või hiljem, kui aruanne koostatakse või esitatakse pärast 2012. aasta 1. jaanuari.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

(1²) Vabariigi Valitsus võib määrusega kindlaks määrata asutused ja avalikke ülesandeid täitvad isikud, kelle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 14¹ lõikes 4 nimetatud keeldu kuni kahe aasta jooksul arvates keelu kehtestamisest. Vabariigi Valitsus võib määrusega eelnimetatud üleminekuaega lühendada.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

 

(2) Käesoleva seaduse § 17 lõige 2 jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril, kehtides majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2005 või hiljem.

 

(3) Käesoleva seaduse § 46 punkt 8, § 47 punktid 1–4, 6 ja 7, §-d 49–52, § 54 ning § 55 punktid 1 ja 2 jõustuvad kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

 

(4) Aruandeperioodidele, mis algasid enne 2005. aasta 1. jaanuari, ja nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 3, § 29 lõigete 1 ja 4, § 30 lõigete 2 ja 3 sätteid enne 2005. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsioonis ning § 4 punkti 1, § 6 lõike 2, § 7 lõike 4, § 9, § 11 lõike 1, § 12 lõike 5, § 14 lõike 1, § 15 lõike 2, § 20 lõike 3, § 23 lõike 1, §-de 24–26, § 28 lõike 3, § 31 lõike 2 punkti 8, lisa 1, lisa 2 ja lisa 3 sätteid enne 2005. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsioonis.

(RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

(5) Käesoleva seaduse § 24 lõike 2 punkti 1 ja seaduse lisa 3 lõiget 4 kohaldatakse aruandeperioodile, mis algab 2008. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
(RK s 04.06.2008 jõust.10.07.2008 - RT I  2008, 27, 177;
RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

 

(6) Käesoleva seaduse § 15 lõige 2, § 24², § 28 lõige 1, § 30 lõige 2 ja § 31² jõustuvad 2009. aasta 1. juulil, kehtides majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. juulil või hiljem.

(RK s 11.03.2009 jõust.06.04.2009 - RT I  2009, 19, 116)

 

(7) Käesoleva seaduse § 23 ei kohaldata majandusaasta aruannete suhtes aruandeperioodide kohta, mis algavad 2009. aasta 1. juulil või hiljem.

(RK s 11.03.2009 jõust.06.04.2009 - RT I  2009, 19, 116)

Riigikogu aseesimees Peeter KREITZBERG

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/46/EÜ (ELT L 224, 16.08.2006, lk 1–7), millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aruandeid, direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ning direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta.

 

(RK s 11.03.2009 jõust.06.04.2009 - RT I  2009, 19, 116)

Lisa 1 (RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

BILANSISKEEM

Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele.

Aktiva (varad)

Käibevara
Raha
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Nõuded ja ettemaksed
	Nõuded ostjate vastu
	Maksude ettemaksed ja tagasinõuded
	Muud lühiajalised nõuded
	Ettemaksed teenuste eest
	Kokku
Varud
	Tooraine ja materjal
	Lõpetamata toodang
	Valmistoodang
	Müügiks ostetud kaubad
	Ettemaksed varude eest
	Kokku
Käibevara kokku
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud
	Tütarettevõtjate aktsiad või osad
	Sidusettevõtjate aktsiad või osad
	Muud aktsiad ja väärtpaberid
	Pikaajalised nõuded
	Kokku
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalne põhivara
	Maa
	Ehitised
	Masinad ja seadmed
	Muu materiaalne põhivara
	Lõpetamata ehitised ja ettemaksed
	Kokku
Immateriaalne põhivara
	Firmaväärtus
	Arenguväljaminekud
	Muu immateriaalne põhivara
	Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
	Kokku
Põhivara kokku
Aktiva (varad) kokku
Passiva (kohustused ja omakapital)
Kohustused
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
	Lühiajalised laenud ja võlakirjad
	Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
	Konverteeritavad võlakohustused
	Kokku
Võlad ja ettemaksed
	Võlad tarnijatele
	Võlad töövõtjatele
	Maksuvõlad
	Muud võlad
	Saadud ettemaksed
	Kokku
Lühiajalised eraldised
Lühiajalised kohustused kokku
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused
	Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused
	Konverteeritavad võlakohustused
	Kokku
Muud pikaajalised võlad
Pikaajalised eraldised
Pikaajalised kohustused kokku
Kohustused kokku
Omakapital
Vähemusosalus1
Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3
Ülekurss
Oma osad või aktsiad (miinus)
Kohustuslik reservkapital
Muud reservid
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Omakapital kokku
Passiva (kohustused ja omakapital) kokku».

 

¹ Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
² Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
³ Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega.

Lisa 2 (RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

KASUMIARUANDE SKEEMID

Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele.

 

Skeem 1
Müügitulu
Muud äritulud
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel
Kaubad, toore, materjal ja teenused
Muud tegevuskulud
Tööjõukulud
	palgakulu
	sotsiaalmaksud
	pensionikulu
Põhivara kulum ja väärtuse langus
Muud ärikulud
Ärikasum (-kahjum)
Finantstulud ja -kulud
	finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
	finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
	finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
	intressikulud
	kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
	muud finantstulud ja -kulud
Kokku finantstulud ja -kulud
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
Tulumaks
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Sh:	Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4
	Vähemusosaluse osa kasumist5
Skeem 2
Müügitulu
Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu
Brutokasum (-kahjum)
Turustuskulud
Üldhalduskulud
Muud äritulud
Muud ärikulud
Ärikasum (-kahjum)
Finantstulud ja -kulud
	finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
	finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
	finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
	intressikulud
	kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
	muud finantstulud ja -kulud
Kokku finantstulud ja -kulud
Kasum (kahjum) enne maksustamist
Tulumaks
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Sh:	Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist6
	Vähemusosaluse osa kasumist7».

 

⁴ Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
⁵ Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
⁶ Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.
⁷ Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes.

Lisa 3 (RK s 27.10.2005 jõust.01.12.2005 - RT I  2005, 61, 478)

 

AASTAARUANDE LISAD

Lisades kirjeldatakse aruande koostamisel kasutatud arvestusprintsiipe ning avalikustatakse muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

 

Käesoleva seadusega kooskõlas koostatud raamatupidamise aastaaruande lisad peavad sisaldama vähemalt alljärgnevat informatsiooni:

(1) Käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud raamatupidamistava, millest lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud.

 

(2) Kasutatud arvestuspõhimõtete kirjeldus. Juhul kui arvestus- või esitusmeetodeid on muudetud, võrreldes eelmise aruandeperioodiga, tuleb avaldada muutuse sisu, põhjus ning mõju aruandes esitatud arvnäitajatele.

 

(3) Teave oluliste bilansikirjete kohta, sealhulgas:
1) aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite analüüs rühmade kaupa perioodi alguses ja lõpus;
2) varude kirjeldus rühmade kaupa ning olulised varude allahindluse summad;
3) kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara muutused rühmade kaupa (soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ning jääkväärtus perioodi alguses ja lõpus; perioodi jooksul soetatud ja müüdud põhivara; põhivara alla- ja üleshindlused; perioodi kulum ja muud muutused; kapitalirendi tingimustel soetatud põhivara);
4) individuaalselt oluliste laenu-, kapitalirendi- ja muude nõuete ning kohustuste kirjeldus (maksetähtajad, intressimäärad, alusvaluutad, muud olulised tingimused);
5) tütar- ja sidusettevõtjate loetelu, osalus nende omakapitalis ja aruandeperioodi jooksul soetatud ja võõrandatud osalused;
6) maksukohustuste ja -nõuete analüüs maksuliikide kaupa;
7) oluliste eraldiste kirjeldus ja tõenäoline realiseerumise tähtaeg.

 

(4) Teave oluliste aruandeperioodi majandustulemust mõjutavate tulude ja kulude kohta, sealhulgas:
– müügitulu tegevusalade ja geograafiliste piirkondade kaupa;
– olulised allahindlused, eraldised ja muud jooksva äritegevusega otseselt mitteseotud või harva esinevad tulud ja kulud.

 

(RK s 04.06.2008 jõust.10.07.2008 - RT I  2008, 27, 177, kohaldatakse aruandeperioodile, mis algab 2008. aasta 1. jaanuaril või hiljem.)

 

(5) Rahavoogude aruande oluliste kirjete selgitus.

 

(6) Omakapital – emiteeritud ja märgitud aktsiate või osade arv ja nominaalväärtus perioodi alguses ja lõpus (eri aktsialiikide kaupa); perioodi jooksul emiteeritud aktsiate ja osade arv, nominaalväärtus ja emiteerimisel saadud tasu; perioodi jooksul tagasi ostetud, müüdud ja tühistatud aktsiate ja osade arv ning bilansiline väärtus; üldkoosoleku kinnitatud dividendid ja muud muutused omakapitalis, juhul kui neid ei ole kirjeldatud omakapitali muutuste aruandes.

 

(7) Kui äriühingust raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid või aktsiaid, siis majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud ning majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ning võõrandamata aktsiate või osade arv, nimiväärtus ja osakaal osa- või aktsiakapitalis, aktsiate või osade eest makstud tasu ning nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.

 

(8) Muu oluline teave, sealhulgas:
– panditud vara kirjeldus ja bilansiline väärtus;
– antud lubadused, garantiid ja potentsiaalsed kohustused ning nende realiseerumise tõenäosus;
– tehingud tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetega ning teiste seotud osapooltega (osapoolte kirjeldus, tehingute maht ja saldod bilansikuupäeva seisuga);
– ülevaade aruandeaastal riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest otseselt või kaudselt raamatupidamiskohustuslasele eraldatud vahenditest ja nende kasutamisest, samuti saadud riigiabist (nõuet ei kohaldata tavapärastel turutingimustel toimuvatele majandustehingutele ning riigiraamatupidamiskohustuslastele);
– olulised sündmused pärast bilansipäeva;
– mittetulundusühingust raamatupidamiskohustuslase liikmete arv füüsiliste ja juriidiliste isikute kaupa;
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)
– ülevaade aruandeaastal arvestatud audiitorettevõtja kliendilepingu tasude suurusest, jaotatuna:
1) auditi tasudeks;
2) ülevaatuse teenuse tasudeks;
3) muude kindlustandvate teenuste tasudeks;
4) seonduvate teenuste tasudeks;
5) muu äritegevuse, sealhulgas maksunõustamisteenuse tasudeks;
(RK s 27.01.2010 jõust. 08.03.2010 - RT I 2010, 9, 41)
– tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasu, olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna) ja potentsiaalsed kohustused, samuti töötajatele arvestatud tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv lõppenud majandusaastal.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)