AVALDATUD :

RT I 1993, 37, 558;

RT I 1999, 82, 755

REDAKTSIOON :

RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2010

RT I 2009, 30, 177

RK s 22.04.2010 jõust. 13.05.2010

RT I 2010, 19, 101

RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010

RT I 2009, 62, 405

RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2009

RT I 2009, 28, 170

RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009

RT I 2009, 5, 35

RK s 10.12.2008 jõust.17.12.2008

RT I 2008, 53, 293

RK s 21.12.2006 jõust.01.09.2007

RT I 2007, 4, 19

RK s 14.06.2007 jõust.14.07.2007

RT I 2007, 44, 316

RK s 15.06.2006 jõust.17.07.2006

RT I 2006, 32, 244

RK s 07.06.2006 jõust.08.07.2006

RT I 2006, 29, 218

RK s 12.05.2005 jõust.01.01.2006

RT I 2005, 31, 230

RK s 11.05.2005 jõust.01.01.2006

RT I 2005, 32, 235

RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005

RT I 2005, 31, 230

RK s 27.03.2002 jõust.17.10.2005

RT I 2002, 36, 220

RK s 15.12.2004 jõust.01.06.2005

RT I 2004, 89, 610

RK s 10.11.2004 jõust.10.12.2004

RT I 2004, 81, 542

RK s 28.06.2004 jõust.25.07.2004

RT I 2004, 56, 399

RK s 22.04.2004 jõust.16.05.2004

RT I 2004, 41, 277

RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004

RT I 2003, 88, 588

RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004

RT I 2003, 23, 141

RK s 18.12.2002 jõust.23.01.2003

RT I 2003, 4, 22

RK s 17.12.2002 jõust.16.01.2003

RT I 2003, 1, 1

RK s 13.11.2002 jõust.01.01.2003

RT I 2002, 99, 579

RK s 06.11.2002 jõust.01.01.2003

RT I 2002, 96, 565

RK s 06.11.2002 jõust.29.11.2002

RT I 2002, 96, 565

RK s 18.09.2002 jõust.24.10.2002

RT I 2002, 82, 480

RK s 27.03.2002 jõust.21.10.2002

RT I 2002, 36, 220

RK s 04.12.2001 jõust.21.10.2002

RT I 2001, 100, 642

RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002

RT I 2001, 82, 489

RK sdk 22.05.2002 jõust.01.09.2002

RT I 2002, 50, 313

RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002

RT I 2002, 63, 387

RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002

RT I 2002, 61, 375

RK s 19.06.2002 jõust.29.07.2002

RT I 2002, 64, 390

RK s 20.06.2002 jõust. 20.07.2002

RT I 2002, 64, 393

RK s 19.06.2002 jõust.20.07.2002

RT I 2002, 58, 362

RK s 05.06.2002 jõust.01.07.2002

RT I 2002, 53, 336

RK s 13.03.2002 jõust.01.07.2002

RT I 2002, 29, 174

RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002

RT I 2001, 82, 489

RK s 30.09.1999 jõust.01.01.2002

RT I 1999, 75, 705

RK s 30.09.1999 jõust.01.01.2001

RT I 1999, 75, 705

RK s 13.06.2000 jõust.10.07.2000

RT I 2000, 51, 322

RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999

RT I 1999, 75, 705

RK s 17.02.1999 jõust.01.04.1999

RT I 1999, 27, 392

RK s 22.02.99 jõust.28.03.99

RT I 1999, 29, 401

RK s 20.01.99 jõust.01.03.99

RT I 1999, 10, 155

RK s 16.06.98 jõust.16.07.98

RT I 1998, 61, 984

RK s 17.06.98 jõust 10.07.98

RT I 1998, 59, 941

RK s 25.02.98 jõust.30.03.98

RT I 1998, 28, 356

RK s 10.09.97 jõust.04.10.97

RT I 1997, 69, 1113

RK s 26.03.97 nr.  321 jõust.25.04.97

RT I 1997, 29, 450

RK s 25.03.97 nr.  318 jõust.25.04.97

RT I 1997, 29, 449

RK s 29.01.97 nr.  288 jõust.02.03.97

RT I 1997, 13, 210

RK s 11.12.96 nr.  261 jõust.06.01.97

RT I 1996, 89, 1591

RK s 12.06.96 nr.  188 jõust.19.07.96

RT I 1996, 48, 942

RK s 28.05.96 nr.  166 jõust.08.06.96

RT I 1996, 40, 773

RK s 30.04.96 nr.  169 jõust.07.06.96

RT I 1996, 36, 738

RK s 16.05.96 nr.  161 jõust.08.06.96

RT I 1996, 37, 739

RK c 15.02.95 nr.  507 jõust.01.09.95

RT I 1995, 26, 355

RK s 14.06.95 nr.   37 jõust.22.07.95

RT I 1995, 59, 1006

RK s 25.01.95 nr.  489 jõust.01.01.96

RT I 1995, 16, 228

rk  s 21.02.95 nr.  512 jõust.01.04.95

rk  s 09.02.95 nr.  502 jõust.10.03.95

rk  s 23.11.94 nr.  434 jõust.12.12.94

rk  s 11.10.94 nr.  428 jõust.10.11.94

rk  s 08.03.94 nr.  310 jõust.29.03.94

rk  s 09.02.94 nr.  293 jõust.11.03.94

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

Vastu võetud 2. juunil 1993.

I peatükk

ÜLDSÄTTED

Paragrahv 1. Seaduse reguleerimisala

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

(1) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

(1¹) Kohaliku omavalitsuse korralduse erisused püsiasustusega väikesaartel on sätestatud püsiasustusega väikesaarte seaduses.

(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 141)

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

Paragrahv 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste

(1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

(2) Kohalik omavalitsus:
1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

Paragrahv 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

Paragrahv 4. Omavalitsusorganid

Omavalitsusorganid on:
1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

Paragrahv 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi

(1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve.

(2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.

Paragrahv 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus

(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
(RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 28, 170)

(2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(RK s 21.12.2006 jõust.01.09.2007 - RT I 2007, 4, 19)

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2.lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:
1) mis on talle pandud teiste seadustega;
2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi:
1) mis on talle pandud seadusega;
2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.

(5) Käesoleva paragrahvi 4.lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

Paragrahv 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

(3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.

(4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks.

(RK s 12.05.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 8. Valla ja linna põhimäärus

(1) Valla või linna põhimääruses sätestatakse:
1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus;
3) valla või linna sümbolid ja nende kasutamise kord;
4) valla või linna ametiasutuste moodustamise kord;
5) valla või linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;
6) valla või linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

(2) Valla või linna põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid valla või linna tegevust reguleerivaid sätteid.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 9. (Kehtetu - RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 10. Vald ja linn avalik-õigusliku juriidilise isikuna

(1) Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad.

(2) Vallal ja linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 11. (Kehtetu - RK s 23.11.94 nr.434 jõust.12.12.94 - RT I 1994, 84, 1475)

Paragrahv 12. Omavalitsusüksuste õigus moodustada liite ja ühisasutusi

Omavalitsusüksustel on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

Paragrahv 13. Omavalitsusüksuste rahvusvaheline koostöö

(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

(2) Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

(3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või viimase poolt määratud esindaja.

(4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 14. Omavalitsusüksuse lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika

(1) Omavalitsusüksusel võib olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika.

(2) Enne omavalitsusüksuse lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks Riigikantseleile.

(3) Omavalitsusüksuse lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele.

(4) Omavalitsusüksuse vappi võib kasutada kohaliku omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna sümbolite kasutamise korrale.

(5) Omavalitsusüksuse lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 15. Omavalitsusüksuse õiguste kaitse

(1) Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud valla või linna volikogu arvamust ära kuulamata.

(2) Volikogul on õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

(3) Omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

II peatükk

VOLIKOGU

Paragrahv 16. Volikogu moodustamine

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(2) (Kehtetu - RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(3) (Kehtetu - RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(3¹) (Kehtetu - RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

Paragrahv 17. Volikogu liige

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele (RT I 1996, 37,  739; 1999, 60, 618).

(2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht  võib volikogu otsusel olla palgaline.

(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276) paragrahv  25 lõikele 1.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

Paragrahv 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

1¹) korraliste valimiste vahelisel perioodil ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmete volituste algamisega;

(RK s 15.06.2006 jõust.17.07.2006 - RT I 2006, 32, 244)

2) tagasiastumisega;

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas;

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;

(RK s 18.12.2002 jõust.23.01.2003 - RT I 2003, 4, 22;
RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

6) nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks;

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest;

(RK s 27.03.2002 jõust.21.10.2002 - RT I 2002, 36, 220)

8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489;
RK sdk 22.05.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 50, 313

9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

10) surmaga.

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse valla- või linnasekretärile.

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(3) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:
1) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate;
2) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist;
3) käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist.

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

Paragrahv 19. Volikogu liikme volituste peatumine

(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(2) Volikogu liikme volitused peatuvad:
1) kui volikogu liige on samas vallas või linnas valitud vallavanemaks või linnapeaks, kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks;

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

1¹) Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;

(RK s 14.06.2007 jõust.14.07.2007 - RT I 2007, 44, 316)

2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

4) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, linnapea ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(4) Valla- või linnasekretär saadab valla või linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul:
1) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist;
2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist;
3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse;
4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist.

(RK s 27.09.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 82, 489)

Paragrahv 20. Volikogu asendusliige

(1) Käesoleva seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(4) Valla või linna valimiskomisjon teeb §-des 18, 19 ja 20¹ ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata valla- või linnasekretärile. Kui valla või linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(5) Valimisringkonnas valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.

(RK s 10.12.2008 jõust.17.12.2008 - RT I 2008, 53, 293)

(5¹) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu ülevallalises või -linnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas ülevallalises või -linnalises nimekirjas valimata jäänud kandidaat.

(RK s 10.12.2008 jõust.17.12.2008 - RT I 2008, 53, 293)

(6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(8¹) Kui mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate, on asendusliikmeks sama erakonna või valimisliidu ülevallalises või -linnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui erakonnal või valimisliidul ei ole ülevallalises või -linnalises nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud ülevallaliste või -linnaliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel.

(RK s 10.12.2008 jõust.17.12.2008 - RT I 2008, 53, 293)

(9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

Paragrahv 20¹. Volikogu liikme volituste taastumine

(1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse valla- või linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla või linna valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast või ülevallalisest või -linnalisest nimekirjast.

(RK s 10.12.2008 jõust.17.12.2008 - RT I 2008, 53, 293)

(3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

Paragrahv 21. (Kehtetu - RK s 16.05.96 nr. 161 jõust.08.06.96 - RT I 1996, 37, 739)

Paragrahv 22. Volikogu pädevus

(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 588)

2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
4) koormiste määramine;
5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

7) valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema  pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni  ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
15) vallavanema või linnapea valimine;

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine  valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast  ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või  hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

23) valla või linna esindamise korra kehtestamine;
24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
25¹) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

(RK s 06.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 96, 565)

26) rahvakohtunikukandidaatide valimine;

(RK s 19.06.2002 jõust.29.07.2002 - RT I 2002, 64, 390)

27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
28) (Kehtetu - RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

29) valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;
(RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 28, 170)
32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
(RK s 13.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 99, 579)
33) ddetailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 10 lõikes 6¹ nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;
(RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 28, 170)
34) valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
35) valla- või linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
36) valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
36¹) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;
(RK s 18.09.2002 jõust.24.10.2002 - RT I 2002, 82, 480)
36²) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
36³) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;

(RK s 18.09.2002 jõust.24.10.2002 - RT I 2002, 82, 480)

36⁴) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;

(RK s 22.04.2004 jõust.16.05.2004 - RT I 2004, 41, 277)

36⁵) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;

(RK s 22.04.2004 jõust.16.05.2004 - RT I 2004, 41, 277)

36⁶) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine;

(RK s 22.04.2004 jõust.16.05.2004 - RT I 2004, 41, 277)

37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

Paragrahv 23. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine

(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kui valla või linna põhimääruses  ei ole sätestatud teisiti, loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut valla- või linnakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis  toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

(4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid  peavad olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud  korras kättesaadavad kõigile isikutele.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(6) (Kehtetu - RK s 22.04.2010 jõust. 13.05.2010 - RT I 2010, 19, 101)

(7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. Omavalitsusüksustes, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid lisaks eesti keelele vormistada ka selle omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles.

(RK s 04.12.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 100, 642)

Paragrahv 24. Õigusaktide täitmise kontroll

Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus.

Paragrahv 25. Tööandja kohustus volikogu liikme ees

Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid.

Paragrahv 26. Volikogu liikme õigus saada teavet

(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

(RK s 10.11.2004 jõust.10.12.2004 - RT I 2004, 81, 542)

(2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valla- või linnavalitsuselt või valla või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene.

(RK s 10.11.2004 jõust.10.12.2004 - RT I 2004, 81, 542)

III peatükk

VALITSUS

Paragrahv 27. Vallavanema ja linnapea valimine

Vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 28. Vallavanema ja linnapea õigus moodustada valitsus

(1) Vallavanemal või linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

(2) Valitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.

(3) Seaduses ja valla või linna põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem või linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

Paragrahv 29. Valitsuse volituste tähtaeg

(1) Valla- või linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valla- või linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

(4) (Kehtetu - RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999,  75, 705)

Paragrahv 30. Valla- ja linnavalitsuse pädevus

(1) Valla- või linnavalitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva seaduse § 22 2. lõike alusel delegeeritud valitsusele;

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

5) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras.

(RK s 10.11.2004 jõust.10.12.2004 - RT I 2004, 81, 542)

(2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(3) Valla- või linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) § 5 lõikes 3 sätestatut.

(RK s 05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib linnavalitsus volitada linna ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab linna ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel linna ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil.

(RK s 05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 53, 336)

Paragrahv 31. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

(1) Valla- ja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ning need peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kui valla või linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, avalikustatakse valitsuse määrus väljapanekuga valla- või linnakantseleis.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(3) Valla- ja linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

(4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(RK s 20.01.99 jõust.01.03.99 - RT I 1999, 10, 155)

(5) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär.

IV peatükk

VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU

OMAVALITSUSE TEOSTAMISES

Paragrahv 32. Õigusaktide algatamise õigus

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

Paragrahv 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides

(1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

(2) (Kehtetu - RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

V peatükk

MAJANDUS JA EELARVE

Paragrahv 34. Munitsipaalomand

(1) Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara.

(2) Valla või linna vara valitsemise korra kehtestab volikogu.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(3) Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras.

(RK s 29.01.97 nr. 288 jõust.02.03.97 - RT I 1997, 13, 210)

(4) Kohalikul omavalitsusüksusel on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätteid.

(RK s 29.01.97 nr. 288 jõust.02.03.97 - RT I 1997, 13, 210)

Paragrahv 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes

(1) Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada valla või  linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised  isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla või linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja  olla mittetulundusühingu liikmeks. 

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(2) Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise  ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse  hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse  asutuste registris. 

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705;
RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald või linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, asutamise, ühinemise, jagunemise  ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja  selle muudatused kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.  Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab,  samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valla-  või linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valla-  või linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

(RK s 12.06.96 nr. 188 jõust.19.07.96 - RT I 1996, 48, 942;
 RK s 17.06.98 jõust 10.07.98 - RT I 1998, 59, 941)

(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale või vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald või linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise valla- või linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valla- või linnavalitsuse poolt nimetatud isik.

(RK s 12.06.96 nr. 188 jõust.19.07.96 - RT I 1996, 48, 942)

(5) Vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks  sõlmida lepinguid.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705;

RK s 19.06.2002 jõust.01.08.2002 - RT I 2002, 61, 375)

‚

Paragrahv 36. Maksud ja koormised

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla- või linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.

(2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(6) Koormise täitmist kontrollib valla- või linnavalitsus.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

(8) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(9) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

(RK s 09.02.95 nr. 502 jõust.10.03.95 - RT I 1995, 17, 237)

Paragrahv 37. Arengukava

(1) Vallal või linnal peab olema arengukava. Arengukava käesoleva seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

(3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal või linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.

(4) Arengukava koostatakse kogu valla või linna territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
1) valla või linna territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

(5) Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla- või linnavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

(6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla- või linnavalitsuse veebilehel.

(7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla või linna arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

(8) Arengukava on aluseks:
1) valla- või linnaeelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

(RK s 12.05.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 38. Valla ja linna eelarve

(1) Valla- või linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.

(RK s 20.06.2002 jõust. 20.07.2002 - RT I 2002, 64, 393)

(2) Vallal või linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linna- või vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides.

(RK s 11.10.94 nr. 428 jõust.10.11.94 - RT I 1994, 72, 1263)

(3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning majandusaasta aruanne avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 588)

(4) (Kehtetu - RK s 09.02.95 nr. 502 jõust.10.03.95 - RT I 1995, 17, 237)

Paragrahv 39. Valla ja linna eelarve koostamine ja jõustumine

(1) Valla või linna eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla või linna arengukava.

(2) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.

(3) Valla või linna eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajast.

Paragrahv 39¹. Majandusaasta aruande kinnitamine

(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 588)

(1) (Kehtetu - RK s 20.06.2002 jõust. 20.07.2002 - RT I 2002, 64, 393)

(2) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 88, 588)

VI peatükk

TÖÖKORRALDUS

Paragrahv 40. Töövormid

Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.

Paragrahv 41. Keelekasutus kohalikes omavalitsustes

(1) Asjaajamiskeel kohalikes omavalitsustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.

(2) Volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles.

(3) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326; 2001, 58, 354; 65, 375; 93, 565). Keeleseaduse § 11 alusel kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul antud luba kasutada vastava kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt kehtib kuni vastava volikogu volituste lõppemiseni.

(4) Kui omavalitsusüksus on vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele saanud nõusoleku kasutada sisemise asjaajamise keelena eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt, võivad volikogu ja valitsus otsustada vastavalt volikogu ja valitsuse istungi töö osalise või täieliku tõlkimise vähemusrahvuse keelde.

(RK s 04.12.2001 jõust.21.10.2002 - RT I 2001, 100, 642)

Paragrahv 42. Volikogu esimees

(1) Volikogu esimees:

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele;
4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud üleandeid.

(2) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 43. Volikogu kokkukutsumine

(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489;
RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(2) (Kehtetu - RK s 16.05.96 nr. 161 jõust.08.06.96 - RT I 1996, 37, 739)

(2¹) Käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla või linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

(RK s 07.06.2006 jõust.08.07.2006 - RT I 2006, 29, 218)

(4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valla- või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla või linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 44. Küsimuste arutelu volikogus

(1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.

(3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

Paragrahv 45. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Hääletamine volikogus on avalik.

(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(RK s 16.06.98 jõust.16.07.98 - RT I 1998, 61, 984)

(4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 1. lõike punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24 ja 25¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705;
RK s 13.03.2002 jõust.01.07.2002 - RT I 2002, 29, 174;
RK s 06.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 96, 565)

Paragrahv 46. Umbusaldusmenetlus volikogus

(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(1¹) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(4) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, linnapea või valitsuse liikme vallavanema, linnapea või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale või linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema või linnapea asendajaks kuni uue vallavanema või linnapea valimiseni.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva seaduse § 49 6. lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva seaduse § 49 6. lõikes sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(9) Umbusalduse avaldamine on vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 19, õiend; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67 ja 69; 20, 116; 51, 349; 58, 387; 90, 601; 2004, 22, 148; 29, 194) §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 46¹. Tagasiastumine

Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või linnapea või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse valla- või linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Valla- või linnasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 47. Volikogu komisjonid

(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230;
RK s 07.06.2006 jõust.08.07.2006 - RT I 2006, 29, 218)

(2) Volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.

Paragrahv 48. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

(3) Revisjonikomisjon kontrollib:
1) valla- või linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
2) valla või linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla või linna vara kasutamise sihipärasust;
3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla või linna eelarvele;
4) valla või linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) valla- või linnavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.

(4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud asutusi valla või linna põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valla- või linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

Paragrahv 49. Valitsuse töö korraldamine

(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht linnapea, kes esindab valitsust.

(2) (Kehtetu - RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(3) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees.

(4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea, valitsuse liikmed.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(5) Vallavanema või linnapea asendamine toimub valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

(6) Valla- või linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa valla- või linnasekretär.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(7) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(8) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

(9) Vallavanem või linnapea või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(10) Valla- või linnavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär.

(11) Valla- ja linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 50. Vallavanem ja linnapea

(1) Vallavanem või linnapea:
1) korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) annab valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla valla- või linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks valla- või linnavalitsuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

7¹) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

(2) VVallavanem või linnapea ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 91 lõike 1 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel.
(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)

Paragrahv 51. Istungi ja koosoleku protokoll

(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(2) Valla- või linnavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ja protokollija.

(3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

(6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele.

(7) Valla- või linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

(8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

Paragrahv 52. Volikogu tegutsemisvõimetus

(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 

1) pole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul vallavanema  või linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;  

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale, linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi  tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva seaduse Paragrahvis 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva seaduse § 22 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 53. (Kehtetu - RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

VI¹ peatükk

(RK s 17.12.2002 jõust.16.01.2003 - RT I 2003, 1, 1)

KORRAKAITSEÜKSUS JA KORRAKAITSEAMETNIK

(RK s 15.12.2004 jõust.01.06.2005 - RT I 2004, 89, 610)

Paragrahv 53¹. Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik

(1) Kohalik omavalitsus võib moodustada valla- või linnavalitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas.

(2) Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku tegevust finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest.

(RK s 15.12.2004 jõust.01.06.2005 - RT I 2004, 89, 610)

Paragrahv 53². Korrakaitseüksuse moodustamine ja korrakaitseametniku ametikoha loomine ning nende ülesanded

(1) Korrakaitseüksuse moodustamise ja lõpetamise või korrakaitseametniku ametikoha loomise ja koondamise otsustab valla- või linnavolikogu.

(2) Korrakaitseüksuse alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded sätestatakse valla- või linnavolikogu poolt kinnitatavas põhimääruses. Korrakaitseametniku ametikoha moodustamisel valla- või linnavalitsuses sätestatakse korrakaitseametniku alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded korrakaitseametniku ametijuhendis.

(3) Korrakaitseametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67 ja 69; 20, 116; 51, 349; 58, 387; 90, 601; 2004, 22, 148; 29, 194).

(RK s 15.12.2004 jõust.01.06.2005 - RT I 2004, 89, 610)

Paragrahv 53³. Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku koostöö

(1) Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik teevad oma ülesannete täitmisel koostööd teiste kohalike omavalitsuste asutuste, riigiorganite,  politseiasutuste, eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega.
(RK s 15.12.2004 jõust.01.06.2005 - RT I 2004, 89, 610;
RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(2) Politseiasutused osutavad valla- või linnavalitsusega sõlmitava lepingu alusel abi korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku väljaõppel ja täienduskoolitusel.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

Paragrahv 53⁴. (Kehtetu - RK s 15.12.2004 jõust.01.06.2005 - RT I 2004, 89, 610)

Paragrahv 53⁵. Korrakaitseametniku vormiriietus ja ametitunnused

(1) Korrakaitseametnikud kannavad kohaliku omavalitsuse sümboolikaga vormiriietust või muid neid eristavaid ametitunnuseid, mis erinevad selgelt politsei omadest.

(2) Korrakaitseametniku vormiriietuse ja muud ametitunnused kehtestab siseminister määrusega.

(RK s 15.12.2004 jõust.01.06.2005 - RT I 2004, 89, 610)

VII peatükk

OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED

Paragrahv 54. Omavalitsusteenistus

(1) Omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja käesolev seadus.

(2) Vallavanem ja linnapea ning nende abid, samuti valla- ja linnasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas.

Paragrahv 54¹. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale või linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
3) seoses umbusalduse avaldamisega.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 toodud juhul;
2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale või linnapeale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu.

(RK s 28.06.2004 jõust.25.07.2004 - RT I 2004, 56, 399)

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema või linnapea ametisse uueks tähtajaks.

(RK s 28.06.2004 jõust.25.07.2004 - RT I 2004, 56, 399)

Paragrahv 55. Valla- ja linnasekretär

(1) Valla- või linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab  ametist seaduses sätestatud korras vallavanem või linnapea. 

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(2) Valla- või linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Valla- ja linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(3) Valla- või linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu,  kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(4) Valla- või linnasekretär:
1) juhib valla- või linnakantseleid ning esitab vallavanemale  või linnapeale ettepanekuid valla- või linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
5) (Kehtetu - RK s 22.04.2010 jõust. 13.05.2010 - RT I 2010, 19, 101)
6) esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
7) hoiab valla või linna vapipitsatit;
8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;
9) annab valla- või linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

9¹) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 83, 558; 88, 590; 2004, 65, 456; 2005, 20, 127) §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema või linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

9²) vastutab sünni- ja surmaandmete õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise eest kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega;
(RK s 20.05.2009 jõust. 01.07.2010 - RT I 2009, 30, 177)

10) täidab teisi seaduses, valla või linna põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(5) Valla- või linnasekretäri asendamise korra määrab vallavanem või linnapea. Valla- või linnasekretäri asendajal on kõik valla-  või linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama  käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705;
RK s 30.09.1999 jõust.01.01.2002 - RT I 1999, 75, 705)

VIII peatükk

OSAVALLA JA LINNAOSA

MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS

Paragrahv 56. Osavald ja linnaosa

Osavald või linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus.

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

Paragrahv 57. Osavalla ja linnaosa moodustamine

(1) Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada:
1) üks neljandik volikogu liikmetest;
2) taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku valla- või linnaelanikku;
3) valla- või linnavalitsus.

(2) Osavalla või linnaosa põhimääruses sätestatakse:

(RK s 27.09.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 82, 489)

1) osavalla või linnaosa piiride kirjeldus;
2) osavalla või linnaosa valitsuse moodustamise kord;
3) osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamise kord, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada antud valla või linna volikogu volituste tähtaega;
4) osavalla või linnaosa valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud antud valla või linna eelarvelised vahendid;
5) osavalla või linnaosa valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla või linnaosa likvideerimise alused ja kord.

(3) Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla või linnaosa moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse.

(4) Osavalla või linnaosa valitsusel ja vanemal pole õigustloova akti andmise õigust.

(RK s 23.11.94 nr.434 jõust.12.12.94 - RT I 1994, 84, 1475)

(5) Osavalla või linnaosa vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju.

(RK s 23.11.94 nr.434 jõust.12.12.94 - RT I 1994, 84, 1475)

(6) Osavalla või linnaosa vanema korraldustele kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahv 31 1. - 5. lõikes sätestatud nõudeid. Korraldusele kirjutab alla osavalla või linnaosa vanem.

(RK s 23.11.94 nr.434 jõust.12.12.94 - RT I 1994, 84, 1475)

(7) Osavalla või linnaosa vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem või linnapea valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

(RK s 23.11.94 nr.434 jõust.12.12.94 - RT I 1994, 84, 1475)

(8) Valla või linna eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla või linnaosa valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid.

§ 57¹. Osavalla ja linnaosa vanema ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

(1) Osavalla ja linnaosa vanema nimetab ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul.

(2) Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusest vabastamise alustele vabastatakse osavalla ja linnaosa vanem teenistusest linnapea või vallavanema põhjendatud ettepanekul.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

Paragrahv 58. Aleviku- ja külavanem

(1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem.

(2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

(3) Volikogu võib võtta vastu vallasisese linna linnapea, aleviku, alevi- ja külavanema statuudi, milles määratakse vallasisese linna linnapea, aleviku, alevi- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Vallasise linna linnapea, aleviku, alevi- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

(RK s 12.05.2005 jõust.17.10.2005 - RT I 2005, 31, 230)

IX peatükk

MAAKOGU

(Kehtetu - RK s 23.11.94 nr.434 jõust.12.12.94 - RT I 1994, 84, 1475)

X peatükk

OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ

Paragrahv 62. Koostöövormid

(1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks:
1) tegutseda ühiselt;
2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;
3) moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi.

(RK s 06.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 96, 565)

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud koostöö korral võivad vallad ja linnad näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise.

Paragrahv 63. Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud

Maakondliku ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liitude asutamine ja nende tegevus toimub kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses ettenähtud korras.

(RK s 06.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 96, 565)

Paragrahv 64. (Kehtetu - RK s 06.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 96, 565)

XI peatükk

SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE

(RK s 23.11.94 nr.434 jõust.12.12.94 - RT I 1994, 84, 1475)

Paragrahv 65. Omavalitsusüksuse suhted riigiorganitega

(1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

(2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.

(RK s 23.11.94 nr.434 jõust.12.12.94 - RT I 1994, 84, 1475)

(3) Valla või linna volikogul ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

(RK s 06.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 96, 565)

(4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

Paragrahv 66. Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll

(RK s 11.05.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 32, 235)

(1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705);
RK s 11.05.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 32, 235)

(2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

(RK s 11.05.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 32, 235)

(3) Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

Paragrahv 66¹. Teenistuslik järelevalve

(1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla või  linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse  üle teostatav kontroll.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:
1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
3) tunnistada akt kehtetuks.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad  olema motiveeritud.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(4) Valla või linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel  ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(7) Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks  valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab valla- või linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte  ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning  nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.

(RK s 30.09.1999 jõust.15.10.1999 - RT I 1999, 75, 705)

(9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

XI¹ peatükk

(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

VASTUTUS

(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

Paragrahv 66². Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine

(1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

Paragrahv 66³. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine

(1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(2) Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

Paragrahv 66⁴. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 66² ja 66³ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

(2) Käesoleva seaduse §-des 66² ja 66³ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) valla- või linnavalitsus;
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)
2) politseiasutus.
(RK s 26.11.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 62, 405)

(3) Käesoleva seaduse §-s 66² sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.
(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

Paragrahv 66⁵. Trahvide laekumine

Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 66² ja 66³ sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

(RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I 2002, 63, 387)

XII peatükk

SEADUSE RAKENDAMINE

Paragrahv 67. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamise päevast jõustuvad paragrahvid 1-5, 7, 10, 12-15, 23-26, 31, 33-37, 40-42, 50, 51, 56-58, 62-64 ja 66.  Seaduse paragrahv 55 2. lõige jõustub alates 1997.aasta 1.jaanuarist. Teised seaduse paragrahvid jõustuvad käesoleva seaduse vastuvõtmisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

(2) Kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on jäänud mõnes omavalitsusüksuses toimumata või valimistulemused välja kuulutamata, valitakse käesoleva seaduse paragrahvi 59 1. lõikes nimetatud maakonna omavalitsusüksuse esindaja maakogusse volikogu eelmise koosseisu poolt.

(RK s 08.03.94 nr. 310 jõust.29.03.94 - RT I 1994, 19, 340)

Paragrahv 68. Alevite ja vabariiklike linnade staatus

Käesoleva seaduse jõustumisega saavad alevid valla staatuse ja vabariiklikud linnad linna staatuse.

Paragrahv 69. Volikogude volituste lõppemine

Valla-, alevi-, linna- ja maavolikogude käesoleva koosseisu ja nende liikmete volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

Paragrahv 70. Maavanemate ja maavalitsuste volituste aeg

Maavolikogude käesoleva koosseisu poolt ametisse kinnitatud maavanemate, abimaavanemate ja maavalitsuse nõunike volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

Paragrahv 71. Omavalitsusüksuste põhimäärused

Omavalitsusüksuste põhimäärused tuleb kinnitada või viia kooskõlla käesoleva seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogude poolt valla- või linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates.

Paragrahv 72. (Kehtetu - RK s 06.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 96, 565)

Paragrahv 72¹. (Kehtetu - RK s 06.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 96, 565)

Paragrahv 73. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kohaliku omavalitsuse aluste seadus (ENSV Teataja 1989, 34, 517) ja Eesti Vabariigi 1991.aasta 21.augusti seadus "Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse osalise muutmise kohta" (RT 1991, 27, 324) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse vastuvõtmisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast tunnistatakse kehtetuks:
1) ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1989.aasta 6.detsembri seadlus "Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest" (ENSV Teataja 1989, 40, 614);
2) ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1990.aasta 22.jaanuari seadlus "Kohaliku omavalitsuse juhtivtöötajate staatuse kohta" (Eesti Vabariigi Teataja 1990, 14, 236);
3) ENSV Ülemnõukogu 1989.aasta 8.augusti otsus "Haldusreformi läbiviimisest Eesti NSV-s" (ENSV Teataja 1989, 26, 348);
4) EV Ülemnõukogu Presiidiumi 1991.aasta 11.juuli otsus "Omavalitsuslikku staatust taotlevate linna-, alevi- ja külanõukogude põhimääruste ning arengukavade vastuvõtmise, registreerimise ja läbivaatamise kohta" (RT 1991, 24, 289).

Paragrahv 74. Vastuolude lahendamine

Vastuolu korral käesoleva seaduse paragrahvis 67 loetletud sätete ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kohaliku omavalitsuse aluste seaduse ning teiste seaduste ja õigusaktide sätete vahel loetakse kehtivateks käesoleva seaduse sätted.

Paragrahv 75. Õigusaktide kooskõlla viimine

Vabariigi Valitsus esitab ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide kooskõlla viimiseks käesoleva seadusega.

Riigikogu esimees                                     Ü. Nugis