Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Tõlked vene keelde
Seaduste lühendid JM lehel
Tõlgitud aktide nimekiri
Unustasid parooli?


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2009/2010. õppeaastal
Haridus- ja teadusministri 25.03.2009 määrus number 34
jõustumiskuupäev 01.09.2009

redaktsioon 01.09.2009

AVALDATUD :

RTL  2009, 32, 412



Riikliku järelevalve prioriteedid, temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2009/2010. õppeaastal


Haridus- ja teadusministri 25. märtsi 2009. a määrus nr 34



Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 48 lõike 2, «Kutseõppeasutuse seaduse» § 34 lõike 2 ning «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 28 lõike 2 alusel.



1. peatükk


ÜLDSÄTTED



§ 1. Reguleerimisala


Määrusega kehtestatakse õppeasutuste riikliku järelevalve prioriteedid ning temaatilise riikliku järelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise kord 2009/2010. õppeaastal.


§ 2. Järelevalve teostajad


Temaatilist riiklikku järelevalvet (edaspidi järelevalve) koolieelsete lasteasutuste (edaspidi lasteasutuste) ning üld- ja kutsehariduskoolide (edaspidi koos nimetatud õppeasutus) õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab õppeasutuse asukohajärgne maavanem.


§ 3. Järelevalve prioriteedid


Järelevalve prioriteedid 2009/2010. õppeaastal on toodud lisas 1.



2. peatükk


JÄRELEVALVE LÄBIVIIMINE



§ 4. Järelevalve läbiviimise aeg, läbiviijad, õppeasutuste valim ning järelevalve kestus õppeasutuses


(1) Järelevalve läbiviimise aja ning järelevalvet läbiviivad ametnikud ja kaasatavad eksperdid määrab maavanem.


(2) Järelevalve läbiviijad ning järelevalve läbiviimisele kaasatud eksperdid peavad vastama haridus- ja teadusministri määrusega järelevalve läbiviijatele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.


(3) Õppeasutused, kus 2009/2010. õppeaastal temaatilist riiklikku järelevalvet teostatakse, on loetletud lisas 2.


(4) Järelevalve kestab õppeasutuses kohapeal kuni viis tööpäeva.


(5) Õppe- ja kasvatustegevuse vaatlemine järelevalve käigus toimub õppeasutuse juhi või tema poolt määratud isiku juuresolekul.


§ 5. Õppeasutuse teavitamine järelevalvest


Järelevalve läbiviimise ajast teavitab järelevalve teostaja õppeasutust, tema pidajat, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning riigi- ja eraõppeasutuste puhul õppeasutuse asukohajärgset omavalitsust 15. septembriks 2009.


§ 6. Järelevalve läbiviimiseks kasutatav metoodika


Järelevalve läbiviimisel kasutatakse järgmisi meetodeid:
1) statistilise ja finantsaruandluse, õpitulemuste ning muu kogutud informatsiooni analüüsimine, sh Eesti Hariduse Infosüsteemis kajastuvate andmete analüüsimine ja kontrollimine;
2) õppeasutuse dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisu analüüsimine;
3) vestlused õppeasutuse töötajate, hoolekogu (nõukogu) liikmete, lastevanemate, õpilaste (laste) ning õppeasutuse pidaja, riigi- ja eraõppeasutuste puhul õppeasutuse asukohajärgse omavalitsuse esindajaga;
4) tutvumine õppeasutuse õpi- ja kasvukeskkonnaga, sh õppe- ja kasvatustegevustega.



3. peatükk


JÄRELEVALVE TULEMUSTE ESITAMINE



§ 7. Järelevalve tulemuste vormistamine


(1) Järelevalve tulemused vormistatakse eraldi õiendiga iga õppeasutuse kohta.


(2) Õiendis esitatavad andmed on toodud lisades 3–6.


(3) Kõik õiendis kajastuvad andmed peavad olema õppeasutuses kohapeal kontrollitud.


§ 8. Õiendi projekti edastamine õppeasutusele


(1) Maavanem edastab õppeasutusele õiendi projekti 10 tööpäeva jooksul õppeasutuses järelevalve lõpetamise päevast arvates.


(2) Õppeasutus võib 3 tööpäeva jooksul teha ettepanekuid õiendi täpsustamiseks.


§ 9. Õiendi allkirjastamine, kinnitamine ja edastamine


(1) Õiendile kirjutavad alla kõik järelevalve läbiviimises osalenud ametnikud.


(2) Õiendi kinnitab maavanem.


(3) Maavanem edastab õiendi ametlikult kinnitatud ärakirja elektrooniliselt digiallkirjastatult või postiga õppeasutusele, õppeasutuse pidajale, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning riigi- ja eraõppeasutuste puhul õppeasutuse asukohajärgsele omavalitsusele 20 tööpäeva jooksul õppeasutuses järelevalve lõpetamise päevast arvates.


§ 10. Koondkokkuvõte


(1) Iga õppeaasta 15. juuniks esitab maavanem Haridus- ja Teadusministeeriumile posti teel ning elektrooniliselt eraldi koondkokkuvõtted lasteasutuste, üldhariduse omandamist võimaldavate koolide (edaspidi üldhariduskoolide) ning kutseõppeasutuste kohta, kus on analüüsitud temaatilise riikliku järelevalve tulemusi maakonna lõikes.


(2) Koondkokkuvõttes esitatakse olukorra kirjeldus, analüüs ja koondtabelid lisades 3–5 toodud andmetest lähtudes. Lasteasutuste kohta koostatavas koondkokkuvõttes esitatavad andmed on toodud lisas 3, üldhariduskoolide kohta on toodud lisas 4 ning kutseõppeasutuste kohta on toodud lisas 5.


§ 11. Ettekirjutuste täitmisest teavitamine


Ettekirjutuse adressaat esitab õiendis ettenähtud tähtaja jooksul Haridus- ja Teadusministeeriumile ning maavanemale kirjaliku aruande ettekirjutuste täitmisest.



4. peatükk


RAKENDUSSÄTTED



§ 12. Määruse jõustumine


Määrus jõustub 1. septembril 2009. a.



Minister Tõnis LUKAS

Kantsler Janar HOLM



Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 27.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01879.



 

L i s a  1

 

KINNITATUD
haridus- ja teadusministri
25. märtsi 2009. a
määrusega nr 34


Riikliku järelevalve prioriteedid 2009/2010. õppeaastal



Temaatilist riiklikku järelevalvet viiakse 2009/2010. õppeaastal läbi järgmistel teemadel:
1) alusharidus: pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine;
2) üldharidus: õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjusus;
3) kutseharidus: praktikakorraldus ning õpilaste hindamine.



 

L i s a  2

 

KINNITATUD
haridus- ja teadusministri
25. märtsi 2009. a
määrusega nr 34


Õppeasutused, kus teostatakse 2009/2010. õppeaastal temaatilist riiklikku järelevalvet



Maakond

Lasteasutus

Üldhariduskool

Kutseõppeasutus

Harjumaa

 

 

Ardu Kool

Ardu Kool

Eesti Esimene Erakosmeetikakool

Alavere Lasteaed Mõmmila

Karjamaa Gümnaasium

Tallinna Tööstushariduskeskus

Harku Lasteaed

Kehra Gümnaasium

Tallinna Kopli Ametikool

Lasteaed Lepatriinu (Anija vald)

Liivalaia Gümnaasium

 

Lasteaed Midrimaa (Saue linn)

Loksa Vene Gümnaasium

 

Lasteaed Mudila (Tallinn)

Merivälja Kool

 

Lastesõim Planeedi Mudila

Pikavere Põhikool

 

Lastesõim Päkapikk

Ruila Põhikool

 

Lastesõim Pöialpoiss

Tallinna 32. Keskkool

 

Pangapealse Lasteaed

Tallinna Laagna Gümnaasium

 

Saku Lasteaed Päikesekild

Tallinna Läänemere Gümnaasium

 

Saku Lasteaed Terake

Tallinna Mustamäe Gümnaasium

 

Tallinna Lasteaed Sipsik

Tallinna Sikupilli Keskkool

 

Tallinna Lasteaed Südameke

Tallinna Tehnikagümnaasium

 

Tallinna Lehola Lasteaed

 

 

Tallinna Liivamäe Lasteaed

 

 

Hiiumaa

Käina Lastead

Käina Gümnaasium

 

Ida-Virumaa

Lasteaed Lepatriinu (Kohtla-Järve)

Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium

Juuksurite Erakool Maridel

Lasteaed Muinasjutt (Kohtla-Järve)

Kohtla-Järve Slaavi Gümnaasium

 

Lasteaed Väikemees (Kohtla-Järve)

Kohtla-Järve Ühisgümnaasium

 

Sillamäe Lasteaed Helepunased Purjed

Narva Soldino Gümnaasium

 

Sillamäe Lasteaed Jaaniussike

Sillamäe Eesti Põhikool

 

Sillamäe Lasteaed Päikseke

 

 

Jõgevamaa

Jõgeva Lasteaed Karikakar

Mustvee Vene Gümnaasium

 

Põltsamaa Lasteaed Tõruke

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium

 

 

Sadala Põhikool

 

Järvamaa

Lokuta Lasteaed

Paide Ühisgümnaasium

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Türi-Alliku Lasteaed

Väätsa Põhikool

 

Läänemaa

Lasteaed Tareke (Haapsalu linn)

Nõva Kool

 

Lasteaed Vikerkaar (Haapsalu linn)

Taebla Gümnaasium

 

Taebla Lasteaed

Virtsu Põhikool

 

Lääne-Virumaa

Lasteaed Vikerkaar (Tapa vald)

Rakvere Gümnaasium

 

Pajusti Lasteaed Tõrutõnn

Rakvere Reaalgümnaasium

 

Tamsalu Lasteaed Krõll

Rakvere Vene Gümnaasium

 

Vinni Lasteaed Tõruke

Võsu Põhikool

 

Pärnumaa

Pärnu Lasteaed Pillerpall

Are Põhikool

 

Pärnu Raeküla Lasteaed

Pärnu Ühisgümnaasium

 

Tahkuranna Lasteaed-Algkool

Tahkuranna Lasteaed-Algkool

 

Tali Lasteaed

Tõstamaa Keskkool

 

Tõstamaa Lasteaed

Viira Kool

 

Põlvamaa

Mikitamäe Kool

Ruusa Põhikool

 

Põlva Lasteaed Mesimumm

Mikitamäe Kool

 

Raplamaa

Kodila Põhikool

Kodila Põhikool

 

Kaiu Lasteaed Triinutare

Haimre Põhikool

 

Märjamaa Lasteaed Midrimaa

Kehtna Põhikool

 

Saaremaa

Kaarma Kool

Kaarma Kool

 

Kihelkonna Kool

Kihelkonna Kool

 

Tartumaa

Tartu Lasteaed Hellik

Laeva Põhikool

Iluravi Rahvusvaheline Erakool

Tartu Lasteaed Kivike

Lähte Ühisgümnaasium

 

 Tartu Maarjamõisa Lasteaed

Puhja Gümnaasium

 

Tartu Lastesõim Mesipuu

Tartu Annelinna Gümnaasium

 

Vara Lasteaed Õnnetriinu

Tartu Mart Reiniku Gümnaasium

 

 

Ülenurme Gümnaasium

 

Valgamaa

Sangaste Lasteaed

Hummuli Põhikool

Valgamaa Kutseõppekeskus

Tsirguliina Lasteaed Õnnelind

Valga Vene Gümnaasium

 

Viljandimaa

Kõidama Lasteaed Traksik

Kolga-Jaani Põhikool

 

Lasteaed Mängupesa (Viljandi linn)

Mõisaküla Kool

 

Lasteaed Sipsik (Suure-Jaani vald)

Olustvere Põhikool

 

Päri Lasteaed

Viljandi Paalalinna Gümnaasium

 

Vana-Võidu Lasteaed

Viljandi Valuoja Põhikool

 

Viljandi Vaba Waldorflasteaed

Võhma Gümnaasium

 

Võrumaa

Rõuge Lasteaed

Parksepa Keskkool

 

Võru Lasteaed Okasroosike

Võru I Põhikool

 



 

L i s a  3

 

KINNITATUD
haridus- ja teadusministri
25. märtsi 2009. a
määrusega nr 34


Lasteasutuste kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed



Pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimise korraldus ja täienduskoolituse võimaldamine


1. Pedagoogide kvalifikatsioon (tabelid 1–4 ja kirjeldus ning analüüs)


1.1. Pedagoogide kvalifikatsioon.


1.2. Lasteasutuse juhtide haridustase.


1.3. Õpetajate kvalifikatsioon.


Tabel 1. Juhataja ja juhataja asetäitja õppe- ning kasvatustöö alal (edaspidi juhtide) kvalifikatsioon seisuga 01.09.2009


Juhtide arv

Juhtide arv, kelle kvalifikatsioon
vastab nõuetele

Juhtide arv, kelle kvalifikatsioon
ei vasta nõuetele

Selgitus

Dok

EHIS

Dok

EHIS

Dok

EHIS

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 2. Lasteasutuse juhtide haridustase


Juhtide arv

Juhtide arv, kellel on
magistrikraad või sellele
vastav haridustase

Juhtide arv, kellel on
bakalaureuse-
kraad

Juhtide arv, kellel on
rakendus-
kõrgharidus

Juhtide arv, kellel on
muu haridustase

Juhtide arv, kes on asunud
omandama magistri- või
bakalaureuse tasemele
vastavat haridust

Dok

EHIS

Dok

EHIS

Dok

EHIS

Dok

EHIS

Dok

EHIS

Dok

EHIS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 3. Õpetajate kvalifikatsioon


Õpetajate arv

Õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon
vastab nõuetele

Õpetajate arv, kelle kvalifikatsioon
ei vasta nõuetele

Selgitus

Dok

EHIS

Dok

EHIS

Dok

EHIS

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 4. Pedagoogide kvalifikatsiooni vastavus nõuetele (tabelite 1 ja 3 koond)


Pedagoogide kvalifikatsiooni vastavus nõuetele

Pedagoogide arv

Pedagoogide arv, kelle kvalifikatsioon vastab nõuetele

 

Pedagoogide arv, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele

 

Kokku

 


2. Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine ja hindamine 2008/2009. õa-l (tabel 5 ja kirjeldus ning analüüs)


2.1. Pedagoogide täienduskoolituse võimaldamisel on lähtutud lasteasutuse arengukavas määratletud põhisuundadest ja -valdkondadest ning tegevuskavast.


2.2. Pedagoogide täienduskoolitus on kavandatud lasteasutuse aasta tegevuskavas.


2.3. Lasteasutuses on analüüsitud pedagoogide täienduskoolituse tulemuslikkust.


2.4. Pedagoogide täienduskoolituse kavandamisel on lähtutud lasteasutuse sisehindamise tulemustest.


Tabel 5. Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine ja hindamine


Pedagoogide täienduskoolituse kavandamine ja hindamine

Selgitus

Pedagoogide täienduskoolituse võimaldamisel on lähtutud lasteasutuse arengukavas määratletud põhisuundadest ja -valdkondadest ning tegevuskavast

 

Pedagoogide täienduskoolitus on kavandatud lasteasutuse aasta tegevuskavas

 

Lasteasutuses on analüüsitud pedagoogide täienduskoolituse tulemuslikkust

 

Pedagoogide täienduskoolituse kavandamisel on lähtutud lasteasutuse sisehindamise tulemustest

 


3. Pedagoogide osalemine täienduskoolituses 2008/2009. õa-l (tabel 6 ja kirjeldus ning analüüs)


3.1. Pedagoogide osalemine pika- ja lühiajalistel koolitustel.


3.2. Pedagoogide iseseisev enesetäiendamine, mis on tõendatud lasteasutuse juhi poolt.


3.3. Täienduskoolituse tundide arv pedagoogi kohta.


3.4. Täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust.


Tabel 6. Pedagoogide osalemine täienduskoolituses


Pedagoogide osalemine täienduskoolituses

Koolitustundide arv

Koolituses osalenud
pedagoogide arv

Selgitus

Dok

EHIS

Dok

EHIS

Pikaajalised koolitused (160 ja enam tundi)

 

 

 

 

 

Lühiajalised koolitused (alla 160 tunni)

 

 

 

 

 

Iseseisev enesetäiendamine, mis on tõendatud
lasteasutuse juhi poolt

 

 

 

 

 


Pedagoogide osalemine täienduskoolituses

Näitaja

Selgitus

Täienduskoolituse tundide arv pedagoogi kohta

 

 

Täienduskoolituses osalenud pedagoogide protsent pedagoogide üldarvust

 

 


4. Täienduskoolituse finantseerimine 2008/2009. õa-l (tabel 7 ja kirjeldus ning analüüs)


4.1. Pedagoogide täienduskoolituskulu.


4.2. Täienduskoolituse rahastamise allikad ja nende osakaal.


4.3. Täienduskoolituskulu pedagoogi kohta.


Tabel 7. Täienduskoolituse finantseerimine


Täienduskoolituse finantseerimine

Summa

Protsent pedagoogide
täienduskoolituskulust

Selgitus

Pedagoogide täienduskoolituskulu kokku

 

 

 

Omavalitsuse (sh riigi) poolt rahastatud pedagoogide
täienduskoolituskulu

 

 

 

Lasteasutuse omafinantseeritud täienduskoolituskulu

 

 

 

Projektidest ja muudest allikatest finantseeritud
täienduskoolituskulu

 

 

 

Täienduskoolituskulu pedagoogi kohta 2008/2009. õa-l

 

 

 


5. Õpetajate atesteerimine (tabelid 8–9 ja kirjeldus ning analüüs)


5.1. Õpetajatele omistatud ametijärgud.


5.2. Õpetajate atesteerimise korraldamisel on lähtutud pedagoogide atesteerimise tingimustest ja korrast.


5.3. Lasteasutuses on hinnatud õpetajate töö tulemuslikkust.


5.4. Lasteasutuses on rakendunud mentorsüsteem noorempedagoogide toetamiseks.


5.5. Lasteasutuse õpetajad on osalenud piirkonna ainesektsioonide töös.


5.6. Õpetajate atesteerimisel on toetatud nende arengut.


Tabel 8. Õpetajatele omistatud ametijärgud seisuga 01.09.2009


Pedagoog-metoodiku
ametijärguga
õpetajate arv

Vanempedagoogi
ametijärguga
õpetajate arv

Pedagoogi
ametijärguga
õpetajate arv

Noorempedagoogi
ametijärguga
õpetajate arv

Ametijärguta
õpetajate arv

Õpetajate arv
kokku

Dok

EHIS

Dok

EHIS

Dok

EHIS

Dok

EHIS

Dok

EHIS

Dok

EHIS

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 9. Õpetajate atesteerimine


Õpetajate atesteerimine

Selgitus

Õpetajate atesteerimise korraldamisel on lähtutud pedagoogide atesteerimise tingimustest ja korrast

 

Lasteasutuses on hinnatud õpetajate töö tulemuslikkust

 

Lasteasutuses on rakendunud mentorsüsteem noorempedagoogide toetamiseks

 

Lasteasutuse õpetajad on osalenud piirkonna ainesektsioonide töös

 

Õpetajate atesteerimisel on toetatud nende arengut

 



 

L i s a  4

 

KINNITATUD
haridus- ja teadusministri
25. märtsi 2009. a
määrusega nr 34


Üldhariduskoolide kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed



Õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjusus


1. Koolis õpilaste nõustamiseks ja õpiabi osutamiseks rakendatavad tugisüsteemid (kirjeldus)


2. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I–IX klassi õpilased 2005/2006.–2008/2009. õppeaastal (tabel 1 ja analüüs)


3. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I–IX klassi õpilaste õpitulemused ja nende toetamiseks rakendatud tugimeetmed 2008/2009. õppeaastal (punktidest 3.1–3.10 lähtuv ja tabelite 2–10 andmetel põhinev analüüs)


3.1. 2007/2008. õa lõpus kõik klassikursust kordama jäetud õpilased (grupp A tabel 2).


3.2. 2007/2008. õa lõpus kõik mitterahuldavate hinnetega järgmisse klassi üleviidud õpilased (grupp B tabel 2).


3.3. Õpilased, kelle 2008/2009. õa I õppeveerandi õppeainete veerandihinneteks olid «puudulik» või «nõrk», kellele oli antud samaväärne sõnaline hinnang või jäetud hindamata (edaspidi mitterahuldavad veerandihinded) (grupp C tabel 2).


3.4. Kooli õppekeelest erineva koduse keelega õpilaste toimetulek koolis grupiti (tabel 2).


3.5. Õpilase koolist lahkumine õppeaasta jooksul ja selle põhjus grupiti (tabel 2).


3.6. Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused grupiti (tabel 3).


3.7. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused õppeveerandite lõikes aineti ja grupiti (tabelid 4–7).


3.8. Õpilaste õpitulemused õppeaasta lõpus aineti ja grupiti (tabel 8).


3.9. Õpilastele õppeaasta jooksul rakendatud tugimeetmed ja nende mõjusus grupiti (tabel 9).


3.10. Õpilaste õppeaasta tulemuste alusel õppenõukogu poolt üleviimise kohta tehtud otsus (tabel 10).


4. Õpilaste õpitulemused ja nende toetamiseks rakendatud meetmed 2009/2010. õppeaasta l õppeveerandil (punktidest 4.1–4.3 lähtuv ja tabelite 11–13 andmetel põhinev analüüs)


4.1. Kõikide tabelitesse 2–10 kantud õpilaste 2009/2010. õa I õppeveerandi õpitulemused aineti ja grupiti (tabel 11).


4.2. Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused grupiti (tabel 12).


4.3. Õpilastele 2009/2010. õa I õppeveerandil rakendatud tugimeetmed grupiti (tabel 13).


Tabel 1. Mitterahuldavate veerandi- ja aastahinnetega I–IX klassi õpilaste arv koolis


Klass

I veerand

II veerand

III veerand

IV veerand

Õppeaasta

Õa

05/06

06/07

07/08

08/09

05/06

06/07

07/08

08/09

05/06

06/07

07/08

08/09

05/06

06/07

07/08

08/09

05/06

06/07

07/08

08/09

I

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

II

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

III

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

I kooliaste kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IV

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

V

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

II kooliaste kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VII

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VIII

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IX

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

III kooliaste kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

I–IX kl õpilaste üldarv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

% I–IX kl õpilaste üldarvust

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 2. Andmed õpilaste kohta seisuga 10.09.2008


Grupp

Õpilase
jrk nr1

P

T

Klass

Kodune
keel

Lahkus koolist

Koolist lahkumise põhjus

2008/2009
õppeperioodi
jooksul

Peale
õppeperioodi
lõppu

Teise
kooli

Kooli-
kohustusliku
ea ületamine

Põhikooli
lõpetamine

A – 2007/2008. õa klassikursust
kordama jäetud õpilased

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku (õpilaste arv)

×

 

 

×

 

 

 

 

 

 

B – 2007/2008. õa mitterahuldavate
hinnetegaüle viidud õpilased

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku (õpilaste arv)

×

 

 

×

 

 

 

 

 

 

C – 2008/2009. õa I õppeveerandil
mitterahuldavate veerandihinnetega õpilased

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku (õpilaste arv)

×

 

 

×

 

 

 

 

 

 


1 – järjekorranumbrite arv võrdub õpilaste arvuga grupis


Tabel 3. Õpiraskuste tekkimise peamised põhjused ja ennetavad tegevused


Grupp

Jrk
nr

Koolikohustuse mittetäitmine2

Puudumine
haiguse tõttu

Spetsiifilised püsivad õpiraskused3

Käitumis­
raskused4

Sotsiaalsed
probleemid5

Muu6

Eelmisel õppeaastal
rakendatud tugimeetmed

A

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

×

B

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

×

C

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

×


2 – koolikohustuse mittetäitjaks loetakse õpilane, kes on õppetöölt põhjendamata puudunud enam kui 20% tundidest ühe õppeaasta jooksul.


3 – spetsiifilised püsivad õpiraskused avalduvad suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas; samuti õpilased, kes vajaksid õpetamist lihtsustatud õppekava järgi, kuid kellele seda ei rakendata.


4 – käitumisraskused on õpilase sedavõrd erinev koolikäitumine, et see avaldab negatiivset mõju õpiedukusele, sh nii ainealastele, sotsiaalsetele kui ka õpilase eriomastele oskustele.


5 – sotsiaalsed probleemid ei tulene õpilasest, need on tingitud perede majanduslikest ja sotsiaalsetest toimetulekuraskustest või muudest väliskeskkonna mõjudest.


6 – muu all kajastatakse mitmetel erinevatel põhjustel tekkinud ajutisi õpiraskusi.


Tabel 4. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa I õppeveerandil


Grupp

Jrk
nr

Eesti keel/
vene keel ja
kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Mate-
maatika

Loodus­
õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese-
õpetus

Ühiskonna-
õpetus

Muusika

Kunst

Töö-
õpetus

Kehaline
kasvatus

Valikaine

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


7 – eesti keelt teise keelena õpivad õpilased eesti, vene või muu õppekeelega koolis. Eesti õppekeelega koolis võivad õppida eesti keelt teise keelena õppekeelest erineva koduse keelega õpilased, vene või muu õppekeelega koolis on eesti keele teise keelena õppimine kõigile kohustuslik.


Tabel 5. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa II õppeveerandil

Grupp

Jrk
nr

Eesti keel/
vene keel ja
kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Matemaatika

Loodus­
õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese-
õpetus

Ühiskonna-
õpetus

Muusika

Kunst

Töö-
õpetus

Kehaline
kasvatus

Valikaine

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 6. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa III õppeveerandil


Grupp

Jrk
nr

Eesti keel/
vene keel ja
kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Matemaatika

Loodus­
õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese-
õpetus

Ühiskonna-
õpetus

Muusika

Kunst

Töö-
õpetus

Kehaline
kasvatus

Valikaine

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 7. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa IV õppeveerandil


Grupp

Jrk
nr

Eesti keel/
vene keel ja
kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Matemaatika

Loodus­
õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese-
õpetus

Ühiskonna-
õpetus

Muusika

Kunst

Töö-
õpetus

Kehaline
kasvatus

Valikaine

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 8. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2008/2009. õa õppeaasta lõpus


Grupp

Jrk
nr

Eesti keel/
vene keel ja
kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Matemaatika

Loodus­
õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese-
õpetus

Ühiskonna-
õpetus

Muusika

Kunst

Töö-
õpetus

Kehaline
kasvatus

Valikaine

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 9. Õpilastele 2008/2009. õa jooksul rakendatud tugimeetmed ja nende mõjusus


Grupp

Jrk
nr

Parandusõpe

Koduõpe
tervislikel põhjustel

Individuaalne
õppekava

Tasandusklass

Logopeediline abi

Psühholoogi
konsultatsioon

Õppeveerand

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Sotsiaal-
pedagoog/
sotsiaaltöötaja

Kasvatus-
raskustega
õpilaste klass

Pikapäevarühm

Õpilaskodu

Muu8

Pidaja
kaasamine

Meetmete mõjusus

Koolipoolne põhjendus,
kui meetmeid ei rakendatud

Positiivne

Positiivne trend

Mõjuta

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

I

II

III

IV

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


8 – abiõpetaja, aineõpetaja õpiabi, lisatunnid, rühmaõpe, suunamine eriarsti või muu spetsialisti konsultatsioonile väljaspool kooli, koostöö lapsevanemaga jm


Tabel 10. Õpilase 2008/2009. õa tulemuste alusel õppenõukogu poolt tehtud otsus


Grupp

Jrk
nr

Õppeperioodi lõpus tehtud otsus

Täiendava õppetöö tulemuslikkus

Õppeaasta lõpus tehtud otsus

Viiakse üle
järgmisse
klassi

Jäetakse
täiendavale
õppetööle

Jäetakse
kordama

Tulemuslik

Viiakse üle
mitterahuldavate
hinnetega

Viiakse üle
järgmisse kl/
lõpetas põhikooli

Jäetakse
kordama

A

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

B

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

C

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 11. Õpilaste mitterahuldavad õpitulemused 2009/2010. õa I õppeveerandil


Grupp

Jrk
nr

Eesti keel/
vene keel ja
kirjandus

Eesti keel teise keelena7

A-võõrkeel

B-võõrkeel

Matemaatika

Loodus­
õpetus

Geograafia

Bioloogia

Keemia

Füüsika

Ajalugu

Inimese-
õpetus

Ühiskonna-
õpetus

Muusika

Kunst

Töö-
õpetus

Kehaline
kasvatus

Valikaine

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 12. Õpiraskuste tekkimise põhjused ja ennetavad tegevused


Grupp

Jrk
nr

Koolikohustuse
mittetäitmine2

Puudumine
haiguse tõttu

Spetsiifilised
püsivad
õpiraskused3

Käitumis­
raskused4

Sotsiaalsed
probleemid5

Muu6

A

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

B

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

C

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 


Tabel 13. Õpilastele 2009/2010. õa I õppeveerandil rakendatud tugimeetmed


Grupp

Jrk
nr

Parandus­
õpe

Koduõpe tervislikel põhjustel

Individuaalne õppekava

Logo-
peediline abi

Tasandus-
klass

Kasvatus-
raskustega õpilaste klass

Psühholoogi konsultatsioon

Sotsiaal-
pedagoog/
sotsiaaltöötaja

 Õpilas-
kodu

Pika-
päeva-
rühm

Muu8

Pidaja kaasamine

Koolipoolne põhjendus, kui tugimeetmeid ei rakendatud

A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

×

B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

×

C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

×

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

×



 

L i s a  5

 

KINNITATUD
haridus- ja teadusministri
25. märtsi 2009. a
määrusega nr 34


Kutseõppeasutuste kohta koostatavas õiendis ja koondkokkuvõttes esitatavad andmed



Praktikakorraldus ja õpilaste hindamine


1. Praktikakorraldus


1.1. Praktikakohtadega kindlustatus (tabel 1 ja kirjeldus ning analüüs).


Punktides 1.1–1.3 moodustatakse valim II kursuse kolme erineva eriala õpperühmast ajavahemikul 01.01.2009–31.08.2009


1.2. Praktika maht, eesmärgid ja ülesanded ning praktika vastavus seatud eesmärkidele (tabel 2 ja kirjeldus ning analüüs).


1.3. Praktika juhendamine ja praktika juhendajate koolitus (tabelid 3–4 ja kirjeldus ning analüüs).


1.4. Kooli nõukogu osalus praktikakorralduses 2008/2009. õppeaastal (kirjeldus ning analüüs).


1.5. Kooli koostöö ettevõtetega praktikakorralduse parendamiseks 2008/2009. õppeaastal (kirjeldus ning analüüs).


2. Õpilaste hindamine


2.1. Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid ning järgmisele kursusele üleviimise tingimuste sätestatus õppekorralduseeskirjas (kirjeldus ning analüüs).


2.2. Hindamise põhimõtted õppekavas (tabel 5 ja kirjeldus ning analüüs).


Punktides 2.2–2.4 moodustatakse valim II kursuse kolme erineva eriala õpperühmast ajavahemikul 01.01.2009–31.08.2009


2.3. Sissekanded õppetöö päevikutes (tabel 6 ja kirjeldus ning analüüs).


2.4. Õppeedukus ning meetmed õppevõlgnevuste vähendamiseks (tabel 7 ja kirjeldus ning analüüs).


Tabel 1. Praktikakohad


Õppekava
nimetus

Õppekava kood

Õpperühma tähis

Õpilaste arv õpperühmas

Kooli ja ettevõtte vaheliste koostöölepingutega tagatud praktikakohtade arv

Kooli poolt tagatud praktikakohtade nimekirja olemasolu (jah/ei)

Praktikalepingute arv (kool-ettevõte-õpilane)

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 2. Praktika maht, eesmärgid ja ülesanded


Õppekava nimetus

Õppekava kood

Õpperühma tähis

Õpilaste arv õpperühmas

Õpilaste arv, kelle läbitud praktika maht ei vastanud õppekavas sätestatule

Praktika eesmärkide ja ülesannete olemasolu praktikalepingutes (jah/ei)

Õpilaste arv, kelle praktikaaruannetest ei selgu praktika eesmärkide ja ülesannete täitmine

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 3. Praktika juhendamine kooli poolt


Õppekava nimetus

Õppekava kood

Õpperühma tähis

Õpilaste arv õpperühmas

Praktikalepingute arv, kus on määratletud koolipoolne juhendaja

Õpilaste arv, kelle osas koolipoolne juhendaja on kontakteerunud praktikaettevõttega

Õpilaste arv, kellega koolipoolne juhendaja on kontakteerunud praktika ajal

Kooli algatusel praktikalepingute lõpetamiste arv

Õpilaste arv, kelle praktika on koolis hinnatud

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 4. Praktika juhendamine ettevõttes


Õppekava
nimetus

Õppekava
kood

Õpperühma
tähis

Õpilaste arv
õpperühmas

Õpilaste arv,
kellele pole
määratud
ettevõttepoolset
juhendajat

Ettevõtte poolt
algatatud
praktikalepingute
lõpetamiste arv

Õpilaste arv,
kellele ettevõtte-
poolne juhendaja ei ole andnud
kirjalikku hinnangut

Ettevõttepoolsete
juhendajate arv,
keda on kooli
praktikakorraldusest
informeeritud või
juhendatud

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 5. Hindamise nõuete kajastatus ja vastavus õigusaktidele


Õppekava nimetus

Hindamise üldised
nõuded õppekavas
(jah/ei)

Moodulite hindamise
sätestatus õppekavas
(jah/ei)

Õppekava hindamise
nõuete vastavus
õigusaktidele (jah/ei)

 

 

 

 


Tabel 6. Õppetöö päevikute täitmine


Õpperühma tähis

Paberkandjal/
elektrooniline
õppetöö päevik

Sissekannete
vastavus õppetöö
päeviku täitmise
nõuetele (jah/ei)

Eksimused
õppetöö päeviku
täitmisel

 

 

 

 


Tabel 7. Õppeedukus ning meetmed õppevõlgnevuste vähendamiseks


Õppe-
rühma
tähis

Õpilase
kood1

Mitte-
rahuldavate
kokkuvõtvate
hinnete arv

Mitterahuldavate
kokkuvõtvate
hinnete arv
erialaainetes

Mitterahuldavate
kokkuvõtvate
hinnete arv
üldharidusainetes

Puudutud
tundide arv

Kooli poolt
rakendatud meetmed
õpilastele tugiteenuste osutamiseks

Mitterahuldavate
hinnete arv
seisuga 01.10.2009

 

 

 

 

 

 

 

 


1 Õpilase kood moodustub õpilase järjekorranumbrist



 

L i s a  6

 

KINNITATUD
haridus- ja teadusministri
25. märtsi 2009. a
määrusega nr 34


Õiendis esitatavad andmed



I. Sissejuhatav osa


1. Järelevalve läbiviimise koht ja alus (õppeasutuse nimetus, maavanema korralduse väljaandmise number ja kuupäev).


2. Järelevalve läbiviimise eesmärk, aeg ja läbiviija(d).


3. Järelevalve läbiviimisel kasutatud metoodika.


4. Lühiülevaade õppeasutusest:
4.1. õppeasutuse omandivorm ja aadress;
4.2. õppeasutuse liik;
4.3. õppeasutuse pidaja;
4.4. õppekeel;
4.5. õpilaste (laste) üldarv;
4.6. pedagoogide üldarv.


II. Olukorra kirjeldus ja analüüs lähtudes määruse lisades 3, 4 ja 5 esitatud andmetest.


III. Temaatilise riikliku järelevalve prioriteedist lähtuv kokkuvõte.


IV. Ettepanekud.


V. Ettekirjutused.


VI. Riikliku järelevalve läbiviimises osalenud ametnike allkiri, nimi ja ametikoht.