AVALDATUD :

RT I  1996, 42, 811;

RT I  1998, 96, 1515

REDAKTSIOON :

RK s 27.01.2010 jõust. 08.03.2010

RT I 2010, 9, 41

RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010

RT I 2009, 54, 363

RK s 29.01.2009 jõust. 01.01.2010

RT I 2009, 13, 78

RK s 21.10.2009 jõust. 15.11.2009

RT I 2009, 51, 349

RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009

RT I 2009, 13, 78

RK s 10.12.2008 jõust.01.01.2009

RT I  2008, 59, 330

RK s 04.06.2008 jõust.10.07.2008

RT I  2008, 27, 177

RK s 06.12.2006 jõust.01.01.2007

RT I  2006, 61, 456

RK s 23.11.2006 jõust.01.01.2007

RT I  2006, 55, 412

RK s 12.10.2005 jõust.01.01.2006

RT I  2005, 57, 450

RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006

RT I  2005, 39, 308

RK s 22.02.2005 jõust.01.01.2006

RT I  2005, 15, 85

RK s 16.12.2004 jõust.07.01.2005

RT I  2004, 89, 613

RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004

RT I  2003, 88, 591

RK s 05.06.2002 jõust.01.07.2002

RT I  2002, 53, 336

RK s 14.11.2001 jõust.01.02.2002

RT I  2001, 93, 565

RK s 06.06.2001 jõust.07.07.2001

RT I  2001, 56, 336

RK s 15.11.2000 jõust.29.11.2000

RT I  2000, 88, 576

RK s 20.06.2000 jõust.12.07.2000

RT I  2000, 55, 365

RK s 20.01.1999 jõust.01.01.2000

RT I  1999, 10, 155

RK s 18.08.1999 jõust.05.09.1999

RT I  1999, 67, 658

RK s 17.02.99 jõust.19.03.99

RT I  1999, 23, 355

RK s 17.06.98 jõust.10.07.98

RT I  1998, 59, 941

RK s 25.03.98 jõust.01.05.98

RT I  1998, 36/37, 552

MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUS

Vastu võetud 6. juunil 1996. a.

1. peatükk. ÜLDSÄTTED

§ 1. Mõiste

(1) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse  kaudu tulu saamine.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(2) Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

(3) Seaduses võib sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta.

(4) Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole lubatud.

§ 2. Õigusvõime

(1) Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist.

(2) Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse, ei ole juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt.

§ 3. Asukoht

Mittetulundusühingu asukohaks on koht, kus asub mittetulundusühingu juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 4. Nimi

(1) Mittetulundusühingu nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.

(RK s 14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I  2001, 93, 565;
RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

(2) Mittetulundusühingu nimi ei või olla eksitav mittetulundusühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas.

(3) (Kehtetu - RK s 05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I  2002, 53, 336)

(4) Mittetulundusühingul võib olla ainult üks nimi.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(5) Mittetulundusühingu nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(6) Mittetulundusühingu nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(7) Mittetulundusühingu nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(8) Mittetulundusühingu dokumentidel peab olema näidatud mittetulundusühingu nimi, asukoht ja registrikood.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

2. peatükk. ASUTAMINE

§ 5. Asutajad

Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud.

§ 6. Asutamisleping

(1) Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.

(2) Asutamislepingus tuleb märkida:
1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate  isiku- või registrikoodid;

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes.

4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(4) Asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle on selleks antud volikiri. Põhikirja muutmine pärast mittetulundusühingu registrisse kandmist toimub käesoleva seaduse paragrahvis 23 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

§ 7. Põhikiri

(1) Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
1) mittetulundusühingu nimi;
2) mittetulundusühingu asukoht;
3) mittetulundusühingu eesmärk;
4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord;
5) liikmete õigused;
6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada;
7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused;
8) üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord;
8.1) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär;

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral;
10) muud seaduses sätestatud tingimused.

(2) Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.

(3) Kui põhikirjaga ei ole mittetulundusühingu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks.

(4) Põhikirjas võib kasutada mittetulundusühingu organite ja osakondade kohta teistsuguseid nimetusi kui seaduses, kuid sel juhul peab põhikirjas olema näidatud, millisele seaduses sätestatud nimetusele see vastab.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

§ 8. Registrisse kandmise avaldus

(1) Mittetulundusühingu kandmiseks selle asukoha registrisse esitab mittetulundusühingu juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse paragrahvis 10 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse:
1) asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri;

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

2) (Kehtetu - RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 -  RT I  1998, 59, 941)

3) (Kehtetu - RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

4) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid;
5) muud seaduses sätestatud dokumendid.

(2) Registrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige, kes peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama mittetulundusühingut ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik mittetulundusühingut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

(3) Mittetulundusühingut ei kanta registrisse, kui avaldus registrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 9. Registrisse kandmata jätmine

Registripidaja ei kanna mittetulundusühingut registrisse, kui selle põhikiri või muud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele. Avalduse tagasilükkamisel peab registripidaja näitama ära tagasilükkamise põhjuse.

§ 10. Andmete registrisse kandmine ja nende muutmine

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(1) Registrisse kantakse:
1) mittetulundusühingu nimi;
2) mittetulundusühingu asukoht ja aadress;
3) põhikirja kinnitamise aeg;
4) juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid;

(RK s 06.12.2006 jõust.01.01.2007 - RT I  2006, 61, 456)

5) juhatuse esindusõiguse erisused vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 27;
6) ühingu tähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline;
7) muud seaduses sätestatud andmed.

(2) Registrisse kantud andmete muutumisel esitab juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaldusele tuleb lisada muutmise otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll. Muu organi koosoleku protokolli sisule kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõiget 6.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

(4) Organi koosoleku protokolli asemel võib registripidajale esitada väljavõtte protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete aluseks olev otsus. Väljavõttele ei pea lisama otsuse suhtes eriarvamusele jäänud isiku eriarvamust, kirjalikke ettepanekuid ja avaldusi. Protokolli väljavõte peab olema notariaalselt tõestatud, kui sama koosoleku kohta koostatud protokoll on notariaalselt tõestatud. Muus osas kohaldatakse protokolli väljavõtte sisule, allkirjastamisele ja väljavõttele lisatavatele dokumentidele vastava organi koosoleku protokolli kohta sätestatut.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 10¹. Asutajate ja juhatuse liikmete vastutus mittetulundusühingu asutamisel

(1) Mittetulundusühingu asutajad ja juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt mittetulundusühingu asutamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või muude kohustuste rikkumisega mittetulundusühingule tekkinud kahju eest, kui asutaja või juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel vastutavad lisaks mittetulundusühingu liikmetele ka isikud, kelle arvel mittetulundusühing asutati. Isik ei vabane vastutusest, sõltumata sellest, kas ta asjaoludest teadis või mitte, kui asjaolusid teadis või pidi teadma tema arvel tegutsenud liige.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust erinev kokkulepe kehtib mittetulundusühingu võlausaldajate kohta üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti mittetulundusühingu pankrotimenetluses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded aeguvad viie aasta möödumisel mittetulundusühingu registrisse kandmisest.

 

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 11. Enne registrisse kandmist tehtud tehingud

(1) Asutatava mittetulundusühingu nimel enne mittetulundusühingu registrisse kandmist tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused lähevad registrisse kandmisest alates üle mittetulundusühingule, kui tehingu teinud isikul oli õigus ühingu nimel tehingut teha.

(3) Kui isikul ei olnud õigust ühingu nimel tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle mittetulundusühingule, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks.

 

(4) Kui mittetulundusühingu varast ei jätku ühingu võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad mittetulundusühingu võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt ühingu kohustuste eest ulatuses, milles ühingu vara vähenes enne ühingu registrisse kandmist ühingule võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühingu registrisse kandmisest.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

3. peatükk. MITTETULUNDUSÜHINGU LIIKMED

§ 12. Liikmed

(1) Mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget, kui seaduses või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat liikmete arvu.

(2) Juhatus korraldab mittetulundusühingu liikmete arvestuse. Registripidajal on õigus igal ajal nõuda mittetulundusühingu juhatuselt andmeid mittetulundusühingu liikmete arvu kohta.

(3) Kui mittetulundusühingu liikmete arv langeb alla kahe või muu seaduses või põhikirjaga ettenähtud suuruse, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama mittetulundusühingu lõpetamise avalduse. Kui juhatus nimetatud tähtaja jooksul avaldust ei esita, algatab registripidaja mittetulundusühingu sundlõpetamise.

(4) Liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras.

§ 13. Liikmeks vastuvõtmine

(1) Mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse.

(2) Kui juhatus või muu organ peale üldkoosoleku keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

§ 14. Liikmelisuse mitteüleantavus

(1) Liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb.

(2) Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.

(3) Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.

§ 15. Liikme väljaastumine

(1) Mittetulundusühingu liikmel on õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda.

(2) Põhikirjaga võib ette näha, et liige võib mittetulundusühingust välja astuda ainult majandusaasta lõpul või pärast etteteatamistähtaja möödumist, mis ei või olla pikem kui kaks aastat.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

§ 16. Liikme väljaarvamine

(1) Liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek.

(2) Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.

(3) Mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.

(4) Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on  välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib  üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse  alusel kehtetuks tunnistada.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

§ 17. Liikmelisuse lõppemise tagajärjed

(1) Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Isikul, kelle liikmelisus mittetulundusühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.

4. peatükk. JUHTIMINE

§ 18. Üldkoosolek

(1) Mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse.

§ 19. Üldkoosoleku pädevus

Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3) volinike valimine ja tagasikutsumine;
4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine;
6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.

 

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 20. Üldkoosoleku kokkukutsumine

(1) Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.

(2) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.

(3) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

(4) Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

(5) Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

 

(6) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(7) Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 20¹. Üldkoosoleku päevakord

(1) Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.

(2) Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus mittetulundusühingu liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.

(3) Liikmed võivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist. Põhikirjaga võib ette näha pikema tähtaja.

(4) Liikmed ei või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada, kui sama koosoleku päevakorda on käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevalt juba üks kord muudetud ja päevakorra muutmisest on liikmetele käesoleva seaduse § 20 lõike 7 kohaselt teatatud.

(5) Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.

(6) Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

 

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 21. Üldkoosoleku läbiviimine

(1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(2) (Kehtetu - RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 -  RT I  1998, 59, 941)

(3) Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(4) (Kehtetu - RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(5) Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige. Mittetulundusühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

(6) Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(7) Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(8) Juhatuse, vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmete või vähemalt kuue mittetulundusühingu liikme nõudel, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme, peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud. Mittetulundusühingu liikmete vastav kirjalik nõue peab olema juhatusele esitatud kolme päeva jooksul üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamisest arvates, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise kulud võib jätta üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, protokolli notariaalset tõestamist taotlenud liikmete kanda.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(9) Üldkoosoleku korraldamise kulud kannab mittetulundusühing. Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete nõudel või nad kutsuvad selle ise kokku, võib üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, jätta kulud üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud liikmete kanda.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 22. Üldkoosoleku otsus

(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

(1.1) Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häältenõuet. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(2) (Kehtetu - RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 -  RT I  1998, 59, 941)

(3) Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.

(4) IIgal mittetulundusühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(5) Mittetulundusühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

(6) (Kehtetu - RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 23. Põhikirja muutmine

(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(1.1) Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(2) Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja  uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt  üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut  esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud  juhatuse liikmed.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

§ 24. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

(2) Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi.

(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

(4) Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg. Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse.

(5) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses.

(6) Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.

(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

§ 24¹. Üldkoosoleku otsuse tühisus

(1) Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. 
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.
(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

(3) Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.
(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

(4) Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikeid 5–7.
(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

§ 25. Volinike koosolek

(1) Mittetulundusühingu põhikirjaga võib näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises.

(2) Volinike koosolekule kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(3) Põhikirjaga võib näha ette, et volinike koosoleku teatud otsused jõustuvad pärast nende heakskiitmist mittetulundusühingu liikmete poolt. Hääletamise aeg ja kord tuleb ette näha põhikirjas.

(4) Volinike koosolekul ei ole õigust muuta põhikirja selles osas, mis reguleerib üldkoosoleku ja volinike koosoleku vahelist pädevuse jaotust. Volinike koosoleku ettenägemine ei välista ega piira üldkoosoleku kokkukutsumist mittetulundusühingu liikmete poolt.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 26. Juhatus

(1) Mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

 

(2¹) Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb mittetulundusühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(3) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

(RK s 16.12.2004 jõust.07.01.2005 - RT I  2004, 89, 613)

§ 27. Juhatuse esindusõigus

(1) Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse.

(3) Juhatuse liikmed on mittetulundusühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud mittetulundusühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute kohta.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(4) Juhatus võib mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud piirang kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see  on kantud registrisse.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(5) Mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse mittetulundusühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(6) Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada mittetulundusühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustab esindaja määramise eraldi üldkoosolek.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 28. Juhatuse määramine ja pädevus

(1) Juhatuse liikmeks määramiseks on vajalik tema nõusolek.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

(1¹) Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 13, 78)

(3) Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

(3¹) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Eelmist lauset kohaldatakse ka juhatuse liikme tagasikutsumisele.
(RK s 21.10.2009 jõust. 15.11.2009 - RT I 2009, 51, 349)

 

(3²) Kui juhatuse liikme kohta registrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 82 sätestatut.
(RK s 21.10.2009 jõust. 15.11.2009 - RT I 2009, 51, 349)

 

(4) (Kehtetu - RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(5) Juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(6) (Kehtetu - RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 28¹. Juhatuse liikme tasustamine

(1) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega.

(2) Üldkoosolek peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele mittetulundusühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja mittetulundusühingu majandusliku olukorraga.

(3) Kui mittetulundusühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokku lepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks mittetulundusühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib ühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.

(5) Kui välja kuulutatakse mittetulundusühingu pankrot ja juhatuse liikme leping lõpeb, võib juhatuse liige pankrotimenetluses nõuda lepingu lõppemisest tekkinud kahju hüvitamist lepingu lõppemisest alates kuni ühe aasta eest.

 

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 29. Juhatuse otsus

(1) Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.

(2) Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut järgimata võib juhatus vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed ja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(4) (Kehtetu - RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 30. Juhatuse liikme määramine kohtu poolt

Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kohus huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mittetulundusühingu arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juhatuse liikme määramiseni üldkoosoleku poolt või muul põhikirjas ettenähtud viisil.

(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

§ 31. Muud organid

(1) Põhikirjaga võib ette näha, et teatud tehingute tegemiseks määratakse lisaks juhatusele muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) (Kehtetu - RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 32. Juhatuse või muu organi liikme vastutus

(1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

(2) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

(3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada mittetulundusühingu vara arvel. Mittetulundusühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude mittetulundusühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur.

(5) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui mittetulundusühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.

(6) Muu organi liikme vastutuse suhtes kohaldatakse samuti käesolevat paragrahvi.

 

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 33. Osakonnad

(1) Mittetulundusühingul võivad olla osakonnad, kui see on ette nähtud põhikirjaga. Osakonnad ei ole juriidilised isikud.

(2) Osakonna organid ja nende pädevus nähakse ette mittetulundusühingu põhikirjas. Kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele käesoleva seaduse paragrahvides 18-22, 24-26, 28-30 ja 32 sätestatut.

§ 34. Järelevalve

(1) Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

(1.1) Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(2) Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

(3) Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

§ 35. Raamatupidamine

Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele .

(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

§ 36. Majandusaasta aruanne

(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Juhatus esitab aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78;
RK s 27.01.2010 jõust. 08.03.2010 - RT I 2010, 9, 41)

(3) Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest võivad mittetulundusühingult nõuda, et vandeaudiitori aruande andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi, kui liikmed on esitanud sellekohase kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78;
RK s 27.01.2010 jõust. 08.03.2010 - RT I 2010, 9, 41)

 

(4) Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

(5) Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Andmete esitamisel aruandeaasta põhitegevusala kohta lähtutakse tegevusalast, millele on aruandeaastal kulutatud kõige rohkem töötunde või muid ressursse.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

§ 36¹. Majandusaasta aruande esitamata jätmine

(1) Kui mittetulundusühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud.

(2) Kui mittetulundusühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, võib registripidaja avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda mittetulundusühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest mittetulundusühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse mittetulundusühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta.

(3) Kui mittetulundusühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, ning mittetulundusühingu võlausaldajad ei ole taotlenud mittetulundusühingu likvideerimist, võib registripidaja mittetulundusühingu registrist kustutada, järgides käesoleva seaduse § 53 lõikes 3 sätestatut.

(4) Kohtumäärus mittetulundusühingu registrist kustutamiseks jõustub määruse mittetulundusühingule kättetoimetamisest. Mittetulundusühingul on õigus 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada sellele määruskaebus. Mittetulundusühingu registrist kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud. Käesolevas lõikes ettenähtud juhul ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses sätestatut.
(RK s 04.06.2008 jõust.10.07.2008 - RT I  2008, 27, 177)

(5) Kui mittetulundusühingu võlausaldaja või mittetulundusühing esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul mittetulundusühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja mittetulundusühingu sundlõpetamise.

(6) Kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et mittetulundusühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt.

(RK s 04.06.2008 jõust.10.07.2008 - RT I  2008, 27, 177)

5. peatükk. LÕPETAMINE

§ 37. Lõpetamise alused

Mittetulundusühing lõpetatakse:
1) mittetulundusühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses või põhikirjas sätestatud suuruse;
2) muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 39 sätestatud alustel.

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 38. Lõpetamine üldkoosoleku otsusega

Mittetulundusühingu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 39. Pankrotiavalduse esitamine

Kui mittetulundusühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule mittetulundusühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha mittetulundusühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud mittetulundusühingule hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist mittetulundusühingu poolt tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 32 sätestatut.

 

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 40. Sundlõpetamine

(1) Mittetulundusühing lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel:
1) kui mittetulundusühingu tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele;
2) kui mittetulundusühingu põhitegevuseks saab majandustegevus;
3) muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 40 sätestatud alustel.

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

(2) (Kehtetu - RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(3) Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.
(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

§ 41. Lõpetamise avaldus

(1) Mittetulundusühingu lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse.

(2) Kui lõpetamise aluseks on üldkoosoleku otsus, lisatakse avaldusele üldkoosoleku otsus ja üldkoosoleku protokoll.

(3) Kui mittetulundusühing lõpetatakse kohtumääruse alusel, saadab kohus määruse registripidajale kande tegemiseks.

(4) Mittetulundusühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest registrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtumääruse jõustumisega.

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 42. Likvideerimine

(1) Mittetulundusühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Likvideerimismenetluses tuleb mittetulundusühingu nimele lisada märkus "likvideerimisel".

§ 43. Likvideerijad

(1) Mittetulundusühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.

(2) Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(3) Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

(4) Juhatuse liikmest või üldkoosoleku otsusega määratud või põhikirjast tuleneva likvideerija võib üldkoosolek igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsuse tegemiseks on vajalik sama häälteenamus nagu likvideerija määramiseks.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(5) Kohus võib enda nimetatud likvideerija tagasi kutsuda ja määrata uue likvideerija. Vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmete nõudel võib kohus mõjuval põhjusel tagasi kutsuda ka juhatuse liikmest või üldkoosoleku nimetatud või põhikirjast tuleneva likvideerija ja nimetada uue likvideerija.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

(6) Likvideerija võib tagasi astuda samal põhjusel ja samas korras nagu juhatuse liige.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 44. Likvideerija kanne

(1) Esimeste likvideerijate registrisse kandmiseks esitab avalduse juhatus. Likvideerijate vahetamise ja nende esindusõiguse muutmise registrisse kandmise avalduse esitavad likvideerijad. Avaldusele lisatakse likvideerija vahetamise või esindusõiguse muutmise aluseks olev protokoll. Kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Kui likvideerija määratakse kohtumäärusega, saadab kohus määruse registripidajale kande tegemiseks.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

(3) Registrisse kantakse likvideerijate nimed ja isikukoodid.

(RK s 06.12.2006 jõust.01.01.2007 - RT I  2006, 61, 456)

§ 45. Likvideerijate õigused ja kohustused

(1) Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta liikmete omavahelisi õigussuhteid ega liikmete suhteid mittetulundusühinguga, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Likvideerijad lõpetavad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.

(3) Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku.

(4) Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud mittetulundusühingu likvideerimiseks.

§ 46. Likvideerijate esindusõigus

Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega nimetatud likvideerijad võivad mittetulundusühingut esindada üksnes ühiselt, kui üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada mittetulundusühingut üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute kohta üksnes juhul, kui see on kantud registrisse.

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 47. Võlausaldajatele teatamine

(1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate mittetulundusühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma.

(RK s 20.06.2000 jõust.12.07.2000 - RT I  2000, 55, 365)

(2) Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamisest.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941;
RK s 06.06.2001 jõust.07.07.2001 - RT I  2001, 56, 336)

§ 48. Nõuete esitamine ja rahuldamine

(1) Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele kahe kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest arvates kõigist oma nõuetest mittetulundusühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegselt teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat mittetulundusühingut kohtus hageda.

(2) Likvideerijad rahuldavad mittetulundusühingule teada olevad võlausaldajate nõuded sõltumata nõuetest teatamisest.

(3) Kui mittetulundusühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole mittetulundusühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamistingimuste olemasolul võlausaldajale kuuluv raha.

(4) Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või mittetulundusühingu vara õigustatud isikute vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist.

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 49. Likvideerimisel pankrotiavalduse esitamine

Kui likvideeritava mittetulundusühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

§ 50. Vara jaotamine

(1) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist jaotatakse allesjäänud vara põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Põhikirjaga võib näha ette, et vara jagamisel määratakse õigustatud isikud üldkoosoleku otsusega.

(3) Kui põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud, kelle vahel mittetulundusühingu vara jaotatakse, ja mittetulundusühing oli vastavalt põhikirjale loodud ainult selle liikmete huvides, jaotatakse vara võrdsetes osades mittetulundusühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel.

(4) Kui vara ei saa jaotada käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 ettenähtud alustel, läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult mittetulundusühingu eesmärkidele vastavalt.

(5) Mittetulundusühingu sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile.

(6) Vara ei või õigustatud isikute vahel välja jagada enne kuue kuu möödumist mittetulundusühingu lõpetamise registrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 51. Lõpetatud mittetulundusühingu tegevuse jätkamine

(1) Kui mittetulundusühingu lõpetamine on põhikirjaga ette nähtud või otsustatud üldkoosolekul, võib üldkoosolek kuni vara jagamise alustamiseni otsustada mittetulundusühingu tegevuse jätkamise või mittetulundusühingu ühinemise või jagunemise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

(2) Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, tuleb sama otsusega määrata uus juhatus ja muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmed.

(3) Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamise kandmiseks registrisse. Jätkamise otsus jõustub selle registrisse kandmisest.

§ 52. Registrist kustutamine ja täiendav likvideerimine

(1) Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse mittetulundusühingu registrist kustutamiseks.

(2) Kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et mittetulundusühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

(3) Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue mittetulundusühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamisel on võimalik ta nõue rahuldada või kui mittetulundusühingut ei oleks võinud nõude üle vaidluse tõttu registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likivdeerimiseks ei rahuldata muu hulgas, kui ta mõjuva põhjuseta ei esitanud oma nõuet likvideerijatele õigeaegselt.

(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

§ 53. Mittetulundusühingu registrist kustutamine

(1) Mittetulundusühingu lõppemisel kustutatakse mittetulundusühing registrist mittetulundusühingu enda avalduse põhjal või seaduses sätestatud muul alusel.

(2) Kui mittetulundusühingu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus mittetulundusühing registrist kustutada.

(3) Mittetulundusühingut ei või registrist kustutada ilma Maksu- ja Tolliameti kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud siis, kui viimane on esitanud avalduse mittetulundusühingu registrist kustutamiseks. Maksu- ja Tolliamet ei või nõusolekust keelduda, kui tal ei ole nõudeid mittetulundusühingu vastu. Kui nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist, loetakse Maksu- ja Tolliamet registrist kustutamisega nõus olevaks.

(RK s 17.12.2003 jõust.01.01.2004 - RT I  2003, 88, 591)

§ 54. Dokumentide säilitamine

(1) Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus.

(2) Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.

(3) Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.

(4) Hoiule antud dokumentidega võivad tutvuda liikmed ja nende õigusjärglased. Mittetulundusühingu võlausaldajad ning isikud, kellel on selleks õigustatud huvi, võivad dokumentidega tutvuda kohtu loal.

 

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 55. (Kehtetu -RK s 05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I  2002, 53, 336)

6. peatükk. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

1. jagu. Ühinemine

§ 56. Ühinemise mõiste

(1) Mittetulundusühing (ühendatav mittetulundusühing) võib ühineda teise mittetulundusühinguga (ühendav mittetulundusühing). Põhikirjaga võib ette näha, et ühinemine on või ei ole lubatud ainult põhikirjas ettenähtud tingimustel. Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks.

(2) Mittetulundusühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue mittetulundusühingu. Ühinevad mittetulundusühingud loetakse sel juhul lõppenuks.

(3) Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.

(4) Ühinemisel läheb ühendatava mittetulundusühingu vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale mittetulundusühingule. Uue mittetulundusühingu asutamisel läheb ühinevate mittetulundusühingute vara sellele üle.

(5) Ühendatava mittetulundusühingu liikmed saavad ühinemisel ühendava mittetulundusühingu liikmeteks. Uue mittetulundusühingu asutamisel saavad selle liikmeteks ühinevate mittetulundusühingute liikmed.

(6) Mittetulundusühing võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga.

(7) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks nõutav pädeva asutuse luba.

§ 57. Ühinemisleping

(1) Ühinemiseks sõlmivad mittetulundusühingute juhatused ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seaduse paragrahvis 58 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb märkida:
1) mittetulundusühingute nimed ja asukohad;
1¹) kokkulepe ühendatava mittetulundusühingu vara tervikuna üleandmise kohta ühendavale mittetulundusühingule ühendava mittetulundusühingu liikmesuse üleandmise vastu;
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)
2) õigused, mida ühendav mittetulundusühing annab ühendatava mittetulundusühingu liikmetele;
3) ühinemise tagajärjed ühendatava mittetulundusühingu töötajatele.

(2) Ühinemisleping peab olema kirjalik.

(3) Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib mittetulundusühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.

§ 58. Ühinemisotsus

(1) Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks kiitnud kõik ühinevad mittetulundusühingud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik.

(2) Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 58¹. Ühinemisotsuse vaidlustamine

Kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme nõudel seadusega, asutamislepinguga või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.

 

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 59. Võlausaldajate kaitse

(1) Ühendav mittetulundusühing avaldab viivitamata pärast ühinemise kandmist ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded ühinemise kohta teate ühinenud mittetulundusühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada ühendavale mittetulundusühingule oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates.

(2) Ühendav mittetulundusühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest arvates tagama ühinevate mittetulundusühingute võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõude rahuldamist ja põhistavad, et ühinemine võib ohustada nende nõuete täitmist.

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 60. Avalduse esitamine registrile

(1) Ühineva mittetulundusühingu juhatus esitab ühe kuu möödudes ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise kandmiseks oma asukoha registrisse. Avaldusele lisatakse:
1) ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri;
(RK s 14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I  2001, 93, 565;
RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)
2) ühinemisotsus;
3) ühinemisluba, kui see on nõutav;
4) (Kehtetu - RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et ühinemisotsust ei ole vaidlustatud või vaidlustamise avaldus on jäetud rahuldamata.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(3) Ühendava mittetulundusühingu juhatus võib esitada avalduse ka ühendatava mittetulundusühingu ühinemise registrisse kandmiseks.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 61. Ühendava mittetulundusühingu nimi

Ühendav mittetulundusühing võib jätkata tegevust ühendatava mittetulundusühingu nime all.

§ 62. Ühinemise kanne

(1) Ühinemine kantakse ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse, kui kanne on tehtud kõigi ühendatavate mittetulundusühingute asukoha registritesse. Ühendatava mittetulundusühingu asukoha registri kandes märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse.

(2) Ühendava mittetulundusühingu asukoha registripidaja teatab ühendatava mittetulundusühingu asukoha registripidajale ühinemise registrisse kandmisest. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on ühinemine kantud ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse. Ühendatava mittetulundusühingu registripidaja saadab tema juures hoitavad mittetulundusühingu dokumendid ühendava mittetulundusühingu asukoha registripidajale.

§ 63. Kande õiguslik toime ja ühinemisega tekitatud kahju hüvitamine
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(1) Ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse läheb ühendatava mittetulundusühingu vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale mittetulundusühingule. Pärast ühinemise kandmist ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatus ja vallasvara registrites ühendava mittetulundusühingu avalduse põhjal.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse. Registripidaja kustutab ühendatava mittetulundusühingu registrist.

(3) Ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse saavad ühendatava mittetulundusühingu liikmed ühendava mittetulundusühingu liikmeteks.

(4) Ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(5) Ühineva mittetulundusühingu juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt ühinemisega mittetulundusühingule, selle liikmetele või mittetulundusühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühinemise kandmisest ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 64. Ühinemine uue mittetulundusühingu asutamisega

(1) Ühinemisele uue mittetulundusühingu asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvisid 56-63 koos seadusega ettenähtud täiendustega.

(2) Ühinevatele mittetulundusühingutele kohaldatakse ühendatava mittetulundusühingu kohta sätestatut ja asutatavale mittetulundusühingule ühendava mittetulundusühingu kohta sätestatut. Mittetulundusühingud loetakse ühinenuks uue mittetulundusühingu registrisse kandmisega.

(3) Uue mittetulundusühingu asutamisele kohaldatakse mittetulundusühingu asutamise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Asutajateks on ühinevad mittetulundusühingud.

(4) Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse paragrahv 57 lõikes 1 sätestatule määrata uue mittetulundusühingu nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Ühinemislepingule lisatakse asutatava mittetulundusühingu põhikiri, mis kinnitatakse ühinemisotsusega.

(5) Ühineva mittetulundusühingu juhatus esitab avalduse ühinemise kandmiseks mittetulundusühingu asukoha registrisse.

(6) Ühinevate mittetulundusühingute juhatused esitavad ühise avalduse uue mittetulundusühingu kandmiseks selle asukoha registrisse.

2. jagu. Jagunemine

§ 65. Jagunemise mõiste

(1) Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. Põhikirjaga võib ette näha, et jagunemine on või ei ole lubatud ainult põhikirjas ettenähtud tingimustel.

(2) Jaotumisel annab jagunev mittetulundusühing oma vara üle omandavatele mittetulundusühingutele. Omandav mittetulundusühing võib olla olemasolev või asutatav mittetulundusühing. Jaotumisel loetakse jagunev mittetulundusühing lõppenuks.

(3) Eraldumisel annab jagunev mittetulundusühing osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale mittetulundusühingule. Omandav mittetulundusühing võib olla olemasolev või asutatav mittetulundusühing.

(4) Jagunemisel saavad jaguneva mittetulundusühingu liikmed vastavalt jagunemislepingule omandavate mittetulundusühingute liikmeteks.

(5) Mittetulundusühing võib jaguneda ainult mittetulundusühinguteks ning osaleda ainult mittetulundusühingu jagunemisel.

(6) Seaduses sätestatud juhtudel on jagunemiseks nõutav pädeva asutuse luba.

§ 66. Jagunemisleping

(1) Jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate mittetulundusühingute juhatused jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva seaduse paragrahvis 67 sätestatud korras.  Jagunemislepingus tuleb märkida:
1) jagunemisel osalevate mittetulundusühingute nimed ja asukohad;
2) õigused, mida omandav mittetulundusühing annab jaguneva mittetulundusühingu liikmetele;
3) igale omandavale mittetulundusühingule üleantava vara nimekiri;
4) jagunemise tagajärjed töötajatele.

(2) Jagunemisleping peab olema kirjalik.

(3) Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib mittetulundusühing selle lõpetada, teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat etteteatamise tähtaega.

§ 67. Jagunemisotsus

(1) Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad mittetulundusühingud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik.

(2) Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 67¹. Jagunemisotsuse vaidlustamine

Kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme nõudel seadusega, asutamislepinguga või põhikirjaga vastuolus oleva jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest arvates.

 

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 68. (Kehtetu - RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 69. Avalduse esitamine registrile

(1) Jagunemises osaleva mittetulundusühingu juhatus esitabühe kuu möödudes jagunemislepingu heakskiitmisest avalduse jagunemise kandmiseks oma asukoha registrisse. Avaldusele lisatakse:
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)
1) jagunemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri;

(RK s 14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I  2001, 93, 565)

2) jagunemisotsus;
3) jagunemise luba, kui see on nõutav;
4) (Kehtetu - RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et jagunemisotsust ei ole vaidlustatud või vaidlustamise avaldus on jäetud rahuldamata.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 70. Omandava mittetulundusühingu nimi

Jagunemise korral võib omandav mittetulundusühing jätkata tegevust jaguneva mittetulundusühingu nime all.

§ 71. Jagunemise kanne

(1) Jagunemine kantakse jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse, kui kanne on tehtud kõigi omandavate mittetulundusühingute asukoha registritesse. Omandavate mittetulundusühingute asukoha registrite kannetes märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse.

(2) Jaguneva mittetulundusühingu asukoha registripidaja teatab omandavate mittetulundusühingute asukoha registripidajatele jagunemise registrisse kandmisest ja saadab neile registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on jagunemine kantud jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse.

§ 72. Kande õiguslik toime

(1) Jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse läheb jaguneva mittetulundusühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele, üle omandavatele mittetulundusühingutele. Pärast jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatusse ja vallasvara registritesse omandava mittetulundusühingu avaldusel.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(2) Jagunemisel lõpeb jagunev mittetulundusühing jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse. Registripidaja kustutab jaguneva mittetulundusühingu registrist.

(3) Jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse saavad jaguneva mittetulundusühingu liikmed vastavalt jagunemislepingule omandavate mittetulundusühingute liikmeks.

(4) Jagunemisel jagamata jäänud vara jagatakse omandavate mittetulundusühingute vahel võrdeliselt nende osaga jagatavas varas.

 

(5) Jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva ühingu asukoha registrisse.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 73. Vastutus jaguneva mittetulundusühingu kohustuste eest

(1) Enne jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse tekkinud jaguneva mittetulundusühingu kohustuste eest vastutavad jagunemises osalevad mittetulundusühingud solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga.

(2) Jagunemises osalev mittetulundusühing, kellele kohustust jagunemislepingus ei määratud, vastutab jaguneva mittetulundusühingu kohustuse eest, kui selle täitmise tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse.

 

(3) Jagunemisel osalev mittetulundusühing avaldab viivitamata pärast jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse väljaandes Ametlikud Teadaanded teate jagunemise kohta jagunemisel osalevate mittetulundusühingute võlausaldajale ja teatab võimalusest esitada oma nõuded tagatise saamiseks kuue kuu jooksul teate avaldamisest arvates.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(4) Jagunemisel osalev mittetulundusühing peab kuue kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate avaldamisest arvates tagama võlausaldajate esitatud nõuded, kui võlausaldajad ei saa nõuda nõuete rahuldamist ja põhistavad, et jagunemine võib ohustada nende nõuete täitmist.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(5) Jagunemisel osaleva mittetulundusühingu juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt jagunemisega mittetulundusühingule, selle liikmetele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat alates jagunemise kandmisest jaguneva ühingu asukoha registrisse.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 74. Jagunemine uue mittetulundusühingu asutamisega

(1) Jagunemisele uue mittetulundusühingu asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 65-73 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.

(2) Asutatavatele mittetulundusühingutele kohaldatakse omandavate mittetulundusühingute kohta sätestatut.

(3) Uue mittetulundusühingu asutamisele kohaldatakse mittetulundusühingu asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev mittetulundusühing.

(4) Jagunemisel uue mittetulundusühingu asutamisega koostab jaguneva mittetulundusühingu juhatus jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut. Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seaduse paragrahv 66 lõikes 1 sätestatule määrata uue mittetulundusühingu nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Jagunemiskavale lisatakse asutatava mittetulundusühingu põhikiri, mis kinnitatakse jagunemisotsusega.

(5) Jaguneva mittetulundusühingu juhatus esitab avalduse uute mittetulundusühingute kandmiseks nende asukoha registrisse ning jagunemise kandmiseks jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse.

(6) Iga uue mittetulundusühingu asukoha registripidaja teatab jaguneva mittetulundusühingu asukoha registripidajale uue mittetulundusühingu registrisse kandmisest. Teadete saamisel kõigi uute mittetulundusühingute kohta kannab jaguneva mittetulundusühingu asukoha registripidaja jagunemise registrisse ja teatab kande tegemisest iga uue mittetulundusühingu asukoha registripidajale ning saadab neile registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on jagunemine kantud jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse.

7. peatükk. MITTETULUNDUSÜHINGUTE JA SIHTASUTUSTE REGISTER

§ 75. Registri pidamine

(1) Registrit peetakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta.

(2) Registrit peavad maakohtute registriosakonnad (registripidajad) oma tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta.

(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

(3) (Kehtetu - RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

(4) Registri kanded teeb registripidaja, kelle tööpiirkonnas on mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoht.

§ 76. Äriseadustiku kohaldamine

Registrile kohaldatakse äriseadustiku § 22 lõikeid 4 ja 6, § 26, 27, 32 ja 32¹, § 33 lõikeid 1¹, 1² ja 4–10, § 41 lõikeid 1 ja 2, § 43–47, 50 ja 52, § 53 lõikeid 1–3, § 55 ja 56, § 57 lõikeid 1 ja 2, § 58, § 59 lõikeid 5 ja 6, § 63, 63¹ ja 66–71, § 511¹ ja 511² ning § 541 lõikeid 1¹ ja 4.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

§ 77. Registri avalikkus

(1) Registri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegiga ja avaliku toimikuga ning saada registrikartoteegist ja avalikus toimikus olevast dokumendist  ärakirju.     (RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(2) Isiku nõudel annab registripidaja tõendi, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet registris ei ole.

(3) Registrikaardi ärakirja ja muu registriosakonnas säilitatava dokumendi ärakirja õigsuse kinnitab kohtunikuabi või volitatud registrisekretär.

(RK s 14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I  2001, 93, 565)

(4) Registritoimikuga võib tutvuda isik, kellel on selleks õigustatud huvi.

§ 78. Registrisse kantavad andmed ja registrile esitatavad dokumendid

(1) Registrisse kantakse seaduses ettenähtud andmed.

(2) Mittetulundusühing on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad ja seaduses sätestatud muud dokumendid. Registripidajale esitatavas dokumendis peavad olema märgitud seaduses sätestatud andmed.

(3) Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse registrile elektrooniliselt äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel justiitsministri määrusega kehtestatud korras.
(RK s 29.10.2009 jõust. 01.01.2010 - RT I 2009, 54, 363)

§ 78¹. Registripidajale esitatavad isikuandmed

(1) Kui seadus nõuab registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist, esitatakse registripidajale Eesti isikukood, selle puudumise korral välismaine isikukood või muu isikukoodi asendav tunnus ning sünnipäev, -kuu ja -aasta. Eesti isikukoodi puudumise korral kantakse registrisse isiku sünnipäev, -kuu ja -aasta.

(RK s 06.12.2006 jõust.01.01.2007 - RT I  2006, 61, 456)

(2) Avalik-õiguslik juriidiline isik peab registripidajale esitatavas dokumendis lisaks registrikoodile viitama seadusele, millega antud isik on loodud. Juriidiline isik ei pea esitama registripidajale registrikoodi või muud registreerimisnumbrit, kui ta ei kuulu avalikku registrisse kandmisele.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(3) Füüsilise isiku elukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta elab.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(4) Juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(5) Isiku aadressina esitatakse registripidajale täpsed andmed elu- või asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber).

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(5¹) Välisriigi puhul näidatakse elu- ja asukoha ning aadressi andmetes ka osariik, provints või muu haldusüksus, kui see on olemas, ning välisriik.

(RK s 06.12.2006 jõust.01.01.2007 - RT I  2006, 61, 456)

(6) Mittetulundusühingu juhatuse liige ja likvideerija ning sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liige ning likvideerija, kellel puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht, esitab registripidajale ka oma aadressi ning teatab viivitamata selle muudatustest.

(RK s 06.12.2006 jõust.01.01.2007 - RT I  2006, 61, 456)

§ 79. Registri kanne

(1) Registri kanne tehakse mittetulundusühingu juhatuse avalduse põhjal, kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Registripidajale avalduse või muude dokumentide  esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(2) Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Kui avaldus sisaldub asutamislepingus, peab asutamisleping olema notariaalselt kinnitatud.

(RK s 14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I  2001, 93, 565)

(3) Registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik võib volitada alla kirjutama teist isikut. Avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema notariaalselt kinnitatud.

(RK s 14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I  2001, 93, 565)

(3¹) Notariaalselt kinnitatud avaldus ning avalduse esitamise volikiri loetakse võrdseks digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga

(RK s 12.10.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 57, 450)

(3²) Kui digitaalallkirjastatud avalduse saab esitada otse arvutis peetava mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri infosüsteemi, ei või avaldust esitada e-posti teel. Vastasel juhul tagastab registripidaja e-postiga esitatud avalduse seda registripäevikusse kandmata, märkides ära tagastamise põhjuse.

(RK s 06.12.2006 jõust.01.01.2007 - RT I  2006, 61, 456)

(4) (Kehtetu - RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

(5) Registripidaja keeldub kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele.

§ 80. Kande õiguslik tähendus

(1) Registri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik.

(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

(2) Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma.
(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

(3) Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma.

(4) (Kehtetu - RK s 10.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I  2008, 59, 330)

§ 81. Ametiasutuste teatamiskohustus

Kohus, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus ning notar on kohustatud teatama registripidajale neile ametiseisundi tõttu teatavaks saanud registriandmete ebaõigsusest ja registrile esitamata andmetest.

§ 82. Kande tegemine avalduseta

(1) Kui registripidajal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse kohta või kande puudumise kohta, võib ta teha vastavaid järelepärimisi.

(2) Kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest mittetulundusühingule, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul teatamisest ei ole kande tegemisele, parandamisele või kustutamisele vastu vaieldud, teeb, parandab või kustutab registripidaja kande ise.

(3) Avalduseta kande tegemine ei vabasta avalduse esitama pidanud mittetulundusühingut kohustusest tasuda kande tegemiseks ettenähtud riigilõivu. Kui kande ebaõigsus tekkis registripidaja tegevuse tõttu, vabastab ta kandemäärusega mittetulundusühingu riigilõivu tasumisest.

(RK s 06.06.2001 jõust.07.07.2001 - RT I  2001, 56, 336;
RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kande tegemine tooks kaasa mittetulundusühingu registrist kustutamise, võib registripidaja kohtus algatada sundlõpetamise.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib registripidaja määrata kohustatud isikutele trahvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 601 sätestatud korras.

(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

§ 83. Registri koosseis

Registri koosseisu kuulub:
1) registrikartoteek;
2) avalikud toimikud;
(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

3) registritoimikud.

§ 84. Registrikartoteek

(1) Registrisse kantud mittetulundusühingu kohta avatakse eraldi registrikaart.

(2) Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi.

§ 85. Avalik toimik

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(1) Registrisse kantud mittetulundusühingu kohta avatakse avalik toimik.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(2) Avalikus toimikus säilitatakse dokumente, mille mittetulundusühing on registripidajale seaduse kohaselt esitanud. Samuti säilitatakse avalikus toimikus registripidajale  tema nõudmisel esitatud andmeid mittetulundusühingu liikmeskonna  kohta.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(3) Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt kinnitatud ärakiri, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(RK s 14.11.2001 jõust.01.02.2002 - RT I  2001, 93, 565)

§ 86. Registritoimik

(1) Registrisse kantud mittetulundusühingu kohta avatakse registritoimik.

(2) Registritoimikus säilitatakse mittetulundusühingu kohta käivaid dokumente, mis ei kuulu säilitamisele avalikus toimikus.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

§ 87. Registripäevik

(1) Registripäevikus registreeritakse kande tegemise avaldused.

(2) Registripäevikusse märgitakse, kas avaldus on rahuldatud.

§ 88. Registrikood

Mittetulundusühingule antakse registrisse kandmisel kordumatu registrikood.

§ 89. Mittetulundusühingu registrikaardi andmed

Mittetulundusühingu registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed:
1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid;
2) nimi;
3) asukoht ja aadress;
4) juhatuse liikme andmed;
5) pankrotihalduri andmed;
6) likvideerija andmed;
7) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses ettenähtud üldreeglist;
8) põhikirja kinnitamise aeg ning põhikirja muutmise aeg;
9) tegutsemistähtaeg, kui mittetulundusühing on asutatud tähtajaliselt;
10) lõpetamine;
11) ühinemine ja jagunemine;
12) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine;
13) registrist kustutamine;
14) likvideeritud ühingu dokumentide hoidja andmed;
15) kande kuupäev ning kandemääruse täitnud isiku ja kande otsustamiseks pädeva isiku allkiri, nimi ja amet;

(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

16) viited varasematele ja hilisematele kannetele ning märkused.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

§ 89¹. Kande otsustamisest taandamine

Kohtunik ega kohtunikuabi ei või läbi vaadata mittetulundusühingu ega sihtasutuse registriasja, kui:
1) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks või juhatuse liikmeks või sihtasutuse nõukogu liikmeks või sihtasutuse audiitoriks on kandemääruse tegemiseks pädev isik või tema abikaasa või elukaaslane või muu tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 23 punktides 2 ja 3 nimetatud isik;
2) muud asjaolud tekitavad kahtlusi tema erapooletuses.

(RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)

§ 90. Registrikaartide hoidmise kord

(1) Registrikaarte hoitakse vastavalt registrikoodidele.

(2) Ühe mittetulundusühingu registrikaarte tuleb hoida koos.

(3) Registrist kustutatud mittetulundusühingute registrikaardid tuleb registrikartoteegist eraldada ja hoida lahus.

8. peatükk. SEADUSE RAKENDAMINE

§ 91.  Käesoleva seaduse kohaldamine mittetulundusühingutele, nende liitudele ja muudele mittetulunduslikele ühendustele

(1) Alates 1996. aasta 1. oktoobrist võib mittetulundusühinguid asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras ja neile kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut.

(2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud mittetulundusühingutele ja nende liitudele, samuti muudele mittetulunduslikele ühendustele kohaldatakse nende mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseni mittetulundusühingute seaduse paragrahvis 1, paragrahv 2 lõike 1 esimeses lauses, paragrahvis 3, paragrahv 4 lõigetes 2 ja 3, paragrahvis 5, paragrahv 12 lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses, lõigetes 3 ja 4, paragrahvides 13-22, paragrahv 23 lõigetes 1 ja 1.1, paragrahvides 24-26, paragrahv 27 lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses, lõikes 3, lõike 4 esimeses lauses, paragrahvides 28-45, paragrahv 46 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2 ning paragrahvides 47-55 sätestatut. Kui mittetulundusühingu, ühingute  liidu või muu mittetulundusliku ühenduse põhikiri on vastuolus  käesoleva seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(3) Ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingu kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kohaldatakse kogu mittetulundusühingute seadust.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

§ 92. Ühinemine ja jagunemine

(1) Registrisse kantud mittetulundusühingute ühinemine ja jagunemine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Registrisse kantud mittetulundusühing ei või ühineda registrisse kandmata mittetulundusühinguga või ühingute liiduga ega muu mittetulundusliku ühendusega.

(2) Mittetulundusühinguna registrisse kandmata mittetulundusühingute, ühingute liitude ja muude mittetulunduslike ühenduste ühinemine ja jagunemine ei ole lubatud.

§ 93. Registrisse kandmise avaldus

(1) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud ja Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris (edaspidi ettevõtteregister) registreeritud mittetulundusühing, ühingute liit või muu mittetulunduslik ühendus, mis vastab käesoleva seaduse nõuetele, kantakse mittetulundusühinguna registrisse tema avalduse põhjal. Mittetulundusühinguna kantakse  registrisse ka ettevõtteregistris registreerimata  mittetulundusühistud, mis on asutatud enne mittetulundusühingute  ja nende liitude seaduse (RT I 1994, 28, 425; 49, 805;  1995, 23, 332; 1996, 42, 811; 49, 953) jõustumist kehtinud  õigusaktide kohaselt.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(2) Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida mittetulundusühingu kohta seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid peale asutamislepingu, samuti tema ettevõtteregistris registreerimise tunnistus ning üldkoosoleku või volinike koosoleku protokoll, millega on kinnitatud põhikirja kehtiv redaktsioon ning valitud avaldusele allakirjutanud juhatus. Käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses nimetatud mittetulundusühistud esitavad registripidajale ettevõtteregistris registreerimise tunnistuse asemel oma asutamisotsuse ja muud asutamise aluseks olevad dokumendid. Kohtunik või kohtunikuabi peab vastava avalduse kohta otsuse tegema kahe kuu jooksul, arvates selle ja kõigi muude ettenähtud dokumentide esitamisest. Kui mittetulundusühingu kandeavalduse vaatas läbi registrisekretär ning kande tegemise otsustas kohtunik, kirjutab kandele kohtuniku asemel alla registrisekretär.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

(3) Mittetulundusühingu, ühingute liidu või muu mittetulundusliku ühenduse põhikiri peab mittetulundusühinguna registrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla käesolevas seaduses sätestatuga.

(4) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud mittetulunduslikud ühendused, mille eesmärgiks on vara sihtotstarbeline kogumine ja jagamine ning millel on liikmed, võib ümber kujundada sihtasutuseks vastavalt sihtasutuste seadusele. Ümberkujundamise otsustab ja uue põhikirja võtab vastu ühenduse liikmete üldkoosolek. Liikmetele kuuluvad sihtasutuse asutajate õigused.

(5) Ümberkujundamisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel ei maksustata sihtasutusele üleantavat vara tulu- ja käibemaksuga.

(6) Käesoleva seaduse paragrahv 91 lõikes 2 nimetatud mittetulunduslike ühenduste põhikirjas muudatuste tegemine ja ettevõtteregistris registreerimisele kuuluvate andmete muutmine toimub enne 1996. aasta 1. oktoobrit kehtinud korras.

§ 94. Märked registrites

(1) Ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingu, ühingute liidu või muu mittetulundusliku ühenduse mittetulundusühinguna registrisse kandmisel tehakse registripidaja teate alusel ettevõtteregistri kandesse sellekohane märge.

(2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud mittetulundusühingu, ühingute liidu või muu mittetulundusliku ühenduse mittetulundusühinguna registrisse kandmisel tehakse registrisse märge mittetulundusühingu varasema registreerimise kohta ettevõtteregistris, näidates ära endise registrinumbri.

§ 95. Registrist kustutamine

(1) Ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingud, nende liidud ning muud mittetulunduslikud ühendused (edaspidi ühendus), mida ei ole 1999. aasta 1. märtsiks mittetulundusühinguna registrisse kantud või mille registrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks registripidajale avaldust esitatud või mille registrisse kandmise avaldus on jäetud pärast seda kuupäeva rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks. Ettevõtteregistrisse kantud erakonna suhtes kehtib sama tähtajana 1998. aasta 1. oktoober.

(1¹) Siseministeeriumis peetavasse Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud juriidilistele isikutele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg ning need juriidilised isikud kantakse registrisse kirikute ja koguduste seaduses ettenähtud tähtajal ja korras.

(RK s 17.02.99 jõust.19.03.99, rakendatakse alates  01.03.99 - RT I  1999, 23, 355)

(2) Ettevõtteregistri pidaja avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ühenduse sundlõpetamisest. Kui registripidaja teeb ühenduse registrisse kandmise kohta otsuse, millega jätab avalduse rahuldamata pärast 1999. aasta 1. märtsi või erakonna avalduse pärast 1998. aasta 1. oktoobrit, avaldab registripidaja ise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(RK s 20.01.1999 jõust.01.01.2000 - RT I  1999, 10, 155)

(3) Sundlõpetamise teates tuleb märkida, et ühenduse võlausaldajad ja liikmed esitaksid kahe kuu jooksul teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates ühenduse asukohajärgsele kohtule avaldused likvideerimise läbiviimiseks likvideerijate määramise kohta või pankroti väljakuulutamise kohta.

(RK s 20.01.1999 jõust.01.01.2000 - RT I  1999, 10, 155)

(4) Sundlõpetatud ühenduse juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni või ühenduse ettevõtteregistrist kustutamiseni. Muudatusi juhatuse või seda asendava organi koosseisus võib kuni selle ajani teha mõjuval põhjusel kohtu loal ja nad jõustuvad ettevõtteregistris registreerimisel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt:
1) pikaajalist või rasket haigust, mille tõttu muutub võimatuks juhatuse või seda asendava organi liikme kohustuste täitmine;
2) juhatuse või seda asendava organi liikme surma, teadmata kadunuks või surnuks tunnistamist, samuti teovõimetuks tunnistamist;
3) kohtuotsuse jõustumist, millega määrati vabaduskaotuslik karistus;
4) kohtuotsuse jõustumist, millega juhatuse või seda asendava organi liikmel võeti ära õigus teataval tegevusalal tegutsemiseks;
5) alalist elamaasumist välismaale.

(5) Sundlõpetatud ühendus ei tohi:
1) võõrandada, rendile anda ega piiratud asjaõigustega koormata ühendusele kuuluvaid kinnisasju, riiklikusse registrisse kantavaid vallasasju (hooned, sõidukid jne) ega osalust äriühingutes (osad, aktsiad);
2) muuta põhikirja;
3) asutada teisi juriidilisi isikuid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud piirangud kehtivad kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni. Nimetatud piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes.

(7) Sundlõpetatud ühenduse võlausaldajatel ja liikmetel on kahe kuu jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteate avaldamisest alates õigus esitada ühenduse asukohajärgsele kohtule avaldusi likvideerimise läbiviimiseks likvideerija määramise kohta või pankroti väljakuulutamise kohta.

(RK s 20.01.1999 jõust.01.01.2000 - RT I  1999, 10, 155)

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel esitatavas avalduses likvideerimise läbiviimise kohta tuleb esitada:
1) andmed sundlõpetatud ühenduse kohta, sealhulgas viide ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded numbrile, kus ilmus sundlõpetamisteade;

(RK s 20.01.1999 jõust.01.01.2000 - RT I  1999, 10, 155)

2) avalduse esitaja nimi ning elu- või asukoht ja postiaadress;
3) andmed avalduse aluseks oleva nõude suuruse, aluse ja maksetähtaja kohta, kui taotluse esitas võlausaldaja; sel juhul lisatakse tõendid avalduse aluseks oleva nõude olemasolu kohta;
4) taotlus likvideerija määramise kohta, tema nimi ning elukoht ja postiaadress.

Avaldusele tuleb lisada isiku nõusolek, kelle likvideerijaks määramist taotletakse, välja arvatud juhul, kui taotletakse ettevõtteregistrisse kantud ühenduse juhi likvideerijaks määramist. Samuti tuleb avaldusele lisada riigilõivu tasumise tõend.

(9) Kohus võib sundlõpetatud ühenduse likvideerijaks määrata eeskätt vastava ühenduse ettevõtteregistrisse kantud juhi, kes on kohustatud likvideerija ülesanded vastu võtma, kui tegemist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mõjuvate põhjustega.

(10) Kui kohus on juba määranud sundlõpetatud ühendusele likvideerija, käsitletakse järgmisi avaldusi likvideerimise läbiviimise kohta nõuetest teatamisena ning kohus edastab need likvideerijale.

(11) Isik, kes on esitanud kohtule teadvalt vale avalduse likvideerimise läbiviimiseks likvideerija määramise kohta, peab hüvitama sellega ühendusele, selle võlausaldajatele ja liikmetele tekitatud kahju.

(12) Kui võlausaldajad oma avaldusi käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja jooksul ei esita või kui likvideerimismenetlus on lõpetatud, loetakse ühendus lõppenuks ja kustutatakse registrist.

(12¹) Kui pärast ühenduse lõppenuks lugemist ja registrist kustutamist ilmneb, et ühendusel on täiendavat vara, mida likvideerimismenetluses ei käsitletud, algatab kohus registrist kustutatud ühenduse liikme avalduse alusel likvideerimise järelmenetluse, millele rakendatakse likvideerimismenetluse kohta käivaid sätteid. Järelmenetluse algatamisel tuleb algatamise teates märkida, et tegemist on järelmenetlusega. Järelmenetluses ei ole registrist kustutatud ühenduse võlausaldajatel õigust esitada jagatava vara suhtes nõudeid.

(RK s 15.11.2000 jõust.29.11.2000 - RT I  2000, 88, 576)

(12²) Kui pärast ühenduse lõppenuks lugemist ja registrist kustutamist ilmneb, et ühendusel on vara, kuid likvideerimismenetlus on läbi viimata või on vara ettevõtteregistris registreerimata mittetulundusühistul, mis on asutatud enne mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide kohaselt, algatab kohus huvitatud isiku avalduse alusel likvideerimismenetluse, millele kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid.

(RK s 15.11.2000 jõust.29.11.2000 - RT I  2000, 88, 576)

(13) Kui ühendus on lõppenud avalduste mitteesitamise tõttu, loetakse ühenduse juht, kes on ühenduse lõppemise hetkel kantud ettevõtteregistrisse, likvideeritud ühenduse dokumentide hoidjaks ja märgitakse ettevõtteregistri pidaja poolt ettevõtteregistrisse.

(14) Likvideeritud ühenduse dokumentide hoidja vastutab dokumentide säilimise eest ettenähtud säilitusaja jooksul ning on kohustatud võimaldama õigustatud huviga isikutel nendega tutvuda.

(15) Justiitsminister võib oma määrusega kehtestada täpsema korra käesolevas paragrahvis nimetatud sundlõpetamise teostamiseks ning likvideerijate tasustamise korra ja piirmäärad.

(RK s 17.06.98 jõust.10.07.98 - RT I  1998, 59, 941)

§ 96. Mittetulundusühingu nimi

(1) Mittetulundusühingu kandmisel registrisse teeb registripidaja järelepärimise ettevõtteregistri pidajale ettevõtteregistris sama või sarnase nime esinemise kohta.

(2) Taotletavat nime ei kanta registrisse, kui selle nime või nimega eksitavalt sarnase nime all on registreeritud ettevõtteregistris teine mittetulundusühing, ühingute liit või muu mittetulunduslik ühendus enne taotlejat.

§ 97. (Kehtetu -RK s 05.06.2002 jõust.01.07.2002 - RT I  2002, 53, 336)

§ 98.  Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavate ühingute registrisse kandmine

Relvi valdava, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastava mittetulundusühingu võib registrisse kanda ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Nõusoleku andmise tingimused ja kord sätestatakse seaduses.

§ 99. Töötajate ühingute tegevuse korraldamine

(1) Kuni töötajate (töövõtjate) ühingute tegevust sätestava seaduse vastuvõtmiseni kohaldatakse neile vastavalt Eesti NSV ametiühingute seaduse (ENSV Teataja 1989, 40, 623; RT 1992, 35, 462) sätteid, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

(2) Ettevõtteregistrisse kantud ametiühingute, nende liitude  ja keskliidu suhtes, mis ei ole registrisse kandmise avaldust esitanud või mille registrisse kandmise avaldus jäetakse rahuldamata, kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahv 95 alates 1999. aasta 1. detsembrist. Nimetatud ühendused võivad esitada registrisse  kandmise avalduse kuni 1999. aasta 1. detsembrini.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühenduste suhtes,  mille registrisse kandmise avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks on vastavalt äriseadustiku paragrahvile 54 määratud tähtaeg, peatub selle tähtaja kulgemine kuni 1999. aasta 1. detsembrini.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühenduste suhtes,  mis loetakse sundlõpetatuks käesoleva seaduse paragrahv 95 alusel, likvideerimismenetlust läbi ei viida.

(RK s 18.08.1999 jõust.05.09.1999 - RT I  1999, 67, 658)

§ 99¹. Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine

Kuni 2010. aasta 1. jaanuarini võib põhikirjaga ette näha, et käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise õigus on muul organil.

 

(RK s 29.01.2009 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 13, 78)

 

§ 100. Riigilõivuseaduses tehtavad muudatused

Riigilõivuseaduses (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"7) äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemiselt ja ärakirja tõestamiselt äriregistri ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri poolt;";
2) paragrahvi 4 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(9) Mittetulundusühingu ja sihtasutuse kandmisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ei võeta riigilõivu mittetulundusühingult ja sihtasutuselt, kes on enne 1996. aasta 1. oktoobrit registreeritud ettevõtteregistris.";
3) lisa 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
"9. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registritoimingutelt:
1) mittetulundusühingu ja sihtasutuse registrisse kandmise eest 300 krooni;
2) muudatuste registrisse kandmise eest 100 krooni;
3) registrikartoteegi või toimiku dokumendi lehekülje ärakirja eest 2 krooni.

Märkus: Kui taotletakse kande tegemist üheaegselt mitmesse veergu, tuleb riigilõivu tasuda ühe kande eest.".

§ 101. Kohtute seaduses tehtavad muudatused

Kohtute seaduses (RT 1991, 38, 472; RT I 1993, 1, 2; 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 2.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2.1) Äriseadustikus, samuti mittetulundusühingute seaduses ja sihtasutuste seaduses sätestatud korras kandeotsuse ja rahatrahvi tegemise määruse otsustab kohtunik ainuisikuliselt.";
2) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Maa- või linnakohtu esimees või tema määramisel üks või mitu kohtunikku otsustavad kohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta äriregistri kannete tegemise ja trahvi määramise ning kohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kannete tegemise ja trahvi määramise.";
3) paragrahvi 37.3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Registriosakond peab äriregistrit tema tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit tema tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta.";
4) paragrahvi 37.3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4) Äriregistri pidamise kord sätestatakse äriseadustikuga ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidamise kord sätestatakse mittetulundusühingute seadusega ja sihtasutuste seadusega.".

§ 102.  Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduses tehtav täiendus

Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa- ja linnakohtute kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduse (RT I 1993, 1, 1; 24, 429; 43, 622; 65, 922; 76, 1131; 1994, 81, 1382; 1995, 29, 358; 97, 1664; 1996, 31, 631) paragrahv 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
"(3) Seoses mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidamisega suurendatakse maa- ja linnakohtute kohtunike arvu nelja võrra lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule. Täiendavate kohtunike jaotuse maa- ja linnakohtute vahel otsustab justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtuga.".

§ 103. Tsiviilkohtupidamise seadustikus tehtav muudatus

Tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57) paragrahv 27 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(8) Kutse kohaletoimetamisel ettevõtja äriregistrisse kantud aadressil loetakse kutse ettevõtjale kätteantuks. Kutse kohaletoimetamisel mittetulundusühingu või sihtasutuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud aadressil loetakse kutse mittetulundusühingule või sihtasutusele kätteantuks.".

§ 104. Erakonnaseaduses tehtavad muudatused ja täiendused

Erakonnaseaduses (RT I 1994, 40, 654; 1996, 37, 739) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Erakond asutatakse asutamislepinguga, millega kinnitatakse ka erakonna põhikiri ja määratakse juhatuse ja teiste põhikirjas ettenähtud organite liikmed.";
3) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja sõnad "asutamiskoosolekul vastuvõetud ja ettenähtud korras registreeritud" ning lõikest 2 jäetakse välja sõnad "ja nende liitude";
4) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

"Paragrahv 8. Registrisse kandmise avaldus

Erakonna mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise avaldusele tuleb lisaks mittetulundusühingute seaduse paragrahvis 10 sätestatule lisada:
1) juhatuse liikmete poolt allakirjutatud programm;
2) erakonna liikmete nimekiri, kus on näidatud liikmete nimed, elukohad ja isikukoodid;
3) erakonna sümboolika näidis või kavand, kui need on põhikirjaga ette nähtud.";
5) paragrahvi 9 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse sõnad "erakonna põhikirja registreerinud riigiasutusele" sõnadega "mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale";
7) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõnad "erakonna põhikirja registreerinud" sõnadega "Vabariigi Valitsuse määratud";
8) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Paragrahv 12.  Erakonna tegevuse seaduslikkuse tagamine, selle ühinemine, jagunemine ja lõpetamine

Erakonna tegevuse seaduslikkuse tagamine ning erakonna ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.";
9) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad "nende põhikirjad registreeritakse" sõnadega "neid registreerida".

§ 105. Raamatupidamise seaduses tehtavad muudatused

Raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikest 5 jäetakse välja sõnad ", samuti mittetulundusühing ja -liit";
2) paragrahvi 2 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
"Majandusaasta aruande ärakirja peab sihtasutus esitama mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.";
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
"(11) Mittetulundusühing ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse paragrahv 22 lõike 2 punktides 3 ja 4 ning paragrahv 24 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid.";
4) paragrahvi 23 lõike 1 punkti 41 täiendatakse pärast sõna "kõik" sõnadega "mittetulundusühingu ning".

§ 106. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses tehtavad muudatused

Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (RT I 1994, 53, 889; 89, 1516; 1995, 26-28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõnad ", mittetulundusühing ja -liit" sõnadega "ja mittetulundusühing";
2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
"(5) Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.";
3) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Juriidiline isik lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu seadusega selleks õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel:
1) kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, seaduse või heade kommetega;
2) kui juriidilise isiku asutamisel on rikutud seadust;
3) kui juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega;
4) kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele;
5) muul seaduses sätestatud alusel.";
4) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 1.1 järgmises sõnastuses:
"(1.1) Kohus võib anda tähtaja 1. lõike punktides 1, 3 ja 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks.";
5) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
"(4) Kui juriidilise isiku likvideerimise korral ei ole juriidilise isiku vara suhtes õigustatud isikuid, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara riigile, kes peab seda vara kasutama võimalikult senisele otstarbele vastavalt.".

§ 107. Eesti Vabariigi elamuseaduses tehtavad muudatused

Eesti Vabariigi elamuseaduses (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653; 1995, 30, 380; 53, 846) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvis 15 jäetakse välja sõnad "(RT 1992, 36, 477; RT I 1995, 26-28, 335)" ning "ja nende liitude" ja sõnad "(RT I 1994, 28, 425; 49, 805; 1995, 23, 332)".

§ 108. Korteriühistuseaduses tehtavad muudatused

Korteriühistuseaduses (RT I 1995, 61, 1025) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad "ja nende liitude seaduse (RT I 1994, 28, 425; 49, 805; 1995, 23, 332) teises ja kolmandas peatükis" sõnaga "seaduses";
2) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
"Asutamislepingut ei sõlmita.";
3) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad "maavalitsusele (Tallinnas Linnavalitsusele)" sõnadega "mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale";
4) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja sõnad "ja nende liitude".

§ 109. Sihtasutuste seaduses tehtavad muudatused

Sihtasutuste seaduses (RT I 1995, 92, 1604) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna "sihtasutuste" sõnadega "ja mittetulundusühingute";
2) paragrahvi 18 lõikest 1 jäetakse välja sõnad ", kui seaduses ei ole sätestatud teisiti";
3) paragrahvi 53 lõikes 2 asendatakse sõna "nelja" sõnaga "ühe";
4) paragrahvi 80 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna "ühendustele" sõnadega ", millel ei ole liikmeid," ning pärast arvu "15" arvudega "paragrahv 34 4. lõikes ja paragrahvides 35-39" ja teist lauset täiendatakse pärast sõna "Kui" sõnadega "käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud";
5) paragrahvi 80 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
"Paragrahvides 16-32 ja 40-42 sätestatut kohaldatakse vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele, millel ei ole liikmeid niivõrd, kui nende põhikirjadest ei tulene teisiti.";
6) paragrahvi 80 täiendatakse lõigetega 3-5 järgmises sõnastuses:
"(3) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele, millel on liikmed, kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse paragrahvides 91-96 sätestatut.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud mittetulunduslike ühenduste majandusaasta aruande kinnitab vastavalt põhikirjale selleks pädevust omav organ. Sellistele ühendustele ei kohaldata raamatupidamise seaduse paragrahvis 24 sätestatut.

(5) Kuni vastava seaduse jõustumiseni määratakse audiitori tegevuse kord ja alused ning audiitorile esitatavad nõuded Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.";
7) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
"(4) Paragrahvi 80 2. lõikes nimetatud mittetulunduslike ühenduste põhikirjas muudatuste tegemine ja ettevõtteregistris registreerimisele kuuluvate andmete muutmine toimub enne 1996. aasta 1. oktoobrit kehtinud korras.";
8) paragrahvi 84 lõikes 1 asendatakse sõna "jaanuariks" sõnaga "oktoobriks".

§ 110.  Mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse kehtetuks tunnistamine

Mittetulundusühingute ja nende liitude seadus (RT I 1994, 28, 425; 49, 805; 1995, 23, 332) tunnistatakse kehtetuks.

§ 111. Rakendamise määrused

(1) Vabariigi Valitsus võib kooskõlas käesoleva seadusega anda määrusi käesoleva seaduse rakendamiseks.

(2) Justiitsminister võib anda määrusi registriosakondade tegevuse korraldamiseks.

§ 111¹. Elektroonilise aruandluse rakendamine

Käesoleva seaduse § 36 lõiget 5 kohaldatakse majandusaasta aruandele, mis on koostatud aruandeperioodi kohta, mis algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Majandusaasta aruanded varasemate aruandeperioodide kohta esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele, lähtudes tulumaksuseaduse §-st 55.

(RK s 04.06.2008 jõust.10.07.2008 - RT I  2008, 27, 177)

§ 112. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. oktoobril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI