AVALDATUD :
RT I 1999, 29, 406
REDAKTSIOON :
RK s 22.04.2010 jõust. 13.05.2010
RT I 2010, 19, 101
RK s 18.02.2009 jõust.10.03.2009
RT I 2009, 15, 94
RK s 17.12.2008 jõust.01.01.2009
RT I 2008, 58, 329
RK s 25.01.2007 jõust.01.01.2008
RT I 2007, 16, 77
RK s 18.01.2007 jõust.18.02.2007
RT I 2007, 11, 52
RK s 15.11.2006 jõust.01.01.2007
RT I 2006, 55, 405
RK s 26.01.2006 jõust.04.02.2006
RT I 2006, 7, 42
RK s 14.12.2005 jõust.08.01.2006
RT I 2005, 73, 565
RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006
RT I 2005, 39, 308
RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004
RT I 2003, 23, 142
RK s 29.01.2003 jõust.15.03.2003
RT I 2003, 20, 119
RK s 12.06.2002 jõust.01.08.2002
RT I 2002, 57, 357
RK s 13.03.2002 jõust.06.04.2002
RT I 2002, 30, 176
RK s 17.04.2001 jõust.01.09.2001
RT I 2001, 43, 240
RK s 06.06.2001 jõust.12.07.2001
RT I 2001, 58, 353
RK s 15.11.2000 jõust.01.01.2001
RT I 2000, 92, 597
| |
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi
11. märtsi 1999. a
otsusega nr 569 |
ÕIGUSKANTSLERI SEADUS
Vastu võetud 25. veebruaril 1999. a
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
Paragrahv 1. Õiguskantsleri ülesanded
(1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle.
(2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
(3) Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele.
(31) Õiguskantsler teeb Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga ettenähtud immuniteedi võtmiseks.
(RK s 14.12.2005 jõust.08.01.2006 - RT I 2005, 73, 565)
(4) Õiguskantsler teeb Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.
(RK s 17.04.2001 jõust.01.09.2001 - RT I 2001, 43, 240)
(5) Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
(6) Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle.
(RK s 18.01.2007 jõust.18.02.2007 - RT I 2007, 11, 52)
(7) Õiguskantsler on piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus.
(RK s 18.01.2007 jõust.18.02.2007 - RT I 2007, 11, 52)
Paragrahv 2. Õiguskantsleri osavõtt Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest
(1) Õiguskantsler võib sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest.
(2) Õiguskantslerile saadetakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungite päevakorrad koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõudega.
Paragrahv 3. Riigikogu liikme arupärimine
Õiguskantsler vastab Riigikogu liikme arupärimisele seadusega sätestatud korras.
Paragrahv 4. Õiguskantsleri ülevaade Riigikogule
(1) Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule ülevaate järelevalve teostamisest õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle ning põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaates annab õiguskantsler ka ülevaate oma tegevusest piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutusena.
(3) Õiguskantsler esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaate alusel Riigikogule ettekande sügisistungjärgu täiskogu kolmandal töönädalal.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaade avaldatakse trükis eraldi väljaandena. Õiguskantsleri ülevaade tegevusest piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutusena tõlgitakse inglise keelde.
(RK s 18.01.2007 jõust.18.02.2007 - RT I 2007, 11, 52)
2. peatükk
ÕIGUSKANTSLERI STAATUS
Paragrahv 5. Õiguskantsleri ametisse nimetamine
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.
Paragrahv 6. Õiguskantslerile esitatavad nõuded
(1) Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt.
(2) Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist.
Paragrahv 61. Õiguskantsleri kandidaadi julgeolekukontroll
(1) Õiguskantsleri kandidaat peab enne õiguskantsleriks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
(RK s 25.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 16, 77)
(2) Õiguskantsleri kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.
(RK s 06.06.2001 jõust.12.07.2001 - RT I 2001, 58, 353)
(3) Õiguskantsleri kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
(RK s 06.06.2001 jõust.12.07.2001 - RT I 2001, 58, 353;
RK s 25.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 16, 77)
(4) Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab õiguskantsleri kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt.
(RK s 06.06.2001 jõust.12.07.2001 - RT I 2001, 58, 353;
RK s 25.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 16, 77)
(5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse õiguskantsleri kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
(RK s 06.06.2001 jõust.12.07.2001 - RT I 2001, 58, 353)
(6) Kui õiguskantsleri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll õiguskantsleri kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.
(RK s 29.01.2003 jõust.15.03.2003 - RT I 2003, 20, 119;
RK s 25.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 16, 77)
(7) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib õiguskantsleri kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast, kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Vabariigi Presidendile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib õiguskantsleri kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
(RK s 25.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 16, 77)
Paragrahv 7. Õiguskantsleri ametivanne
(1) Õiguskantsler astub ametisse Riigikogu ees enda nimetamisele järgneval täiskogu töönädalal järgmise ametivande andmisega:
"Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet mind kohustab."
(2) Ametivande tekstile kirjutab õiguskantsler alla ja seda hoitakse õiguskantsleri ametisoleku ajal Riigikogu Kantseleis, pärast ametist lahkumist aga Riigiarhiivis.
Paragrahv 8. Õiguskantsleri volituste lõppemine
Õiguskantsleri volitused loetakse lõppenuks:
1) käesoleva seaduse paragrahvis 5 tähendatud seitsmeaastase tähtaja möödumise päevast;
2) tema ametist tagasiastumise päevast;
3) tema kestva võimetuse korral üle kuue kuu järjest täita oma ametiülesandeid - Riigikohtu üldkogu otsuse jõustumise päevast;
4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast;
5) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast;
6) tema surma korral.
Paragrahv 9. Õiguskantsleri tagasiastumine
Ametist tagasiastumisest teatab õiguskantsler Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.
Paragrahv 10. Õiguskantsleri kestev võimetus täita oma ametiülesandeid
(1) Kui õiguskantsler on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega.
(2) Riigikohtu üldkogu vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse viivitamata.
(3) Riigikohtu üldkogu otsus, millega õiguskantsler tunnistatakse kestvalt võimetuks täitma oma ametiülesandeid, jõustub väljakuulutamise päeval.
(4) Jõustunud Riigikohtu üldkogu otsus vabastab õiguskantsleri ametist.
Paragrahv 11. Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmine
(1) Õiguskantsleri saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
(2) Õiguskantsleri volitused peatuvad Riigikogu otsuse päevast anda nõusolek õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmiseks.
(3) Õiguskantsleri volitused taastuvad õigeksmõistva kohtuotsuse või ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast (välja arvatud tema karistamisel vabadusekaotusega) või kriminaalmenetluse lõpetamise päevast tema kriminaalasjas.
(4) Õiguskantsler on ametist tagandatud:
1) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva jõustunud kohtuotsuse jõustumise päevast;
2) ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast.
(5) Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise kord on sätestatud Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seadusega (RT I 1995, 83, 1440; 1998, 41/42, 625).
Paragrahv 111. Õiguskantsleri juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele
(1) Õiguskantsleril on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka õiguskantsleri suhtes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab õiguskantsler riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.
(4) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab õiguskantsleri suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid.
(5) Julgeolekukontrolli asutus esitab õiguskantsleri suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile otsustamiseks, kas õiguskantsler on julgeolekukontrolli läbinud. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.
(RK s 25.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 16, 77)
Paragrahv 12. Õiguskantsleri tegevuse piirangud
(1) Õiguskantsler ei tohi ametisoleku ajal:
1) olla mõnes teises riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis;
2) osaleda erakondade tegevuses;
3) kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse;
4) osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu.
(2) Õiguskantsler võib tegelda teadusliku ja pedagoogilise tööga, kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist.
Paragrahv 13. Õiguskantsleri vaikimiskohustus
Õiguskantsler on kohustatud hoidma riigisaladust, salastatud välisteavet, ärisaladust ja pangasaladust ning mitte avaldama talle teatavaks saanud andmeid üksikisiku perekonna ja eraelu kohta ning muid andmeid, mille avalikustamine on seadusega keelatud.
(RK s 25.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 16, 77)
Paragrahv 14. Õiguskantsleri ametihüved
(1) Õiguskantsleri ametipalk on määratud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega (RT I 1996, 81, 1448).
(2) Õiguskantsleril on pensioniea saabumisel õigus ametipensionile, kui ta on töötanud vähemalt viis aastat õiguskantsleri ametikohal. Ametipensioni ei maksta pensioniea saabumisel töötamise jätkamise ajal nimetatud ametipensionile õigust andval ametikohal või Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhataja või ülemjuhatajana, riigikontrolörina, Eesti Panga presidendina, samuti õiguskantsleri ametist tagandamise korral. Pensionile jäänud õiguskantsleri ametipension on 70 protsenti õiguskantsleri ametipalga määrast. Ametipalga määra muutumisel makstakse pensioni muutunud suuruses, alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(21) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse õiguskantsleri ametipensionile.
(RK s 18.02.2009 jõust.10.03.2009 - RT I 2009, 15, 94)
(22) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud õiguskantsleri ametipensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud ametipensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
(RK s 18.02.2009 jõust.10.03.2009 - RT I 2009, 15, 94)
(23) Kohus on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud õiguskantsleri ametipensionile.
(RK s 18.02.2009 jõust.10.03.2009 - RT I 2009, 15, 94)
(3) Õiguskantsleri ametipensioni see osa, mis ületab riikliku vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.
(4) Õiguskantsleri ametipensioni saamise ajal ei ole isikul õigus saada teisi riiklikke pensione. Õiguskantsleri ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276) paragrahv 57 lõikes 2 sätestatu alustel.
(41) Käesolevas paragrahvis sätestatud õiguskantsleri ametipensioni maksmisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(RK s 18.02.2009 jõust.10.03.2009 - RT I 2009, 15, 94)
(5) Õiguskantsleri surma korral makstakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele toitjakaotuspensioni, mille suurus on 25 protsenti õiguskantsleri ametipensionist. Õiguskantsleri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 75 protsenti õiguskantsleri ametipensioni määrast.
(6) Õiguskantsleril, kelle volitused on lõppenud käesoleva seaduse paragrahv 8 punkti 1 ja haiguse tõttu punkti 3 alusel, on õigus hüvitisele kuue kuu ametipalga määra ulatuses.
3. peatükk
JÄRELEVALVE ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE PÕHISEADUSLIKKUSE
JA SEADUSLIKKUSE ÜLE
Paragrahv 15. Õiguskantsleri poole pöördumise õigus õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks
Igaühel on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks.
Paragrahv 16. (Kehtetu - RK s 22.04.2010 jõust. 13.05.2010 - RT I 2010, 19, 101)
Paragrahv 17. Ettepanek õigustloova akti kooskõlla viimiseks
Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku see akt või selle säte 20 päeva jooksul põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viia.
Paragrahv 18. Ettepanek õigustloova akti kehtetuks tunnistamiseks
(1) Kui õigustloova akti vastuvõtnud organ ei ole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks.
(11) Kui õiguskantsler leiab, et rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda, teeb ta Riigikogu otsuse saamisest alates 14 päeva jooksul Riigikohtule ettepaneku tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta.
(RK s 13.03.2002 jõust.06.04.2002 - RT I 2002, 30, 176)
(2) Õiguskantsleri osalemise korra ning õigused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses sätestab seadus.
4. peatükk
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
JÄRELEVALVE PÕHIÕIGUSTE JA -VABADUSTE JÄRGIMISE ÜLE
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
1. jagu
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
Üldsätted
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 19. Õigus pöörduda õiguskantsleri poole
(1) Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava.
(2) Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud:
1) soo,
2) rassi,
3) rahvuse (etnilise kuuluvuse),
4) nahavärvuse,
5) keele,
6) päritolu,
7) usutunnistuse või usulise veendumuse,
8) poliitilise või muu veendumuse,
9) varalise või sotsiaalse seisundi,
10) vanuse,
11) puude,
12) seksuaalse suundumuse või
13) muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu.
(3) Avaldusealuses asjas ei tohi olla jõustunud kohtuotsust ega samaaegselt toimuda kohtumenetlust või kohtueelset kohustuslikku kaebemenetlust.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 20. Õiguskantsleri menetluse vormivabadus ja eesmärgipärasus
(1) Kui seadus ei sätesta menetlustoimingu vormi ja muid üksikasju, määrab toimingu vormi ja üksikasjad õiguskantsler, lähtudes eesmärgipärasuse, tõhususe, lihtsuse ja kiiruse põhimõttest ning vältides isikule üleliigsete kulutuste ja ebameeldivuste tekitamist.
(2) Õiguskantsler võib volitada käesolevas peatükis õiguskantslerile ettenähtud toiminguid sooritama õiguskantsleri asetäitja-nõuniku või nõuniku.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 21. Uurimispõhimõte ja erialaasjatundja
(1) Õiguskantsler selgitab välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral kogub tõendeid omal algatusel.
(2) Õiguskantsler võib küsida asja lahendamiseks erialaasjatundja arvamust.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 22. Taandamine
Õiguskantsleri asetäitja-nõunik või nõunik taandab enda asja menetlemisest, kui ta kahtleb oma erapooletuses. Asetäitja-nõuniku või nõuniku taandamiseks esitab avaldaja või vastustaja taotluse õiguskantslerile. Taotlust peab põhjendama.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 23. Avalduse esitamine
(1) Avaldaja esitab avalduse isiklikult või volitatud esindaja kaudu.
(2) Lepitusmenetluses diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks võib esindajaks olla ka isik, kellel on õigustatud huvi jälgida võrdse kohtlemise nõuete täitmist.
(3) Avalduses esitatakse järgmised andmed:
1) avaldaja nimi, postiaadress ja isikukood või sünnikuupäev;
2) avaldaja õigusi väidetavalt rikkunud asutuse nimetus või isiku nimi (edaspidi vastustaja);
3) avalduses käsitletud tegevuse piisavalt selge kirjeldus.
(4) Avaldaja esindaja lisab avaldusele esindusõigust tõendava dokumendi.
(5) Kui avaldus ei vasta lõigetes 3 ja 4 esitatud nõuetele ja puudust on võimalik kõrvaldada, küsib õiguskantsler avaldajalt täiendavaid selgitusi või annab avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
(6) Avaldajal on õigus esitada avaldus suuliselt. Sel juhul vormistab avalduse kirjalikult õiguskantsler.
(7) Statistilistel eesmärkidel võib õiguskantsler küsida avaldajalt ka muid kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud andmeid. Avaldajal on õigus andmete esitamisest keelduda.
(8) Õiguskantsler võib tunnistada avalduse ja selle andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui seda taotleb avaldaja või kui õiguskantsler leiab, et avaldusele juurdepääsu on vaja piirata isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 24. Avalduse edastamine
Kui õiguskantslerile esitab avalduse kinnipeetav, ajateenija või psühhiaatriahaiglas, erihooldekodus, üldhooldekodus, asenduskodus või noortekodus viibiv isik, edastab asjaomane asutus selle viivitamata oma kulul adressaadile sisu kontrollimata.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142;
RK s 15.11.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 55, 405)
§ 25. Avalduse läbi vaatamata jätmine
(1) Õiguskantsler jätab avalduse läbi vaatamata, kui avalduse lahendamine ei kuulu tema pädevusse.
(2) Õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata, kui:
1) avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja avaldaja on jätnud puuduse tähtaja jooksul kõrvaldamata;
2) avaldus on ilmselgelt alusetu.
(3) Õiguskantsler teeb avalduse läbi vaatamata jätmise avaldajale kirjalikult teatavaks. Teates tuleb avalduse läbi vaatamata jätmist põhjendada.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 26. Menetluse alustamine
Kui õiguskantsler võtab avalduse menetlusse, teeb ta selle avaldajale teatavaks ja nimetab teates toimingud, mida ta avalduse menetlemiseks on teinud või peab vajalikuks teha.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 27. Vaba juurdepääs, kontrollkäik ja ametiabi
(1) Õiguskantsleril on asja menetlemise käigus vaba juurdepääs järelevalvealuste asutuste ning lepitusmenetluse poolte valduses olevatele dokumentidele ja muule materjalile ning kohtadele. Asutus või isik peab võimaldama õiguskantsleril tingimusteta ja viivitamata saada asutuse või isiku valduses olevaid dokumente ja muid materjale ning pääseda asjaomasesse kohta.
(RK s 18.01.2007 jõust.18.02.2007 - RT I 2007, 11, 52)
(2) Õiguskantsleril on õigus teha kontrollkäiku vanglasse, väeossa, arestimajja, väljasaatmiskeskusse, varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusse või registreerimiskeskusse, psühhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse, erivajadustega õpilaste kooli, üldhooldekodusse, asenduskodusse, noortekodusse või muusse järelevalvealusesse asutusse. Kontrollkäiku võib teha ka ette teatamata ning sellele võib kaasata erialaasjatundjaid ja tõlke.
(RK s 18.01.2007 jõust.18.02.2007 - RT I 2007, 11, 52;
RK s 17.12.2008 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 58, 329)
(3) Järelevalvealune asutus tagab õiguskantslerile kontrollkäigu ajal:
1) vaba juurdepääsu teabele, mis on vajalik, et kontrollida, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava;
2) vaba juurdepääsu teabele, mis käsitleb järelevalvealuses asutuses viibivaid isikuid ning nende kinnipidamistingimusi ja asukohta;
3) ligipääsu järelevalvealuse asutuse hoonetesse ja territooriumile;
4) võimaluse vestelda iga järelevalvealuses asutuses viibiva piiratud õigustega isikuga ning järelevalvealuse asutuse personaliga ilma teiste isikute juuresolekuta.
(4) Järelevalvealune asutus osutab õiguskantslerile menetluses ametiabi.
(RK s 18.01.2007 jõust.18.02.2007 - RT I 2007, 11, 52)
§ 28. Teabe nõudmine
Õiguskantsleril on õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Järelevalvealune asutus, lepitusmenetluse pooled ning muud isikud ja asutused edastavad teabe õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 29. Seletuse võtmine
Õiguskantsler võib nõuda, et järelevalvealune asutus ja lepitusmenetluse pooled annavad avalduse asjas kirjaliku seletuse. Asutus või isik täidab nõude õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 30. Ütluse võtmine
(1) Õiguskantsler võib menetluses võtta ütluse isikult, kelle kohta on andmeid, et ta teab asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning on võimeline andma nende kohta õigeid ütlusi.
(2) Kriminaalmenetluse seadustiku (RT I 2003, 27, 166; 2005, 71, 549) §-des 71–73 nimetatud isik võib keelduda ütluse andmisest, välja arvatud juhul, kui seda soovib isik, kelle kohta andmeid avaldatakse.
(RK s 26.01.2006 jõust.04.02.2006 - RT I 2006, 7, 42)
(3) Ütlust andma kutsutud isik on kohustatud ilmuma õiguskantsleri kutse peale. Kutses esitatakse isiku kohta järgmised andmed:
1) nimi;
2) ilmumise aeg ja koht;
3) selgitus, mis asjas, kellena ja mis eesmärgil isik välja kutsutakse;
4) ilmumata jäämise tagajärgede kirjeldus.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 31. Erialaasjatundja, tõlgi ja tunnistaja kulude hüvitamine
(1) Kui õiguskantsleri menetlusse kaasatud erialaasjatundja või tõlgi töö ei kuulu tema ametikohustuste hulka, tasustatakse erialaasjatundjat või tõlki õiguskantsleri eelarvest tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142;
RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)
(2) Kui õiguskantsleri kaasatud tunnistaja tööandja ei ole riik ega muu järelevalvealune asutus, makstakse isikule töölt või igapäevategevusest eemalviibimise eest hüvitist õiguskantsleri eelarvest tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142;
RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I 2005, 39, 308)
(3) Menetluses osalev isik või asutus võib kaasata menetlusse erialaasjatundja, tõlgi või tunnistaja ka oma kulul.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 32. Menetletava juhtumi avalikustamine
(1) Õiguskantsleril on õigus teha menetletava avalduse sisu ja menetluse lõpptulemus teatavaks massiteabevahendis või muul viisil, avalikustamata andmeid, mis võimaldavad isikute tuvastamist.
(2) Õiguskantsler võib avalikustada ütluse andmisest põhjendamatult keeldujate nimed.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
2. jagu
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
Järelevalve õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise üle
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 33. Järelevalve ulatus
Õiguskantsler kontrollib, kas järelevalvealune asutus järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ja hea halduse tava.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 34. Menetluse alustamine
(1) Õiguskantsler alustab menetlust isiku avalduse alusel või talle laekunud teabe alusel omal algatusel.
(2) Õiguskantsler võib esitatud avalduse jätta läbi vaatamata, kui:
1) avaldus on esitatud pärast ühe aasta möödumist ajast, mil isik sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest;
2) isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid;
3) kui toimub vaidemenetlus või muu mittekohustuslik kohtueelne menetlus.
(3) Kui õiguskantsler alustab menetlust omal algatusel, teatab ta asjaomasele asutusele menetluse alustamise põhjuse ja eesmärgi.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 35. Õiguskantsleri tegevuse takistamine
(1) Õiguskantsleri tegevuse takistamine on:
1) õiguskantsleri eest tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe varjamine, teabe andmisest kõrvalehoidmine või teabe andmisest alusetu keeldumine;
2) seletuse või ütluse andmisest kõrvalehoidmine või seletuse või ütluse andmisest alusetu keeldumine;
3) puuduliku või ebaõige seletuse, ütluse või teabe andmine;
4) vaba juurdepääsu teostamise takistamine.
(2) Õiguskantsleril on õigus taotleda selle ametiisiku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist, kes takistab õiguskantsleri või tema nõuniku tegevust.
(3) Õiguskantsler võib tegevuse takistamisest teavitada avalikkust.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 351. Menetluse lõpp
(1) Õiguskantsleri menetlus lõpeb õiguskantsleri seisukohavõtuga, milles ta annab hinnangu selle kohta, kas järelevalvealuse asutuse tegevus on õiguspärane ja hea halduse tava nõuetega kooskõlas.
(2) Õiguskantsler võib kritiseerida, anda soovitusi ja muul viisil väljendada oma arvamust, samuti teha ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks.
(3) Õiguskantsleri seisukoht tehakse avaldajale ja menetluses osalenud järelevalvealusele asutusele kirjalikult teatavaks. Seisukoht on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 352. Õiguskantsleri ettepaneku täitmise tagamine
(1) Õiguskantsleri soovituse või ettepaneku saanud asutus teatab õiguskantslerile tema määratud tähtaja jooksul, kuidas on soovitust või ettepanekut järgitud.
(2) Õiguskantsleril on õigus esitada oma soovituse või ettepaneku täitmise kohta järelepärimisi. Järelepärimise saanud asutus vastab viivitamata.
(3) Kui õiguskantsleri soovitust või ettepanekut ei täideta või järelepärimisele ei vastata, võib õiguskantsler teha selle kohta ettekande asutuse üle järelevalvavale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule.
(4) Õiguskantsler võib soovitusest või ettepanekust ja selle täitmisest või mittetäitmisest teavitada avalikkust.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 353. Tasuta õigusabi ja riigilõivust vabastamine
Õiguskantsler võib oma pädevusse kuuluvas asjas soovitada, et avaldajale antaks riigi kulul tasuta õigusabi või et avaldaja vabastataks riigilõivust kohtumenetluses.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 354. Seaduserikkumisest teatamine
Kui õiguskantsler leiab, et ametiisik on rikkunud põhiseadust või seadust, teatab ta sellest kirjalikult uurimisorganile või muule pädevale organile ning vajaduse korral edastab neile asjakohased andmed ja dokumendid.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
3. jagu
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
Lepitusmenetlus diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 355. Diskrimineerimisvaidluse lahendamise pädevus
(1) Õiguskantsler kontrollib füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku tegevust ning viib läbi lepitusmenetluse isiku avalduse alusel, kes leiab, et teda on diskrimineeritud § 19 lõikes 2 nimetatud tunnuse tõttu.
(2) Õiguskantsleri pädevusse ei kuulu avaldus, mis käsitleb füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku tegevust:
1) registreeritud põhikirjaga usuühendustes usu tunnistamisel ja viljelemisel või vaimulikuna töötamisel;
2) perekonna- või eraelu suhetes;
3) pärimisõiguse teostamisel.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 356. Õiguskantsleri poole pöördumise tähtaeg
Õiguskantsler võib jätta esitatud avalduse läbi vaatamata, kui see on esitatud pärast nelja kuu möödumist ajast, mil isik sai väidetavast diskrimineerimisest teada või oleks pidanud teada saama.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 357. Lepitusmenetluse alustamine
(1) Pärast avalduse menetlusse võtmist edastab õiguskantsler avalduse ärakirja vastustajale, kelle tegevus on avalduses vaidlustatud, ning määrab tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kirjalikus vastuses võib vastustaja teha ettepaneku vaidlus lahendada.
(2) Õiguskantsler edastab lõikes 1 nimetatud kirjaliku vastuse ärakirja avaldajale. Avaldaja teatab määratud tähtaja jooksul õiguskantslerile, kas ta nõustub vastustaja lahendusettepanekuga.
(3) Kui avaldaja nõustub lõikes 2 nimetatud lahendusettepanekuga ja lahendus loob õiglase tasakaalu poolte õiguste vahel, loeb õiguskantsler avalduse lahendatuks ja lõpetab menetluse.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 358. Menetluse läbiviimine
(1) Lepitusmenetluse käigus peetav istung on kinnine. Lepitusmenetluse dokumente ega teavet ei avalikustata.
(2) Lepitusmenetluse andmeid võib avalikustada §-s 32 ettenähtud viisil.
(3) Seletuste ja suuliste ütluste võtmine ning vaba juurdepääsu kasutamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) §-s 18 ettenähtud korras.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 359. Avalduse läbivaatamine istungil
(1) Isiku avalduse võib vaadata läbi istungil avaldaja ja vastustaja või nende esindajate juuresolekul. Õiguskantsler võib kohustada pooli isiklikult ilmuma.
(2) Õiguskantsler määrab istungi toimumise aja ja koha ning teeb need teatavaks avaldajale ja vastustajale.
(3) Istungit juhatab õiguskantsler, kes:
1) selgitab avalduse sisu ja asjakohaseid õigusnorme;
2) annab avaldajale võimaluse esitada oma seisukoht ja selle põhjendused;
3) annab vastustajale võimaluse esitada oma seisukoht, kas ta tunnistab avaldaja väiteid või vaidleb neile vastu.
(4) Istungil tutvutakse dokumentidega ja muude tõenditega ning hinnatakse neid. Õiguskantsleri nõusolekul võib istungile kutsuda ja seal ära kuulata tunnistajaid ja erialaasjatundjaid.
(5) Istung protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 ettenähtud viisil.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 3510. Lepitusmenetluse lõppemine
Lepitusmenetlus lõppeb, kui:
1) see katkestatakse,
2) kokkuleppele ei jõuta või
3) õiguskantsler kinnitab kokkuleppe.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 3511. Lepitusmenetluse katkestamine
(1) Lepitusmenetlus katkestatakse, kui:
1) avaldaja edastab õiguskantslerile kirjaliku teate selle kohta, et ta loobub esitatud avaldusest,
2) vastustaja ei esita §-s 357 nimetatud kirjalikku vastust õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul või teatab vastuses, et ta keeldub lepitusmenetluses osalemast või
3) avaldaja või vastustaja jätab õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul menetlustoiminguid mõjuva põhjuseta sooritamata, keeldub nende sooritamisest või takistab lepitusmenetluse korraldamist muul viisil.
(2) Lepitusmenetluse katkestamisest teatab õiguskantsler avaldajale ja vastustajale kirjalikult.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 3512. Vaidluse lahendamise ja kokkuleppe sõlmimise ettepanek
(1) Õiguskantsler teeb ettepaneku lahendada vaidlus ja sõlmida kokkulepe lepitusmenetluse pooltele teatavaks istungi lõpus või teatab istungil tähtaja, mille jooksul ta teeb ettepaneku avaldajale ja vastustajale teatavaks.
(2) Ettepanek väljendab õiguskantsleri põhjendatud seisukohta, mis tal on diskrimineerimise kohta kujunenud menetluse käigus kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude alusel. Ettepanekus võib soovitada vastustajal sooritada asjakohaseid toiminguid ning võtta meetmeid hüvitise maksmiseks ja avaldaja õiguste taastamiseks. Õiguskantsler võib teha vastustajale ettepaneku hüvitada erialaasjatundja, tõlgi või tunnistaja mõistlikud kulud, mida on teinud või peab tegema avaldaja.
(3) Õiguskantsler selgitab pooltele §-s 3514 nimetatud kokkuleppe kinnitamise tagajärgi.
(4) Avaldaja ja vastustaja võivad õiguskantsleri ettepaneku saamisest alates 10 tööpäeva jooksul esitada õiguskantsleri ettepaneku kohta oma seisukoha, mis väljendab nõustumist või mittenõustumist ettepanekus tooduga. Seisukoha esitamata jätmist käsitatakse ettepanekuga nõustumisena.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 3513. Kokkuleppe kinnitamine
(1) Kui avaldaja ja vastustaja nõustuvad õiguskantsleri ettepanekuga, kinnitab õiguskantsler kokkuleppe ja teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks.
(2) Kui avaldaja või vastustaja ei nõustu õiguskantsleri ettepanekuga, sedastab õiguskantsler, et kokkulepet ei saavutatud, ning teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 3514. Kokkuleppe täitmine
(1) Õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe on lepitusmenetluse pooltele täitmiseks kohustuslik. Kokkulepe täidetakse kokkuleppe ärakirja saamise päevale järgnevast päevast alates 30 päeva jooksul, kui kokkuleppes ei ole määratud teist tähtaega.
(2) Kui kokkulepet ei ole lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul täidetud, võib avaldaja või vastustaja esitada õiguskantsleri kinnitatud kokkuleppe kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 3515. Kohtusse pöördumine
(1) Kui lepitusmenetlus on katkestatud või kui õiguskantsler on sedastanud, et kokkuleppele ei ole jõutud, on avaldajal õigus teate saamisest alates 30 päeva jooksul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse või seadusega ettenähtud kohtueelse menetluse organisse.
(2) Õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav, välja arvatud juhul, kui õiguskantsler on oluliselt rikkunud lepitusmenetluse normi, mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu.
(3) Kaebuse halduskohtusse õiguskantsleri poolt lepitusmenetlusnormi olulise rikkumise tuvastamiseks võib esitada 30 päeva jooksul kokkuleppe kinnitamise teatavakstegemisest alates.
(4) Kui kohus tuvastab õiguskantsleri poolt lepitusmenetluse normi olulise rikkumise, mis mõjutas või võis mõjutada kokkuleppe sisu, loetakse õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe tühiseks ning isikul on õigus kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
4. jagu
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
Õiguskantsleri tegevus võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
§ 3516. Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte edendamine
Võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks täidab õiguskantsler järgmisi ülesandeid:
1) analüüsib, kuidas mõjutab õigusaktide kohaldamine ühiskonna liikmete seisundit;
2) teavitab Riigikogu, Vabariigi Valitsust, valitsusasutusi, kohaliku omavalitsuse asutusi ja organeid ning teisi asjast huvitatud isikuid ja avalikkust võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisest;
3) teeb Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse asutustele ja organitele ning tööandjatele ettepanekuid õigusaktide muutmiseks;
4) võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise huvides arendab koostööd, mida üksikisikud ning juriidilised isikud ja asutused teevad siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
5) koostöös teiste isikutega edendab võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse põhimõtet.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
5. peatükk
Õiguskantsleri Kantselei
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
Paragrahv 36. Õiguskantsleri Kantselei
(1) Õiguskantsleri Kantselei on õiguskantslerit kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav asutus.
(2) Õiguskantsler kantselei juhina kinnitab kantselei ning selle struktuuriüksuste põhimäärused, struktuuri ja koosseisu.
(3) Õiguskantsler otsustab kantselei teenistujatele allkirjaõiguse andmise ja selle ulatuse.
(4) Õiguskantsleri Kantselei registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
(5) Õiguskantsleri ja käesoleva seaduse § 38 lõigetes 5 ja 6 nimetatud nõunike vastuvõtuajad teatatakse üleriigilise levikuga ajalehtedes.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
Paragrahv 37. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik
(1) Õiguskantsleri ettepanekul nimetab Riigikogu kaks õiguskantsleri nõunikku õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik annab ametisse astumisel käesoleva seaduse paragrahvis 7 tähendatud ametivande.
(2) Kui õiguskantsler ei saa oma ametiülesandeid ajutiselt täita, samuti õiguskantsleri volituste lõppemisel käesoleva seaduse s 8 märgitud alustel, täidab õiguskantsleri ülesandeid kuni uue õiguskantsleri ametisse astumiseni üks õiguskantsleri asetäitja-nõunikest vastavalt õiguskantsleri poolt kindlaksmääratud asendamiskorrale.
(3) Õiguskantsleri nõunik vabastatakse õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametist:
1) tema ametist tagasiastumise päevast;
2) kui ta on kestvalt üle kuue kuu järjest võimetu täitma oma ülesandeid, õiguskantsleri ettepanekul uue õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse astumise päevast;
3) uue õiguskantsleri poolt esitatud uue õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse astumise päevast;
4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast;
5) ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast;
6) tema surma korral.
Paragrahv 371. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi julgeolekukontroll
(1) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaat peab enne asetäitja-nõunikuks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
(2) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi staatuse omandab isik, kellele õiguskantsler on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.
(3) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaat riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Õiguskantsleri Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile.
(5) Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Õiguskantsleri Kantseleile kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
(6) Julgeolekukontrolli käigus kogutud andmetele tuginedes võib õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi ametisse nimetada üheksa kuu jooksul alates ajast, kui julgeolekukontrolli teostanud asutus julgeolekukontrolli käigus kogutud teabe Õiguskantsleri Kantseleile edastas. Nimetatud tähtajast hiljem võib õiguskantsleri asetäitja-nõuniku kandidaadi ametisse nimetada pärast uue julgeolekukontrolli läbimist.
(RK s 25.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 16, 77)
Paragrahv 372. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku juurdepääs riigisaladusele ja salastatud välisteabele
(1) Õiguskantsleri asetäitja-nõunikul on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka õiguskantsleri asetäitja-nõuniku suhtes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud julgeolekukontrolli läbimiseks täidab õiguskantsleri asetäitja-nõunik riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja ankeedi ja allkirjastab nõusoleku, millega lubab julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal enda kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt, ning esitab need Õiguskantsleri Kantselei kaudu Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile.
(4) Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon määrab õiguskantsleri asetäitja-nõuniku suhtes julgeolekukontrolli teostava asutuse, kellele ta edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid.
(5) Julgeolekukontrolli asutus esitab õiguskantsleri asetäitja-nõuniku suhtes teostatud julgeolekukontrolli käigus kogutud andmed kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonile otsustamiseks, kas õiguskantsleri asetäitja-nõunik on julgeolekukontrolli läbinud. Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat väljastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud korras.
(RK s 25.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I 2007, 16, 77)
Paragrahv 38. Õiguskantsleri nõunik
(1) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus.
(2) Õiguskantsleri nõunikud on nõunik ja vanemnõunik.
(3) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt kolm aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt kolm aastat.
(4) Õiguskantsleri vanemnõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud õiguskantsleri nõunikuna, kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt viis aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt viis aastat.
(5) Õiguskantsler võib määrata mõne kitsama põhiõiguste valdkonna kontrollimisega tegelema kindla nõuniku.
(6) Õiguskantsler võib määrata nõunikke maakondadesse.
Paragrahv 39. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ja nõuniku tegevuspiirangud
Õiguskantsleri asetäitja-nõunikule ja nõunikule laienevad käesoleva seaduse paragrahvides 12 ja 13 sätestatud piirangud.
Paragrahv 40. Ametipalgad
(1) Õiguskantsleri asetäitja-nõunike, nõunike ja kantselei teenistujate töö tasustamine toimub riigiteenistujate palgatingimusi sätestavate seaduste alusel, kusjuures õiguskantsleril on õigus suurendada vastavate seadustega ettenähtud astmepalga määrasid kuni 50 protsendi ulatuses.
(2) Õiguskantslerile, õiguskantsleri asetäitja-nõunikele ja nõunikele ning kantselei töötajatele laienevad kõik riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaaltagatised koos käesolevas seaduses sätestatud eranditega.
Paragrahv 41. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipension
(1) Õiguskantsleri asetäitjal-nõunikul on pensioniea saabumisel õigus ametipensionile, kui ta on töötanud vähemalt viis aastat nimetatud ametikohal ja vähemalt 15 aastat kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna või olnud vähemalt 15 aastat avalikus teenistuses, välja arvatud juhul, kui ta on teenistusest vabastatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu. Nimetatud ametipensionile õigust andval ametikohal töötamise jätkamise ajal ametipensioni ei maksta.
(RK s 18.02.2009 jõust.10.03.2009 - RT I 2009, 15, 94)
(11) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensionile.
(RK s 18.02.2009 jõust.10.03.2009 - RT I 2009, 15, 94)
(12) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni, siis lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni üldistel alustel.
(RK s 18.02.2009 jõust.10.03.2009 - RT I 2009, 15, 94)
(13) Kohus on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensionile.
(RK s 18.02.2009 jõust.10.03.2009 - RT I 2009, 15, 94)
(2) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni suurus on 65 protsenti tema ametikoha ametipalgast. Ametipalga muutumisel makstakse pensioni muutunud suuruses alates järgneva kuu 1. päevast.
(3) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni see osa, mis ületab riikliku vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.
(4) Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni saamise ajal ei ole isikul õigus saada teisi riiklikke pensione ja ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse paragrahv 57 lõikes 2 sätestatud alustel.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni maksmisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(RK s 18.02.2009 jõust.10.03.2009 - RT I 2009, 15, 94)
Paragrahv 42. Õiguskantsleri Kantselei eelarve
(1) Õiguskantsleri Kantselei eelarve kinnitab õiguskantsler, lähtudes riigieelarvest.
(2) Õiguskantsleri Kantselei eelarves nähakse ette vahendid konsultatsioonide, tõlkimise ja ekspertiisi eest tasumiseks kuni 20 protsendi ulatuses aasta palgafondist. Konsultandi, tõlgi ja erialaasjatundja tasu maksmise korra kehtestab õiguskantsler.
(RK s 11.02.2003 jõust.01.01.2004 - RT I 2003, 23, 142)
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
Paragrahv 43. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse muutmine
Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse (RT I 1996, 81, 1448) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"Paragrahv 6. Õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 1,8."
Paragrahv 44. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 1. juunil 1999. aastal ja samast päevast tunnistatakse kehtetuks õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus (RT I 1993, 25, 436; 1996, 81, 1448; 1999, 16, 271).
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist õiguskantslerile esitatud avalduste menetlemine lõpetatakse varem kehtinud korras.
Riigikogu esimees Toomas SAVI
