Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2020 otsus nr 677

Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 15.12.2020

§ 1. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmisedmuudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Tuleohutusteenus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) ehitusprojekti tuleohutuse osa ekspertiisi tegemine;
2) ehitise tuleohutusnõuete auditi tegemine;
3) ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamine, kui ehitusprojektile tuleb ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt teha ekspertiis;
4) enesekontrolli tuleohutusaruande koostamine;
5) evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse läbiviimine;
6) tulekahju korral tegutsemise plaani koostamine;
7) tuleohutuse koolituse läbiviimine;
8) tuletöö tegemise koolituse läbiviimine;
9) tuleohutusülevaatuse tegemine.

(1²) Tuleohutusülevaatuskäesoleva seaduse tähenduses on territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldisening ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine.ˮ;

2) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad ˮaine,vedelik või valmistisˮ sõnadega ˮmaterjal või aineˮ;

3) seaduse 2. peatüki 1. jao pealkirjatäiendatakse pärast sõna ˮkohustusedˮ sõnadega ˮjatuleohutusteenusˮ;

4) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse§-dega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

ˮ§ 4¹. Tuleohutusteenuse osutamine

(1) Käesoleva seaduse § 2lõike 1¹ punktides 1–3 nimetatud tuleohutusteenust võibmajandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on tuleohutuseksperdi 6.taseme kutsetunnistus.

(2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1¹ punktides 4–9 nimetatud tuleohutusteenust võib majandustegevuse korras osutadafüüsiline isik, kellel on vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi6. taseme kutsetunnistus.

(3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1¹ punktides 5–7 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka asjakohasekutsetunnistuseta füüsiline isik ja seda ei loeta majandustegevuseks,kui seda tehakse juriidilisele isikule, kellega ollakse töösuhtes.

(4) Kui tuleohutusaruande koostab käesolevaseaduse § 4 lõike 2 kohaselt ehitise valdaja, ei loeta § 2 lõike 1¹ punktis 4 nimetatud tegevust tuleohutusteenuseks.

(5) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1¹ punktis 9 nimetatud tuleohutusteenust võib asjakohase kutsetunnistusegafüüsiline isik osutada ka juriidilisele isikule, kellega ollakse töösuhtes.Sellisel juhul ei loeta tuleohutusteenuse osutamist majandustegevuseks.

(6) Käesolevaparagrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada kavälisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsioonion tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt.Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatudpädev asutus on Päästeamet.

(7) Tuleohutusteenuseosutaja peab esitama majandustegevusteate. Majandustegevusteade loetakseesitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas tuleohutusteenuse osutajakinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.

§ 4². Tuleohutusülevaatuse tegemine

(1) Tuleohutusülevaatus tuleb iga kolme aasta tagant teha:
1) büroohoones pindalaga üle 750 m²;
2) tööstus- ja tootmishoones pindalaga üle 1000 m²;
3) garaažis pindalaga üle 1000 m².

(2) Tuleohutusülevaatuse tegemise korraldabehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat, korraldabtuleohutusülevaatuse tegemise ehitise omanik.

(3) Ehitise valdaja või omanik, kes käesolevaparagrahvi lõike 1 kohaselt peab korraldama tuleohutusülevaatuse tegemise, onvabastatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tuleohutusaruandekoostamisest.

(4) Tuleohutusülevaatuse tegemine ei ole kohustuslik:
1) hoones, mis on kõrgem kui 28 meetrit;
2) ohtlikus ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 3 tähenduses;
3) suurõnnetuse ohuga ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 4 tähenduses.

(5) Ehitise valdaja või omanik peabtuleohutusülevaatuse tegijal võimaldama siseneda tema valduses olevale kinnisasjale, ehitisse ja kõikidesse ruumidesse ningesitama tuleohutusülevaatuse tegijale kõik asjakohased andmed jadokumendid.

(6) Tuleohutusülevaatuse tegemine ei olekohustuslik, kui Päästeameti hinnangul ei ole ehitise kasutusotstarbe või muueripära tõttu tuleohutusülevaatuse tegemine käesoleva paragrahvi lõikes 1esitatud kriteeriume arvestades otstarbekas.

(7) Tuleohutusülevaatusetoimingud, tuleohutusülevaatuse tegemise erisused, tuleohutusülevaatuseakti sisu ja teabevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.ˮ;

5) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮKohalikuomavalitsuse üksus kooskõlastab ehitusseadustikus sätestatud ehitus‑ võikasutusteatise menetluses ehitise ehitamise Päästeametiga, kui ehitisekohta on õigusaktiga kehtestatudtuleohutusnõuded ja koos ehitus- või kasutusteatisega on vaja esitadaehitusprojekt.ˮ;

6) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

ˮ(1¹) Kohaliku omavalitsuse üksusvõib ehitusseadustikus sätestatud ehitus‑ või kasutusloa andaüksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks vajalikuleabihoonele Päästeameti kooskõlastuseta, kuikohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus tuleohutusnõudeid iseseisvalthinnata ja tuleohutusnõuded on täidetud. Kui ehitusluba on väljastatudPäästeameti kooskõlastuseta, siis Päästeametiga kasutusluba üldjuhul eikooskõlastata.

(1²) Kohaliku omavalitsuse üksus võibehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusteatise menetluses jättaüksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks vajalikuleabihoonele Päästeameti kooskõlastuse võtmata, kui kohaliku omavalitsuse üksuselon võimalus tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata ja tuleohutusnõuded ontäidetud. Kui ehitusteatise menetluses pole Päästeameti kooskõlastust võetud,siis Päästeametiga kasutusteatist üldjuhul ei kooskõlastata.ˮ;

7) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Suitsetamisel, lahtise leegi, seadmeteja paigaldiste kasutamisel ning muu tuleohtliku tegevuse tegemisel peabvälistama tulekahju ohu ja tulekahju tekkimise.ˮ;

8) paragrahvi6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega ja tuleohutusülevaatuse tegemise kohustusega asutuses võiettevõttes tuleb iga hoone kohta koostada tulekahju korral tegutsemiseplaan ning üks kord aastas korraldada neis evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus.ˮ;

9) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮEeldatakse,et küttesüsteemi tuleohutusnõuded on täidetud, kui selle projekteerimisel,paigaldamisel, kontrollimisel ja hooldamisel on lähtutud Eesti standardist EVS812:3 või muust samaväärsest dokumendist.ˮ;

10) paragrahvi 9 pealkirja täiendatakse pärastsõna ˮningˮ sõnaga ˮselleˮ;

11) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 4 ja 5järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Andmedehitatud või paigaldatud ahju, kamina või pliidi ning selle korstna jaühenduslõõri kohta esitab pottsepp päästeinfosüsteemi kümne tööpäevajooksul alates töö lõpetamisest.

(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei oleasjakohast teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus ahju, kaminavõi pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta nõudaeksperdihinnangut. Eksperdihinnangu koostab 5. taseme kutsetunnistusegapottseppmeister, 5. taseme kutsetunnistusega korstnapühkija-meister või 6. tasemekutsetunnistusega tuleohutusekspert, kes esitab eksperdihinnangu andmisealuseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperdihinnangu päästeinfosüsteemi kümnetööpäeva jooksul alates eksperdihinnangu valmimisest.ˮ;

12) paragrahvi 10 pealkirjas asendatakse sõna ˮjaˮsõnaga ˮvõiˮ;

13) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

14) seadust täiendatakse §-ga 11¹ järgmisessõnastuses:

ˮ§ 11¹. Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamine

(1) Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ningselle korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitteharvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioonpuudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud puhastamissagedust,tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistamatahmapõlengu ohu.

(2) Gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri peabkorstnapühkija puhastama kord nelja aasta jooksul ning teavitama valdajatkorstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast.

(3) Ehitisevaldaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi jaselle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõripuhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendelejuurdepääsuks vajalikud vahendid.

(4) Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muulkütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võibkutse- ja majandustegevusena osutada pädev isik, kellel on korstnapühkijakutsetunnistus.

(5) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseksvajalikus hoones või kuni 60‑ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võibahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri endatarbeks puhastada, välja arvatud põletada suitsulõõrides tahma, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgidesküttesüsteemide puhastamise nõudeid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhulpeab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminatvõi pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkijakutsetunnistusega isik, kes teavitab valdajat küttesüsteemi tehnilisestseisukorrast.

(7) Korstnapühkijaesitab ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadmekorstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta andmed päästeinfosüsteemi kümnetööpäeva jooksul alates puhastamise päevast.

(8) Korstnapühkija teavitab valdajat ahju, kamina võipliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadmekorstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõuderikkumisest või tuleohust ning kannab andmed avastatud puuduse kohtapäästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puuduse avastamise päevast.

(9) Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muulkütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise nõudedkehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

15) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 3tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 14 lõikest 1 jäetakse väljasõnad ˮkellel on kutsetunnistus võiˮ;

17) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus Päästeamet võib metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal keelata:
1) küttekoldevälise tule tegemise;
2) grillseadme kasutamise;
3) suitsetamise;
4) muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju;
5) viibimise, kui see võib ohustada inimese elu ja tervist.ˮ;

18) paragrahvi 16 lõige 2 tunnistataksekehtetuks;

19) paragrahvi 16 lõiked 3 ja 4 muudetakse ningsõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määramisekorralduse teeb Päästeamet avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandesAmetlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval.

(4) Metsa- ja muu taimestikuga kaetud alal onkuluheina ja roostiku põletamine aasta ringi keelatud.ˮ;

20) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5−8järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Maastikku võib kontrollitult aasta ringi põletada:
1) kaitstaval loodusobjektil kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul, et saavutada kaitse-eesmärk;
2) Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal, et tagada väljaõppeks sobilikud maastikutingimused.

(6) Kui kaitstav loodusobjekt asub Kaitseväe võiKaitseliidu harjutusvälja selles kohas, kus soovitakse maastikku mistahesulatuses kontrollitult põletada, peab selleks olema kaitstava loodusobjektivalitseja nõusolek. Kaitseala valitseja ei anna põletamiseks nõusolekut, kuisee võib kahjustada kaitstava loodusobjektikaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.Nõusoleku andmisest ei või keelduda, kui põletamata jätmine ohustab otseseltinimese elu või tervist või põletamine on vajalik, et hoida ära vara olulinekahjustamine, ning kumbagi eesmärki ei ole võimalik saavutada teisiti.

(7) Maastiku kontrollitud põletamisel tuleb tagadapidev järelevalve ja tõkestada tule levimine väljapoole kontrollitud põletamiseala.

(8) Maastiku kontrollitud põletamise nõuded jakorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

21) paragrahvi 19 lõike 6 esimene ja teinelause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮLaoplatsil peab põlevmaterjali paigutamasellisesse kohta ja sellises koguses, nagu on laoplatsiplaanil määratud. Plaan peab asuma laoplatsi sissekäigu juures nähtavalkohal.ˮ;

22) seaduse 2. peatüki2. jao 8. jaotis muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ8. jaotis
Tuletõrje veevõtukohale esitatavad nõuded

§ 23. Tuletõrjeveevõtukoht

(1) Tuletõrje veevõtukoht (edaspidi veevõtukoht)on veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetaksevett pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks.

(2) Ehitiselpeab olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahjuavastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega.

(3) Veevõtukohaolemasolu tagab ehitise omanik, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha rajamineon kokku lepitud või korraldatudteisiti. Kui veevõtukoht tagab rohkem kui ühe ehitise puhul käesolevaparagrahvi lõikes 2 nimetatud nõude täitmise, tagavad veevõtukohaolemasolu nende ehitiste omanikud ühiselt.

(4) Veevõtukohast võib käesoleva paragrahvi lõikes1 nimetatud tegevuste jaoks vett võtta valdaja loata.

§ 24. Veevõtukohale esitatavad nõuded

(1) Tagatud peab olema aastaringne juurdepääsveevõtukohale ja võimalus seda kasutada.

(2) Veevõtukohas peab olema tagatud ehitisekaitseks vajalik vee vooluhulk.

(3) Veevõtukoha korrashoiu tagab veevõtukohavaldaja, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha korrashoiu tagamine on kokkulepitud või korraldatud teisiti. Kui veevõtukoht tagab rohkem kui ühe ehitisepuhul käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud nõude täitmise, tagavadveevõtukoha korrashoiu nende ehitiste omanikud ühiselt.

(4) Veevõtukoharajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetusenõuded, tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.ˮ;

23) paragrahvid 25 ja 26 tunnistataksekehtetuks;

24) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

ˮ1¹) autonoomne vingugaasiandur;ˮ;

25) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 2tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 30 lõike 1 punktist 4 jäetaksevälja sõna ˮautomaatneˮ;

27) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 5 muudetakseja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ5) evakuatsioonivalgustus;ˮ;

28) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse teiselausega järgmises sõnastuses:

ˮEeldatakse, et tuleohutuspaigaldis on nõuetekohane, kui selleprojekteerimisel, paigaldamisel, kontrollimisel ja hooldamisel on järgitud asjakohaststandardit või muud samaväärset dokumenti.ˮ;

29) paragrahvi 32 lõige 2 tunnistataksekehtetuks;

30) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(3¹) Kui elamusvõi korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab omanik elamu või korteri varustama peale autonoomsetulekahjusignalisatsioonianduri ka vähemalt ühe autonoomse vingugaasianduriga.Kui eelmises lauses nimetamata hoones või hoone osas on tahkekütusel töötavküttesüsteem, peab omanik sellise hoone või hoone osa varustama vähemalt ühe nõuetekohaseltpaigaldatud autonoomse vingugaasianduriga.ˮ;

31) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastataksejärgmiselt:

ˮ(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi või suitsueemaldussüsteemi projekteerimine;
2) tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi või suitsueemaldussüsteemi ehitamine ja hooldamine;
3) tuletõrje voolikusüsteemi või tulekustuti kontrollimine ja hooldamine.ˮ;

32) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3järgmises sõnastuses:

ˮ(3) Majandustegevusteade loetakse esitatuks,kui majandustegevuse registris on olemas vastutava spetsialisti kinnitus omaõigussuhte kohta ettevõtjaga.ˮ;

33) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 1muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ1) on pädev juhtima ja kontrollimatulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi projekteerimist, ehitamist ning nendehooldamist, tulekustuti hooldamist ning tuletõrje voolikusüsteemikontrollimist ja hooldamist;ˮ;

34) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Vastutavalspetsialistil peab olema tulekustutussüsteemi,tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemiprojekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks pädevus vastavaltkutsestandardile, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teistetööd ning vastutab selle töö eest.ˮ;

35) seaduse 2. peatüki 3. jao 2. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ2. jaotis
Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekahjuteate edastamineˮ;

36) paragrahvi 36 pealkiri muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 36. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteemja tulekahjuteate edastamineˮ;

37) paragrahvi 36 lõiked 1 ja 3 tunnistataksekehtetuks;

38) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Tulekahjuteate edastamineHäirekeskusesse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustuslik, kuiehitises on tulekahju korral tagatud Häirekeskuse viivitamatu teavitamine jakiire evakuatsiooni algus ning Päästeamet on kooskõlastanud tulekahjuteate muulviisil edastamise Häirekeskusesse.ˮ;

39) paragrahvi 36 lõige 6 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(6) Nõuded ehitistele, kust tuleb automaatsetulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ningautomaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamiseja sellest loobumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.ˮ;

40) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendataksepunktiga 8 järgmises sõnastuses:

ˮ8) kohaliku omavalitsuse üksus – käesolevaseaduse § 5 lõikes 1¹ või 1² nimetatud võimaluse kasutamiselehitus- ja kasutusloa või ehitus- ja kasutusteatise menetluses.ˮ;

41) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse pärasttekstiosa ˮpunktides 3−6ˮ tekstiosaga ˮja 8ˮ;

42) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse sõnad ˮsuuretuleohu korralˮ sõnadega ˮtuleohtlikul ajalˮ;

43) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 4 ja 5järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Käesolevaseaduse § 32 lõikes 3¹ sätestatud nõue tuleb täita esimeselvõimalusel, kuid hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks.

(5) Kui ettevõtja on majandustegevusteate esitanud enne 2021. aasta 1. märtsi, loetakse käesoleva seaduse § 33 lõike 1 kohane teatamiskohustus 2021. aasta 1. märtsist täidetuks.ˮ.

§ 2. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikustehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Kui ehitise kasutusele võtmiseks tulebesitada kasutusteatis või on nõutav kasutusluba ning kui ehitise või ehitisesoleva paigaldise suhtes kehtib auditi või kontrolli tegemise kohustus, tulebkoos kasutusteatise või kasutusloa taotlusega esitada ka kasutuseelse auditivõi kontrolli järeldusotsus, millest nähtub vastavus nõuetele.ˮ;

2) seadustikulisa 1 alajaotist ˮMuud vee-ehitisedˮ täiendatakse pärast rida ˮVeehoidlaˮreaga järgmises sõnastuses:

ˮ

ˮ;

3) seadustikulisa 2 alajaotist ˮMuud vee-ehitisedˮ täiendatakse pärast rida ˮVeehoidlaˮreaga järgmises sõnastuses:

ˮ

ˮ.

§ 3. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduse § 77 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna ˮpõlemistˮ sõnadega ˮ, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korralˮ.

§ 4. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduse §-s 67 tehakse järgmisedmuudatused:

1) lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna ˮpõlemistˮsõnadega ˮ, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korralˮ;

2) lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu ˮpõhjustamise teelˮ sõnadega ˮ, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korralˮ.

§ 5. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduse§-s 9 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Päästeinfosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse:
1) päästesündmuse lahendamisega seotud toimingute ja menetluste andmeid, et Päästeameti ülesandeid tõhusalt ja kiirelt täita;
2) päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmeid, et selgitada välja päästesündmuse asjaolud ennetustöö ja järelevalve planeerimiseks;
3) järelevalve- ja kooskõlastamismenetluste andmeid ohutusnõuete täitmise kontrollimiseks ja järelevalve korraldamiseks;
4) ennetustöö, koolitamise ja teavitamise käigus kogutud andmeid ning eluaseme valdaja ohutusnõustamisel isiku nõusolekul kontrollitud objekti ja objekti valdaja kohta kogutud andmeid, sealhulgas terviseandmeid, et kujundada turvaline elukeskkond ja seda hoida, ennetada ohtusid ning planeerida Päästeameti tegevust;
5) tehnosüsteemide, sealhulgas küttesüsteemide, ja andmeandjate andmeid ning tuleohutuse seaduse § 2 lõikes 1¹ sätestatud tuleohutusteenuse osutamisega seotud andmeid, et tagada tuleohutusnõuete täitmine.ˮ;

2) lõiget 2 täiendatakse punktidega 8–10järgmises sõnastuses:

ˮ8) tehnosüsteemi andmed;
9) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tuleohutusteenuse osutamisega seotud andmed;
10) andmeandja andmed.ˮ.

§ 6. Seadme ohutuse seaduse muutmine

Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmisedmuudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 7 täiendatakse pärastsõna ˮkatsetamineˮ sõnaga ˮ, kontrollˮ;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8järgmises sõnastuses:

ˮ(8) Gaasipaigaldisekontroll on gaasipaigaldise tehnilise korrasoleku kontrollimine gaasitöödtegeva isiku poolt.ˮ;

3) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 6 täiendataksepärast sõna ˮauditˮ sõnadega ˮvõi gaasipaigaldise kontrollˮ;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

ˮ(2¹) Hoone,kus kasutatakse gaasikütteseadet või gaasiveesoojendit, peab olema varustatud vingugaasianduriga.ˮ;

5) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Valdkonnaeest vastutav minister võib kehtestada määrusega seadme korrashoiule, kasutamisele ja käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud juhul vingugaasianduri paigaldamisele esitatavad nõuded.ˮ;

6) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastataksejärgmiselt:

ˮ(3) Käesoleva seaduse § 9 lõike 4 aluselkehtestatavas õigusaktis võib sätestada, et auditi toiminguid võib asendadaenesekontrolliga. Enesekontroll peab tagama samaväärse tulemuse kui audit ja hõlmama seadme korrashoiuks vajalikketoiminguid. Enesekontrolli toimingud peavad sisalduma asjakohasesjuhtimissüsteemis, mis on sertifitseeritud akrediteeritud juhtimissüsteemi sertifitseerimisasutuse poolt,ja olema kajastatud juhtimissüsteemi sertifikaadil.ˮ;

7) paragrahvi 12 pealkiri muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ§12. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemˮ;

8) paragrahvi12 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna ˮTehniliseˮ sõnadega ˮTarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiˮ;

9) paragrahvi 12 lõike 3 teine lause tunnistataksekehtetuks;

10) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Andmekogusse kantakse:
1) seadmete andmestik;
2) tunnistuste andmestik;
3) lubade andmestik;
4) ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestik;
5) väärteomenetluste andmestik;
6) toote ohutuse alase teate andmestik;
7) dokumendiregister ja järelevalvemenetluste andmestik;
8) suurettevõtjate energiaauditite andmestik.ˮ;

11) paragrahvi 12 lõike 6 teine lausemuudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮAuditi ja gaasipaigaldise kontrolli järeldusotsustel on õiguslik tähendus.ˮ.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2021.aasta 1. märtsil.