Ajaloost

ESTLEXi algus on seotud IME käivitumisega, mil Eestis algas intensiivne õigusloome periood. Et ülevaadet mitte kaotada, tellis tollane Majandusministeerium (praegu Rahandusministeerium) 1990. aasta varakevadel oma infokeskuselt (praegu AS Andmevara) IME seadusandluse andmebaasi väljatöötamise. Aasta lõpuks oli andmebaas valmis ja seda esitleti Justiitsministeeriumis.

Samal aastal töötas Justiitsministeeriumi kokku kutsutud töörühm välja elektroonilise õigusinfosüsteemi ESTLEX kontseptsiooni.

Nende kahe põhjal kokku asutati 14.06.1991 Valitsuse määrusega nr 110 (RT 1991, 22, 266) riiklik õigusaktide register. Registri pidamise kulud nähti ette katta riigi eelarvest Informaatikafondi kaudu ja kasutajatele osutatavate infoteenuste kulud kasutajatelt saadavatest teenustasudest.

Kasutajate aktiivne huvi õigusaktide elektroonilise andmebaasi vastu oli kahtlemata üheks olulisemaks arenguteguriks. Kui esimesed kliendilepingud sõlmiti 1992. aastal, siis paari järgmise aastaga tõusis tellijate arv kiiresti poole tuhande ringi.

Alates 1996. aasta oktoobrist muutusid õigusaktide algtekstid Riigi Teataja elektroonilise andmekogu näol veebi kaudu tasuta kättesaadavaks. Samal aastal otsustas Riigikantselei Riigi Infosüsteemide Osakond tuginedes riigi infosüsteemide eelarve ekspertiisi ja järelevalve komisjoni ettepanekule riikliku õigusaktide registri riigipoolse finantseerimise lõpetada, väljendades veendumust, et õigusaktide registri finantseerimine on otstarbekas korraldada ESTLEXi teenuste müügist saadavast käibest.

Seega alates 1997. aastast toimis riiklik õigusaktide register isemajandamisel, säilitades riigiga formaalse sideme Justiitsministeeriumi ja AS Andmevara vahelise registri pidamise rahata lepingu näol. Kõik registri toimimiseks vajalikud vahendid tuli hankida ESTLEXi teenuste müügist.

1997. aastal algatas Justiitsministeerium uutel alustel toimiva õigusaktide registri väljatöötamise. Peamiseks erinevuseks senisega võrreldes oli idee viia alg- ja terviktekstide sisestamine info tekkekohtadesse pädevates riigiasutustes ning anda sellega riigipoolne garantii registris sisalduvale infole. Edasiste arutelude käigus jõuti seisukohale, et riiklik õigusaktide register oleks mõistlik ühendada Riigi Teataja elektroonilise versiooniga, ning nii sündis elektrooniline Riigi Teataja (eRT).

Aktide algtekstid eRT jaoks võeti Riigi Teataja elektroonilisest andmekogust ja kehtivad terviktekstid ESTLEXist. eRT volitatud töötleja leidmiseks välja kuulutatud hankekonkursi võitis AS Andmevara, kes seda funktsiooni alates eRT käivitumisest 1. juunil 2002 täidab. Andmete üleandmisega samaaegselt vormistati riikliku õigusaktide registri pidamise lepingu lõpetamine ning ESTLEX muutus puhtalt ärilisel alusel toimivaks infosüsteemiks.

ESTLEXi kasutajaskond on püsinud ja laienenud eelkõige tänu lisaväärtuste loomisele ning avaliku õigusinfo integreerimisele ühtseks infosüsteemiks. Need lisaväärtused, mis põhinevad ESTLEXi juristide poolt tehtaval tööl, on aidanud kokku hoida suure hulga teiste juristide tööaega vajaliku materjali leidmisel ja selle süsteemsel läbitöötamisel.

Põhjalikumalt on ESTLEXi kujunemislugu tutvustatud Riigikogu Toimetiste 2006. aasta 14. numbris ilmunud artiklis.

ESTLEXi kronoloogia

1990 – Töötati välja IME seadusandluse andmebaas. Justiitsministeeriumi töörühmas koostati ESTLEXi kontseptsioon.

1991 – Asutati riiklik õigusaktide register. Töötati välja registri pidamise tarkvara ja täiendati andmestikku. Arendati välja kliendi kasutajaliides.

1992 – Sõlmiti esimesed regulaarteenuse lepingud klientidega.

1993 – Töötati koos Justiitsministeeriumiga välja õigusharude klassifikaator.

1994 – Alustati välislepingute andmebaasi ja esimese täistekstandmebaasi projekteerimist ning materjali kogumist venekeelsete tõlgete andmebaasi koostamiseks.

1995 – Valmis välislepingute andmebaasi pidamise tarkvara. Alustati ESTLEXi andmeuuenduste väljastamist modemi kaudu. Algas koostöö piirkondlike esindajatega Viljandis, Pärnus, Saaremaal, Hiiumaal, Võrus ja Tartus. Esimene täistekstandmebaas jõudis katseekspluatatsiooni.

1996 – Õigusaktide algtekstid muutusid veebis tasuta kättesaadavaks. Riigi Teataja väljaandmisel asendus tinaladu fotolaoga. Õigusaktide varasematest redaktsioonidest moodustati korrektne arhiiv. Esitati ESTLEXi kaubamärgi registreerimistaotlus. Venekeelsete tõlgete andmebaas jõudis kasutajateni. Teenusena käivitus aktitekstide müük digitaalsel kujul. Hangiti täistekstandmebaas BASISplus.

1997 – ESTLEXi kaubamärk registreeriti. Valmis Windows-i põhine rakendus WinLex, mis vahetas välja senise DOS-põhise programmi Seadus.

1998 – Käivitus täistekstandmebaasil BASISplus põhinev veebirakendus. DOS-i põhise teenuse osutamine lõpetati. Välislepingute andmebaas viidi üle täistekstandmebaasi.

1999 – Kohalikele omavalitsustele töötati välja õigusaktide registri pidamise tarkvara OmaLex.

2000 – Venekeelsed tõlked muutusid veebis kättesaadavaks. Töötati välja tarkvara Tallinna õigusaktide registri pidamiseks.

2001 – ESTLEX online teenused jagunesid tasuta tavakasutaja ja tasuliseks spetsialistiteenuseks, õigusaktide arhiiv muutus klientidele kättesaadavaks. Tallinna õigusaktide register muutus veebis avalikult kättesaadavaks.

2002 – Spetsialistiteenus jagunes kaheks paketiks: Spetsialist-A ja Spetsialist-B, aktide juures muutusid kättesaadavaks inglisekeelsed tõlked. Alustati Riigikohtu lahendite linkide lisamist õigusaktidele. Käivitus eRT ja Riigikantseleile anti selle tarvis üle õigusaktide kehtivad terviktekstid. Lõppes riikliku õigusaktide registri pidamine.

2003 – Algas koostöö keskkonnaalaste õigusaktide muutumisest teavitamiseks Keskkonnaveebis. Töötati välja internetikogumik “Raamatupidamine” koos E-uudisega kogumikku kuuluvate õigusaktide muutumise kohta.

2004 – Käivitus tasuta iganädalane ESTLEXi e-uudis. Töötati välja ja juurutati uus kaasaegne õigusharude klassifikaator, mis vahetas välja kümme aastat kasutuses olnud ja moraalselt ammu vananenud liigituse.. Algas EL aktide viidete lisamine õigusaktidele. Käivitus kliente uutest ja täiendatud venekeelsetest tõlgetest informeeriva igakuise e-uudise väljaandmine. Viie juriidilist või majandusharidust andva kõrgkooliga sõlmiti lepingud, mille alusel üliõpilased ja õppjõud saavad soodsatel tingimustel ESTLEXi professionaalsele kasutajale suunatud teenuseid kasutada

2005 – Töötati välja internetikogumik „Keskkonnaõigus”. Jõudis lõpule EL aktide viidete lisamine varasematele õigusaktidele.

2006 – Käivitasime seireteenuse keskkonnajuhtimissüsteemi standardiga ISO 14001 hõlmatud valdkondade õigusaktides toimuvatest muudatustest teavitamiseks. 17.11.2006 toimus hotelli Reval Central konverentsikeskuses ESTLEXi 15. aastapäevale pühendatud konverents teemal „Normitehnika ja Euroopa Liidu õigus”. AS Andmevara läbis sertifitseerimisprotsessi kvaliteedistandardi ISO 9001 2000 sertifikaadi saamiseks, mille käigus pooled ESTLEXi osakonna töötajatest läbisid siseaudiitori koolituse ja osalesid siseauditite läbiviimisel. Aktide vene keelde tõlkimise töömaht kasvas oluliselt, kuna väljaanne Pravovõje Aktõ Estonii lõpetas tegevuse. Tõlkeprotsess korrastati tõlgete kvaliteedi kindlustamise eesmärgil.

2007 – Töötati välja internetikogumik „Personalitöö”. Valmis uus koduleht. Alustati EL aktide registreerimist ESTLEXi andmebaasis.  15. märtsil toimus seminar „Uued põhimõtted riigihangete alal“.

2008 – Loodi digiteeritud aktitekstide põhjal Harku valla õigusaktide andmebaas. Selleks korrastati alates 1991. aastast vastu võetud õigusaktid, süstematiseeriti need õigusharudesse, seostati omavahel, koostati muutunud aktide kohta terviktekstid ja moodustati isikuandmeid sisaldavatest õigusaktidest avalikuks kasutamiseks koopiad, milles kaeti isikuandmed kinni. Koos andmebaasi loomisega sõlmiti leping andmebaasi pidamise teenuse osutamiseks kuni 2010. aasta lõpuni. Märtsis käivitus uus teenus Töötervishoiu ja tööohutuse standardi OHSAS 18001 õigusaktide muudatuste ülevaade, mis hõlmab järgmiste valdkondade õigusaktides toimuvaid muudatusi: töötervishoid, tööohutus, töökeskkond, tööõnnetused, kemikaalid, müra, kiirgus, seadmed ja paigaldised ning nende ohutus.

2009 – Valmis ESTLEXi uus vabavaral põhinev tarkvaralahendus. Olulisemad uuendused sellega seoses: aktide muudatused hakkasid jõudma kasutajani igapäevaselt; seadustele lisandusid pealkirja lühendid, mille alusel oli neid võimalik otsida; normatiivsetele seadustele ja valitsuse määrustele lisandusid sisukorrad, milles olid muutunud paragrahvid kollasel taustal näha; lisati võimalused viimase 20 akti uuesti vaatamiseks ja oma lemmikute nimekirja koostamiseks. 5. juunil toimus võtmekliendipäev Okupatsioonimuuseumis, kus tutvustasime uuenenud tarkvaravõimalusi ja uut töölepingu seadust. Valmis Tallinna õigusaktide registri uus tarkvaralahendus. Avalikustasime koostöös rahvastikuministri bürooga olulisemate õigusaktide venekeelsed tõlked ESTLEXi kodulehel tasuta kasutamiseks. Sõlmitud leping sisaldas ka tõlgete ajakohasena hoidmist.

2010 –  Kujundasime ESTLEXi iganädalase e-uudise põhjalikuks ja sisukaks teenuseks, lisades ülevaatesse ka ministrite määrused ning info uute kohtulahendite ja menetlusse võetavate seaduseelnõude kohta. ESTLEXi teenuste arveldamine automatiseeriti. Tõlgete avalikustamise leping läks üle Kultuuriministeeriumile, kuid lõppes seoses eelarvevahendite nappusega. Algas tõlkimisalane koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga: tõlkisime vene keelde liiklusseaduse. Käivitus uus Riigi Teataja, mis tingis ka ESTLEXi infosüsteemis olulisi muudatusi. 29. jaanuaril toimus Tallinna Õpetajate Majas kliendipäev omavalitsuste ametnikele, kus tutvustati Tallinna õigusaktide registrit ja Harku õigusaktide andmebaasi.

2011 – Aasta algas väga töiselt, kuna euro kasutuselevõtuga kaasnes väga suur hulk muudatusi õigusaktides. Teenustesse lisandusid mõned uued omadused: sirvimine väljaandmise järgi on koondatud tabelisse, erinevalt RT kronoloogiast sisaldab see ainult uute aktide avaldamist; lisandunud on võimalus vaadata paralleelselt eesti- ja venekeelset teksti. Lisasime ka uusi andmeid - kõigile kehtivatele normatiivsetele seadustele on lisatud viited menetlusinfole Riigikogu eelnõude menetlemise süsteemis. Tõlkimisalane koostöö ministeeriumidega laienes – koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tõlkisime põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, kooostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määruse „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ ja liiklusseaduse muudatused, samuti toote nõuetele vastavuse seaduse. 24. novembril toimus Tallinna Õpetajate Majas kliendipäev, kus tutvustati ESTLEXi arenguid ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse põhimõtteid.

2012 – 29.veebruaril moodustati  ESTLEX OÜ ja 1. mai seisuga andis Andmevara AS kõik ESTLEXi teenustega seotud õigused ja kohustused üle ESTLEX OÜ-le. Alustasime aktitõlgete väljaandmist raamatutena - nii paberil kui e-raamatutena.  Käivitasime koostööprojekti, mille käigus tegime õigusaktdei juures kättesaadavaks samasisuliste Läti õigusaktide tõlked inglise keelde. Omavalitsuste abistamiseks töötasime välja uue teenuse - määruste teisendamine Riigi Teatajas avaldamiseks sobivale kujule.