Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine
Vastu võetud 08.10.1996 nr 244
RT I 1996, 73, 1300
jõustumine 16.10.1996
Logi sisse ☰ | Lihtotsing
Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamineVastu võetud 08.10.1996 nr 244 Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 43 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord» (juurde lisatud).
Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevat korda rakendatakse valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamisel ja ümberkorraldamisel ning nende tegevuse lõpetamisel, kuivõrd seadusega ei ole sätestatud teisiti. 2. Riigiharidusasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord on kindlaks määratud haridusseadusega, mõnd liiki haridusasutuste kohta käivate eriseadustega ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse või haridus- ja teadusministri määrustega, samuti nende haridusasutuste põhikirjadega. Käesolev kord reguleerib nende haridusasutuste moodustamist ja ümberkorraldamist ning nende tegevuse lõpetamist niivõrd, kuivõrd loetletud aktidega ei ole sätestatud teisiti. 3. Vabariigi Valitsuse seaduse järgi on valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutus) riigieelarvest finantseeritav asutus, kelle põhiülesanne ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. 4. Riigiasutuse moodustab ja korraldab ümber ning lõpetab tema tegevuse: 5. Vabariigi Valitsuse moodustatud riigiasutuse korraldab ümber ja lõpetab tema tegevuse samuti Vabariigi Valitsus, kui Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiasutuse põhimääruses ei ole ette nähtud teisiti. 6. Kui riigiasutuse ümberkorraldamisega kaasneb tema valduses oleva kinnisvara üleminek valitsusasutuse või teise valitsusasutuse hallatava, riigivara valitsema volitatud riigiasutuse valdusse, on riigiasutuse ümberkorraldajaks Vabariigi Valitsus. 7. Riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on teda haldav valitsusasutus (ministeerium või Riigikantselei).
8. Riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus enda või oma valitsemisalas olevate teiste valitsusasutuste teenindamiseks või teiste riiklike ülesannete täitmiseks kultuuri-, haridus-, sotsiaal- või muus valdkonnas. 9. Riigiasutust ei moodustata, kui: Moodustamisdokumentide esitamine 10. Moodustamisettepaneku esitab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile: 11. Moodustamisettepanekule lisatakse riigiasutuse põhimääruse eelnõu, eelarve eelnõu ja moodustamisotsuse tegemise õigusakti eelnõu. Moodustamisettepaneku koostamine 12. Moodustamisettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10. 13. Riigiasutuse moodustamise ettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama: 14. Moodustamise põhjenduses tuleb märkida: 15. Majanduslike kaalutlustena tuleb moodustamisettepanekus esitada järgmised andmed: Moodustamisettepaneku kooskõlastamine 16. Moodustamisettepanek kooskõlastatakse: 17. Moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos käesoleva korra punktis 11 nimetatud dokumentidega punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad 15 tööpäeva jooksul kirjalikult. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse pikemat aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule. 18. Kui asutus, ametnik või organ ei ole temale moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitamisest 15 tööpäeva jooksul arvates kirjalikult teatanud, et ta ei nõustu moodustamisettepanekuga, või vastavalt käesoleva korra punktile 17 teatanud, et 15-päevast tähtaega ei ole võimalik järgida, loetakse nõusolek saaduks. 19. Kui riigiasutuse moodustab selle kõrgemalseisev valitsusasutus ning üks käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutus, organ või ametnik moodustamisettepanekuga ei nõustu, esitab kõrgemalseisva valitsusasutuse juht moodustamisettepaneku koos kooskõlastuskirjadega seisukoha võtmiseks Vabariigi Valitsusele. Kui Vabariigi Valitsus toetab protokolli märgitavas otsuses riigiasutuse moodustamise ettepanekut, teeb lõpliku otsuse riigiasutuse moodustamise kohta riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. 20. Kui riigiasutuse moodustab Vabariigi Valitsus, esitab moodustatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht riigiasutuse moodustamise dokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab moodustamisdokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu. 21. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised moodustamisdokumendid: Moodustamisotsuse tegemine 22. Moodustamisotsuse teeb riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ettenähtud juhtudel teeb moodustamisotsuse Vabariigi Valitsus. 23. Moodustamisotsuse vormistab:
24. Moodustamisotsuses tuleb märkida: 25. Riigiasutuse põhimääruses tuleb märkida: 26. Riigiasutuse täieliku nime suhtes esitatakse järgmised nõuded:
27. Riigiasutuse ümberkorraldamine käesoleva korra tähenduses seisneb riigiasutuste ühinemises või jagunemises või ümberkorraldamises valitsusasutuseks või ühendamises olemasoleva valitsusasutusega. 28. Riigiasutused korraldatakse ümber järgmiselt: 29. Riigiasutus korraldatakse ümber, kui: 30. Käesoleva korra punktis 9 loetletud juhtudel ei ole võimalik riigiasutust ümber korraldada, kui sellega kaasneb uute riigiasutuste moodustamine. See ei kehti riigiasutuste ühendamise korral. Ümberkorraldamisdokumentide esitamine 31. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamise ettepaneku võib ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile esitada käesoleva korra punktis 10 nimetatud asutus, organ või ametnik samas punktis sätestatud tingimustel. Ümberkorraldamise ettepanekut ei pea koostama ja esitama, kui riigiasutuse ümberkorraldamine on sätestatud seaduses. 32. Ümberkorraldamisettepanekule lisatakse: Ümberkorraldamisettepaneku koostamine 33. Ümberkorraldamisettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab selle vastavalt käesoleva korra punktile 10. 34. Ümberkorraldamisettepanek peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid: 35. Riigiasutuse ümberkorraldamise põhjenduses tuleb märkida: 36. Majanduslike kaalutlustena tuleb ümberkorraldamisettepanekus esitada järgmised andmed: Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamine 37. Ümberkorraldamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos käesoleva korra punktis 32 nimetatud dokumentidega käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad kirjalikult 15 tööpäeva jooksul. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse rohkem aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe moodustamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule. 38. Ümberkorraldamisettepanek kooskõlastatakse käesoleva korra punktide 18 ja 19 sätteid järgides. 39. Kui riigiasutuse ümberkorraldaja on Vabariigi Valitsus, esitab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht riigiasutuse ümberkorraldamise dokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab ümberkorraldamise dokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu. 40. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised ümberkorraldamisdokumendid: Ümberkorraldamisotsuse tegemine 41. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamisotsuse teeb riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ning punktides 5 ja 6 ettenähtud juhtudel teeb ümberkorraldamisotsuse Vabariigi Valitsus. 42. Ümberkorraldamisotsus vormistatakse käesoleva korra punktis 23 käsitletud moodustamisotsuse vormistamise nõuete järgi. Riigisekretäri käskkiri ümberkorraldamise kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. 43. Ümberkorraldamisotsuses peavad olema järgmised andmed: 44. Ümberkorraldamisotsuse tegemisel teatab olenevalt riigiasutuse kõrgemalseisvast valitsusasutusest sellest kas kantsler, riigisekretäri määratud isik või maasekretär viivitamatult ümberkorraldatava riigiasutuse juhile, kes hiljemalt otsuse temale teatavakstegemisele järgneval tööpäeval informeerib tehtud otsusest riigiasutuse töötajaid. Riigiasutust ei korraldata ümber enne, kui sellekohase otsuse tegemisest on möödunud kaks kuud, kui seadusest ei tulene teisiti. 45. Riigiasutuse ümberkorraldamiseks moodustatakse komisjon. Ümberkorraldatava ja ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse valduses olev riigivara (riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused) antakse kooskõlas riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327) üle ümberkorraldamise tulemusel moodustatavale riigiasutusele või riigiasutusele, kellega ümberkorraldatav riigiasutus liidetakse, ning vajaduse korral ka ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisvale valitsusasutusele. Samuti antakse üle asjaajamine (dokumentatsioon ja ülesanded). 46. Riigiasutuse (või riigiasutuste) ümberkorraldamiskomisjon koosneb: 2) vähemalt ühest ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse ametnikust, sealjuures riigiasutust punktis 6 ettenähtud juhul ümber korraldades ka vähemalt ühest selle valitsusasutuse ametnikust, kelle hallatavale riigiasutusele on ümberkorraldamise tulemusena antud üle kinnisvara. 47. Peale käesoleva korra punktis 46 nimetatud asutuste juhtide nimetatakse ümberkorraldamiskomisjoni liikmed samas punktis nimetatud asutuste raamatupidamistöötajate ja -ametnike hulgast. 471. Ümberkorraldamiskomisjon teeb ümberkorraldamist puudutavad otsused, sh annab punktis 49 nimetatud kooskõlastuse komisjoni koosolekul. Koosolekuid juhatab komisjoni esimees või esimehe puudumisel tema poolt määratud komisjoni liige. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt oli üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja hiljemalt koosoleku toimumise päevale järgneval tööpäeval. Komisjoni liikmel on õigus vaidlustada koosoleku protokoll 7 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Vaidluse lahendab ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Komisjoni koosolekute kokkukutsumise ja täpsema töökorra otsustab komisjon esimesel koosolekul. 48. Ümberkorraldamiskomisjon korraldab ümberkorraldamiskomisjoni tegevuse alustamise kuupäeva seisuga ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse likvideerimisbilansi koostamise või riigiasutuse, millest eraldatakse teine riigiasutus, vahebilansi koostamise. Ümberkorraldatava riigiasutuse juht viib riigiasutuses läbi riigiasutuse valduses oleva riigivara inventuuri likvideerimis- või vahebilansi koostamise kuupäeva seisuga, koostab inventeerimisakti ning esitab selle ümberkorraldamiskomisjonile 15 päeva jooksul inventuuri läbiviimisest arvates. Inventuuri läbiviimises peab osalema ümberkorraldamiskomisjoni poolt määratud ümberkorraldamiskomisjoni liige. Ümberkorraldamiskomisjon kinnitab koostatud likvideerimis- või vahebilansi ja inventeerimisakti ning komisjoni esimees esitab need ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest arvates. 49. Nii ümberkorraldatav riigiasutus kui ka ümberkorraldamise tulemusel moodustatud riigiasutus kooskõlastavad kõik varalised tehingud eelnevalt ümberkorraldamiskomisjoniga ümberkorraldamiskomisjoni töö alustamise kuupäevast kuni riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäevani. Kooskõlastuse andmisest varaliste tehingute tegemiseks teavitab ümberkorraldamiskomisjoni esimees perioodiliselt ümberkorraldatava riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhti. Riigiasutuse poolt ümberkorraldamise perioodil tehtud varalised tehingud võetakse arvesse käesoleva korra punktis 50 nimetatud lõppbilansi või vahebilansi koostamisel. 50. Töö lõpetamisel korraldab ümberkorraldamiskomisjon ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi või riigiasutuse, millest eraldatakse teine riigiasutus, vahebilansi, ümberkorraldatava riigiasutuse valduses oleva riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ning ümberkorraldatava riigiasutuse asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise. Lõppbilanss või vahebilanss koostatakse riigiasutuse ümberkorraldamise kuupäeva seisuga. 51. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt peab riigivaraseaduse paragrahvi 11 lõigete 2-4 kohaselt sisaldama järgmisi andmeid: 52. Asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt sisaldab järgmisi andmeid: 53. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktis võetakse aluseks riigivara bilansiline seis ümberkorraldamise päeval. 54. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktile ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutavad alla: 541. Ümberkorraldamiskomisjon kinnitab koostatud lõppbilansi või vahebilansi ning komisjoni esimees esitab lõppbilansi või vahebilansi, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti ümberkorraldatud riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest või allkirjastamisest arvates. 55. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse nii mitmes eksemplaris, kui mitmele valitsusasutusele ja riigiasutusele aktid säilitamiseks esitatakse. Aktid esitatakse:
56. Riigiasutuse tegevus lõpetatakse, kui: Lõpetamisdokumentide esitamine 57. Ettepaneku riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks võib kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile esitada käesoleva korra punktis 10 nimetatud asutus, organ või ametnik samas punktis sätestatud tingimustel. 58. Tegevuse lõpetamise ettepanekule lisatakse lõpetamisotsuse õigusakti eelnõu. Lõpetamisettepaneku koostamine 59. Tegevuse lõpetamise ettepaneku koostamist korraldab ametnik, kes esitab ettepaneku vastavalt käesoleva korra punktile 10. 60. Ettepanek riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid: Lõpetamisettepaneku kooskõlastamine 61. Lõpetamisettepaneku kooskõlastamiseks saadab tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus selle koos lõpetamisotsuse õigusakti eelnõuga käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutustele, organitele ja ametnikele, kes vastavad 15 tööpäeva jooksul kirjalikult. Nõusoleku andmata jätmist peab kooskõlastuskirjas põhjendama. Kui ettepaneku kooskõlastamiseks vajatakse pikemat aega, sealhulgas juhul, kui ettepanek saadetakse kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule ja seetõttu kulub nõusoleku andmiseks rohkem aega, teatab asutus, organ või ametnik sellest kohe lõpetamisettepaneku kooskõlastamiseks esitanule. 62. Lõpetamisettepanek kooskõlastatakse käesoleva korra punktide 18 ja 19 sätteid järgides. 63. Kui riigiasutuse tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus, esitab riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht lõpetamisdokumendid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Riigisekretär esitab riigiasutuse tegevuse lõpetamise dokumendid Vabariigi Valitsusele peaministri kaudu. 64. Vabariigi Valitsusele esitatakse järgmised lõpetamisdokumendid: Lõpetamisotsuse tegemine 65. Otsuse riigiasutuse tegevuse lõpetamise kohta teeb tema kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Käesoleva korra punkti 4 alapunktis 2 ning punktides 5 ja 6 ettenähtud juhtudel teeb lõpetamisotsuse Vabariigi Valitsus. 66. Otsus vormistatakse käesoleva korra punktis 23 sätestatud nõudeid järgides. Riigisekretäri käskkiri riigiasutuse tegevuse lõpetamise kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. 67. Lõpetamisotsuses peavad olema järgmised andmed: 68. Lõpetamisotsusest teatatakse tegevuse lõpetava riigiasutuse juhile ja töötajatele käesoleva korra punktis 44 ettenähtud korras. Riigiasutuse tegevust ei lõpetata enne, kui sellekohase otsuse tegemisest on möödunud kaks kuud. 69. Riigiasutuse tegevuse lõpetamise korral moodustatakse likvideerimiskomisjon riigiasutuse valduses oleva riigivara (riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused) üleandmiseks kooskõlas riigivaraseadusega ning asjaajamise (dokumentatsioon ja ülesanded) üleandmiseks riigiasutuse kõrgemalseisvale valitsusasutusele. 70. Likvideerimiskomisjon koosneb: 71. Peale käesoleva korra punkti 70 alapunktis 1 nimetatud asutuse juhi nimetatakse likvideerimiskomisjoni liikmed samas punktis nimetatud asutuste raamatupidamistöötajate ja -ametnike hulgast. 711. Likvideerimiskomisjoni töökorra suhtes kohaldatakse käesoleva korra punktis 471 sätestatut. 72. Likvideerimiskomisjon korraldab likvideerimiskomisjoni tegevuse alustamise kuupäeva seisuga likvideerimisbilansi koostamise. Tegevuse lõpetava riigiasutuse juht viib likvideerimisbilansi koostamise kuupäeva seisuga riigiasutuses läbi riigiasutuse valduses oleva riigivara inventuuri, koostab inventeerimisakti ning esitab selle likvideerimiskomisjonile 15 päeva jooksul inventuuri läbiviimisest arvates. Inventuuri läbiviimises peab osalema likvideerimiskomisjoni poolt määratud likvideerimiskomisjoni liige. Likvideerimiskomisjon kinnitab koostatud likvideerimisbilansi ja inventeerimisakti ning komisjoni esimees esitab need kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest arvates. 73. Tegevuse lõpetav riigiasutus kooskõlastab kõik varalised tehingud eelnevalt likvideerimiskomisjoniga likvideerimiskomisjoni töö alustamise kuupäevast kuni riigiasutuse tegevuse lõpetamise kuupäevani. Kooskõlastuse andmisest varaliste tehingute tegemiseks teavitab likvideerimiskomisjoni esimees perioodiliselt kõrgemalseisva valitsusasutuse juhti. Riigiasutuse lõpetamisperioodil tehtud varalised tehingud võetakse arvesse lõppbilansi koostamisel. 74. Töö lõpetamisel korraldab likvideerimiskomisjon tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi, tegevuse lõpetava riigiasutuse valduses oleva riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldab käesoleva korra punktis 51 nõutud andmeid, ning asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldab käesoleva korra punktis 52 nõutud andmeid, koostamise. Lõppbilanss koostatakse riigiasutuse tegevuse lõpetamise kuupäeva seisuga. 75. Riigivara registrisse kantava vara üleandmise kohta tehakse registrisse kanne. Muus registris registreeritava vallasvara üleandmise kohta tehakse seejärel kanne asjaomasesse registrisse ja kinnisvara üleandmise kohta kinnistusraamatusse. 76. Riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktile ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutavad alla: 761. Likvideerimiskomisjon kinnitab koostatud lõppbilansi ning komisjoni esimees esitab lõppbilansi, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti kõrgemalseisva valitsusasutuse juhile teadmiseks 15 päeva jooksul nende kinnitamisest või allkirjastamisest arvates. 77. Riigiasutuse tegevuse lõpetamise korral säilitatakse riigivara üleandmise-vastuvõtmise akt ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akt riigiasutuse kõrgemalseisvas valitsusasutuses. Kui riigiasutuse tegevuse lõpetaja on Vabariigi Valitsus, säilitatakse riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti üks eksemplar ka Riigikantseleis.
78. Riigiasutus loetakse moodustatuks, ümberkorraldatuks või tema tegevus lõppenuks sellekohase otsuse tegemise õigusaktis märgitud kuupäevast. 79. Käesoleva korra nõudeid järgides moodustatud riigiasutus registreeritakse «Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris» vastavalt selle registri pidamise põhimääruses kehtestatud korrale. Riigiasutuse andmed, kelle tegevus on lõpetatud käesoleva korra nõudeid järgides, kantakse «Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri» arhiivi vastavalt selle registri pidamise põhimääruses kehtestatud korrale. |