ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus
Riigikogu 25.11.1998 seadus; jõustumiskuupäev 16.03.1999

redaktsioon 31.08.2023 [RT I, 06.01.2023, 47]

+ Muudetud järgmiste aktidega

Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus

Vastu võetud 25.11.1998
RT I 1998, 108, 1783
jõustumine 16.03.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.02.2001RT I 2001, 27, 15120.04.2001
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
10.03.2004RT I 2004, 20, 14101.05.2004
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
07.12.2006RT I 2006, 58, 43901.01.2007
24.01.2007RT I 2007, 13, 6915.03.2007
10.12.2008RT I 2008, 59, 33001.01.2009
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
07.12.2011RT I, 28.12.2011, 101.01.2012
19.06.2014RT I, 12.07.2014, 101.01.2015
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.
20.02.2019RT I, 19.03.2019, 429.03.2019, osaliselt 01.04.2019
20.02.2019RT I, 19.03.2019, 501.04.2019
14.12.2022RT I, 06.01.2023, 216.01.2023, osaliselt 31.08.2023

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus reguleerib mikrolülituse topoloogia õiguskaitset.

§ 2.  Mikrolülituse topoloogia õiguskaitset sätestavad õigusaktid

  (1) Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse sätestatakse käesoleva seadusega, teiste seadustega ning nende alusel ja nende täitmiseks antud Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega.

  (2) Käesolevas seaduses sätestatud mikrolülituse topoloogia õiguskaitse on sõltumatu autoriõiguse seaduses sätestatud kaitsest.

  (3) Kui mikrolülituse topoloogia õiguskaitset käsitlev õigusakt on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid.

§ 3.  Eesti Vabariigi ja välisriigi füüsilise ja juriidilise isiku õiguste ja kohustuste võrdsus

  Käesolevas seaduses ja muudes mikrolülituse topoloogia õiguskaitset käsitlevates õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad võrdselt Eesti Vabariigi ja välisriigi füüsilisele ja juriidilisele isikule (edaspidi isik), arvestades käesolevas seaduses sätestatud piiranguid välisriigi isikute suhtes.

2. peatükk MIKROLÜLITUSE TOPOLOOGIA ÕIGUSKAITSE ALUSED 

§ 4.  Mikrolülituse mõiste

  Mikrolülitus (ingl integrated circuit) käesoleva seaduse tähenduses on elektroonse funktsiooniga lõpp- või vahetoode, milles selle elemendid, millest vähemalt üks on aktiivelement, ning kõik elementide vahelised ühendused või osa nendest ühendustest on teostatud alusmaterjali sees või selle materjali pinnal.

§ 5.  Mikrolülituse topoloogia mõiste

  Mikrolülituse topoloogia (ingl layout-design of integrated circuit) käesoleva seaduse tähenduses on mikrolülituse elementide ning kõigi või osa elementide vaheliste ühenduste mis tahes viisil väljendatud kolmemõõtmelise paigutuse kujutis või selline kolmemõõtmelise paigutuse kujutis, mis on ette nähtud kasutamiseks mikrolülituse valmistamisel, kusjuures vähemalt üks element on aktiivelement.

§ 6.  Ärieesmärgil kasutamise mõiste

  (1) Ärieesmärgil kasutamine (ingl commercial exploitation) käesoleva seaduse tähenduses on mikrolülituse topoloogia või selle alusel valmistatud mikrolülituse tasu eest võõrandamine või tasu eest kasutusse andmine, samuti tasu eest võõrandamiseks või tasu eest kasutusse andmiseks pakkumine, importimine või muul viisil levitamine, sealhulgas levitamine toote osana.

  (2) Ärieesmärgil kasutamiseks ei loeta konfidentsiaalset kasutamist, mille puhul mikrolülituse topoloogia ei ole kättesaadav kolmandatele isikutele.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 7.  Reprodutseerimise mõiste

  Reprodutseerimine (ingl reproduction) käesoleva seaduse tähenduses on mikrolülituse topoloogia mis tahes viisil kopeerimine, sealhulgas kopeerimine mikrolülituse valmistamiseks.

§ 8.  Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse tagamine

  (1) Õiguskaitse saab mikrolülituse topoloogia, mis on originaalne ega ole olnud maailma üheski osas ärieesmärgil kasutusel üle kahe aasta enne mikrolülituse topoloogia esitamist registreerimiseks mikrolülituste topoloogiate registris (edaspidi ka register).

  (2) Mikrolülituse topoloogia on originaalne, kui see on tema looja loomingulise tegevuse tulemus ning ei ole loomise ajaks mikrolülituste topoloogiate loomise ja tootmisega tegelevate asjatundjate hulgas tavaline.

  (3) Tavalistest mikrolülituste topoloogiatest koosnev terviklik mikrolülituse topoloogia saab õiguskaitse, kui see tervikuna vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele.

  (4) Mikrolülituse topoloogia osa saab õiguskaitse, kui see osa täidab üheselt määratud elektroonset funktsiooni ja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele.

  (5) Õiguskaitse ei laiene mikrolülituse topoloogia ega mikrolülituse valmistamise tehnoloogiale, samuti neisse salvestatud informatsioonile.

  (6) Õiguskaitse antakse mikrolülituse topoloogia registreerimisega registris käesolevas seaduses sätestatud korras.

  (7) Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks registrisse kantud mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid. Õiguskaitse saanuks loetakse identifitseerimisdokumentides kujutatud topoloogia.

  (8) Õiguskaitset ei anta mikrolülituse topoloogiale, mida 15 aasta jooksul, arvates loomise hetke fikseerimisest, ei ole:
  1) esitatud registreerimiseks registris;
  2) kasutatud ärieesmärgil maailma mis tahes osas isiku poolt, kes on esitanud taotluse mikrolülituse topoloogia registreerimiseks registris, või selle isiku loal.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 9.  Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse kestus

  (1) Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse antakse kümneks aastaks ja see lõpeb kümne kalendriaasta möödumisel mikrolülituse topoloogia õiguskaitse algusaasta viimasest kalendripäevast.

  (2) Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alguse päevaks loetakse päev, millal seda mikrolülituse topoloogiat maailma mis tahes osas esmakordselt ärieesmärgil kasutati, kui kahe aasta jooksul sellest päevast arvates on esitatud taotlus mikrolülituse topoloogia registreerimiseks registris.

  (3) Kui mikrolülituse topoloogiat ei ole enne selle registris registreerimiseks esitamist maailma üheski osas ärieesmärgil kasutatud, loetakse õiguskaitse alguseks taotluse esitamise päev.

3. peatükk MIKROLÜLITUSE TOPOLOOGIA AUTOR JA MIKROLÜLITUSE TOPOLOOGIA OMANIK 

§ 10.  Mikrolülituse topoloogia autor

  (1) Mikrolülituse topoloogia autor on füüsiline isik, kes oma loomingulise tegevusega on mikrolülituse topoloogia loonud.

  (2) Kui mikrolülituse topoloogia on loonud mitu füüsilist isikut ühise loomingulise tegevusega, on nad ühisautorid.

  (3) Ühisautorsuse korral teostavad autorid kõiki õigusi ühiselt, kui nende vahel sõlmitud kirjalikus kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu.

§ 11.  Mikrolülituse topoloogia autori õigused

  (1) Mikrolülituse topoloogia autori isiklikud mittevaralised õigused on:
  1) õigus nõuda enda kui autori nime avalikustamist;
  2) õigus keelata enda kui autori nime avalikustamine;
  3) õigus tühistada igal ajahetkel oma nime avalikustamise keeld.

  (2) Mikrolülituse topoloogia autori isiklikud mittevaralised õigused on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad autori eluajal.

  (3) Mikrolülituse topoloogia autori varaline õigus on õigus õiglasele osale mikrolülituse topoloogia reprodutseerimisest ja ärieesmärgil kasutamisest saadavast tulust. Mikrolülituse topoloogia autori varalised õigused on üleantavad.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 12.  Õigus taotleda mikrolülituse topoloogia registreerimist

  (1) Õigus taotleda mikrolülituse topoloogia registreerimist ja saada mikrolülituse topoloogia omanikuks on autoril või isikul, kellele autor on mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlemise õiguse üle andnud või kellele see õigus on üle läinud.

  (2) Tööülesannete või lepingukohustuste täitmisel loodud mikrolülituse topoloogia registreerimist on õigus taotleda ja saada mikrolülituse topoloogia omanikuks tööandjal või tellijal, kui tööülesandes või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

  (3) Mikrolülituse topoloogia registreerimist võivad taotleda mitu isikut ühiselt.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik võib taotleda ainult sellise mikrolülituse topoloogia registreerimist, mis on kooskõlas käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1-4 sätestatuga.

§ 13.  Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlemise õiguse kasutamine

  (1) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlemise õigust saab kasutada isik, kes vastab käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele ja kellel on Eesti Vabariigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga liitunud riigi (edaspidi WTO liikmesriik) kodakondsus või kelle elukoht või asukoht on Eesti Vabariigis või WTO liikmesriigis või kes kasutas mikrolülituse topoloogiat esmakordselt ärieesmärgil Eesti Vabariigis või WTO liikmesriigis, või selle isiku õigusjärglane.

  (2) Isik, kes vastab käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele, kuid ei ole Eesti Vabariigi või WTO liikmesriigi kodanik või kellel puudub Eesti Vabariigis või WTO liikmesriigis elukoht või asukoht või kes ei ole kasutanud mikrolülituse topoloogiat esmakordselt ärieesmärgil Eesti Vabariigis või WTO liikmesriigis, saab mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlemise õigust kasutada ainult riikidevaheliste mitmepoolsete kokkulepete alusel.

§ 14.  Mikrolülituse topoloogia omanik

  Mikrolülituse topoloogia omanik on isik, kes on mikrolülituse topoloogia omanikuna kantud registrisse. Mikrolülituse topoloogia omanikul on ainuõigus registreeritud mikrolülituse topoloogiale.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 15.  Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused

  (1) Mikrolülituse topoloogia omanikul on ainuõigus mikrolülituse topoloogiat reprodutseerida ja ärieesmärgil kasutada.

  (2) Mikrolülituse topoloogia omanikul on õigus:
  1) keelata teistel isikutel ilma tema loata mikrolülituse topoloogiat reprodutseerida või ärieesmärgil kasutada;
  2) nõuda isikult, kes on rikkunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusi, nende õiguste rikkumise lõpetamist, rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ja rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist;
  3) nõuda isikult, kes heauskselt on omandanud registreeritud mikrolülituse topoloogiat sisaldava mikrolülituse, mida on levitatud ilma mikrolülituse topoloogia omaniku loata, kompensatsiooni mikrolülituse edasise ärieesmärgil kasutamise eest pärast seda, kui ta on sellele isikule oma õigustest teatanud. Kompensatsiooni suuruse määramise aluseks on mikrolülituse edasise ärieesmärgil kasutamise ulatus;
  4) kasutada registreeritud mikrolülituse topoloogiat sisaldava mikrolülituse märgistamisel, samuti seda mikrolülituse topoloogiat kirjeldavates trükistes hoiatustähisena trükitähte "T".

  (3) Mikrolülituse topoloogia omaniku õigusi võib piirata üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

§ 16.  Mikrolülituse topoloogia omaniku õigusi mitterikkuvad toimingud

  Mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste rikkumiseks ei loeta:
  1) mikrolülituse topoloogia ärieesmärgita kasutamist;
  2) mikrolülituse topoloogia reprodutseerimist analüüsimise, uurimise või õpetamise eesmärgil;
  3) käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud tegevuse tulemusena saadud mikrolülituse topoloogia kasutamist ärieesmärgil, kui see mikrolülituse topoloogia vastab käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1-4 sätestatud nõuetele;
  4) kolmanda isiku poolt iseseisvalt identse mikrolülituse topoloogia loomist.

§ 17.  Õiguste ammendumine

  Mikrolülituse topoloogia omanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti Vabariigi või Euroopa majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud registreeritud mikrolülituse topoloogiat sisaldava mikrolülituse edasist ärieesmärgil kasutamist.

4. peatükk MIKROLÜLITUSE TOPOLOOGIA REGISTREERIMISE TAOTLUS JA SELLE ESITAMINE 

§ 18.  Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlus

  Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlus (edaspidi registreerimistaotlus) võib sisaldada ainult ühte mikrolülituse topoloogiat.

§ 19.  Registreerimistaotluse dokumendid

  (1) Registreerimistaotlus peab koosnema alljärgnevatest dokumentidest:
  1) mikrolülituse topoloogia registreerimise avaldus;
  2) mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid;
  3) [kehtetu - RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]
  4) volikiri, kui taotlejatel on ühine esindaja ja mikrolülituse topoloogia registreerimise avaldusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 16.01.2023]

  (2) Registreerimistaotlusele võib lisada ka muid dokumente, mis mikrolülituse topoloogia registreerimise taotleja (edaspidi taotleja) arvates on vajalikud.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt registreerimistaotlusele lisatud dokumendid sisaldavad ärisaladust, võib taotleja keelata selle avalikustamise.

§ 20.  Mikrolülituse topoloogia registreerimise avaldus

  Mikrolülituse topoloogia registreerimise avalduses peab sisalduma:
  1) mikrolülituse topoloogia registreerimise sooviavaldus;
  2) mikrolülituse topoloogia nimetus;
  3) nõue mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alguse päeva määramiseks esmakordse ärieesmärgil kasutamise päeva järgi;
  4) käesoleva seaduse § 19 lõike 3 kohaselt avalikustamisele mittekuuluva teabe määratlus;
  5) füüsilisest isikust taotleja ees- ja perekonnanimi ning tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilisest isikust taotleja nimi ja aadress;
  6) teave mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlemise õiguse kohta vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatule;
  7) autori ees- ja perekonnanimi ning aadress;
  8) autori ees- ja perekonnanime ning aadressi avalikustamise keeld, kui autor on nende avalikustamise keelanud;
  9) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi, kui taotlus esitatakse patendivoliniku kaudu;
  10) füüsilisest isikust esindaja ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust esindaja nimi, kui taotlejatel on ühine esindaja;
  11) taotlejaga kirjavahetuse pidamise aadress või e-posti aadress;
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]
  12) taotleja, patendivoliniku või ühise esindaja allkiri.

§ 21.  Mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid

  (1) Mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid peavad andma täieliku ja täpse ettekujutuse mikrolülituse topoloogiast.

  (2) Mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid võivad sisaldada jooniseid või fotosid mikrolülituse topoloogiast, maskist või selle osast, millega mikrolülitus on valmistatud või millega saab seda mikrolülitust valmistada, ja mikrolülituse eri kihtidest.

  (3) Kui registreerimiseks esitatav mikrolülituse topoloogia on ainult osa käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentides kujutatud topoloogiast, tuleb registreerimiseks esitatav topoloogia osa selgelt eristada.

§ 22.  Registreerimistaotluse esitamine

  (1) Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile.

  (2) [Kehtetu - RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 16.01.2023]

  (3) Riigilõiv registreerimistaotluse esitamise eest tasutakse kahe kuu jooksul registreerimistaotluse esitamise päevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada ega taastada.

  (4) Ühise esindaja volikiri esitatakse registreerimistaotluse saabumise päeval või kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise päevast.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 16.01.2023]

  (5) Nõue mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alguse päeva määramiseks esmakordse ärieesmärgil kasutamise päeva järgi peab olema esitatud registreerimistaotluse saabumise päeval.

  (6) Registreerimistaotluse dokumentide vorminõuded ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 23.  Esindaja mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alaste toimingute tegemisel

  (1) Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) teeb asjast huvitatud isik isiklikult või teda esindav patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks leiutiste ja mikrolülituse topoloogia valdkonnas. Asjast huvitatud isik või patendivolinik võib suulisel menetlemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis kaasata oma kulul tõlgi või esindamise õiguseta nõuandja.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 16.01.2023]

  (2) Isik, kelle elukoht või asukoht ei ole Eesti Vabariigis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alaste toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud registreerimistaotluse esitamine ja kõigi käesolevas seaduses sätestatud riigilõivude tasumine.

  (3) Kui mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alaseid toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 16.01.2023]

  (4) Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alaseid toiminguid Patendiametis või apellatsioonikomisjonis, eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on Patendiametil või apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult volikirja esitamist. Volikiri tuleb esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates. Põhjendatud taotluse alusel võib Patendiamet pikendada volikirja esitamise tähtaega üks kord ühe kuu võrra.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 16.01.2023]

  (5) Taotleja või mikrolülituse topoloogia omaniku isiklikku osavõttu mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alase toiminguga seotud menetlusest ei loeta esindajast loobumiseks, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 16.01.2023]

§ 231.  Patendiameti teadete edastamine

  (1) Patendiamet edastab mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alase toiminguga seonduvad teated taotleja, mikrolülituse topoloogia omaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajale, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti, ja esindaja puudumise korral isikule endale.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse esindajaks isik, kes on taotleja, mikrolülituse topoloogia omaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajana esitanud registreerimistaotluse või avalduse või teinud Patendiameti menetluses muu toimingu või kes on kantud taotleja või mikrolülituse topoloogia omaniku esindajana registrisse, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.

  (3) Kui isikul on käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses mitu esindajat, edastatakse teated viimati teatatud esindajale, eelistades samal kuupäeval teatatud esindajate korral patendivolinikust esindajat. Kui toiminguid ühiselt tegevatel isikutel on erinevad esindajad, edastatakse teated kõigile esindajatele.

  (4) Taotleja, mikrolülituse topoloogia omaniku või muu isiku puhul, kes on registreerimistaotluses või avalduses märkinud e-posti aadressi, ja patendivoliniku puhul eeldatakse nõusolekut sellega, et talle edastatakse mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alase toiminguga seonduvad teated elektrooniliselt, kui isik ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

§ 24.  Volikiri

  (1) Volikiri võib olla lihtkirjalikus vormis.

  (2) Volikirjas peab sisalduma:
  1) füüsilisest isikust esindatava ees- ja perekonnanimi ning tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilisest isikust esindatava nimi ja aadress;
  2) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;
  3) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi ning tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilisest isikust ühise esindaja korral tema nimi;
  4) volituse ulatus;
  5) edasivolitamise õigus, kui esindatav selle õiguse esindajale annab;
  6) volituse kehtivusaeg, kui volikiri on tähtajaline;
  7) esindatava allkiri;
  8) volikirja väljaandmise koht ja kuupäev.

5. peatükk REGISTREERIMISTAOTLUSE MENETLUS 

§ 25.  Registreerimistaotluse menetleja

  Tulenevalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli 12 lõikest 1 menetleb registreerimistaotlust Patendiamet.

§ 26.  Registreerimistaotluse esitamise päev ja menetlusse võtmine

  (1) Patendiamet teeb saabunud registreerimistaotluse igale dokumendile saabumismärke. Saabumismärge peab sisaldama:
  1) registreerimistaotluse saabumise päeva;
  2) registreerimistaotluse saabumise järjekorranumbrit (edaspidi registreerimistaotluse number).

  (2) [Kehtetu - RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (3) Registreerimistaotluse esitamise päevaks määratakse selle Patendiametisse saabumise päev, kui saabumise päeval esitatakse vähemalt:
  1) mikrolülituse topoloogia registreerimise sooviavaldus;
  2) mikrolülituse topoloogia identifitseerimise dokumendid;
  3) andmed, mille alusel on võimalik kindlaks teha taotleja või mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid.

  (4) Kui registreerimistaotlus vastab Patendiametisse saabumisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele, määratakse registreerimistaotluse esitamise päevaks selle Patendiametisse saabumise päev.

  (5) Mõne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatu puudumise korral teatatakse sellest taotlejale ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Patendiametil ei ole teatamiskohustust, kui esitatud dokumendid ei sisalda taotleja nime ja aadressi või e-posti aadressi ega esindaja nime.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (6) Taotleja nime ja aadressi või e-posti aadressi ning esindaja nime puudumise korral peab taotleja oma algatusel kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise päevast arvates esitama kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid ja andmed.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (7) Kui taotleja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt määratud tähtaja jooksul või lõike 6 kohaldumisel selles sätestatud tähtaja jooksul registreerimistaotluse puuduvad dokumendid ja andmed, määratakse registreerimistaotluse esitamise päevaks päev, millal Patendiametile on esitatud kõik lõikes 3 nimetatud dokumendid ja andmed.

  (8) Registreerimistaotlusele ei määrata esitamise päeva, kui taotleja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 sätestatud juhul ettenähtud tähtaja jooksul registreerimistaotluse puuduvad dokumendid ja andmed Patendiametile esitamata.

  (9) Registreerimistaotlus, millele käesoleva paragrahvi lõike 4 või 7 kohaselt on määratud esitamise päev, võetakse menetlusse. Patendiamet teatab taotlejale registreerimistaotluse esitamise päeva ja registreerimistaotluse numbri.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 27.  Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumine

  (1) Patendiamet keeldub menetlusse võtmast registreerimistaotlust, millele käesoleva seaduse § 26 lõikes 8 sätestatu alusel ei määrata esitamise päeva.

  (2) Patendiamet teeb registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsuse ja teatab sellest taotlejale. Taotlejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

§ 28.  Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogu, selle avalikkus ja teabe väljastamine
[Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 29.  Menetlusse võetud registreerimistaotluse dokumentide sisu- ja vorminõuete kontrollimine

  (1) Patendiamet kontrollib:
  1) käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud registreerimistaotluse dokumentide olemasolu ja nende vastavust vorminõuetele;
  2) registreerimistaotluse dokumentide sisu vastavust käesoleva seaduse §-des 18, 20 ja 21 sätestatule.

  (2) Patendiamet ei kontrolli:
  1) mikrolülituse topoloogia vastavust käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1-4 sätestatule;
  2) taotleja õigust taotleda mikrolülituse topoloogia registreerimist käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatu järgi.

  (3) Kui taotleja on esitanud käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel nõude mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alguse päeva määramiseks esmakordse ärieesmärgil kasutamise päeva järgi, siis Patendiamet määrab nimetatud päeva.

  (4) Patendiamet teatab registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu puuduste või muude menetlust takistavate asjaolude ilmnemisel nendest taotlejale ning määrab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks kahekuulise tähtaja.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (5) Taotleja avalduse põhjal pikendab Patendiamet registreerimistaotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaega kuni kuue kuuni käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja algusest arvates. Avaldus peab olema esitatud ja riigilõiv tasutud enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 määratud tähtaja lõppemist.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

§ 30.  Registreerimistaotluse parandamine ja täiendamine

  Taotleja võib menetluse jooksul teha registreerimistaotlusse parandusi ja täiendusi, mis ei muuda registreerimistaotluse esitamise päeval selles esitatud mikrolülituse topoloogiat.

§ 31.  Registreerimistaotluse tagasivõtmine

  (1) Taotleja võib registreerimistaotluse menetluse jooksul tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. Registreerimistaotlus loetakse tagasivõetuks avalduse Patendiametisse saabumise päevast. Registreerimistaotluse dokumente ei tagastata.

  (2) Patendiamet loeb registreerimistaotluse tagasivõetuks, kui taotleja ei ole käesoleva seaduse § 29 lõigete 4 ja 5 kohaselt määratud tähtaja lõpuks vastanud Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registreerimistaotluse puudused või anda selgitusi.

§ 32.  Registreerimistaotluse menetluse lõpetamine

  (1) Kui registreerimistaotlus on tagasi võetud või tagasivõetuks loetud, lõpetatakse registreerimistaotluse menetlus ja teatatakse sellest taotlejale.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 33.  Registreerimistaotluse menetluse taastamine

  (1) Taotleja võib nõuda registreerimistaotluse lõpetatud menetluse taastamist, kui taotleja ei ole vastanud Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registreerimistaotluses esinevad puudused või anda selgitusi käesoleva seaduse § 29 lõike 4 või 5 kohaselt määratud tähtaja lõpuks vääramatu jõu või muu taotlejast või tema esindajast sõltumatu takistuse tõttu.

  (2) Registreerimistaotluse menetluse taastamise avalduse võib esitada ühe aasta jooksul käesoleva seaduse § 29 lõike 4 või 5 alusel määratud tähtaja lõpust arvates. Avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (3) Patendiamet taastab registreerimistaotluse menetluse, kui taotleja tõestab vääramatu jõu või muu temast või tema esindajast sõltumatu takistuse olemasolu ning vastab Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registreerimistaotluses esinevad puudused või anda selgitusi kahe kuu jooksul pärast vääramatu jõu või muu takistuse kadumist. Registreerimistaotluse menetluse taastamisest teatatakse taotlejale.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

§ 34.  Mikrolülituse topoloogia registreerimise otsus

  (1) Kui registreerimistaotlus vastab käesoleva seaduse §-de 18-21 nõuetele, teeb Patendiamet mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuse, kontrollimata taotleja õigust taotlust esitada, taotluses toodud faktide õigsust ega mikrolülituse topoloogia originaalsust, ning teatab sellest taotlejale.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

  (3) [Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 35.  Mikrolülituse topoloogia registreerimisest keeldumise otsus

  (1) Kui registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse §-e 18-21 nõuetele, teeb Patendiamet mikrolülituse topoloogia registreerimisest keeldumise otsuse ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.

  (2) Mikrolülituse topoloogia registreerimisest keeldumise otsuses peab sisalduma:
  1) otsuse tegemise aeg ja koht;
  2) viide kohaldatud seadustele;
  3) otsuse põhjendus;
  4) resolutsioon;
  5) selgitus otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;
  6) otsuse teinud ametniku nimi ja allkiri.

  (3) Mikrolülituse topoloogia registreerimisest keeldumise otsus jõustub selle tegemise päeval.

§ 36.  Registreerimistaotluse menetluse lõppemine
[Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 37.  Patendiameti otsuste vaidlustamine

  (1) Taotleja võib esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

  (2) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (3) Taotleja võib esitada kaebuse Patendiameti tehtud mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuse peale, kui Patendiamet ei ole lugenud mikrolülituse topoloogia esmakordse ärieesmärkidel kasutamise kuupäeva õiguskaitse alguse kuupäevaks.

6. peatükk MIKROLÜLITUSTE TOPOLOOGIATE REGISTER 
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 38.  Mikrolülituste topoloogiate register

  (1) Mikrolülituste topoloogiate registrit peetakse käesoleva seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse alusel ning nimetatud seadustes sätestatud korras.

  (2) Registrikannete kohta avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadustes ettenähtud juhtudel teade Patendiameti ametlikus väljaandes. Patendiamet võib oma ametliku väljaande põhimääruses kehtestatud korras avaldada ametlikus väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta ja muud teavet, mille avalikustamine ei ole keelatud või nimetatud seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel piiratud.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 39.  Mikrolülituse topoloogia registreerimine registris

  (1) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisel kantakse registrisse registreerimistaotluse esitamise päev, registreerimistaotluse number ja käesoleva seaduse § 19 alusel esitatud dokumentide ning taotleja oma algatusel esitatud muude dokumentide saabumine Patendiametisse ja nendes sisalduvad andmed vastavalt tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse §-le 25.

  (2) Registreerimistaotluse menetlemisel kantakse registrisse andmed ja märked käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute, saabunud ja väljastatud dokumentide kohta ning käesolevas seaduses sätestatud tähtaegade ja Patendiameti määratud tähtaegade kohta.

  (3) Mikrolülituse topoloogiale õiguskaitse andmisel tehakse registris registreeringu andmete kanne.

  (4) Registreeringu andmete kanne tehakse käesoleva seaduse § 34 kohase mikrolülituse topoloogia registreerimise otsuse alusel või käesolevas seaduses sätestatud juhtudel apellatsioonikomisjoni otsuse alusel või kohtuotsuse alusel.

  (5) Registreeringu andmed on:
  1) registreeringu number;
  2) registreerimise päev;
  3) mikrolülituse topoloogia nimetus;
  4) mikrolülituse topoloogia identifitseerimise andmed;
  5) mikrolülituse topoloogia autori ees- ja perekonnanimi ning aadress;
  6) mikrolülituse topoloogia omaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;
  7) registreeringu kehtivuse alguse päev;
  8) registreeringu kehtivuse lõppemise päev;
  9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;
  10) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;
  11) registreerimistaotluse number;
  12) registreerimistaotluse esitamise päev;
  13) mikrolülituse topoloogia esmakordse ärieesmärgil kasutamise päev.

  (6) Mikrolülituse topoloogia omanikuna kantakse registrisse taotleja.

  (7) Patendiamet avaldab registreeringu andmete kande teate oma ametlikus väljaandes. Teate avaldamise päev kantakse registrisse.

  (8) Registreering jõustub registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 40.  Mikrolülituse topoloogia registreeringu kehtivus

  Mikrolülituse topoloogia registreering hakkab tagasiulatuvalt kehtima kas registreerimistaotluse esitamise päevast või esmakordse avaliku ärieesmärgil kasutamise alguse päevast, kui mikrolülituse topoloogiat on enne registreerimistaotluse esitamise päeva maailma mis tahes osas esmakordselt kasutatud ärieesmärgil käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul, ja kehtib kümme aastat registreeringu kehtivuse algusaasta viimasest päevast.

§ 41.  Registri koosseis
[Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 42.  Registrikanne
[Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 43.  Registri avalikkus ja teabe väljastamine

  (1) Registrist ei väljastata andmeid autori kohta, kui autor on keelanud oma nime avalikustamise.

  (2) Enne registreeringu andmete kande teate avaldamist võib registritoimikuga tutvuda taotleja, isik, kellel on selleks taotleja kirjalik luba, või isik, kes tõendab, et taotleja on lubanud pärast registreeringu tegemist kasutada tema vastu õiguskaitsevahendeid.

  (3) Pärast registreeringu andmete kande teate avaldamist on register avalik. Igaühel on õigus tutvuda registritoimikuga ja kirje andmetega, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirang.

  (4) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist kirjaliku teabe, ärakirja või väljatrüki saamiseks esitatakse kirjalik avaldus ja tasutakse riigilõiv.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (5) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 44.  Registri hoidmine ja säilitamine
[Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 45.  Registri vastutava töötleja vastutus
[Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 46.  Mikrolülituse topoloogia tunnistus

  (1) Pärast registreeringu kohta teate avaldamist oma ametlikus väljaandes annab Patendiamet mikrolülituse topoloogia omanikule välja mikrolülituse topoloogia tunnistuse.

  (11) Mikrolülituse topoloogia omaniku avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise mikrolülituse topoloogia tunnistuse ärakiri paberil. Ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Ärakiri väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (2) [Kehtetu - RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (3) Mikrolülituse topoloogia omaniku avalduse alusel võib talle välja anda mikrolülituse topoloogia tunnistuse duplikaadi. Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Duplikaat väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (4) Mikrolülituse topoloogia tunnistuse vorminõuded ja väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

§ 47.  Tunnistuse väljaandmine
[Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

61. peatükk RIIGILÕIV 
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

§ 471.  Riigilõiv

  Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel tasutakse registreerimistaotluse läbivaatamise, teabe väljastamise ja muude toimingute tegemise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

§ 472.  Riigilõivu tasumine unikaalse viitenumbriga

  (1) Pärast registreerimistaotluse menetlusse võtmist või avalduse esitamist teatab Patendiamet taotlejale või avalduse esitajale unikaalse viitenumbri riigilõivu tasumiseks. Unikaalset viitenumbrit ei teatata, kui toimingu eest on riigilõiv juba tasutud.

  (2) Kui riigilõiv tasutakse unikaalse viitenumbriga, märgitakse maksedokumendile unikaalne viitenumber, mis on seotud toiminguga, mille eest riigilõiv tasutakse.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

§ 473.  Riigilõivu tasumine ilma unikaalse viitenumbrita

  (1) Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, esitab taotleja, mikrolülituse topoloogia omanik või muu mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alase toimingu tegemist taotlev isik Patendiametile riigilõivu tasumise tähtpäevaks riigilõivu tasumise kohta järgmised andmed:
  1) maksedokumendi number;
  2) makse kuupäev;
  3) maksja nimi;
  4) tasutud summa suurus;
  5) selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või riigilõivuseaduse asjakohase paragrahvi number;
  6) registreerimistaotluse number, registreeringu number või nende puudumise korral muud andmed, mis võimaldavad mikrolülituse topoloogiat tuvastada.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse iga registreerimistaotluse või registreeringu ja iga toimingu kohta eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme toimingu tegemise eest, esitatakse loetelu tasutud summa registreerimistaotluste või registreeringute ja toimingute vahel jaotumise kohta.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

§ 474.  Riigilõivu tasumise kontrollimine

  (1) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui see on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole või kui Patendiametile on esitatud käesoleva seaduse § 473 lõikes 1 nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta.

  (2) Kui riigilõiv tuleb tasuda kindlaks tähtpäevaks, loetakse see tähtaegselt tasutuks ka juhul, kui ettenähtud summas riigilõiv on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole kolme pangapäeva jooksul Patendiameti poolt unikaalse viitenumbri väljastamisest arvates.

  (3) Kui andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud tasumistähtpäevaks, kuid riigilõiv ei ole nõutavas summas laekunud, võib Patendiamet tasumise kontrollimiseks nõuda andmed esitanud isikult pangaasutuse kinnitatud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

7. peatükk ÕIGUSTE ÜLEMINEK JA LÕPPEMINE 

§ 48.  Registreerimistaotluse üleminek

  (1) Taotleja võib Patendiametis menetluses oleva registreerimistaotluse üle anda teisele isikule.

  (2) Patendiametis menetluses olev registreerimistaotlus läheb üle õigusjärglasele.

  (3) Taotleja andmete muutmiseks registreerimistaotluses peab taotleja või isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja tasuma riigilõivu. Kui avalduse esitab isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, peab ta avaldusele lisama üleminekut tõendava dokumendi.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (4) Käesoleva seaduse § 20 punktis 5 nimetatud registreerimistaotluse andmed muudab Patendiamet.

  (5) Registreerimistaotlus loetakse teisele isikule üle läinuks andmete muutmise päevast.

§ 49.  Mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste üleminek

  (1) Mikrolülituse topoloogia omanik võib oma õigused teisele isikule üle anda.

  (2) Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused lähevad üle õigusjärglasele.

  (3) Mikrolülituse topoloogia omaniku andmete kande muutmiseks registreeringus peab mikrolülituse topoloogia omanik või isik, kellele mikrolülituse topoloogia omaniku õigused üle lähevad, esitama Patendiametile avalduse ja tasuma riigilõivu. Kui avalduse esitab isik, kellele mikrolülituse topoloogia omaniku õigused üle lähevad, tuleb avaldusele lisada üleminekut tõendav dokument.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul tehingus määratud õiguste ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast. Kui mikrolülituse topoloogia omaniku õigused lähevad üle apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse alusel, siis tuleb avaldus esitada ühe kuu jooksul apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse jõustumise päevast.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (5) [Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

  (6) Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused loetakse teisele isikule üle läinuks tehingu või apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse järgi määratud õiguste ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (7) Isik, kellele mikrolülituse topoloogia omaniku õigused on üle läinud käesolevas paragrahvis sätestatu järgi, võib neid kasutama hakata registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast arvates. Kanne jõustub selle tegemise päeval. Kolmanda isiku suhtes jõustub kanne kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 50.  Litsents

  (1) Mikrolülituse topoloogia omanik (litsentsiandja) võib käesoleva seaduse §-s 15 loetletud mikrolülituse topoloogia omaniku õigused litsentsiga osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (õiguste omaja ehk litsentsiaadi) kasutusse anda.

  (2) Litsentsisaaja võib litsentsiandja loal litsentsist tulenevad õigused anda all-litsentsiga kolmandale isikule.

  (3) Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem kui mikrolülituse õiguskaitse kehtivus.

  (4) Litsentsi võib registreerida registris.

  (5) Mitmele litsentsiaadile eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsiaadil, kelle litsents on registreeritud.

  (6) Registreerimata litsentsil ei ole kolmanda isiku suhtes õiguslikku jõudu.

  (7) Litsentsi andmisel sõlmitakse kirjalik litsentsileping.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 51.  Litsentsi kehtivus mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste ülemineku korral

  (1) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

  (3) Kui mikrolülituse topoloogia omaniku õigused lähevad üle teisele isikule käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud juhtudel, lähevad üle ka litsentsist tulenevad õigused ja kohustused.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 52.  Litsentsi registreerimine registris

  (1) Litsentsi registreerimiseks peab litsentsiandja või litsentsisaaja esitama Patendiametile avalduse koos litsentsilepingu või selle ärakirjaga ja tasuma riigilõivu.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (2) Litsentsi registreerimise avalduses peab sisalduma:
  1) litsentsiandja nimi ja elu- või asukoht;
  2) litsentsiaadi nimi ja elu- või asukoht;
  3) litsentsi objekt;
  4) litsentsiaadile antud õiguste loetelu;
  5) litsentsi kehtivusaeg;
  6) muud andmed, mille registrisse kandmist litsentsiandja ja litsentsisaaja vajalikuks peavad.

  (3) Litsentsilepingu või selle ärakirja asemel võib Patendiametile esitada litsentsilepingu väljavõtte, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid.
[RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

  (4) Patendiamet teeb registrisse litsentsi registreerimise kande.

  (5) Litsentsi registreerimise kanne kustutatakse registrist litsentsi kehtivusaja lõppemisel või litsentsiandja ja litsentsiaadi kokkuleppel.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 53.  Mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste lõppemise alused

  (1) Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused lõpevad registreeringu kehtivuse lõppemisega käesoleva seaduse § 40 järgi.

  (2) Mikrolülituse topoloogia omaniku õigused lõpevad enne käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud tähtpäeva:
  1) kui mikrolülituse topoloogia omanik loobub oma õigustest neid kellelegi üle andmata;
  2) [kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
  3) [kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]
  4) jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse alusel, millega registreeritud mikrolülituse topoloogia on tunnistatud vastuolus olevaks käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–4 sätestatuga;
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]
  5) jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse alusel, millega on tunnistatud, et registreeringus märgitud omanikul ei olnud käesoleva seaduse § 12 lõigete 1 ja 2 järgi õigust taotleda mikrolülituse topoloogia registreerimist, ning isik, kes on apellatsioonikomisjoni või kohtu otsusega tunnistatud mikrolülituse topoloogia omanikuks, ei ole esitanud käesoleva seaduse § 49 lõigetes 3 ja 4 ettenähtud korras avaldust mikrolülituse topoloogia omaniku andmete kande muutmiseks registreeringus.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (3) Mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste lõppemise aluseks on registreeringu kustutamise kanne registris.
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 54.  Mikrolülituse topoloogia registreeringu kustutamise kande tegemine
[RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Patendiamet teeb registreeringu kustutamise kande käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 sätestatu alusel viie tööpäeva jooksul, arvates käesoleva seaduse § 40 kohasest registreeringu kehtivuse lõppemisest.

  (2) Registreeringu kustutamise kande tegemiseks käesoleva seaduse § 53 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud juhtudel esitab mikrolülituse topoloogia omanik või asjasthuvitatud isik Patendiametile avalduse. Kui avalduse esitab asjasthuvitatud isik, tuleb avaldusele lisada nõuet tõendavad dokumendid.

  (3) Patendiamet ei tee registreeringu kustutamise kannet käesoleva seaduse § 53 lõike 2 punktis 1 sätestatu alusel juhul, kui mikrolülituse topoloogia omaniku õigused on registreeritud litsentsi objekt.

  (4) [Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

§ 55.  Mikrolülituse topoloogia registreeringu kustutamise kande õiguslik tagajärg

  (1) Registreeringu kustutamise kande tegemisel käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 sätestatu alusel lõpevad mikrolülituse topoloogia omaniku õigused registreeringu kehtivuse lõppemise päeval.

  (2) Registreeringu kustutamise kande tegemisel käesoleva seaduse § 53 lõike 2 punktis 1 sätestatu alusel lõpevad mikrolülituse topoloogia omaniku õigused kande tegemise päevale järgneval päeval.

  (3) Pärast registreeringu registrist kustutamist võib mikrolülituse topoloogiat reprodutseerida ja ärieesmärgil kasutada igaüks. Nimetatud õigus on tagasiulatuv kuni mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste lõppemise päevani.

8. peatükk ÕIGUSTE VAIDLUSTAMINE JA KAITSE 

§ 56.  Mikrolülituse topoloogia autorsuse vaidlustamine

  (1) Vaidlused autorsuse üle lahendatakse pärast mikrolülituse topoloogia registreerimist.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (2) Füüsiline isik, kes leiab, et käesoleva seaduse § 10 järgi on tema mikrolülituse topoloogia autor, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada apellatsioonikomisjonile avalduse mikrolülituse topoloogia omaniku vastu.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (3) Autorsust võib vaidlustada autor või tema pärija.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (4) Autorsuse tunnistamise korral võib isik samas menetluses käesoleva seaduse § 57 lõike 1 kohaselt vaidlustada mikrolülituse topoloogia omaniku.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

§ 57.  Mikrolülituse topoloogia omaniku õiguste vaidlustamine

  (1) Isik, kes leiab, et mikrolülituse topoloogia omaniku õigused kuuluvad käesoleva seaduse § 12 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt temale, võib oma õiguste tunnistamiseks esitada apellatsioonikomisjonile avalduse mikrolülituse topoloogia omaniku vastu.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada ühe aasta jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamise päevast.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu oma õiguste tunnistamiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (3) Isik, kes leiab, et mikrolülitusetopoloogia omanikuks saanud isikul ei olnud käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 sätestatu järgi õigust esitada registreerimistaotlust ega saada mikrolülituse topoloogia omanikuks ning et registreering takistab tema majandus- või äritegevust, võib esitada apellatsioonikomisjonile registreeringu seadusvastaseks tunnistamise avalduse mikrolülituse topoloogia omaniku vastu.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse võib esitada registreeringu kehtivusaja jooksul.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu registreeringu seadusvastaseks tunnistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (6) Patendiamet teeb jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 nimetatud isik esitab Patendiametile avalduse, millele on lisatud teave jõustunud otsuse kohta.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

§ 58.  Mikrolülituse topoloogia registreeringu vaidlustamine

  (1) Isik, kes leiab, et registreeritudmikrolülituse topoloogia ei vasta käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1–4 sätestatule ning registreering takistab tema majandus- või äritegevust, võib esitada apellatsioonikomisjonile mikrolülituse topoloogia omaniku vastu avalduse registreeringu tühistamiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse saab esitada ka pärast registreeringu kehtivuse lõppemist.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu registreeringu tühistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (3) Patendiamet teeb jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse, kui mikrolülituse topoloogia omanik või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Patendiametile avalduse, millele on lisatud teave jõustunud otsuse kohta.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

§ 59.  Mikrolülituse topoloogia autori õiguste kaitse

  (1) Mikrolülituse topoloogia autoril on aegumatu õigus esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud õiguse rikkumise korral või muu tema autorsusest tuleneva õiguse tuvastamiseks.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 60.  Õiguskaitsevahendid mikrolülituse topoloogia õigusvastase kasutamise korral

  Mikrolülituse topoloogia omanik võib mikrolülituse topoloogia õigusvastase kasutamise korral nõuda:
  1) mikrolülituse topoloogia õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
  2) mikrolülituse topoloogia õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
  3) mikrolülituse topoloogia õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 61.  Mikrolülituse topoloogia alaste vaidluste lahendamise erisused

  (1) Mikrolülituse topoloogia õiguskaitse, kehtivuse ja õigusvastase kasutamisega seotud kaebusi ja hagisid, hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi ning muid käesolevas seaduses nimetatud kaebusi ja hagisid vaatab läbi Harju Maakohus.
[RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 01.04.2019]

  (11) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 01.04.2019]

  (12) Isikul, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 60 alusel, on õigus esitada vastuhagi § 56 lõikes 2, § 57 lõikes 1 või 3 või § 58 lõikes 1 nimetatud nõudes.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

  (2) Mikrolülituse topoloogiaga seotud vaidluse asjus jõustunud kohtulahendi ärakiri saadetakse viivitamatult Patendiametile.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 62.  Esindaja mikrolülituse topoloogia alastes kohtuvaidlustes
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

  (1) Patendivolinik võib olla mikrolülituse topoloogia alases vaidluses esindajaks maakohtus ning ringkonnakohtus. Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga.

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 20, 141 - jõust. 01.05.2004]

81. peatükk VASTUTUS 
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 621.  Autori isiklike õiguste rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 622.  Menetlus
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

9. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 63.  Riigilõiv
[Kehtetu - RT I, 06.01.2023, 2 - jõust. 31.08.2023]

§ 631.  Enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud kaebuse, avalduse ja hagi menetlemine

  (1) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel esitatud hagi menetletakse kohtus ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus apellatsioonikomisjonis.

  (2) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud kaebust, avaldust või hagi menetletakse muus maakohtus peale Harju Maakohtu ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase kaebuse, avalduse või hagi lahendamiseks ainupädevus Harju Maakohtul.
[RT I, 19.03.2019, 5 - jõust. 01.04.2019]

§ 64. – § 68. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 69.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub kolme kuu möödumisel selle Riigi Teatajas avaldamise päevast.