Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool:
Tasuta otsing  Sirvimine vastuvõtjate kaupa  Täna jõustunud aktid  Seaduste lühendid  Tõlgitud aktide nimekiri 

Tasuta otsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus
rahvahääletusel vastu võetud 28.06.1992 seadus number 2; jõustumiskuupäev 03.07.1992

redaktsioon 03.07.1992
        Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus
 
     Paragrahv 1. Põhiseadus jõustub rahvahääletusel
vastuvõtmisele järgnevast päevast ja hakkab toimima käesoleva
seadusega sätestatud korras. 
 
     Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi volitused
lõpevad Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisega.
 
     Kuni Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamiseni täidab
seadusandliku kogu funktsioone Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.
 
     Ülemnõukogu poolt ametisse kinnitatud Vabariigi Valitsus
vabaneb ametist Riigikogu poolt moodustatud valitsuse ametisse
astumisega.
 
     Paragrahv 2.  Käesoleval ajal Eesti Vabariigis toimivad
õigusaktid kehtivad pärast põhiseaduse jõustumist niivõrd,
kuivõrd need ei ole vastuolus põhiseaduse või põhiseaduse
rakendamise seadusega ja seni, kuni need kas tühistatakse või
viiakse põhiseadusega täielikku vastavusse.
 
     Vaidluse korral õigusakti vastavusest põhiseadusele ja
põhiseaduse rakendamise seadusele otsustab küsimuse Riigikohus.
 
     Paragrahv 3.  Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimised
kuulutab pärast põhiseaduse vastuvõtmist välja Ülemnõukogu,
määrates kindlaks valimiste toimumise ajagraafiku. Valimised
peavad toimuma hiljemalt 1992. aasta 27. septembril.
 
     Põhiseaduse vastuvõtmise järel valitud Riigikogu esimese
koosseisu volitused kehtivad erandina kuni kolm aastat.
 
     Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi
Valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja kümne päeva
jooksul, arvates valimistulemuste väljakuulutamisest.
 
     Vabariigi Valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja
juhib Riigikogu tegevust kuni Riigikogu esimehe valimiseni. 
 
     Töö- ja kodukorra seaduste vastuvõtmiseni on Riigikogu
otsustusvõimeline, kui istungil on kohal vähemalt pool
koosseisust.
 
     Põhiseaduses tähendab:
 
     poolthäälte enamus - poolt hääletab enam kui vastu;
 
     kahekolmandikuline häälteenamus - poolt hääletab
vähemalt kaks korda enam kui vastu;
 
     neljaviiendikuline häälteenamus - poolt hääletab vähemalt
neli korda enam kui vastu;
 
     Riigikogu koosseisu häälteenamus - poolt hääletab üle
poole Riigikogu koosseisust;
 
     Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus - poolt
hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust;
 
     Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus - poolt
hääletab vähemalt kolm viiendikku Riigikogu koosseisust.
 
     Enne Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste
väljakuulutamist kehtestab Ülemnõukogu normatiivaktid Vabariigi
Presidendi valimise ning Riigikogu liikmete ja Vabariigi
Presidendi töötasu ning sotsiaalsete garantiide kohta.
 
     Paragrahv 4.  Põhiseaduse paragrahv 78 punkti 11 ja
paragrahv 79 kohaldatakse pärast käesoleva paragrahvi alusel
valitud Vabariigi Presidendi ametisse astumist.
 
     Põhiseaduse rakendamisel valitakse Vabariigi President
erandina üheaegselt Riigikogu valimistega üldistel, ühetaolistel
ja otsestel valimistel salajase hääletamise teel hääletamisest
osavõtnute häälteenamusega neljaks aastaks. Kui ükski kandidaat
ei saa üle poole hääletamisest osavõtnute häältest, valib
Vabariigi Presidendi Riigikogu kahe enam hääli kogunud
kandidaadi hulgast kümne päeva jooksul, arvates Riigikogu
kokkuastumisest. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra
sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 
 
     Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on
vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti Vabariigi
kodanikul.
 
     Isik, kes kandideerib Vabariigi Presidendi ametikohale, ei
tohi samaaegselt kandideerida Riigikogusse. 
 
     Paragrahv 5.  Põhiseaduse jõustumine ei too iseenesest
kaasa seniste riigiorganite töötajate töösuhete lõpetamist. 
 
     Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt tähtaegselt ametisse
nimetatud riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, Riigikohtu
esimehe ja Riigikohtu liikmete volitused kestavad nende ametisse
nimetamisel määratud tähtaja lõpuni.
 
     Põhiseaduse paragrahv 78 punktis 11 loetletud ja käesoleva
paragrahvi 2. lõigus nimetatud ametiisikute kandidaadid esitab
Vabariigi President Riigikogule kuuekümne päeva jooksul, arvates
ametisse astumise päevast.
 
     Paragrahv 6.  Kuni 2000. aasta 31. detsembrini peab
Vabariigi Presidendi ametikohale, Riigikogusse või kohaliku
omavalitsuse volikogusse kandideerija, samuti isik, kes taotleb
peaministri, ministri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme,
kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga
presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja või mis tahes
muud valimise või nimetamise alusel täidetavat ametikohta
riigi- või kohaliku omavalitsuse organis, andma kirjaliku
süümevande selle kohta, et ta ei ole olnud Eestit okupeerinud
riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure
teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja
represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse,
klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses
olemise eest.
 
     Kui kohus tuvastab, et süümevandega kinnitatu ei vasta
tõele, kõrvaldatakse kandidaat valimisnimekirjast või
tühistatakse tema mandaat või isikut ei nimetata käesoleva
paragrahvi 1. lõigus märgitud ametikohale või vabastatakse isik
vastavalt ametikohalt.
 
     Paragrahv 7.  Isik, kes soovib jääda paragrahv 6 1. lõigus
nimetatud ametikohale, mida ta on asunud täitma enne Riigikogu
kokkuastumist, peab andma kirjaliku süümevande kolmekümne päeva
jooksul Riigikogu kokkuastumisest arvates. Kui isik keeldub
süümevannet andmast või kui kohus tuvastab, et süümevandega
kinnitatu ei vasta tõele, vabastatakse isik vastavalt
ametikohalt.
 
     Süümevande andmise korra kehtestab Ülemnõukogu enne
Riigikogu ja Vabariigi Presidendi valimiste väljakuulutamist. 
 
     Paragrahv 8.  Põhiseaduse rahvahääletusel vastuvõtmisele
järgneva kolme aasta jooksul on Riigikogul õigus teha
põhiseaduses muudatusi kiireloomulisena Riigikogu 2/3
häälteenamusega. Otsus põhiseaduse muutmise eelnõu
käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu poolthäälte
enamusega.
 
     Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on põhiseaduse
rahvahääletusel vastuvõtmisele järgneva kolme aasta jooksul ka
rahvaalgatuse korras vähemalt kümnel tuhandel valimisõiguslikul
kodanikul. Rahvaalgatuse korras esitatud põhiseaduse muudatuse
ettepanek võetakse Riigikogu päevakorda kiireloomulisena ja
lahendatakse käesoleva paragrahvi 1. lõigus sätestatud korras.
 
     Paragrahv 9.  Käesolev seadus on koos põhiseadusega vastu
võetud rahvahääletusel 1992. aasta 28. juunil. Seadus jõustub
üheaegselt põhiseadusega.
 
     Põhiseaduse rakendamise seadust saab muuta põhiseaduse
muutmiseks ettenähtud korras.