Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool:
Tasuta otsing  Sirvimine vastuvõtjate kaupa  Täna jõustunud aktid  Seaduste lühendid  Tõlgitud aktide nimekiri 

Tasuta otsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staa˛i arvutamise kord
Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrus number 207; jõustumiskuupäev 01.07.1992

redaktsioon 11.04.2010
AVALDATUD :
RT  1992, 30, 402
REDAKTSIOON :
VV m 01.04.2010 Nr. 44 jõust. 11.04.2010
RT I 2010, 15, 81
VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008
RT I  2008, 24, 159
VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007
RT I  2007, 2, 9
VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006
RT I  2006, 46, 338
VV m 07.02.2006 Nr.39 jõust.01.01.2006
RT I  2006, 9, 55
VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006
RT I  2005, 70, 541
v   m 31.05.94 nr.  196 jõust.10.06.94
v   m 27.11.92 nr.  324 jõust.27.11.92
 
 
                     Eesti Vabariigi Valitsus    
                               määrus
                     16. juulist 1992. a. nr. 207
                        Tallinn, Toompea
 
Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staa˛i arvutamise kord
(VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
 «Väljateenitud aastate pensionide seaduse» §-de 2 ja 15 alusel:
 
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
     1. Kinnitada juurdelisatud:
 
      1) Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staa˛i arvestamise kord
 (VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I  2008, 24, 159)
 
     2)    tsiviillennundustöötajatele    ja     katselenduritele
väljateenitud  aastate  pensionile  õigust  andvate  ametikohtade
loetelu;
 
     3)  Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staa˛i arvutamise kord
 (VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I  2008, 24, 159)
 
     4) allmaa- ja pealmaamäetööde  ja  kutsealade  loetelu,  kus
töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile;
 
     5)  Mere-, jõe- ja kalalaevastiku laevade tüübid ning ujuvkoosseisu kutsealad ja ametikohad, millistel töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile
 (VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I  2008, 24, 159)
 
     6)   Tootmis- ja kutsealad, kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete töötajatele õiguse väljateenitud aastate pensionile
 (VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I  2008, 24, 159)
 
     7) pedagoogidele  väljateenitud  aastate  pensionile  õigust
andvate asutuste ja ametikohtade loetelu;
 
     8) Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionide määramiseks vajaliku pedagoogilise töö staa˛i arvestamise kord
 (VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I  2008, 24, 159)
 
     9) riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses ja rahvusooperis väljateenitud aastate pensionile õigust omavate artistide ametikohtade loetelu.
 (VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007 - RT I  2007, 2, 9)
 
     2. Kehtestada, et selgitusi väljateenitud aastate pensionile 
õigust andvate kutsealade ja ametikohtade  loetelude  rakendamise
kohta annab Sotsiaalministeerium.
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
 21. Lisas «Tootmis- ja kutsealad, kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete töötajatele õiguse väljateenitud aastate pensionile» nimetatud naissoost meistriabidel on õigus väljateenitud aastate pensionile, kui neil on väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajalik staa˛ omandatud 1. jaanuariks 2007. a. 
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541;  VV m 07.02.2006 Nr.39 jõust.01.01.2006 - RT I  2006, 9, 55)
 
 22. Lisa «Riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses ja rahvusooperis väljateenitud aastate pensionile õigust omavate artistide ametikohtade loetelu» punkti 2 alapunktis 1 nimetatud vokaalsolistidest on naistel kuni 2015. aastani õigus väljateenitud aastate pensionile vastavalt «Väljateenitud aastate pensionide seaduse» §-s 231 sätestatud loomingulise töö staa˛ile.
 
 (VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007 - RT I  2007, 2, 9)
 
     3. Kehtestada käesolev määrus 1.juulist 1992.a.
 
Eesti Vabariigi Valitsuse esimees                      T. VÄHI
 
Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja                E. BEKKER 
 
 
                                            Kinnitatud
                                  Eesti Vabariigi Valitsuse
                                      16. juuli 1992. a.
                                      määrusega nr. 207
 
Politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staa˛i arvestamise kord
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I  2008, 24, 159)
 
 1. Õigus väljateenitud aastate pensionile «Väljateenitud aastate pensionide seaduse» § 12 alusel on: 
 1) «Politsei ja piirivalve seaduse» alusel ametisse nimetatud politseiametnikel, 
kellel on sama seaduse § 108 lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud 
politseiteenistuse staa˛. Enne «Politsei ja piirivalve seaduse» jõustumist 
1. jaanuaril 2010. a «Politseiteenistuse seaduse» alusel politseiteenistuses 
olnud politseiametnikel arvestatakse politseiteenistuse staa˛i hulka 
«Politseiteenistuse seaduse» § 212 lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1 
ja 2 sätestatud politseiteenistuse staa˛;
(VV m 01.04.2010 Nr. 44 jõust. 11.04.2010 - RT I 2010, 15, 81)
 2) «Vangistusseaduse» § 112 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud vanglaametnikel;
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 3) «Päästeteenistuse seaduse» § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud päästeteenistujatel.
 (VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I  2008, 24, 159)
 
   2.  Lisaks punktis 1 nimetatud ametikohtadel töötamise ajale arvatakse politseiametniku, päästeteenistuja ja vanglaametniku väljateenitud aastate pensionile õigust andva staa˛i hulka:
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
   1)  tegevteenistuse aeg kaitsejõududes ja sõjaväes või sellega 
võrdsustatud teenistuse aeg;
 
   2)  teenistusaeg siseasjade organite  rea- ja  juhtivkoosseisu 
ametikohtadel;
 
   3)   siseasjade  organite  rea- ja  juhtivkoosseisu  kuuluvate 
isikute  töötamise  aeg kehakultuuri- ja  spordiühingu   "Dünamo" 
ning  sideministeeriumi  kullerside  allüksuste   juhtivkoosseisu 
ametikohtadel,  kuhu  nad  olid kehtestatud korras  komandeeritud 
ühes arvele jätmisega siseministeeriumi koosseisu;
 
   4)    kohtunikuna,    prokurörijärelevalve    töötajana    või 
eeluurimisorgani  uurimisala töötajana töötamise aeg  juhul,  kui 
käesoleva loetelu punktis 1 märgitud ametikohale on tööle  asutud 
enne 1. juulit 1992.a.
 
   5) töötamise aeg riiklikus või munitsipaalpäästeametis
tuletõrjetöötajana, kelle ametiülesannete hulka kuulus
tulekustutustööde juhtimine või nendes osalemine.
   (EV V m. 27.11.92 nr. 324 jõust.27.11.92)
 
   3. (Kehtetu - VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
 4. Lisaks punkti 1 alapunktis 2 märgitud vanglaametnikuna töötamise ajale arvatakse vanglaametniku väljateenitud aastate pensionile õigust andva staa˛i hulka täitevametnikuna ja kriminaaltäiteametnikuna töötamise aeg.
 
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
------
                                        K I N N I T A T U D
                                        Eesti Vabariigi Valitsuse
                                        16. juuli 1992. a.
                                        määrusega nr. 207
 
 
 
          TSIVIILLENNUNDUSTÖÖTAJATELE JA KATSELENDURITELE 
              VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONILE ÕIGUST 
                   ANDVATE AMETIKOHTADE LOETELU
 
 
     Õigus  pensionile  kooskõlas  «Väljateenitud aastate pensionide seaduse» paragrahviga   13   on   järgmistel ametikohtadel töötanud isikutel:
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
     1. Õhusõidukite meeskondade liikmed.
 
     2. Lennuõpetajad (instruktorid).
 
     3. Lennutöö juhtivkoosseis:  juhatajad  (nende  asetäitjad),
inspektorid ja teised asutuste, ettevõtete  ja  organisatsioonide
ning nende struktuuriüksuste  lennutööd  juhtivad  spetsialistid,
kellel on kehtiv  lennundustunnistus  ja  kes  osalevad  lendudel
õhusõiduki meeskonna koosseisus.
 
     4.   Eesti   Lennuameti   töötajad,   kellel    on    kehtiv
lennundustunnistus ja kes osalevad lendudes õhusõiduki  meeskonna
koosseisus.
 
     5. Kõik langevarjurid, dessant-tuletõrjujad,  lennutuletõrje
instruktorid, langevarjurite (langevarju-pääste,  otsingu-pääste)
ja  dessant-langevarjurite  allüksuste  juhid,   kes   sooritavad
langevarjuhüppeid või laskumisi  (tõuse)  spetsiaalsete  seadmete
abil kopteritelt, mis asuvad ripplennuasendis mitte madalamal kui 
10 m maapinnast.
 
     6. Katselendurid,  kes  osalevad  vahetult  õhusõidukite  ja
dessant-langevarjutehnika katsetustes:
 
     lendur-katsetajad,    navigaator-katsetajad,    pardainsener
katsetajad,  pardamehaanik-katsetajad,  pardaelektrik-katsetajad,
pardaradist-katsetajad,  pardaoperaator-katsetajad,   langevarjur
katsetajad.
 
     7. Insener-tehnilise teenistuse töötajad,  kes  võtavad  osa
katselendudest (uuringutest) õhusõidukite või  nende  süsteemide,
agregaatide,    mõõdikute    ja    seadmete,    samuti    dessant
langevarjutehnika  vastuvõtmisel  või   käitamiseks   üleandmisel
(juhul kui neil on kehtiv lennundustunnistus  koos  katselendudel
osalemise loaga):
 
     kõigi   kategooriate   insenerid,   tehnikud,    mehaanikud,
operaatorid  ja  katsetajad.
 
     8.  Katselendudel  lennukoosseisu  inspekteerivad  töötajad,
samuti katselendudel meeskonna koosseisus  osalevad  katselendude
teenistuste juhid (juhul kui neil  on  kehtiv  lennundustunnistus
koos katselendudel osalemise loaga).
 
     9. Kõigi kategooriate insenerid, meistrid, lennundustehnikud 
(mehaanikud, motoristid).
 
     10. Õhusõidukite tehnilise teeninduse  tsehhide,  vahetuste,
osakondade, teenistuste ja gruppide juhatajad.
 
     Õigus väljateenitud aastate pensionile on käesoleva  loetelu
punktides 9 ja 10 nimetatud  töötajatel,  kes  on  vahetult  kogu
tööpäeva ulatuses seotud õhusõidukite operatiiv- ja  perioodilise
(garantii)    teenindusega    ettevõtetes,    organisatsioonides,
katselennunduse (kontrollkatsetuste) allüksustes, teadusuuringute 
ja  lennuspordi  organisatsioonides,   lennukoolide   allüksustes
(välja arvatud töötajad, kes on  ülalmärgitud  tegevusega  seotud
väljaspool lennuvälja spetsiaalselt sisustatud ruumides).
 
     Eespool märgitud töödel töötamist tõendatakse ettevõtte  või
organisatsiooni administratsiooni poolt väljaantud õiendiga.
 
 
------
                                        K I N N I T A T U D
                                        Eesti Vabariigi Valitsuse
                                        16. juuli 1992. a.
                                        määrusega nr. 207
 
 
Tsiviillennundustöötajatele ja katselenduritele väljateenitud aastate staa˛i arvutamise kord
 (VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I  2008, 24, 159)
 
 
                   I. Lennukoosseisu töötajad
 
      1. Olenevalt lennutundide arvust  arvutatakse  väljateenitud
aastate staa˛ lennukoosseisu töötajatele järgmiselt:
 
     1) 20 lennutunni eest lennukitel (välja arvatud alapunktides 
2,  3  ja  4  märgitud  lennutunnid  ja  töötamine)   -   1   kuu
väljateenitud aastate staa˛i;
 
     2) 12 lennutunni eest kopteritel eriotstarbelistel  lendudel
(sanitaarlennud, aviokeemiatööd, aerofotolennud,  patrull-lennud,
keskkonnauuringud jms.), välisriikide  õhusõidukite  lootsimisel,
juhtivkoosseisu- ja lennuõpetaja ametikohal, kaasa arvatud  kõrg-
ja    keskeriõppeasutustes     kaadri     ettevalmistamise     ja
kvalifikatsiooni tõstmisega seotud lennud - 1  kuu  väljateenitud
aastate staa˛i;
 
     3) 1 tööaasta eest õhusõiduki meeskonna  liikmena  avarii(ot
singu-)päästeteenistuse allüksustes  -  1,5  aasta  väljateenitud
aastate staa˛i;
 
     4)    1    tööaasta    eest    lennukoosseisu     ametikohal
lennuspordiklubides (endistes ALMAVÜ  õppe-  ja  spordiklubides),
sealhulgas   kehtivat   lennundustunnistust    omavad    lennutöö
juhtivkoosseisu  töötajad  -  1,5  aastat  väljateenitud  aastate
staa˛i tingimusel, et on täidetud õppe- ja lennuplaan;
 
     2 aastat staa˛i - kõrgema pilotaa˛i elementide sooritamisel;
 
     5)    1    tööaasta    eest     "Tsiviillennundustöötajatele
väljateenitud  aastate  pensionile  õigust  andvate  ametikohtade
loetelu"  (edaspidi   lühendatult   -   loetelu)   p.4   märgitud
ametikohtadel  -  1,5   aastat   väljateenitud   aastate   staa˛i
tingimusel, et on täidetud Eesti  Lennuameti  peadirektori  poolt
kinnitatud aastane lennuplaan;
 
     6) 1 tööaasta eest loetelu punktis 5 märgitud  ametikohal  -
1,5  aastat  väljateenitud  aastate  staa˛i  tingimusel,  et   on
täidetud  aastane  hüpete  norm  kolbmootori(te)ga   lennukitelt,
kopteritelt, õhulaevadelt ja aerostaatidelt, laskumiste (tõusude) 
norm  spetsiaalsete  seadeldiste  abil  kopteritelt,  mis  asuvad
ripplennuasendis mitte madalamal kui 10 m maapinnast;
 
     2 aastat väljateenitud aastate staa˛i - aastase hüpete normi 
täitmisel reaktiivmootori(te)ga lennukitelt ja kopteritelt.
 
     2.  Väljateenitud   aastate   staa˛i   arvutamiseks   kuudes
vastavalt punkti  1  alapunktides  1  ja  2  märgitule  jagatakse
summaarne lennutundide arv vastavalt 20 või 12-ga.
 
     Väljateenitud aastate staa˛i arvutamiseks aastates jagatakse 
täiskuude arv 12-ga.
 
     Punkti  1  alapunktides  4,  5  ja   6   toodud   tingimuste
mittetäitmisel  arvatakse  väljateenitud  aastate  staa˛i   hulka
tegelikult töötatud aeg.
 
     Kui tööaasta  jooksul  on  tegeletud  erinevate,  punktis  1
märgitud   lennundustegevusaladega,   arvutatakse   väljateenitud
aastate staa˛ proportsionaalselt lennutundidega igal tegevusalal.
 
     3. Lennukoosseisu  töötajate  väljateenitud  aastate  staa˛i
hulka arvatakse samuti:
 
     1) teenistus  lennukoosseisu  ametikohtadel  õhujõududes  ja
katselendurina  vastavalt  lennukoosseisule  ja  katselenduritele
väljateenitud aastate  staa˛i  arvutamiseks  käesoleva  korraga
kehtestatud korras;
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
     2)     välisriigi     tsiviillennunduses      lennukoosseisu
ametikohtadel töötamine punktis 1 toodud korras, kui  on  tasutud
sotsiaalmaks;
 
     3) õppimine kõrgemates ja keskastme lennukoolides - tegeliku 
õpiaja ulatuses;
 
     4) lapsehoolduspuhkuse aeg.
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
                        II. Katselendurid
 
      4. Olenevalt lennutundide arvust  arvutatakse  väljateenitud
aastate staa˛ katselenduritele järgmiselt:
 
     1) 1 tööaasta eest "Loetelu" punktis 6 märgitud ametikohal - 
2  aastat  väljateenitud  aastate  staa˛i  tingimusel,  et  selle
tööaasta vältel võttis töötaja osa katselendudest;
 
     2) 1 tööaasta eest "Loetelu" punktis 7 märgitud  ametikohal,
kui lennutundide arv aastas oli
 
     120 ja enam    - 2 aastat väljateenitud aastate staa˛i;
     50-120         - 1,5 aastat väljateenitud aastate staa˛i;
     vähem kui 50   - 1 aasta väljateenitud aastate staa˛i.
 
      Toodud korras arvutatakse väljateenitud aastate  staa˛  ka
juhul,   kui   vähemalt   pool   lennutundidest    on    lennatud
pilotaa˛ilennukitel;
 
     3) 1 tööaasta eest "Loetelu" punktis 8 märgitud ametikohal - 
2 aastat väljateenitud aastate staa˛i juhul,  kui  on  täidetud
kindlaksmääratud lennutundide norm.
 
     5. Kui katselendur aasta jooksul ei osalenud  katselendudel,
vaid töötas  sisuliselt  lendurina  (transportlennud,  õppelennud
jne.), arvutatakse   väljateenitud   aastate   staa˛    sellele
lennukoosseisule käesoleva korra punktis 1 toodud korras.
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)

     Väljateenitud aastate staa˛i hulka  ei  arvata  tööaastat,
mille vältel katselendur ei lennanud.
 
     Juhul kui lennutundide  puudumine  on  tingitud  katselennul
saadud vigastusest (töövigastusest),  arvestatakse  väljateenitud
aastate hulka tegeliku töötamise aeg.
 
     6. Katselenduri väljateenitud aastate staa˛i hulka arvatakse 
samuti:
 
     1)  teenistus  õhujõudude  ja  töötamine   tsiviillennunduse
lennukoosseisu ametikohtadel käesoleva korra punktis  1  toodud
korras;
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
     2) välisriigi tsiviillennunduses  lennukoosseisu  ametikohal
töötamine käesoleva korra  punktis  1  toodud  korras,  kui  on
tasutud sotsiaalmaks;
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
     3) õpiaeg kõrgemates ja  keskastme  lennukoolides  -  õpiaja
ulatuses; katselendurite kooli õpilastel,  kes  õpiajal  osalesid
katselendudel - kahekordselt;
 
     4) lapsehoolduspuhkuse aeg.
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
------
                                        Kinnitatud
                               Eesti Vabariigi Valitsuse
                                   16. juuli 1992. a.
                                 määrusega nr.  207
 
        Allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade
        loetelu, kus töötamine annab õiguse
        väljateenitud aastate pensionile
 
   1.   Allmaatööd   koristus- ja  ettevalmistus   (kapitaal-mäe) 
põlevkivi   ja   teiste  vähemalt  10   protsenti   ränidioksiidi 
sisaldavate  (sealhulgas ümbriskivimites) maavarade  tegutsevates 
või ehitatavates kaevandustes;  samuti kaevandustes,  kus esinevad 
gaasidünaamilised nähud ja mäelöögid
lõhkeaukude puurija
lõhkaja, lõhkemeister
(allmaa) mäemontaa˛itööline
(allmaa) pinnaseuhtija
toestaja (koristusel, toestamisel, maavarade kaevandamisel)
puurseadme juht ja tema abi
vibrolaaduri juht
laadurveoki juht
läbindijuht
hüdrotäidiseseguri juht
laadurijuht
skreepervintsi juht
allmaaseadmete masinist
elektriveduri juht (allmaatööl) 
allmaatõstekorraldaja (allmaatööl)
tõstukijuht  (allmaatööl)
allmaatööline    (sealhulgas    materjali   tooja    koristus- ja 
ettevalmistustöödel)
elektrilukksepp (allmaatööl)
mäetööline kaeveõõnte remontimisel
lõhkematerjali väljastaja
allmaajaoskonna ülem, tema asetäitja ja abi
allmaajaoskonna mehaanik, tema asetäitja ja abi
allmaajaoskonna mäemeister
 
   2.  Gaasidünaamiliste  nähete,  mäelöökide,  eri- ja  kolmanda 
kategooria gaasiohtlikke kaevandusi teenindavad  mäepäästeüksused 
respiraatoritööline
jao- ja rühmakomandör, tema asetäitja (abi)
 
   3.    Lahtised   mäetööd   põlevkivi   ja   teiste   maavarade 
kaevandamisel  vähemalt 150 meetri sügavusega karjäärides,  välja 
arvatud pealmaatööd (sh. puistangutel)
veoautojuht mäemassi väljaveol
laadurijuht
buldooserijuht
puurseadme juht ja tema abi
ekskavaatorijuht ja tema abi
 
------
                                        K I N N I T A T U D
                                        Eesti Vabariigi Valitsuse
                                        16. juuli 1992. a.
                                        määrusega nr.  207
 
 
Tootmis- ja kutsealad, kus töötamine annab tekstiilitööstuse ettevõtete töötajatele õiguse väljateenitud aastate pensionile
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I  2008, 24, 159)
 
 
     Puuvilla-, vati-, lina-, villa-, siidi-, kanepi- ja d˛uudi-, 
trikotaa˛i-, tekstiil-, galanterii ja vildivanutustööstus; kunst- 
ja  sünteetilise  kiu  tootmise   tekstiilitsehhid   (jaoskonnad,
osakonnad).
 
     Kammkraasimisseadmete operaator
     Köiemasina tööline
     Köie- ja nöörimasina tööline
     Korrutaja
     Linditaja
     Poolimisseadmete       operaator,       välja        arvatud
täisautomaatseadmetel
 
     Sugemismasina operaator
     Punumismasina operaator
     Huntimismasina tööline
     Kiulaotamismasina tööline (linatööstuses)
     Heidetööline (eelketraja)
     Lõngadubleerija
     Villakpoomija
     Kraasmasina  tööline,  sealhulgas  mittekootud   materjalide
tootmiseks
 
     Naissoost meistriabi, kes teenindab ketrusettevalmistustsehhi masinaid, korrutamis-, ketramis-, poolimis-, lõngadubleerimis-, ümberpoolimismasinaid ja kudumistelgi.
 
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
     Ketrajad
 
     Kangrud
     Korrutus- ja ketrusmasinate rakendaja
 
------
                                        K I N N I T A T U D
                                        Eesti Vabariigi Valitsuse
                                        16. juuli 1992. a.
                                        määrusega nr.207
 
 
Mere-, jõe- ja kalalaevastiku laevade tüübid ning ujuvkoosseisu kutsealad ja ametikohad, millistel töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile (VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I  2008, 24, 159)
 
 
     1. Laevade tüübid.
     Keemiatankerid,  gaasiveolaevad,   naftasaaduste   tankerid,
aglomeraadiveolaevad,  ujuvad  naftasaaduste  ümberpumpamise   ja
puhastusjaamad,   aatomilaevad,   aatomilaevu    tehnoloogiliselt
teenindavad   laevad,   alaliselt   Arktikas   töötavad   laevad,
kalamajanduse töönduslikud  laevad,  mis  tegelevad  kalapüügiga,
kala  ja  meresaaduste  töötlemisega,  samuti  kalastuspiirkonnas
valmistoodangu vastuvõtmisega, allveeaparaadid(laborid).
 
     2. Ujuvkoosseisu kutsealad ja ametikohad.
     Pootsmanid.
     Hüdroakustikud.
     Peafüüsikud,  kõikide  erialade   insenerid   ja   tehnikud,
meistrid,   desaktiveerijad   aatomilaevades    ja    aatomilaevu
tehnoloogiliselt             teenindavates              laevades,
allveeaparaatides(laborites).
     Kapten-direktorid,  kaptenid(paadivanemad)  ja  nende  abid,
tüürimehed.
     Kütjad.
     Kõigi nimetustega meistrid kalapüügil ja kala töötlemisel.
     Kõik mehaanikud ja nende abid.
     Kõik motoristid, masinistid ja nende abid.
     Raadiojaamade ülemad.
     Aatomilaevade radiatsiooniohutuse, kontrollmõõteriistade  ja
automaatika teenistuste ülemad.
     Ujuvate puhastusjaamade ülemad ja nende abid.
     Pumbamasinistid (donkermanid).
     Kõik raadiooperaatorid, raadiotehnikud, raadiotelegrafistid.
     Kõik madrused ja roolimehed.
     Kiprid ja nende abid, abikiprid.
     Kõik laevaelektrikud.
     Kõik elektrimehaanikud.
     Raadionavigatsiooni elektrimehaanikud.
 
      3. Sadama- ja merelootsid.
 
------
                                        K I N N I T A T U D
                                        Eesti Vabariigi Valitsuse
                                        16. juuli 1992. a.
                                        määrusega nr. 207
 
 
Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionide määramiseks vajaliku pedagoogilise töö staa˛i arvestamise kord
(VV m 05.06.2008 Nr.90 jõust.16.06.2008 - RT I  2008, 24, 159)
 
 
       I. Lastekodud, erivajadustega ja haigete laste asutused
 (VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I  2006, 46, 338)
 
     1. Lastekodud:
     1) väikelastekodud
     2) erilastekodud (erivajadustega lastele)
 (VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I  2006, 46, 338)
     3) lastekodud
     4) hooldekodud (internaatkodud, ka koolkodud)
     5) turvakodud (ka varjupaigad)
     6) perelastekodud
 
     2. Erivajadustega laste asutused
 (VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I  2006, 46, 338)
     1) erilasteaiad;
     2) lasteaia, lastepäevakodu  erirühmad  kuulmis-,  nägemus-,
kõne-, keha- ja vaimupuuetega lastele;
     3) abikoolid, -klassid (vaimupuuetega lastele);
     4)  arenduskoolid,   -klassid   (vaimse   arengu   peetusega
lastele);
     5) eriinternaatkoolid  vaimu-,  nägemis-,  kuulmis-,  kõne-,
kehapuuetega ja vaimse arengu peetusega lastele;
     6) kaugõppe-erikeskkool;
     7) invaliidide kutsekool;
     8) kutseklassid eriinternaat- ja abikoolide juures;
     9) erikool ja erikutsekool kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele;
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541;  VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I  2006, 46, 338)
     10) kinnipidamiskohtade koolid;
     11) logopeediapunktid (ja -kabinetid)
 
     3. Haigete laste (ravi)asutused
     1) sanatooriumid
     2) lastehaiglad ja haigla lasteosakonnad
     3) sanatoorsed koolid
 
                   II. Pedagoogide ametikohad
 
     1. kasvataja
     2. õpetaja erivajadustega laste koolis
 (VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I  2006, 46, 338)
     3. õpetaja-logopeed, logopeed (ka kõneraviõpetaja)
     4. logopeediapunkti juhataja
     5. õpetaja - defektoloog (ka surdo- ja tüflopedagoog)
     6. kuuldekabineti juhataja
     7. kuuldekabineti instruktor
     8. metoodik kaugõppe-erikeskkoolis
     9. kehakultuuriinstruktor
     10. psühholoog lastekodus
     11. tööinstruktor lastekodus, erikoolis
     12. õppemeister ja vanemmeister kinnipidamiskoha koolis ja erikutsekoolis
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
     13. vanemkasvataja internaatkoolis
     14. direktor erivajadustega laste koolis, lastekodus
 (VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I  2006, 46, 338)
     15. direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö, kasvatustöö ja 
re˛iimi alal erivajadustega laste ja sanatoorses koolis, lastekodus
 (VV m 05.10.2006 Nr.216 jõust.27.10.2006 - RT I  2006, 46, 338)
 
 
------
                                        K I N N I T A T U D
                                        Eesti Vabariigi Valitsuse
                                        16.juuli 1992.a.
                                        määrusega nr.207
 
 
               PEDAGOOGIDELE VÄLJATEENITUD AASTATE
               PENSIONIDE MÄÄRAMISEKS VAJALIKU 
               PEDAGOOGILISE TÖÖ STAAZI ARVESTAMISE KORD
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
 
 
     1. Õppeasutuste, asutuste, organisatsioonide ja ametikohtade 
loetelu, kus töötamise aeg arvatakse pedagoogilise  staa˛i  hulka
ilma kitsendusteta:
 
-----------------------------------------------------------------
     Õppeasutuste, asutuste ja              Ametinimetus
     organisatsioonide nimetus
-----------------------------------------------------------------
                1                                 2
-----------------------------------------------------------------
Igat tüüpi ja nimetusega üldhari-  Pedagoogid (kõik erialad),
duskoolid ja kutseõppeasutused,    surdopedagoogid, õpetajad-de-
koolieelsed lasteasutused;         fektoloogid, õpetajad-logopee-
                                   did, õppejõud, kasvatajad 
Õppe- ja tootmiskombinaadid;       (kasvatajad-juhatajad, kasva-
                                   tajad-metoodikud, vanemkasva-
Lastemuusika- ja kunstikoolid;     tajad, muusikakasvatajad), va-
                                   nemmetoodikud, metoodikud 
Lastekodud, laste töö ja kasva-    kursuste metoodikud tingimu-
tusliku töö kolooniad, alaealis-   sel, et kursused on neile põ-
te vastuvõtupunktid (jaotuspunk-   hitöökohaks), kontsertmeist-
tid);                              rid, akomponeerijad, klaveri-
                                   saatjad, muusikajuhatajad 
Tervishoiu- ja sotsiaalhooldus-    töötajad), massitöö organisaa-
asutused                           torid, ringijuhid, kultuuri ja 
                                   kasvatustöö organisaatorid, 
                                   harrastustegevuse juhid, las-
                                   tejuhid, ekskursioonijuhid, 
                                   vanemtreenerõpetajad, vanem-
                                   instruktor-metoodikud, inst-
                                   ruktormetoodikud (sealhulgas 
                                   kehakultuuri ja spordi, turis
                                   mi), kehalise kasvatuse juha-
                                   tajad, massitöö organisaato-
                                   rid, tööinstruktorid, tootmis-
                                   õpetuse meistrid (instrukto-
                                   rid), praktilise sõidu toot-
                                   misõppemeistrid (-instrukto-
                                   rid), õppemeistrid, vanemõppe-
                                   meistrid, põllutöömasinatega 
                                   töötamise tootmisõppemeistrid
                                   (-instruktorid), kirjutusmasi-
                                   nate ja muu organiseerimisteh-
                                   nikaga töötamise tootmisõppe-
                                   meistrid (-instruktorid), va-
                                   nemmeistrid, kuuldekabinettide
                                   instruktorid, kuuldekabinetti-
                                   de juhatajad, kehakultuuri-
                                   instruktorid, direktorid, ju-
                                   hatajad, ülemad, nende ase-
                                   täitjad (abid) õppetöö, õppe-
                                   ja kasvatustöö, õppe- ja toot-
                                   mistöö, kasvatustöö, kultuuri-
                                   ja kasvatustöö, tootmisõpetu-
                                   se, võõrkeelte, õppelennundu-
                                   se, üldharidusliku ettevalmis-
                                   tuse, re˛iimi alal, laste 
                                   klassi- ja koolivälise kasva-
                                   tustöö organisaatorid, õppe-,
                                   õppe-kasvatus- ja pedagoogili-
                                   se ala juhatajad, õppealajuha-
                                   tajad tootmisõpetuse ja võõr-
                                   keelte alal, osakondade, labo-
                                   ratooriumide, kabinettide, 
                                   jaoskondade, sektsioonide, fi-
                                   liaalide, õppe-konsultatsioo-
                                   nipunktide juhatajad (ülemad),
                                   kursuste ja tsüklite juhata-
                                   jad, tootmis-pedagoogilise 
                                   praktika juhatajad, psühholoo-
                                   gid, tüflopedagoogid, logopee-
                                   did (kõneraviõpetajad), logo-
                                   peediapunktide (-kabinettide)
                                   juhatajad.
 
Täiendusinstituudid, kaadri üm-    Metoodikud, vanemmetoodikud, 
berkvalifitseerimise ja vali-     direktorid, juhatajad, nende
fikatsiooni tõstmise instituu-     asetäitjad, rektorid, osakon-
did, kursused, mistahes nimetu-    dade, kabinettide, laboratoo-
sega metoodikaasutused, arendus-   riumide juhatajad.
keskused
 
Haridusorganid, õppeasutuste ja    Juhtivad töötajad, kooliins-
teiste haridusasutuste juhtimisega pektorid, koolinõunikud, me-
tegelevad organid                  toodikud, inspektorid, ins-
                                   pektormetoodikud, psühholoo-
                                   gid, konsultandid, kelle te-
                                   gevus on seotud pedagoogilise
                                   protsessiga.
 
Ettevõtete, asutuste, organisat-   Koosseisulised õppejõud, toot-
sioonide tootmises kaadri ette-    mises tööliste väljaõppe toot-
valmistamise ja kvalifikatsiooni   mismeistrid, inspektorid, in-
tõstmise küsimustega tegelevad     senerid, metoodikud, kelle te-
üksused                            gevus on seotud kaadri ette-
                                   valmistamise ja kvalifikat-
                                   siooni tõstmisega.
 
Elamuekspluatatsiooniorganisat-    Pedagoogid-organisaatorid, 
sioonid                            ringijuhid, kasvatajad, kellel
                                   on pedagoogiline haridus.
 
Kasvatusliku töö kolooniad         Töö (teenistus) pedagoogilise
                                   hariduse omamisel järgmistel
                                   ametikohtadel: üldharidusliku
                                   õpetuse vaneminspektor ja ins-
                                   pektor, alaealistega tehtava
                                   kasvatustöö vaneminspektor ja
                                   instruktor, kutseõpetuse va-
                                   neminsener ja insener, toot-
                                   misõpetuse vanemmeister ja
                                   meister.
 
     2.  Lisaks  punktis  1   toodud   ametikohtadele   arvatakse
haridustöötajatel  pedagoogilise  töö  staa˛i   hulka   järgmised
ajavahemikud  tingimusel,  et  neile  niihästi  üksikult  kui  ka
tervikuna  vahetult  eelnes  ja  vahetult  järgnes  pedagoogiline
tegevus: klubilise asutuse  lasteosakonna  (-sektori)  juhatajana
ning   laste   ja   noorukitega   tehtava   töö    instruktorina;
elamuorganisatsioonide   pedagoogina-organisaatorina   (isikutel,
kellel ei ole pedagoogilist haridust), inspektorina,  sekretärina
siseministeeriumi  organite  alaealiste  asjade  inspektsioonides
(miilitsa lastetubades), alaealiste asjade komisjonides.
 
     3.  Haridusasutuste   pedagoogiliste   töötajate   üksikutel
kategooriatel arvatakse pedagoogilise töö staa˛i hulka:
 
     1)  kehalise  kasvatuse   õpetajatel   ja   spordiõpetajatel
töötamisaeg  spordi  vanemtreenerõpetajana  ja  treenerõpetajana,
samuti töötamisaeg,  mis  kuulub  arvamisele  treenerõpetaja  töö
staa˛i hulka;
 
     2)   koolieelsete    lasteasutuste    ja    väikelastekodude
kasvatajatel (vanemkasvatajatel) ning juhatajatel  -  töötamisaeg
lastesõimede      ja      -päevakodude       rühmameditsiiniõena,
väikelastekodude valvemeditsiiniõena.
 
     4. Töötamisaeg välismaal  asutustes  ja  ametikohtadel,  mis
vastavad punktis  1  nimetatutele,  arvatakse  haridustöötajatele
pedagoogilise töö staa˛i hulka sotsiaalmaksete tasumisel.
 
 
                                        K I N N I T A T U D
                                        Eesti Vabariigi Valitsuse
                                        16. juuli 1992. a.
                                        määrusega nr. 207
 
 
Riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses ja rahvusooperis väljateenitud aastate pensionile õigust omavate artistide ametikohtade loetelu
 (VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007 - RT I  2007, 2, 9)
 
 
     Õigus pensionile  kooskõlas  «Väljateenitud aastate pensionide seaduse» paragrahvi 14 punktiga 5 on:
 (VV m 15.12.2005 Nr.309 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 70, 541)
 
     1. Vähemalt 20-aastase loomingulise töö staa˛iga  järgmistel
ametikohtadel:
 
     1) balletitantsija,
     2) tantsija,
     3) tsirkuse artist;
     (EV V m.  31.05.94 nr.  196 jõust.10.06.94)
     4) (Kehtetu - VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007 - RT I  2007, 2, 9)
 
     2. Vähemalt 25-aastase loomingulise töö staa˛iga  järgmistel
ametikohtadel:
 
     1) vokaalsolist,
 (VV m 04.01.2007 Nr.2 jõust.12.01.2007 - RT I  2007, 2, 9)
     2) puhkpillimängija,
     3) nukujuht,
     4) koorilaulja.
 
      25-aastase  loomingulise  töö  staa˛i  hulka  arvatakse   ka
töötamine käesoleva loetelu punktis 1 nimetatud ametikohtadel.