ID-kaart


Täna jõustunud aktid

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kutseõppeasutuse seaduse muudatustega
Vabariigi Valitsus 11.04.2019 määrus number 34; jõustumiskuupäev 20.04.2019

redaktsioon 20.04.2019 [RT I, 17.04.2019, 1]

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses kutseõppeasutuse seaduse muudatustega

Vastu võetud 11.04.2019 nr 34

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 ja kutseõppeasutuse seaduse § 22 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 "Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus" muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 "Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus" tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 412 lõiget 1 täiendatakse pärast teksti "Kutseõppe õppekava" tekstiosaga ", välja arvatud kutsevaliku õppekava,";

2) paragrahvi 412 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

"(21) Kutsevaliku õppekava registreerimiseks esitab kutseõppeasutus taotluse ning õppekava hiljemalt kolm kuud enne planeeritavat õppetöö algust elektroonilises alamregistris. Ühisõppekava puhul esitatakse ka ühisõppekava koostööleping.";

3) paragrahvi 412 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast teksti "Registreeritud õppekava" tekstiosaga ", välja arvatud kutsevaliku õppekava,".

§ 2. Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 "Kutseharidusstandard" muutmine

Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 "Kutseharidusstandard" tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

"§ 3. Õpingud ja õpingute lõpetamine";

2) paragrahvi 3 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 6-8 järgmises sõnastuses:

"(6) Õpingud lõpevad kutseeksami või erialase lõpueksamiga, mille eesmärgiks on tagada, et kutseõppe lõpetanu on saavutanud kõik õppekavas seatud õpiväljundid.

(7) Kutseeksami korraldus on reguleeritud kutseseaduses ja erialase lõpueksami tingimused ja kord reguleeritakse õppekorralduseeskirjas.

(8) Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist.";

4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Kool koostab õppekava kindlale kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemele (edaspidi kvalifikatsioonitase). Sama kvalifikatsioonitaseme kutse- ja erialadele võib kool koostada õppekava, mis võimaldab spetsialiseerumist erinevatele kutsetele või erialadele.";

5) paragrahvi 8 lõikes 6 asendatakse tekstiosa "vajalik asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks" tekstiosaga "vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks";

6) paragrahvi 8 lõike 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõna "osakutsega" sõnadega "või toetavad võtmepädevuste omandamist";

7) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Kool võib kohandada õppekava vastavalt õpilaste sihtrühmale ja õppevormile.";

8) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute sisu, nende valikut ja osakaalu õppekavas ning vajaduse korral suurendada praktika osakaalu, tagades seejuures õppekava õpiväljundite saavutatavuse.";

9) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5-7 järgmises sõnastuses:

"(5) Kutsevaliku õpe on kutseõppeks ettevalmistav tasemeõpe, millega omandatakse teise kvalifikatsioonitaseme õpiväljundid ning valmisolek õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks.

(6) Kutsevaliku õpe toimub üksnes statsionaarses õppevormis.

(7) Kutsevaliku õppe läbiviimiseks koostab kool kutsevaliku õppekava.";

10) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Õppe maht teise taseme kutseõppes on 30 kuni 120 arvestuspunkti ja kutsevaliku õppes 30 arvestuspunkti. Erandjuhul võib valdkonna eest vastutav minister anda nõusoleku kutsevaliku õppekava avamiseks mahuga 60 arvestuspunkti.";

11) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

"(3) Kutsevaliku õppekavas moodustavad valikõpingud 70 protsenti õppekava mahust ja põhiõpingud 30 protsenti õppekava mahust.";

12) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

"(11) Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist, mida hinnatakse mitteeristavalt.";

13) paragrahvi 12 lõige 2, § 16 lõige 2, § 20 lõige 2 ja § 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada õpingute lõpetamiseks samuti erialane lõpueksam. Haridusliku erivajadusega õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga.";

14) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

"(10) Kutsevaliku õppekava lõpetanu on saavutanud lõigetes 3-9 nimetatud õpiväljundid.

(11) Kutsevaliku õppekava põhi- ja valikõpingute moodulite õpiväljundeid võib kohandada õpilase individuaalses õppekavas, arvestades õpilase võimeid ja vajadusi.";

15) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Õppe maht kolmanda taseme kutseõppes on 30 kuni 120 arvestuspunkti.";

16) paragrahvi 18 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

"(5) Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on 3. või 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu.";

17) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse arv "15" arvuga "30";

18) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

"(1) Õppe maht viienda taseme esmaõppes on 60 kuni 150 arvestuspunkti.";

19) paragrahv 32 sõnastatakse järgmiselt:

"§ 32. Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe

Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe, esitatakse määruse lisas 2.";

20) paragrahvi 33 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

"(2) 2., 3. ja 4. taseme esmaõppe õppekavad õppemahuga 15-29 EKAPit kehtivad kuni nende käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2020. a, mil õpilased, kelle õpingud on pooleli, viiakse üle käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele. Alates 1. jaanuarist 2020. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele.";

21) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Indrek Saar
Kultuuriminister peaministri ülesannetes

Mailis Reps
Haridus- ja teadusminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Lisa 2 Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe