Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused

Vastu võetud 29.07.2021 nr 78
RT I, 31.07.2021, 5
jõustumine 03.08.2021

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 10 lõike 3, § 14 lõike 2 ja § 15 lõike 3 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse:
  1) loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan;
  2) hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtivad asutused, sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad ja hädaolukorra seaduse § 37 lõikes 5 nimetatud asutused (edaspidi plaani koostamist juhtiv asutus);
  3) hädaolukordade lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused;
  4) loetelu hädaolukordadest, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutavad asutused;
  5) hädaolukorra lahendamise plaani (edaspidi plaan) nõuded ja koostamise, sealhulgas uuendamise kord.

§ 2.  Hädaolukorrad, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ning plaani koostamist, riskikommunikatsiooni korraldamist ja hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused

  (1) Politsei- ja Piirivalveamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist, nende kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist:
  1) põgenike massiline sisseränne;
  2) äkkrünnak;
  3) massiline korratus;
  4) ulatuslik merepäästesündmus, sealhulgas reostus piiriveekogus.
[RT I, 21.07.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

  (2) Päästeamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist, nende kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist:
  1) üleujutus tiheasustusalal;
  2) ulatuslik tööstusõnnetus.

  (3) Keskkonnaamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist, nende kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist:
  1) kiirgusõnnetus naaberriigis;
  2) riigisisene kiirgusõnnetus.

  (4) Terviseamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist, nende kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist:
  1) ulatuslik mürgistus;
  2) epideemia.

  (5) Riigi Infosüsteemi Amet juhib küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamist, selle kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist.

  (6) Põllumajandus- ja Toiduamet juhib loomataudist põhjustatud hädaolukorra lahendamist, selle kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist.

  (7) Kaitsepolitseiamet juhib keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud hädaolukorra lahendamist, selle kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist.

  (8) Kaitsepolitseiamet juhib lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamist, kui Kaitsepolitseiametil on põhjendatud alus arvata, on teada või hädaolukorra lahendamisel ilmneb, et hädaolukorra on põhjustanud terroristlik tegevus. Hädaolukorra lahendamise juhtimise ülevõtmise korraldus ja koostöö asutuste vahel terroristlikust tegevusest põhjustatud hädaolukorra lahendamisel kajastatakse lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamise plaanides. Selle plaaniosa koostamist juhib Kaitsepolitseiamet.

  (9) Kaitsevägi juhib Eesti merealal merereostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamist, selle kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja riskikommunikatsiooni korraldamist.
[RT I, 21.07.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]

§ 3.  Plaani koostamine

  (1) Plaani koostamisel lähtutakse riskianalüüsidest ja Riigikantselei suunistest.

  (2) Plaanide koostamist juhtivate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei. Hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste plaani koostamist nõustab Päästeamet.

  (3) Plaani koostamist juhtiv asutus kaasab plaani koostamisse nii hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused ja juriidilised isikud (edaspidi isik) kui ka need asutused ja isikud, kellel on plaani koostamiseks vajalik teave.

§ 4.  Plaani sisu

  Plaan peab sisaldama järgmist:
  1) hädaolukorra kirjeldus, sealhulgas kokkuvõte hädaolukorra võimalikust mõjust;
  2) plaani rakendamise tingimused, sealhulgas, millise soovitud tulemuse korral lõpetatakse plaani kasutamine;
  3) hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused ja isikud ning nende osalemise ülesanded;
  4) hädaolukorra lahendamise eesmärgid;
  5) hädaolukorra lahendamisse kaasatavate asutuste vahel kokkulepitud sündmuse tõenäoline lahenduskäik;
  6) asutuste- ja isikutevahelise teabevahetuse korraldus;
  7) avalikkuse teavitamise korraldus;
  8) vajaduse korral asutuste ja isikute koostöö korraldus uurimistoimingute tegemisel;
  9) elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra korral teave elutähtsa teenuse tagamise korralduse kohta;
  10) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuur ja -korraldus;
  11) hädaolukorra lahendamiseks vajalike võimete loetelu ja nende kasutusele võtmise tingimused;
  12) vajaduse korral rahvusvahelise abi taotlemise, vastuvõtmise ja kasutamise korraldus;
  13) vajaduse korral eriolukorra kehtestamisega kaasnevate tegevuste loetelu;
  14) vajaduse korral muud tegevused, lähtudes plaani koostamist juhtiva asutuse vajadustest.

§ 5.  Plaani kinnitamine, hindamine ja uuendamine

  (1) Plaani kinnitab plaani koostamist juhtiv asutus. Plaani koostamist juhtiv asutus kooskõlastab plaani enne selle esitamist Riigikantseleile valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. Hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse plaan kooskõlastatakse Päästeametiga ning plaani kinnitab vallavanem või linnapea.

  (2) Plaani koostamist juhtiv asutus hindab koos hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja isikutega plaani toimimist ja ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ning teavitab hindamistulemustest Riigikantseleid või kui plaani koostaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus, siis Päästeametit.

  (3) Kui plaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab vajadusele plaani uuendada, algatab plaani koostamist juhtiv asutus plaani uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul.

  (4) Kui Riigikantseleil või valdkonna eest vastutaval ministeeriumil või Päästeametil on alust arvata, et plaan ei ole ajakohane või selles esineb olulisi ebatäpsusi, mis võivad takistada hädaolukorra lahendamist, võib Riigikantselei või valdkonna eest vastutav ministeerium või Päästeamet nõuda kehtiva plaani muutmise algatamist kohe või seada plaani uuendamisele lõikes 3 nimetatud tähtajast erineva aja.

§ 6.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]