Logi sisse ☰ | Lihtotsing
AVALDATUD : RT I 1998, 115/117, 1888 REDAKTSIOON : VV m 22.12.2011 Nr. 179 jõust. 01.01.2012 RT I, 29.12.2011, 138 VV m 22.07.2010 Nr. 102 jõust. 01.08.2010 RT I 2010, 52, 335 VV m 17.12.2009 Nr. 214 jõust. 01.01.2010 RT I 2009, 65, 448 VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 RT I 2008, 57, 317 VV m 24.05.2007 Nr.160 jõust.08.06.2007 RT I 2007, 39, 280 VV m 17.12.2002 Nr.423 jõust.31.12.2002 RT I 2002, 109, 648 VV m 30.11.2000 Nr.393 jõust.09.12.2000 RT I 2000, 91, 593 Kaitseväe sisemäärustiku kinnitamineVabariigi Valitsuse 14. detsembri 1998. a määrus nr 273 Kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353; 97, 604; 100, 648; 2002, 61, 375; 63, 387) paragrahvi 19 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: (VV m 17.12.2002 Nr.423 jõust.31.12.2002 - RT I 2002, 109, 648) 1. Kinnitada "Kaitseväe sisemäärustik" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 1992. a korralduse nr 7-k punkti 1 alapunkt 2. Peaminister Mart SIIMANN Kaitseminister Andrus ÖÖVEL Riigisekretär Uno VEERING
KAITSEVÄE SISEMÄÄRUSTIK I. ÜLDSÄTTED 1. Sisemäärustik määrab kindlaks: kaitseväelase üldkohustused, ülemate ja alluvate suhted, kaitseväe kombed ja kaitseväelaste vastastikuse viisakuse reeglid, toimkonna koosseisu, ülesanded, õigused, kohustused ja vastutuse, väeüksuse päevakorra täitmise nõuded, väeüksuse territooriumile, hoonestusele, elu-, olme-, tootmis- ja laoruumidele kehtestatud nõuded, vahiteenistuse ja kaitseväe tseremooniate korraldamise alused ning muud väeüksuse elutegevust korraldavad reeglid. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 2. Kaitseväe sisemäärustik sätestab kaitseväeteenistuse korraldamise põhinõuded kaitseväes ja Kaitseliidus. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 3. Sisemäärustik laieneb: Kaitseväedistsipliin 4. Kaitseväedistsipliin kohustab kõiki kaitseväelasi täpselt täitma õigusaktide ja käskude nõudeid. Ülem peab alluvate suhtes olema nõudlik, võtma tarvitusele vajalikud mõjutusvahendid, karistama neid distsiplinaarselt või algatama seaduses ettenähtud korras teenistusliku juurdluse, kui alluvad astuvad üle õigusaktide või käsu nõuetest, jätavad need täitmata, täidavad neid lohakalt ja hooletult või ei pea kinni viisakusreeglitest. II. KAITSEVÄELASE KOHUSTUSED Kaitseväelane 5. Kaitseväelane on kaitseväeteenistuse seaduse alusel ja korras tegevteenistusse võetud Eesti Vabariigi kodanik. Tegevteenistusse astumisel annavad kaitseväelased Eesti kaitseväelase tõotuse (vt lisa 1). 6. Kaitseväelane on kohustatud: (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 7. Kaadrikaitseväelastest moodustatud struktuuriüksuses on sõduri ametikohtadel teenivatel kaitseväelastel samad kohustused ja õigused, mis on määrustikes ette nähtud ajateenijatele, välja arvatud erinevused varustamises, palgas, distsiplinaarkorras karistamises ja kasarmu piirkonnast väljalubamise korras. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 8. Kõikides teenistusse puutuvates küsimustes on igal kaitseväelasel õigus pöörduda oma vahetu ülema poole. Viimase loal võib ta pöörduda järgmise või kõrgema otsese ülema poole. Igal kaitseväelasel on õigus pöörduda vahetult kaitseväe peainspektori poole. 9. Kohustuste ja käskude täitmata jätmist ei tohi kaitseväelane vabandada vajalike teadmiste ja oskuste puudumisega. Tal on õigus igasuguste arusaamatuste ja tekkivate raskuste puhul ülemalt või kaasteenijatelt nõu küsida. Kui see pole võimalik, peab kaitseväelane otsustama ja tegutsema oma parima äranägemise järgi. 10. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 11. Kõik kaitseväelased kannavad seadusega ettenähtud korras vastutust nende kasutusse või valve alla antud vara eest. 12. Kaitseväelane ei tohi avaldada või kõrvalistele isikutele suuliselt ega kirjalikult edasi anda teenistuslikku informatsiooni. 13. Ajateenijal on lubatud puhkusel või loaga väljaspool väeüksust viibides kanda erariideid. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Käsk ja käsutäitmine 14. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 15. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 16. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 17. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 18. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 19. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 20. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 21. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 22. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) III. ALLUVUS, ÜLEMATE JA ALLUVATE KOHUSTUSED Ülemad ja alluvad 23. Kaitseväes juhtimise, distsipliini ja sisekorra tagamiseks jagunevad kaitseväelased oma vastastikuste suhete poolest ülemateks ja alluvateks, kõrgema ja madalama auastmega kaitseväelasteks. 24. Ülem on kaitseväelane, kes seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras on määratud alaliselt või ajutiselt juhtima temale teenistuslikult alluvate kaitseväelaste tegevust. Ülemal on õigus vastavalt tema ametikohale kaitseväes anda oma alluvatele teenistuskohustuste täitmisest tulenevaid käske, nõuda nende täpset täitmist ning alluvaid oma võimupiirides ergutada või karistada. Kaitseväelase lähimat ülemat nimetatakse vahetuks ülemaks; otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub. 25. Ülema käsutusse määratud kaitseväelasi, sõltumata nende auastmest, nimetatakse alluvateks. Kõrgema ja madalama auastmega kaitseväelased 26. Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. 27. Kõrgemas auastmes kaitseväelase kohus on jälgida madalamas auastmes kaitseväelaste käitumist ka väljaspool teenistust ja võtta korrarikkumise korral tarvitusele abinõud korra jaluleseadmiseks. Selleks on tal õigus teha madalamas auastmes kaitseväelasele märkusi, mida viimased on kohustatud täitma nagu ülema käsku. 28. Kaitseväelaste sõjaväelised auastmed kehtestab Riigikogu. 29. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 30. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 31. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. 32. Olukorras, kus tuleb tegutseda koos mitmel kaitseväelasel või väeüksusel (allüksusel), kes muidu üksteisele ei allu, või kui nende väeosaülemate vastastikused suhted pole kindlaks määratud, loetakse vastava korralduseni ülemaks kaitseväelane, kellel on kõrgem ametikoht, võrdsete ametikohtade puhul kõrgem auaste. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 33. Kui ülem ootamatu lahkumise puhul ei määranud endale ajutist kohusetäitjat, asub kuni korralduseni tema kohuseid täitma kaitseväelane, kellel on lahkunud ülemale allunud väeüksuses või allüksuses kõrgeim ametikoht; kui ametikohad on võrdsed, siis kaitseväelane, kellel on kõrgem auaste; kui ka auastmed on võrdsed, siis kaitseväelane, kes on viimase auastme saanud varem. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Ülema kohusetäitjal on kuni ülema naasmiseni ülema võim, õigused ja kohustused. 34. Rahuajal on ülema peamine ülesanne valmistada alluvaid ette tegutsemiseks sõjaajal. 35. Sõjaajal on ülema tähtsaim kohustus juhtida alluvate lahingutegevust. 36. Ülem on kohustatud: 37. Ülem peab ennast pidevalt arendama sõjalises tegevuses, alluvate kasvatamisel ja õpetamisel. 38. Ülem ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu ning jälgima, et seda ei teeks ka alluvad omavahel. 39. Ülem peab hoiduma täitmast alluvate kohustustesse kuuluvaid ülesandeid. 40. Ülem ei tohi: 41. Ülem on kohustatud tunnistama oma vigu; lubamatu on süüdistada oma vigades alluvaid. IV. KAITSEVÄELASTE KÄITUMINE Üldalused 42. Kaitseväekombed avalduvad sõjaväeliste viisakusreeglite täitmises, üksikute kaitseväelaste ja meeskondade vastastikuses tervitamises, üksteise kõnetamisviisis, tervitus- ja soovsõnades, ettekandmise ja enese esitlemise korras, omavahelises suhtlemises ja kaitseväetseremooniates. 43. Kaitseväekommetest ja -tseremooniatest kinnipidamisega kujundatakse ja süvendatakse ühtekuuluvustunnet, mille kaudu tõstetakse kaitseväe üldist moraali ja lahinguvõimet. Kaitseväekombed arendavad distsipliinitunnet, aitavad luua ja alal hoida vajalikke suhteid ülemate ja alluvate vahel ning loovad kaitseväele hea maine. Tseremooniate eesmärgiks on muuta võimalikult pidulikuks ja pühalikuks sündmused, millel on kaitseväe elus suur tähtsus ja mida on vaja eraldi rõhutada. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 44. Käesolevas määrustikus ettenähtud kaitseväekommete täitmatajätmine või nende lohakas täitmine on distsipliinirikkumine ning karistatav. 45. Sõjaväelises tervitamises ja kõikide kaitseväekommete täitmises peavad ülemad ja kõrgemas auastmes kaitseväelased olema alati eeskujuks alluvatele (madalamas auastmes kaitseväelastele). 46. Alluv või madalamas auastmes kaitseväelane peab alati meeles pidama, et kõrgemas auastmes kaitseväelane jääb ülemaks või kõrgemas auastmes kaitseväelaseks igal ajal ja kohal, hoolimata sellest, kas ta kannab vormiriietust või mitte. 47. (Kehtetu - VV m 24.05.2007 Nr.160 jõust.08.06.2007 - RT I 2007, 39, 280) 48. Kui alluv või madalama auastmega kaitseväelane rikub ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase juuresolekul kaitseväe käitumisreegleid, on ülem või kõrgemas auastmes kaitseväelane kohustatud juhtima sellele rikkuja tähelepanu. Kui meeldetuletus ei mõju, peab ülem võtma tarvitusele abinõud korra taastamiseks. 49. Kõik kaitseväelased on kohustatud teadma ja kõrvalekaldumatult täitma sõjaväelise viisakuse reegleid ning kinni pidama üldistest viisakusreeglitest. 50. Sõjaväeline viisakus nõuab, et alluv või madalamas auastmes kaitseväelane peab teenistusalasel suhtlemisel ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase ees seisma valvelseisangus. 51. Alluv või madalama auastmega kaitseväelane väljendab käsust arusaamist kinnitusega, näiteks: "Sain aru, härra kindral" või "Just nii, härra kindral". Kui alluvale ei ole käsk küllalt selge, ütleb ta käsuandjale näiteks: "Ei saanud aru, härra kindral". 52. Ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase lähenemisel peavad alluvad või madalamas auastmes kaitseväelased temast vähemalt kolme meetri kaugusel tõusma püsti ja tervitama. Avalikes kohtades võivad nad pärast seda kohe, luba ootamata, istuda. Raviasutuses, teatris, kinos, sööklas, tualettruumis ja laskeharjutust täitvad kaitseväelased tervituseks püsti ei tõuse. 53. Kohates ülemat või kõrgemas auastmes kaitseväelast väljaspool teenistust, on lubatud tema ees seista ja vestelda vabaltseisangus. Ametliku jutu alustamisel peab alluv võtma valvelseisangu. 54. Kui ülem on andnud alluvale loa istuda, ei ole alluv enam vestluse ajal kohustatud püsti tõusma, hoolimata sellest, kuidas käitub ülem. Istet peab võtma kohe pärast sellekohast luba või märguannet. 55. Kui ülem pöördub alluva poole tervitusega, küsimusega või alustab temaga vestlust, peab alluv või madalamas auastmes kaitseväelane end näoga tema poole pöörama, tervitama ja jääma valvelseisangusse. 56. Kui alluval on vaja pöörduda ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase poole, läheneb ta taktsammul, jääb temast kahe-kolme sammu kaugusel seisma ning ühes jala juurdetoomisega tõstab parema käe tervitusasendisse. Alluv laseb käe alla siis, kui ülem on vastu tervitanud ja käe alla lasknud. 57. Kui alluv või madalamas auastmes kaitseväelane pöördub ülema või kõrgemas auastmes tundmatu kaitseväelase poole, alustab ta pöördumist enda esitlemisega ning kannab selgelt ja lühidalt ette pöördumise põhjuse, näiteks: "Härra kolonel, leitnant Ojasoo. Lubage pöörduda ...". Pöördumisel vahetu ülema või teda isiklikult tundva kõrgemas auastmes kaitseväelase poole alluv (madalamas auastmes kaitseväelane) end ei esitle. Kui ülem soovib juttu lõpetada, ütleb ta: "See on kõik!". Äraminekuks küsib kaitseväelane ülemalt või kõrgemas auastmes kaitseväelaselt luba: "Härra kolonel, lubate minna?". Enne lahkumist peab alluv või madalamas auastmes kaitseväelane tegema tervitusvõtte, määrustikupärase pöörde ja seejärel lahkuma. 58. Ülem ei esitle ennast alluvale enne, kui alluv temalt küsib: "Kellega on au rääkida?". Samasuguse küsimuse esitab kaitseväelane ka temast kõrgemas auastmes isikule, kui see esitlemise peale ennast ei tutvustanud. 59. Tervitamisel rivis ei kätelda; väljaspool rivi antakse kätt ülema või kõrgemas auastmes kaitseväelase algatusel. Kui mõlemad kätlejad on kinnastes, kinnast käest ei võeta. 60. Ülema kutse või märguande peale pööravad väljaspool rivi asuvad alluvad (madalamas auastmes kaitseväelased) end kiiresti näoga tema poole, tervitavad ja jäävad valvelseisangusse, kuni ülem on käsu andnud, jutu lõpetanud või annab käskluse "Vabalt!". 61. Kaitseväelased peavad ülemaga rääkima viisakalt ja rahulikult, selgelt, parajalt valju hääle ja loomuliku tooniga, vaadates sealjuures talle silma. Nõue kehtib ka ülemale ettekandmise kohta. 62. Ametlikul suhtlemisel on sinatamine keelatud. 63. Ülema teenistus- või eluruumi sisenemiseks tuleb uksele koputada ja pärast sisenemiseks loa saamist siseneda ja vajaduse korral end esitleda, näiteks: "Härra (proua) kolonel, kapral Tamm!". Kui ruumis on peale isiku, kelle poole soovitakse pöörduda, veel mõni temast kõrgem ülem, pöördutakse esmalt ruumis viibiva kõrgeima ülema poole loa saamiseks, näiteks: "Härra kolonel! Kapral Tamm, lubage pöörduda kapten Paju poole!". Kui ülem on hõivatud ja tema poole pöörduva alluva (madalamas auastmes kaitseväelase) tervitusele kohe ei vasta, ootab alluv pärast tervitamist eemal, kuni temale tähelepanu pööratakse ja esitleb ennast siis harilikus korras. Kui kaitseväelane ei tea, kellel mitmest ühes auastmes olevast isikust on kõrgeim ametikoht, küsib ta luba sellelt, kelle poole ta tahab pöörduda, nimetades loa küsimisel tema auastet koos perekonnanimega. Näiteks: "Seersant Tamm, lubage pöörduda!". Üldkasutatavasse ruumi sisenemisel, sellest läbi minnes või sealt lahkudes, peolauas, koosviibimistel kellegi poole pöördumisel ei ole tarvis seal viibivalt kõrgeimalt ülemalt luba küsida. 64. Kohates ülemat või kõrgemas auastmes kaitseväelast kitsal kohal (uks, trepp, purre jne), peab alluv peatuma, tervitama ja võimaldama ülemal takistuseta mööda pääseda. 65. Liikudes koos ülemaga, liigub alluv või madalama auastmega kaitseväelane ülemast vasakul pool või nii, et ülem jääb rivist möödudes tema ja rivi vahele; kitsastes kohtades võimaldatakse ülemal minna ees. 66. Linnatänavatel ja muudes avalikes kohtades on kõik kaitseväelased kohustatud käituma vastavalt üldtunnustatud ja kaitseväe viisakusreeglitele. Käsi püksitaskus hoida on keelatud. 67. Talvemütsi klapid lastakse alla ja palitu (jope) krae tõstetakse üles või kapuuts pannakse pähe õppustel ja tööl olles ainult ülema korraldusel; arstliku ettekirjutuse korral ei tohi ülemad alluvatel seda keelata. 68. Suitsetamiskohas tõustakse tervitamiseks püsti, kui suitsetajate seas ei ole kellelgi neist mööduvast kaitseväelasest kõrgem auaste. Lubava märguande peale jätkatakse suitsetamist või võetakse istet. Kaitseväelaste vastastikune nimetamine 69. Alluv peab ülemaid ja temast kõrgemas auastmes kaitseväelasi nimetama auastme järgi, lisades sellele ette sõna "härra" ("proua"), näiteks: "Härra kapten!". Liitsõnast koosneva auastme nimetuse juures jäetakse ära auastme lisanimetused, näiteks: kindralmajorit nimetatakse - kindral, vanemveeblit - veebel, nooremseersanti - seersant, meditsiiniteenistuse koloneli - kolonel, justiitsleitnanti - leitnant jne. 70. Ülemad või kõrgemas auastmes isikud kõnetavad alluvaid ja kõiki temaga samas auastmes kaitseväelasi auastme ja perekonnanimega; kui perekonnanimi ei ole teada, siis ainult auastme järgi, lisades sõna "härra" ("proua"), näiteks: "Seersant Mänd" või "Härra leitnant". 71. Kaitseväes töötavad eraisikud nimetavad ülemaid ja alluvaid samuti kui kaitseväelased. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Kaitseväelised tervitused, soovsõnad, pöördumised ja vastused neile 72. Otsesed ülemad nimetavad tervitamisel või nende poole pöördumisel alluvaid väeosi või allüksusi nende nimetusega - pataljon, kompanii, jagu vms, näiteks: "Kompanii, tere! Jõudu õppusteks!". Kõrgemad ülemad lisavad juurde väeüksuse numbri või erinimetuse, näiteks "Kalevi pataljoni esimene kompanii ..." või "Kuperjanovi pataljoni ..." või "Luurekompanii 1. rühm ...". Ülemad ei tervita alluvat väeüksusest (allüksust) ega pöördu selle poole kõrgema ülema juuresolekul. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 73. Ülema tervitussõnade peale vastavad alluvad kooris, ühtlaselt ja kõlavalt, loomuliku hääletooniga ja sõnu silpidesse jaotamata. Tervitussõnu öeldakse ja neile vastatakse valvelseisangus. 74. Tervitus- ja pöördumissõnad on, näiteks "Tere!", "Head aega!", "Jätku leivale!", "Tervitan vabariigi aastapäeva puhul!", "Jõudu tööle!" ja vastused: "Tervist, härra president!", "Head aega, härra major!", "Jätku tarvis, härra kapten!", "Tänan, härra veebel!", "Jõudu tarvis!". 75. Kaitseväelased tervitavad ametialastel tseremooniatel väeüksuse lippu ja Eesti riigilippu. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Tervitamine 76. Kaitseväes on tervitamine vastastikune, kusjuures alluv või madalamas auastmes kaitseväelane tervitab esimesena. Tervitusvõtted ja -käsklused on sätestatud kaitseväe rivimäärustikus (edaspidi rivimäärustik). Põhireeglid on: 77. Üksteisest möödumisel tervitavad üksused 20-30 meetri, üksikud kaitseväelased kuni 3 meetri kauguselt. 78. Ülemaga koos viibivad alluvad tervitavad kaasa, kui ülem kedagi tervitab või kellegi tervitusele vastab. 79. Autojuht, mootor- või jalgrattur sõidu ajal ei tervita. Kui kaitseväelase parem käsi on kinni, vabastab ta käe ja tervitab üldises korras. 80. Kohtumisel matuserongiga, jõudes sargaga kohakuti, avaldatakse lahkunule viimset lugupidamist tervitusvõttega. Samuti peab toimima Vabadussõjas langenute mälestussammaste juures. 81. Avalikes kohtades jalutamisel tervitatakse ainult esimesel kohtumisel. Tervitamine meeskonna koosseisus 82. Rivis tervitavad kaitseväelased ainult käskluse peale; käe tervituseks tõstavad rühmaülemad ja temast kõrgemad kaitseväelased ning rivi juhtiv kaitseväelane. 83. Kõrgema ülema juuresolekul ei anta käsklust talle alluva ülema tervitamiseks. 84. Väeüksused ja allüksused tervitavad: Eesti riigilippu (ametlikel tseremooniatel), väeüksuse lippu, ülemaid, kõiki kindraleid ja vastastikku teineteist, kusjuures esimesena annab tervituskäskluse alluv (madalamal ametikohal olev) ülem. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Väeüksuse liikumisel annab tervituskäskluse väeosaülem, kelle käskluse täidab suunav allüksus. Järgmiste allüksuste ülemad kordavad tervituskäsklust siis, kui nende allüksus jõuab tervitamiseks ettenähtud kaugusele. Aga kui kompanii või temaga võrdsustatud üksus liigub allüksuste kaupa, täidab kompaniiülema käskluse ainult suunav rühm, neile järgnevad allüksused tervitavad oma vahetute ülemate käskluse peale ettenähtud kaugusele jõudes. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 85. Liikuva meeskonna tervitus lõpeb käsklusega "Taktsammu marss!", mis antakse väiksematele allüksustele pärast teineteisest möödumist ja suuremate üksuste koosseisus liikuvatele allüksustele siis, kui järgneva allüksuse ülem on andnud käskluse tervituseks. Ühes käsklusega "Taktsammu marss!" lasevad ülemad käe alla. 86. Kui üksus kohtab kaitseväelast, kes ei ole üksuseülema ülem, kuid on temast kõrgemas, võrdses või madalamas auastmes, siis allüksusele tervituskäsklust ei anta; tervitab ainult allüksuse ülem. Matuserongidele, Eesti riigilipule (ametlikel tseremooniatel), väeüksuse lipule ja Vabadussõjas langenute mälestussambale avaldab üksus oma lugupidamist tervitusega ülema käskluse järgi. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 87. Rännakul, taktikalistel õppustel ja manöövritel, puhkepeatustel, lipu või sarga saatmisel ei anta väeüksusele tervituskäsklust; nendel juhtudel tervitavad vaid kaitseväelased, kelle poole ülem pöördub. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 88. Kui väeüksusele või allüksusele läheneb kõrgem ülem, läheb väeosa- või allüksuseülem talle vastu, kannab ette ja jääb tema juurde kuni kõrgem ülem viibib väeüksuse või allüksuse piirkonnas või kuni lahkumist lubava korralduseni. Samamoodi peab käituma väeosa- või allüksuseülem, kui kõrgem ülem peatub, et väeüksuse või allüksus endast mööda lasta. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Lippude ja sarkade saatemeeskondade ülemad ette ei kanna. Kui allüksus kohtab või allüksuse juurde tuleb ülem koos temast kõrgemas auastmes kaitseväelasega, siis kantakse ette viimasele. 89. Kui ülem pöördub rivis seisva kaitseväelase poole, ei tõsta viimane kätt tervituseks (välja arvatud ohvitserid, nende kohusetäitjad, kompaniiveebel ja temaga võrdsustatud isikud), kuid võtab valvelseisangu. 90. Käskluse järgi tervitavad mitte ainult rivistatud, vaid üldse koos tegutsevad või olevad kaitseväelased. Sellistel juhtudel tervitab iga kaitseväelane nagu üksik kaitseväelane. Tervituskäskluse "Valvel" annab kõige kõrgemas auastmes kohalolija või see, kes esimesena märkab ülemat või kõrgemas auastmes kaitseväelast. 91. Staapides, kantseleides, töökodades jne tervitatakse tööajal ülemat üks kord päevas tema esimesel ilmumisel. Kui ülem pöördub nende poole, peavad kaitseväelased täitma viisakusreegleid üldistel alustel. 92. Pärast õhtust loendust kuni hommikuse äratuseni ei anta ruumides tervituskäsklust. 93. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Ettekandmine ja esitlemine 94. Alluvad ülemad on kohustatud kõrgemale ülemale ette kandma, kui kõrgem ülem saabub neile alluva väeüksuse (allüksuse) territooriumile. Ettekanne peab sisaldama järgmist: (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 1) ülema auastme nimetus, kellele kantakse ette; (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 3) toimuva tegevuse nimetus; Näiteks: "Härra kapten, tagalapataljoni autokompanii on õppustel, kohal 67 kaitseväelast, kompaniiülem leitnant Ratas!". Ettekande ajal võtavad ettekande tegija, ettekande vastuvõtja ja juuresviibivad kaitseväelased valvelseisangu. Õppetunnis antakse klassiruumis tervituskäsklused ürituse algul ja lõpul. Ettekandega esinetakse õppeallüksuse ülema või temale vastava ülema poolt kehtestatud korra kohaselt, tuginedes määrustikele. 95. Ülema viibimisel väeüksuse või allüksuse piirkonnas või õppustel saadab teda väeosa- või allüksuseülem, kes liigub saadetavast ülemast vasakul ning pool sammu tagapool. Rivi ees liigub ülema saatja nii, et ülem jääks rivile lähemale. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 96. Teenistustoimkonnas olevad kaitseväelased kannavad ülemale nende valve alla kuuluvates ruumides ette peakattes. 97. Esitlemisel nimetab esineja ülema auastme, oma auastme ja perekonnanime ning, kui on vajalik, ka väeüksuse ja üksuse nimetuse ja esinemise põhjuse, näiteks: "Härra kapten! Lubage esitleda, kapral Jõgi. Lähetatud Teie kompaniisse autojuhiks." (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 98. Kui ruumis viibitakse peakatteta, kantakse ka ette paljapäi, välja arvatud teenistustoimkonda kuuluvad kaitseväelased. 99. Ohvitserid, kes teenistusküsimustes saabuvad võõrasse väeossa, peavad end esitlema väeosaülemale, kui nende ametikoht on tema ametikohast madalam ja sellega võrdne. Kui saabuja ametikoht on kõrgem, teatab ta väeosaülemale oma saabumisest. Allohvitserid ja sõdurid esitlevad end korrapidajale. Nimetatud reegel ei kehti, kui täidetakse ülesannet, mille iseloom ei luba etteteatamist. Ohvitseride saabumine uude teenistuskohta või teenistuskohalt lahkumine 100. Väeosaülemale on tema poolt määratud ajal ja kohas kohustatud end esitlema kõik väeossa teenima määratud ja sealt lahkuvad ohvitserid. 101. Iga ohvitser või ohvitseri ametikohal olev kaitseväelane või kaitseväeametnik, kes on määratud väeossa teenima või lahkub väeüksuse teenistusest, esitleb end peale väeosaülema ka oma vahetule ülemale. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 102. Ohvitserid ja ohvitseri ametikohtadel olevad kaitseväelased, kes on väeüksusest või Kaitseliidust üle kahe nädala ära olnud, kannavad oma naasmisest ette väeüksuse ülemale ja oma vahetule ülemale. Alla kahenädalase äraoleku puhul kantakse ette ainult vahetule ülemale. Lähetuselt naasmisest peab oma vahetule ülemale ette kandma, olenemata äraoldud ajast. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 103. Kaadrikaitseväelased, kes lahkuvad teenistusest väeüksuses või Kaitseliidust, peavad täitma ringkäigulehe. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 104. Auastme saamise või auastmes ülendamise puhul esinevad ohvitserid väeosaülemale ja kõigile oma otsestele ülematele väeüksuses seitsme päeva jooksul. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Allohvitseridele ja sõduritele auastme andmisest või auastmes ülendamisest teatamine 105. Allohvitseride ja sõdurite auastme andmise ja/või ülendamise käskkiri loetakse ette rivi ees. Tseremoonia korraldatakse auastet andva või seda üleandva ülema juhendi järgi. V. - VIII. (Kehtetud - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) IX. TOIMKONNAD Teenistustoimkonna koosseis 205. Harilikult teeb pataljoni püsipaiknemiskohas pataljoni kaitseks ja majandamiseks vajalikke töid selleks pataljoni koosseisutabelis ettenähtud personal. Valvefunktsioone täidavad võimaluse korral pataljoniga lepingulistes suhetes olevad turvafirmad, rakendades valveks peamiselt elektroonika- ja muid tehnikavahendeid. Kuni nende vahendite juurutamiseni, samuti siis, kui pataljon või kompanii asub välilaagris, tuleb teenistustoimkondade määramisel juhinduda käesoleva määrustiku nõuetest. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Turvalisuse, käskude ja korralduste täitmise ning sisekorra tagamiseks vajaminevad ööpäevased ja ajutised teenistustoimkonnad määratakse pataljoniülema käskkirjaga. Sisetoimkonna koosseisus võivad olla: 206. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 207. Toimkonna koosseis, toimkonnavaatuse aeg ja koht määratakse pikemaks perioodiks pataljoniülema käskkirjaga. Toimkonda astujaid valmistatakse ette ja neid instrueeritakse kompaniiülema määratud ajal ja kohas. Pataljoniülema käskkirjaga määratakse kindlaks sisetoimkonnad ning valvekorraallüksus. Pataljonikorrapidaja, tema abi, vahtkonnaülem, valveõde (-arst) ja valveautojuht määratakse pataljoniülema käskkirjaga nimeliselt. Pataljoniülemal on vajaduse korral õigus määrata allüksustest patrulle ja valvureid ning ühendada allüksusi ühe korrapidaja valve alla, samuti lihtsustada toimkonda eraldi paiknevates allüksustes. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 208. Juhul kui mitu iseseisvat pataljoni (asutust) asuvad koos ühes kohas, võib neil vajaduse korral olla osaliselt ühine sisetoimkond. Sel juhul kehtestab pataljonide siseteenistuskorra kaitseringkonna ülem. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 209. Kaitseväelaste suunamiseks erakorralistele ja kiireloomulistele töödele, milleks pataljoniülema käskkirjas ei olnud ette nähtud toimkonda, pöördutakse pataljonikorrapidaja poole. Pataljoni- või staabiülema loal võib korrapidaja nõutava toimkonna määrata valvekorraallüksusest. Pataljoniülema ja staabiülema äraolekul määrab korrapidaja toimkonna iseseisvalt ja kannab sellest esimesel võimalusel ette pataljoniülemale. Kompaniisisestele töödele määrab töötoimkonnad kompaniiülem. Teenistustoimkondade jaotamine, määramine ja arvestus 210. Toimkonnad ühtlustab allüksuste vahel pataljonistaabi operatiiv- ja väljaõppesektsioon, võttes arvesse allüksuste suurust ja pataljoniülema korraldusi. 211. Kompaniis jaotab toimkonnad rühmade vahel kompaniiveebel, rühmas ühtlustab toimkonnad rühmavanem. 212. Toimkondade arvestust peetakse iga kaitseväelase kohta nimeliselt. Toimkonnalehed koostab: 213. Toimkonnalehte (vt lisa 6) peetakse iga kuu kohta. Sõdurite toimkonnad kannab rühmavanem teadetetahvlil asuvale rühma toimkonnalehele. Iga nime järel märgitakse kuupäev, millal ja missuguses toimkonnas keegi oli. Lisatoimkonna kuupäevale tõmmatakse toimkonnalehel joon alla; kandmata lisatoimkonnale tõmmatakse ring ümber ja määratakse toimkonda astumise uus kuupäev. Toimkonnalehti säilitatakse üks aasta. 214. Toimkondlaste nimed tehakse ajateenijatele teatavaks üks päev enne toimkonda minekut õhtusel loendusel, kaadrikaitseväelastele - pataljoniülema eelmise päeva käskkirjaga. 215. Ööl enne teenistustoimkonda astumist peavad toimkonda määratud kaitseväelased olema teenistusest vabad. Toimkonda mineku päeval võtavad nad osa kõigist päevastest õppustest. Enne ööpäevasesse teenistustoimkonda minekut peavad nad vähemalt kolm tundi enne toimkonnavaatust olema vabad, et magada, vormiriietust ja rakmeid korrastada ning korrata toimkondlase kohustusi. 216. Kaitseväelastel on omavahel korralisi toimkondi lubatud vahetada ainult toimkonda määrava ülema nõusolekul. 217. Toimkonnalehe täitja peab iga kuu lõpus tegema kokkuvõtte toimkondade liikide järgi ja kandma nende arvu üle järgmise kuu toimkonnalehele, et järgmisel kuul ühtlustada kaitseväelaste vahel toimkonnad. Toimkondi liigitatakse teenistus- ja töötoimkondadeks, ööpäevasteks, öisteks, päevasteks jms toimkondadeks. Teenistustoimkonda astujate ettevalmistamine ja väljasaatmine toimkonnavaatusele 218. Toimik kõikide toimkondade üld- ja erikohustustega peab olema kompaniiveeblil ja igas rühmas. 219. Toimkondlaste ettevalmistuse eest vastutab rühmavanem. Ettevalmistatud toimkondlased saadab rühmavanem kompaniiveebli juurde instruktaažile. 220. Pool tundi enne toimkonnavaatust kogub kompaniikorrapidaja kõik toimkondlased selleks määratud kohta, kus kompaniiveebel kontrollib, kas kõik toimkonda määratud on terved; samuti kontrollib ta nende teadmisi, relvi ja laskemoona, vormiriietust ja rakmeid, instrueerib toimkondlasi ning käsib ilmsiks tulnud puudused kõrvaldada. 221. Pärast kompaniiveebli ülevaatust täidab vahtkonnaülem vahtkonnalehe ning kompaniiveebel saadab toimkonna toimkonnavaatusele. Toimkonnavaatusel käivad kõik need toimkondlased, kelle toimkond kestab 24 tundi, välja arvatud sööklatoimkond, ambulantsi valveõde, valveautojuht, sanitaarautojuht-sanitar, korrapidaja-raadiotelefonist ja -telefonist, kes käivad toimkonnavaatusel ainult pataljoniülema korraldusel. Toimkondlased, kes ei käi toimkonnavaatusel, lähevad määratud ajaks oma teenistuskohustuste täitmise kohta, võtavad eelmiselt toimkondlaselt teenistuse üle ja kannavad sellest ettenähtud korras ette. 222. Sööklakorrapidaja vahetamise aja kehtestab pataljoniülem. Töötoimkondade väljasaatmine 223. Kompaniist väljasaadetava töötoimkonna (edaspidi meeskonna) kogub kokku kompaniikorrapidaja ja esitab kompaniiveeblile, kes vaatab meeskonna üle, määrab sellele ülema või vanema ja saadab meeskonna välja. Kui meeskond koosneb mitme kompanii kaitseväelastest, saadetakse meeskonda määratud kaitseväelased pataljoni kogunemiskohta, kus nad kannavad oma saabumisest ette meeskonnaülemale. Meeskonnaülem on kohustatud kaitseväelased üle vaatama ja väljaminekust pataljonikorrapidajale ette kandma. Kui meeskond on jao suurune või sellest suurem, määratakse meeskonnaülemale üks või mitu abi. Jõudnud määratud kohta, esitleb meeskonnaülem end isikule, kelle käsutusse ta on saadetud. Kompaniist saadetud meeskonnaülem kannab naasmisel ülesande täitmisest ette kompaniikorrapidajale, mitme kompanii kaitseväelastest koosneva meeskonna ülem pataljonikorrapidajale. Teenistustoimkondlaste kohustused 224. Kõik pataljoni toimkonnad alluvad pataljonikorrapidajale. Ambulantsi valveõde ja autojuht-sanitar alluvad ka pataljoniarstile ning sööklatoimkond toitlustusspetsialistile. Korrapidajale allutamise hetkest (pärast toimkonnavaatust) ei tohi toimkondlane vastavalt alluvusele kas pataljoni- või kompaniikorrapidaja loata toimkonnast lahkuda ega oma kohustusi kellelegi üle anda. 225. Pataljoniülema korraldusel võtavad toimkondlased osa ainult nendest õppustest, mis ei takista nende kohustuste täitmist. 226. Kõik korrapidajad kannavad ette oma otsestele ülematele ja esitlevad end kõrgema auastmega kaitseväelastele ettenähtud korras ning vastavalt järgmistele reeglitele: 227. Ette ei kanta (end ei esitleta): 228. Kui korrapidaja tegevuspiirkonda saabub ülem või kõrgema auastmega kaitseväelane, kellele on ette nähtud ette kanda või end esitleda, läheb korrapidaja talle vastu ja saadab teda pärast ettekannet (esitlemist) kuni korrapidamispiirkonnast lahkumiseni või korralduseni. Kantakse ette ainult nendest vahejuhtumitest, millest veel ei ole ette kantud. 229. Toimkondlased kannavad oma ülemale viivitamatult ette kõikidest vahejuhtumitest ja tähelepanekutest. Pataljoni- ja kompaniikorrapidaja peavad kõikidest vahejuhtumitest ja tähelepanekutest viivitamatult ette kandma oma pataljoni- või kompaniiülemale. 230. Korrapidajad on kohustatud rakendama kõiki abinõusid, et vahejuhtumite korral tagada pataljoni või kompanii normaalne funktsioneerimine ja kord. 231. Toimkondlasel on keelatud tegelda asjadega, mis ei ole otseselt seotud tema teenistuskohustustega toimkonnas. Toimkonna relvastus 232. Pataljonikorrapidaja ja tema abi peavad olema relvastatud teenistusrelvaga ja selle juurde kuuluva kahe laetud salvega (relva padrunipesa peab olema tühi). 233. Kõikidel teenistustoimkondlastel peab olema temale kinnitatud teenistusrelv koos laetud salvede ja täägiga. Distsiplinaararestiga karistatud vahialuseid valvavaid toimkondlasi, sööklatoimkonda, ambulantsi valveõde, autojuhti-sanitari, kompanii ja sidesõlme toimkonda, kui nad asuvad pataljoni territooriumil, ei relvastata. 234. Sisetoimkondade relvastuse ja selle hoidmise, laadimise ja kasutamise korra peab kehtestama pataljoni- või kompaniiülem, lähtudes käesoleva määrustiku nõuetest ning vastavatest eeskirjadest. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Pataljonikorrapidaja 235. Pataljonikorrapidajaks määratakse pataljoniülema käskkirjaga järjekorras kõiki pataljoni ohvitsere ja kogenud allohvitsere, välja arvatud pataljoni staabiülem ja meditsiiniteenistuse ohvitserid ja allohvitserid. Pataljonikorrapidaja allub vahetult pataljoniülemale. Temale allub kogu pataljoni toimkond. Pataljonikorrapidaja vastutusala ja ülesanded kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga, lähtudes käesoleva määrustiku sellekohastest nõuetest. 236. Staabiülem peab pataljonikorrapidajat ja tema abi enne toimkonda astumist instrueerima. 237. Toimkonda astumisel peab pataljonikorrapidaja läbi viima toimkonnavaatuse. Toimkonnavaatusel peab korrapidaja välja selgitama, kas kõik toimkondlased on terved, teavad kõiki neile ettenähtud kohustusi ja oskavad neid täita. Vajaduse korral täpsustab ta toimkondlaste kohustusi või nõuab kompaniilt puudulikult ettevalmistatud või haige toimkondlase väljavahetamist. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 238. Korrapidamise vastuvõtmisel võtab uus pataljonikorrapidaja vastu vanalt korrapidajalt: Korrapidamist üleandev korrapidaja vabaneb teenistusest, kui temale alluvad toimkonnad on vahetatud ja ta ise kohustused uuele korrapidajale üle andnud. 239. Korrapidamise üleandmise kohta teevad korrapidamist üleandev ja uus pataljonikorrapidaja korrapidamise üleandmise raamatusse asjakohased sissekanded ja märked, märgivad ära korrapidamise üleandmise kellaaja ja kirjutavad sissekandele alla. Pärast allakirjutamist on mõlemad korrapidajad kohustatud korrapidamise üleandmisest ette kandma pataljoniülemale või teda asendavale isikule ning esitama pataljoni päevaaruande. Sellest hetkest kui mõlemad korrapidajad on sissekandele alla kirjutanud, vastutab uus korrapidaja üld- ja erikohustuste täitmise eest. 240. Pataljonikorrapidaja: 241. Pataljonikorrapidaja peab alati viibima pataljoni territooriumil ja olema kiiresti leitav; oma käikudest on ta kohustatud informeerima oma abi. 242. Kui pataljonikorrapidaja ei ole ootamatu haigestumise või mõnel muul põhjusel võimeline täitma oma teenistuskohustusi, peab korrapidaja või tema abi sellest ette kandma pataljoniülemale või teda asendavale ohvitserile. Oma kohustuste üleandmine ilma pataljoniülema loata on keelatud. 243. Pataljoni või tema valve all oleval territooriumil kinnipeetud isikute puhul teeb korrapidaja kindlaks kinnipeetu isiku, territooriumil viibimise ja kinnipidamise asjaolud, võtab asjaosalistelt seletuskirja, kannab juhtunust ette pataljoniülemale ja tegutseb saadud korralduse kohaselt. 244. Korrapidajal on pataljoniülema käskkirjaga kehtestatud ajal lubatud magada neli tundi; magamise ajaks on lubatud lõdvendada vöörihma ja võtta ära saapad. 245. Kui allüksused paiknevad eraldi, võib pataljoniülem nendesse allüksustesse määrata pataljonikorrapidaja abi, kellel on kõik käesolevas peatükis toodud pataljonikorrapidaja õigused ja kohustused selle eraldi paikneva allüksuse territooriumil. Tema vahetuks ülemaks korrapidamisteenistuse alal on pataljonikorrapidaja. Korrapidamise vastuvõtmisest ja üleandmisest ning vahejuhtumitest kannab ta ette pataljonikorrapidajale. 246. Pataljonis või kaitseväeasutuses, kus ohvitseride arv ei võimalda korrapidajaks määrata ohvitseri, määratakse korrapidajaks allohvitser, kellel on kõik käesolevas peatükis toodud korrapidaja õigused ja kohustused. Pataljonikorrapidaja abi 247. Korrapidaja abiks määratakse harilikult kaadriallohvitser. Pataljonides, kus korrapidajaks on kaadriallohvitser, võib tema abiks olla määratud ajateenija-allohvitser või kogenud sõdur. Korrapidaja abi täidab kõiki korrapidajalt saadud teenistusalaseid korraldusi. Korrapidaja abi allub korrapidajale. Korrapidaja abi käske ja korraldusi peavad täitma kõik pataljoni toimkonnad ja ajateenijad. Korrapidaja abi vastutab välisvalgustuse õigeaegse sisse- ja väljalülitamise eest. 248. Korrapidaja abi: (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 5) kontrollib korrapidaja korraldusel sisetoimkondi; 249. Korrapidaja abile peab võimaldama magada neli tundi korrapidaja äranägemise järgi. Sidesõlme korrapidaja-telefonist ja -raadiotelefonist 250. Sidesõlme korrapidaja-telefonist ja -raadiotelefonist alluvad pataljonikorrapidajale ja sidesõlmeülemale. Nad kontrollivad, kas korrapidamise üleandmine (vastuvõtmine) toimub vastavalt kehtestatud ja kinnitatud eeskirjale. Sidesõlme korrapidaja-telefonist ja -raadiotelefonist peavad täpselt täitma kinnitatud teenistusjuhendeid ja -eeskirju. Pääslakorrapidaja 251. Pääslakorrapidaja määratakse allohvitseride või kogenud sõdurite hulgast. Pääslakorrapidaja allub pataljonikorrapidajale. Pääslakorrapidajale allub pääslatoimkond. Iga pataljoni pääslatoimkonna ülesanded määrab pataljoniülem oma eeskirjaga, lähtudes käesoleva määrustiku sellekohastest nõuetest. 252. Pääslakorrapidaja: (VV m 24.05.2007 Nr.160 jõust.08.06.2007 - RT I 2007, 39, 280) 5) viibib alaliselt pääslas, tohib sealt lahkuda vaid pataljonikorrapidaja loal; määrab eemalviibimise ajaks ühe päevniku vanemaks, kes vastutab korrapidaja kohustuste täitmise eest; 253. Pääslakorrapidajal on lubatud puhata neli tundi, selleks ajaks peab ta määrama enda asemele ühe päevniku. Toimkonna vastuvõtmisel võtab uus korrapidaja isiklikult üle nimestiku järgi kogu pääsla dokumentatsiooni koos lisadega, pääsla territooriumi, ruumid, nende sisustuse ja kontrollib ning suunab päevnike tegevust toimkonna vastuvõtmise ajal. Pääslapäevnik 254. Pääslapäevnikud määratakse sõdurite hulgast; nad alluvad pääsla korrapidajale. Nad peavad olema valmis täitma pääslakorrapidaja kohustusi. 255. Pääslapäevnikel on keelatud lahkuda pääsla ruumidest pääslakorrapidaja loata. 256. Pääslapäevnik: (VV m 24.05.2007 Nr.160 jõust.08.06.2007 - RT I 2007, 39, 280) 7) esitleb end vastavalt määrustikule saabunud tundmatule isikule, selgitab välja tema saabumise eesmärgi ning teatab saabumisest pääslakorrapidajale; (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 257. Pääslapäevnikel on õigus magada vähemalt neli tundi ööpäevas. Tehnikapargi korrapidaja 258. Tehnikapargi korrapidaja määratakse allohvitseride või kogenud sõdurite hulgast. Ta allub pataljonikorrapidajale ja tehnikapargi siseteenistuse alal pataljonitehnikule; temale allub tehnikapargi toimkond. Tehnikapargi toimkonna konkreetsed ülesanded kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga, lähtudes käesoleva määrustiku sellekohastest nõuetest. 259. Tehnikapargi korrapidaja: 260. Tehnikapargi korrapidajal on lubatud puhata neli tundi, selleks ajaks peab ta määrama enda asemele päevniku. 261. Toimkonna üleandmine ja vastuvõtmine toimub vastavalt pataljoniülema poolt käskkirjas kinnitatud eeskirjale. Üleandmisest kannavad toimkonda üleandev ja uus korrapidaja ette pataljonikorrapidajale. Tehnikapargi päevnik 262. Tehnikapargi päevnikud määratakse sõdurite hulgast; nad alluvad tehnikapargi korrapidajale. Tehnikapargi päevnikud täidavad oma kohustusi sarnaselt pääslapäevnikuga. Sööklakorrapidaja 263. Sööklakorrapidajaks määratakse väliköögi meeskonnaülem või kogenud sõdur väliköögimeeskonna hulgast. Ta vastutab toiduainete laost väljavõtmise eest ja jälgib, et väljastatavad toiduportsjonid vastaksid ettenähtud normile. 264. Sööklakorrapidaja allub pataljonikorrapidajale, erialaliselt toitlustusspetsialistile ja sööklaülemale. Sööklakorrapidajale allub söökla toimkond. 265. Uut sööklakorrapidajat instrueerib toitlustusspetsialist. 266. Enne toimkonna ülevõtmist sööklakorrapidaja: 267. Pataljoniülema poolt määratud ajal läheb uus korrapidaja sööklasse ja võtab vanalt korrapidajalt vastu: 268. Söökla korrapidamise vastuvõtmisel uus korrapidaja: 269. Uus korrapidaja on kohustatud pärast söökla personali ja toimkonna lahkumist sulgema söökla aknad, lukustama uksed ja sisse lülitama tehnilised valveseadmed. 270. Sööklakorrapidaja: Ambulantsi valveõde 271. Ambulantsi valveõde allub pataljonikorrapidajale, tema abile ja erialaselt pataljoniarstile ning meditsiinirühma ülemale. Valveõele alluvad kõik ambulantsi sanitarid, valveautojuht-sanitar, ambulantsi päevnik (kui see on määratud) ja ravil viibivad kaitseväelased. 272. Ambulantsi valveõde vastutab sisekorra eest ambulantsis ja arsti äraolekul esmaabi andmise eest. 273. Valve ülevõtmisest kannavad valvet üleandev ja uus ambulantsi valveõde ette telefoni teel pataljonikorrapidajale. Koos valve ülevõtmisega kannab uus ambulantsi valveõde pataljonikorrapidajale kirjalikult ette haigete arvu, kes on ravil haiglas, ambulantsis või kodus. 274. Ambulantsi valveõde: 275. Pataljoniarst võib ambulantsi valveõele määrata ka teisi kohustusi; need sätestatakse tema teenistusjuhendis. 276. Ambulantsi valveõde kannab ette pataljonikorrapidajale ja kõigile otsestele ülematele alates ambulantsiülemast nende saabumisel ambulantsi, näiteks: "Härra kapten! Ambulantsis ravil neli kaitseväelast, erakorralisi juhtumeid ei ole. Valveõde kapral Nõmmik" ja saadab neid kuni nende ambulantsist lahkumiseni. Staabikorrapidaja 277. Staabikorrapidaja allub pataljonikorrapidajale ja täidab ka staabiülema ja kantseleiülema korraldusi. Arestiruumi korrapidaja 278. Kui pataljonis on arestiruum ja sinna on ette nähtud korrapidaja, allub ta pataljonikorrapidajale ning tegutseb vastavalt pataljoniülema poolt kehtestatud arestiruumi korrapidaja kohustustele. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Valvekorraüksus 279. Valvekorraüksus määratakse erakorraliste ja kiireloomuliste ülesannete (tulekustutus või muud kiireloomulised ülesanded) täitmiseks. 280. Valvekorraüksuse ja tema suuruse määrab pataljoniülem oma käskkirjaga. 281. Valvekorraüksuse koosseisu kuuluvad kaitseväelased ei tohi kasarmu piirest lahkuda ja peavad olema valmis kiiresti tegutsema. Valvekorraüksuse ohvitseride asukoht peab alati olema teada korrapidajale ning peab olema tagatud nende kiire saabumine pataljonisse. 282. Peale valvekorraüksuste võivad pataljoniülem ja temast kõrgemad ülemad, lähtuvalt olukorrast ja vajadusest, määrata häireüksusi, mis tegutsevad neid määranud ülema korralduste kohaselt. Toimkonna signalist/trummar-käskjalg 283. Toimkonna signalist/trummar täidab toimkonnas ka käskjala kohustusi ja allub pataljonikorrapidajale ning tema abile; ta asub selleks määratud ruumis ja võib sealt lahkuda ainult korrapidaja või tema abi loal ja teadmisel. Signalist/trummar-käskjalg annab signaale ja täidab käskjala kohustusi ainult pataljonikorrapidaja ja tema abi korraldusel. 284. Toimkonna signalisti/trummari-käskjala kohustus on koristada korrapidaja teenistusruume. Magada võib ta selleks ettenähtud kohas ja korrapidaja abi loal. Kompaniikorrapidaja 285. Kompaniikorrapidaja määratakse allohvitseride või kogenud sõdurite hulgast; ta allub pataljonikorrapidajale, tema abile ning siseteenistuse alal kompaniiülemale ja kompaniiveeblile. 286. Kompaniikorrapidajale alluvad kõik päevnikud ja teised ajutised ja alalised ametimehed ning töölised kompaniiülema kehtestatud korras. 287. Määratud ajal peab kompanii uus korrapidaja koos toimkonnaga ilmuma kompaniiveebli juurde instrueerimisele ja pataljoni toimkonnavaatusele. 288. Korrapidamise vastuvõtmisel uus kompaniikorrapidaja: 289. Pärast korrapidamise üleandmist kirjutavad vana ja uus korrapidaja alla korrapidamise üleandmise raamatusse, märkides sinna kõik esinenud puudused ning kannavad korrapidamise üleandmisest ette kompaniiülemale või teda asendavale isikule; pärast seda peavad vana ja uus korrapidaja korrapidamise ülevõtmisest ette kandma pataljonikorrapidajale. 290. Kompaniikorrapidaja: 291. Kompaniikorrapidaja laud peab paiknema nii, et korrapidajal oleks pidev kontroll kompaniis toimuva üle. Korrapidaja võib oma kohalt lahkuda ainult teenistusülesannete täitmiseks, jättes enda asemele vabavahetuse päevniku. 292. Kui pataljonikorrapidaja nõuab kompaniist erakorralist töötoimkonda, peab korrapidaja sellest ette kandma kompaniiveeblile ja tegutsema vastavalt saadud korraldusele. 293. Kompaniikorrapidaja vastutab kõikide päevniku juures asuvate teenistuseks vajalike raamatute ja dokumentide õige ja korrektse täitmise eest. 294. Kompaniikorrapidaja on kohustatud kandma väljalubamistähtede alusel väljalubatute raamatusse nimeliselt kõikide väljalubatud ajateenijate nimed ja märkima nende tegeliku lahkumise ja tagasituleku aja. Meeskonna väljumisel märgib ta väljalubatute raamatusse meeskonnaülema ja -liikmete nimed. 295. Kompaniikorrapidaja saadab haigestunud kaitseväelased ambulantsi, määrab ühe neist vanemaks ja annab tema kätte haigete raamatu (vt lisa 10). 296. Kompaniikorrapidaja märgib korrapidaja töövihikusse puhkuselt, lähetusest, haiglast jne naasnute nimed ja kannab saabunutest ette kompaniiveeblile; teeb sissekandeid väljalubatute raamatusse (vt lisa 18). 297. Kui allüksust toitlustatakse eraldi ja söökla korrapidajat ei ole määratud, täidab kompaniikorrapidaja ka kõiki sööklakorrapidaja kohustusi. 298. Kompaniikorrapidaja võib korrapidamise vältel magada selleks ettenähtud kohas, vormiriietuses ja rakmetes vähemalt neli tundi pataljoniülema poolt määratud ajal. 299. Kompaniikorrapidaja kannab ette kõikidele otsestele ülematele, alates kompaniiülema asetäitjast, esimesena kompaniisse saabunud kompaniiohvitserile ning pataljonikorrapidajale. Päevnik 300. Päevnik määratakse sõdurite hulgast, ta allub kompaniikorrapidajale. Kompanii isikkoosseis on kohustatud täitma päevniku teenistusalaseid korraldusi. 301. Päevnik asub kasarmus välisukse vastas ja relvaruumi lähedal. 302. Päevnik: 303. Vabavahetuse päevnik hoiab korda ja puhtust kasarmus ega tohi sealt lahkuda ilma korrapidaja loata. Korrapidaja puudumisel täidab üks päevnikest tema ülesandeid. Päevnikul on õigus toimkonnas oleku ajal magada vähemalt neli tundi; magamise järjekorra määrab korrapidaja. Kompanii valvurid 304. Kui kompaniis on ette nähtud valvurid, koostab nende kohustused kompaniiülem ja kinnitab pataljoniülem. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Autovanem 305. Autovanem on isik, kes on selleks määratud või kes ise juhib sõidukit. 306. Autovanem määratakse juhul, kui veetakse isikkoosseisu, lõhke- või kergesti süttivaid aineid, materiaalseid väärtusi, ning kaugsõidule väljuvatele autodele. Autovanemale allub kogu autos viibiv isikkoosseis, kaasa arvatud autojuht. 307. Autovanem: 308. Autovanemal on keelatud: X. PÄEVAKORD Üldalused 309. Pataljonis toimub kogu tegevus päevakorra järgi. Päevakorra koostab staabiülem ja selle kinnitab pataljoniülem. 310. Päevakorras peab olema märgitud igapäevaste toimingute ja ambulantsi külastamise kellaaeg. Hommikune äratus 311. Hommikune äratus peab toimuma vähemalt kaks tundi enne õppetöö algust; rahvus- ja riigipühadel, laupäevadel ja pühapäevadel võib äratus toimuda üldkehtestatud ajast hiljem. Kümme minutit enne üldist äratust äratab korrapidaja kompanii ajateenijad-allohvitserid. Riigilipu heiskamine ja langetamine 312. Pataljonis heisatakse ja langetatakse Eesti riigilipp vastavalt riigilipu seadusele. Selle tseremoonia täpse korra kehtestab pataljoniülem oma käskkirjaga. Hommikuvõimlemine, enese ja ruumide korrastamine 313. Hommikuvõimlemise kestus on kuni pool tundi ja see toimub kehtestatud kava järgi rühmavanema või jaoülema juhtimisel. Kaitseväelase riietus hommikuvõimlemise ajal määratakse kindlaks lähtuvalt aastaajast, välistemperatuurist ja muudest ilmastikutingimustest. 314. Enese ja ruumide korrastamiseks ettenähtud aeg peab päevakorras olema nii pikk, et kaitseväelane jõuaks lõpetada kõik vajalikud ettevalmistused hommikuseks ülevaatuseks. Hommikune ülevaatus ja päevakorraüritused kuni õppetöö alguseni 315. Viis minutit enne hommikust ülevaatust annab kompaniikorrapidaja vile ja käskluse: "Kompanii, valmistuda hommikuseks ülevaatuseks!". Ettenähtud ajal rivistab kompaniikorrapidaja kompanii ja kannab ette kompaniiveeblile: "A-kompanii, valvel, keskele vaat! Härra veebel! A-kompanii on rivistatud hommikuseks ülevaatuseks. Korrapidaja seersant Kask!". Kompaniiveebel annab käskluse: "Rühmavanematel ja jaoülematel viia läbi hommikune ülevaatus ja tulemustest ette kanda. Vabalt!". 316. Rühmavanemad ja jaoülemad peavad hommikusel ülevaatusel kontrollima isikkoosseisu kohalolekut, nende välimust, kas hügieeninõuetest on kinni peetud ning selgitama välja haiged, kes soovivad minna ambulantsi. 317. Puudustest kantakse ette alluvusahelat pidi kompaniiveeblile. 318. Kui hommikuse ülevaatuse ajal on kohal kompaniiülem, peab kompaniiveebel pärast hommikust ülevaatust kandma temale tulemustest ette. 319. Aega hommikusest ülevaatusest kuni õppuste alguseni kasutatakse: Söögiajad 320. Kaitseväelasi toitlustatakse sooja toiduga kolm korda päevas, välitingimustes välipakkidest või välikatlast vähemalt kaks korda päevas. Hommikusöök peab lõppema vähemalt 20 minutit enne õppetöö algust, lõunasöögi lõpu ja pealelõunase õppetöö vahele peab jääma vähemalt 30 minutit. Õhtusöök ei tohi olla varem kui 30 minutit pärast viimase õppetunni lõppu. Söögikordade vahe ei tohi olla rohkem kui kuus tundi. 321. Pataljoniülema poolt määratud ajal rivistab kompaniikorrapidaja isikkoosseisu sööklasse minekuks. Sööklasse minek toimub pataljonis kehtestatud korras kompaniide või rühmade kaupa. 322. Toimkondlasi, haigeid ja vahialuseid toitlustatakse pataljoniülema poolt määratud ajal ja korras. Teenistusülesannetes väljaspool pataljoni viibivate kaitseväelaste toitlustamise tagab pataljon. 323. Sööklast lahkumise korra kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga. Õppe- ja tööaeg 324. Õppeaja pikkus tööpäevadel on kaheksa õppetundi, erandjuhtudel ka pikem. Pataljoniülem võib oma käskkirjaga erandkorras kehtestada väliõppuste ja õppelaskmiste läbiviimiseks pikemad õppepäevad või viia õppepäevad üle puhkepäevadele, kuid arvestusega, et nädalas oleks vähemalt üks puhkepäev ja nädala töötundide arv vastavaks kaitseväeteenistuse seadusele. Õppe- ja tööaja kestuse staabis, allüksuses, kantseleis ja töökojas kehtestab pataljoniülem oma käskkirjaga, lähtudes kaitseväeteenistuse seadusest. 325. Viis minutit enne päevakorras märgitud õppetöö algust rivistab kõige kõrgemal ametikohal olev õppusest osavõtja isikkoosseisu üles ja kannab õppetunni läbiviijale kohalolijatest ja puudumise põhjustest ette, näiteks: "Härra kapten. B-kompanii 2. rühm sõjatopograafia tunniks valmis. Kohal 24, toimkonnas 2, õppetööst vabastatud haigeid 2 kaitseväelast. Rühmavanem seersant Joorits!". Õppetöö lõpul kontrollitakse alluvate relvastust ja varustust. Ametiasjus pataljoni territooriumile saabujate vastuvõtmine 326. Kõik ametiasjus pataljoni territooriumile saabujad võivad oma ülesande täitmisele asuda alles pärast loa saamist pataljoniülemalt. Inspekteerivate riigiorganite esindajad võivad oma ülesande täitmisele asuda pärast oma volituste esitamist pataljoniülemale ja tegutseda ainult oma volituste piires. Kaitseväe uurimis- ja jälitusametkondade töötajad on kohustatud informeerima pataljoniülemat või teda asendavat kaitseväelast oma saabumisest ja läbiviidavatest toimingutest piires, mis ei kahjusta nende poolt läbiviidavaid toiminguid. Pataljoniülem ei tohi takistada nimetatud ametkondade töötajaid täitmast neile pandud ülesandeid. Vaba aeg 327. Aeg pärast õppetöö lõppu kuni õhtuse loenduseni ning laupäeval ja pühapäeval pärast üldisi koristustöid on ajateenijate vaba aeg, kui kompaniiülem ei ole andnud korraldust relvade ja varustuse hooldamiseks või üldfüüsiliseks treeninguks. 328. Lõunavaheaeg ja aeg õhtusest loendusest kuni öörahuni on puhkeaeg. Sel ajal on keelatud laulmine, vali muusika, valjud vestlused ja muu tegevus, mis võib rikkuda üldist rahu. Külaliste vastuvõtmine 329. Külaliste vastuvõtmine on ajateenijatele lubatud üldjuhul ainult vabal ajal. Selle täpse kellaaja määrab pataljoniülem oma käskkirjaga. Kõikide külaliste nimed kantakse külaliste raamatusse (vt lisa 20). 330. Kokkusaamine külalistega toimub tavaliselt selleks ettenähtud ruumis või kohas; laupäeval, pühapäeval, rahvus- ja riigipühadel võib korrapidaja lubada külastajatel koos külastatavaga tutvuda kaitseväelase eluoluga ja liikuda pataljonis pataljoniülema poolt käskkirjas kinnitatud korras. Õhtune loendus 331. Õhtuse loenduse ja selle läbiviimise korra kehtestab pataljoniülem oma käskkirjaga, arvestades kohalikke olusid ja aastaaega. 15 minutit enne loendust annab päevnik käskluse: "Kompanii, valmistuda õhtuseks loenduseks!". Kindlaksmääratud ajal rivistab korrapidaja kompanii, viib läbi õhtuse loenduse ja kannab pataljonikorrapidajale ette selle läbiviimisest ning esitab päevaaruande. Loenduse läbiviija loeb ette ajateenijate nimed. Kuulnud oma nime, vastab kaitseväelane "Mina". Õhtuselt loenduselt puuduja nimetamisel teatab rühmavanem või teda asendav kaitseväelane puudumise põhjuse, näiteks: "Reamees Kuusler sisetoimkonnas!". Pärast loendust teeb loenduse läbiviija teatavaks avaldamisele kuuluvad käskkirjad, korraldused, ergutused või karistused ja järgmise päeva toimkonna. Seejärel mängitakse signaali "Eha" ja loenduse läbiviija annab käskluse: "Kompanii, Eesti Vabariigi hümni laulmiseks - valvel!" ja seejärel lauldakse hümni. Hümni lõppedes annab loenduse läbiviija käskluse: "Vabalt! Rühmad rühmavanemate käsutuses!". Magamaheitmine ja üleminek öövalgustusele 332. Pärast öörahusignaali peavad kõik ajateenijad heitma magama ja kasarmus minnakse üle öövalgustusele. Pideva uneaja kestus peab olema kaheksa tundi. Ööpäeva jooksul peab kaitseväelastele, välja arvatud teenistustoimkondlased, olema tagatud kaheksatunnine pidev uneaeg. Teenistusülesannete täitmisel peab olema tagatud ööpäevane uneaja norm. XI. KASARMUKORD Ruumide jaotamine 333. Pataljoniülem jaotab pataljoni käsutuses olevad rajatised, hooned, ruumid ja territooriumi allüksuste vahel. Kompaniiülemad jaotavad nende käsutusse ja vastutusele antud ruumid ja territooriumi rühmade vahel. Staabi käsutuses olevate tööruumide jaotuse teeb pataljoni staabiülem. 334. Vajaduse korral võib pataljoniülem anda hooned, ruumid või territooriumi üheaegselt mitme kompanii käsutada ja hooldada. Sel juhul kehtestab jaotuse teinud ülem nende kasutamise ja hooldamise korra. Kasarmuruumid ja nende sisustus 335. Uuesti ehitatavad ja kapitaalremondi läbinud kasarmuruumid peavad vastama kaitseväes kehtestatud kasarmuruumide projekteerimise ja tervisekaitse nõuetele. Ülejäänud kasarmuhooned tuleb võimalust mööda kohaldada kasarmuruumidele esitatavatele standardnõuetele. Pataljoni hoonete aknad peavad olema varustatud pimenduskardinatega. 336. Ruumide kasutamine peab olema sihtotstarbeline ja nende sisustus vastama kaitseväes kinnitatud vastava otstarbega ruumi sisustustabelile. Igas ruumis peab olema ruumi sisustuse või vara tabel (vt lisa 12). 337. Kasarmu ümbrus peab olema haljastatud ja teed kõvakattega. Kasarmuhoone minimaalne kaugus müraallikatest määratakse kindlaks, lähtudes lubatud müratasemest; kaugus võimalikust ohuallikast peab olema vähemalt 50 m ja prügikonteineritest mitte vähem kui 25 m. 338. Hoone passi pidamise ja täitmise eest vastutab kortermeister. Pass peab sisaldama andmeid hoone ja ruumide esialgse seisukorra ning jooksva või kapitaalremondi käigus tehtud muudatuste kohta. Sissekandele muudatustest kirjutavad alla kortermeister ja selle kompanii ülem, kelle käsutuses ruumid on. Hoone pass on hoiul kortermeistri käes. 339. Kasarmuruumide standardnõuded on järgmised: 340. Iga eluruumi siseseinal, põrandast 1,5 m kõrgusel, peab olema termomeeter, magamisruumi väljapääsu kohal öövalgusti. 341. Magamisruumi ukse kõrval, väljaspool, peab olema ruumis elavate kaitseväelaste nimekiri või voodite paigutuse nimeline skeem. Kord ja puhtus kasarmuruumides 342. Kasarmuruumide puhtus peab vastama tervisekaitsenõuetele, seejuures: 343. Voodid peavad eluruumis paiknema: 344. Voodite ülestegemise, kogu ruumi sisustuse, isikliku varustuse ja asjade paigutuse ja hoiustamise kohta peavad pataljonis või kompaniis olema kehtestatud eeskirjad. 345. Suitsetamine, relvade puhastamine, saabaste viksimine, juukselõikus ja riiete kloppimine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohas. 346. Ruumide koristamine peab olema lõpetatud pool tundi enne õppuste algust. 347. Üks kord nädalas, harilikult laupäeval enne sauna, peab toimuma kompanii ruumide ja temale kinnistatud territooriumi üldine suurpuhastus, mille käigus tuulutatakse ja klopitakse ka üleriideid ning voodivarustust. Voodipesu ja käterätikud tuleb vahetada kohe pärast nende määrdumist, kuid mitte harvem kui iga seitsme päeva tagant. Pataljonikorrapidaja teenistuskoht 348. Pataljonikorrapidaja teenistuskoht peab paiknema pataljonistaabi juures ja seal peavad olema järgmised ruumid: korrapidaja teenistusruum, relvaruum või -kapp, arestiruum ja puhkeruum. Võimaluse korral võib olla ka tualettruum. Koos korrapidajaga võib paikneda ka pataljoni sidesõlme korrapidaja. Kõik nimetatud ruumid peavad olema köetavad, tubade õhutemperatuur ja maht vastama käesolevas määrustikus eluruumidele kehtestatud normidele. 349. Pataljonikorrapidaja teenistusruumid ja sissepääs neisse peavad olema valgustatud. Ruumides peab olema: (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 350. Pataljonikorrapidaja ruumi koristab signalist/trummar-käskjalg. Pataljoni territoorium 351. Pataljoni territoorium on talle kas ajutiselt või alaliselt eraldatud maa-ala. Kogu pataljoni territoorium peab olema ümbritsetud piirdeaiaga ja see jaotatakse allüksuste vahel; jaotusplaani kinnitab pataljoniülem oma käskkirjaga. Iga allüksus on kohustatud koristama ja hooldama temale kinnistatud territooriumi. Koristustööde tegemine õppetöö ajal on keelatud. Pääsla ja külalistetuba 352. Pataljoni pääsla on pataljoni territooriumi ümbritseva piirdeaia sissepääsule püstitatud rajatis, mille kaudu toimub inimeste ja transpordivahendite sisse- ja väljalaskmine; pääsla asub pataljoni territooriumil. 353. Pääsla peab olema ehitatud kaitseväe tüüpprojekti järgi ja koosnema väravast ning pääslahoonest. 354. Pataljonis eraldatakse ja sisustatakse tuba külaliste vastuvõtmiseks. Harilikult asub see tuba pääslas. Korra eest külalistetoas vastutab see korrapidaja, kelle kontrollitaval alal tuba asub. Harilikult vastutab külalistetoa eest pääslakorrapidaja. 355. Külalistetuba kasutatakse kehtestatud korras ja seal peavad olema pataljoniülema poolt kinnitatud külastuseeskirjad. Tehnikapark 356. Pataljoni tehnikapark on territooriumi eraldatud osa, mis on kohaldatud pataljoni raskerelvade, lahingu- ja muu tehnika hoidmiseks, hooldamiseks ja remondiks. Välioludes võib pataljonil olla ka ajutine tehnikapark. 357. Tehnikapark peab olema ehitatud kaitseväe tüüpprojekti alusel ja seal peavad olema: 358. Tehnikapargil peab olema piirdeaed ja selle territoorium peab olema valgustatud. 359. Tehnikapargi planeering peab tagama tehnika kiire ja ohutu pargist väljumise. Tehnikapargi territoorium võib olla jaotatud osadeks ja kinnistatud allüksustele. 360. Pataljoni tehnikapargi töö- ja sisekorraeeskirjad koostab pataljonitehnik ja need kinnitab pataljoniülem. Eeskirjades peab olema määratletud: Pataljoni aula, võimla ja ujula 361. Pataljonil peab olema 150-200 istekohaga aula, mis võimaldaks läbi viia täiskoosseisulise kompanii ühisüritusi. Aulas peab olema selle mahtuvusele vastav sisustus. 362. Igal pataljonil peab olema oma staadion, lasketiir ja võimla (soovitatav koos ujulaga), mis võimaldaks igal aastaajal korraldada spordivõistlusi, viia läbi laskeharjutusi, kaitseväelaste üld- ja erialast kehalist ettevalmistust. Võimlas ja ujulas peavad olema nõuetekohased normiga kehtestatud riietusruumid, valgustus, ventilatsioon ja pesemisvõimalused ning õhutemperatuur. Söökla 363. Söökla ja köök peavad vastama toitlustusruumidele kehtestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Väikese koosseisuga eraldi paiknevas kompaniis (radaripost jms) võib olla väike köök, söögituba ja võimalus nõusid pesta. 364. Köögi, söökla, nende sisseseade ja inventari hooldamisel, korrashoiul ja koristamisel tuleb jälgida tervisekaitsenõudeid. 365. Toiduvalmistamine peab toimuma ranges vastavuses kinnitatud kalkulatsiooni, tehnoloogia ja tervisekaitsenõuetega. 366. Sööklates peavad olema: Toiduainelaod ja -hoidlad 367. Toiduainelaod ja -hoidlad peavad olema rajatud ja sisustatud vastavalt toiduainete hoidmise ja tervisekaitsenõuetele. 368. Toiduainete hoidmise ja säilitamise aluseks peab olema üldine toitlustamise tervisekaitse-eeskiri ja kiirestiriknevate toiduainete säilitamise eeskiri kaitseväes. Töökojad 369. Pataljoni või kompaniide juurde kuuluvad töökojad ja erialased õppeklassid, mis sisustatakse vastavalt otstarbele ja vajadusele ning nende kasutamine peab rangelt vastama tööohutus- ja tervisekaitsenõuetele. 370. Igas töökojas ja erialases õppeklassis peab olema komplekteeritud esmaabikapp, tuleohutusstend ja nimeliselt ära toodud tuleohutuse eest vastutav isik. 371. Töökodade ja erialaste õppeklasside ruumides on elamine ja magamine keelatud. Kompanii kantselei 372. Kompanii kantselei koosneb kompaniiülema ja tema asetäitja kabinetist, kompaniiveebli ja kirjutaja-varahoidja tööruumist ning rühmaülemate tööruumidest. Ruumide sisseseade peab vastama nendele ruumidele kinnitatud sisustustabeli nõuetele. Pataljoni ja kompanii relvahoidlad 373. Kompanii relvaruum paikneb selleks projekteeritud ja ehitatud, tehniliste valveseadmetega varustatud ja valvatavas ruumis. 374. Relvaruumis hoitakse relvi lukustatud ja pitseeritud relvakappides või püramiidides, laskemoona lukustatud ja pitseeritud kappides (kastides). Reeglina on ühes kapis ühe rühma või jao relvad või laskemoon. 375. Kõikidel relva- ja laskemoonakappidel, -kastidel ja -püramiididel (edaspidi relvapüramiid) peab olema silt relvapüramiidi numbri, selle eest vastutava isiku ametinimetuse ja nimega ning pitsati number, millega relvapüramiid pitseeritakse. Juhul kui relvad on kinnistatud kindlale kaitseväelasele, peab relva kõrval sildil olema märgitud relva liik, number ja selle kaitseväelase nimi. 376. Spordi- ja õpperelvi hoitakse üldjuhul eraldi relvapüramiidis. 377. Relvade laske- ja lahingumoona soetamine, hoidmine, edasitoimetamine, kasutamine, arvestus, arvestusdokumentatsiooni vormid ja vormistamise kord, hoidlate valve ja sisustamine toimub ranges vastavuses kehtestatud seaduste, kaitseministri sellekohaste määruste ja Kaitseväe Peastaabi ülema käskkirjade nõuetega. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 378. Relvaladu, laske- ja lahingumoona laod või relvade hoiuplats paiknevad pataljoni territooriumil kahekordse piirdega eraldatud platsil ja neid valvab vahtkond ning nad peavad olema varustatud tehniliste valveseadmetega. 379. Relvalaos hoitakse relvi ja nende juurde kuuluvaid abi- ja sihtimisseadmeid konserveeritult, reeglina lukustatud ja pitseeritud relvakappides või kastides. 380. Laoplatsil hoitavad relvad kantakse vahipostide tabelisse ja neid antakse laoplatsilt välja ainult pataljoniülema käskkirja alusel selleks volitatud isikule pärast sissekande tegemist ladude avamise ja sulgemise raamatusse ning vahtkonnalehte. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 381. Igat liiki relvade, laske- ja lahingumoona, nende juurde kuuluvate abi- ja sihtimisseadmete arvestust peetakse relvade ja laskemoona arvelevõtmise ja relvade numbrilise arvestuse raamatus, ladudes peale eeltoodu ka laokaartidel. 382. Relvaruumides ja ladudes peavad olema paigutatud nähtavale kohale relvaruumi vara tabel ja relvahoidla plaan. Relvapüramiidis peab olema seal hoitava relvastuse, laske- ja lahingumoona nimestik. Nimestiku andmed peavad olema õigeaegselt korrigeeritud, seal peab olema viimase korrigeerimise kuupäev ja hoiukoha eest vastutava isiku allkiri. 383. Relvahoidlates ja -ruumides peavad olema sisse seatud relvade ja laskemoona kontrollraamatud. Kõik ülevaatust või kontrolli teostanud ametiisikud on kohustatud tegema eelnimetatud raamatusse sissekanded avastatud puuduste, samuti kontrollimise tulemuste kohta. Õpperuumid 384. Igas tüüpprojekti järgi täielikult väljaehitatud pataljonis peab olema vähemalt kuus 75 m2 suurust õpperuumi, mis on sisustatud vastavalt kaitseväe sisustustabeli nõuetele; loomulik valgus peab õppelaudadele langema vasakult või eestpoolt. Kompanii varaait 385. Kompanii varaait peab olema kuiv ja ventileeritav ruum, varustatud valve- ja tuleohutuse signalisatsiooniseadmetega ning aknad trellitatud. Ruumis peavad olema riiulid ja nagid ning eraldi kohad, kuhu oleks võimalik ladustada kastides olev varustus. 386. Kogu varustus peab olema paigutatud liikide ja numbrite järgi ning varustatud ühesuguste sedelitega, millele on märgitud eseme nimetus ja kogus, mis peab antud ajahetkel seal olema. Varustuse paigutus peab tagama selle kiire väljastamise. Varustust on keelatud hoida põrandal. 387. Varaaitades peab olema tagatud nende eripärast tulenevate tuleohutusnõuete täitmine. 388. Kompaniiveebel peab määrama igas varaaidas tuleohutuse eest vastutaja; selle isiku nimi peab olema märgitud varaaida seinal olevale sildile. Olmeruum 389. Kompaniis peab olema sisustatud üks ruum või spetsiaalselt eraldatud ruumiosa riiete triikimiseks ja korrastamiseks. Juhul kui pataljonis ei ole juuksurit või tema tööruumi, kasutatakse seda ruumi ka juukselõikuseks. Lugemistuba 390. Igas kompaniis peab olema lugemistuba, mille sisustus peab vastama kaitseväes kinnitatud sisustustabeli nõuetele. 391. Lugemistoas peavad olema lauamängud, vähemalt üks komplekt määrustikke ja kõigi kompaniile tellitud ajalehtede ning ajakirjade köitmikud. 392. Kompaniiülem määrab lugemistoa eest vastutavaks ühe allohvitseri või kompanii kirjutaja-varahoidja. Võimlemisruum 393. Igas kompaniis võib olla sisse seatud ruum kehakultuuriga tegelemiseks. Ruumi asukoha valikul tuleb arvestada, et see ei takistaks kasarmu üldist elurütmi ja seal sportimine ei häiriks teisi. Ruumis peab olema sundventilatsioon. Saun 394. Saun peab olema ehitatud kaitseväe tüüpprojekti järgi ja koosnema riietus-, pesemis- ja leiliruumist. Riietusruumis peavad olema pingid, saunakapid või nagid, põrandal jalamatid. Pesuruumis peavad olema pingid ning pesukausid iga saunalise jaoks vastavalt sauna projekteeritud mahtuvusele. Leiliruumis peavad olema väljapoole avanev uks, lava, termomeeter, leilikeris ohutuspiirdega ja kuumakindlad valgustid. Pesemis- ja duširuumid 395. Pesemis- ja duširuumid peavad vastama kaitseväe kasarmuruumide projekteerimise nõuetele. Igas pesemisruumis peab olema üks kraan iga 5-7 kaitseväelase kohta ja kaks jalapesuvanni 30-35 kaitseväelase kohta. Duširuumis peab olema 1 dušš 10 kaitseväelase kohta ja sundventilatsioon. Dušširuumi eesruumis peavad olema pingid, nagid ja peeglitega saunakapid. Pesemis- ja dušširuumides peavad olema seebialused, jalamatid ning soe ja külm vesi. Sanitaarsõlmed 396. Tualettruumid sisustatakse arvestusega 1 WC-pott, 1 pissuaar ja 1 kraanikauss 10 kaitseväelase kohta. Kraanikausi juures peab olema vedelseebinõu, käterätikute minikonteiner või kätekuivati arvestusega 1 iga 12 kaitseväelase kohta. WC-potid peavad asuma seestpoolt suletavate ustega kabiinides. 397. Sanitaarsõlmi koristavad ja pesevad päevnikud ja lisatoimkondlased. Jalatsite puhastamiskoht 398. Kui ruumi on piisavalt, sisustatakse kasarmus jalatsite puhastamiskoht, kuhu paigutatakse saapapuhastamisalused koos harjade ja saapaviksi hoidjatega. Niisuguse ruumi puudumisel asub jalatsite puhastamiskoht väljaspool kasarmuruume. Pööningud, keldrid ja soklikorrused 399. Kasutamiseks mittekohandatud pööningutel, soklikorrustel ja keldrites ei tohi paikneda magamis- ja õpperuumid, sinna on keelatud ladustada esemeid ja seal tuleb rangelt täita kõiki tuleohutusnõudeid. Kasutamiseks kohandatud keldri-, pööningu- ja soklikorruste ruumide suhtes kehtivad samad nõuded, mis sama otstarbega kasarmuruumide kohta. 400. Mittekasutatavate keldrite ja pööningute uksed peavad olema lukustatud ja uksel silt viitega võtme asukohale. Uste regulaarne kontrollimine kuulub sisetoimkonna kohustuste hulka. Ahjude kütmine 401. Kui hooned või väliõppuste telgid on ahiküttega, määrab nende kütmise korra pataljoniülem oma käskkirjas. 402. Kompanii ahjude kütmiseks ja sellega seotud tuleohutuse eest vastutavaks määrab kompaniiülem ühe või mitu selleks instrueeritud ahjukütjat. Isikukood 403. Iga kaitseväelane kannab vormiriietuse all kaelas medaljoni, milles on märgitud tema isikukood, reesusfaktor ja veregrupp. Isikukoodiga märgistatakse samuti kogu temale väljastatud varustus. Medaljoni kandmine teenistuse ajal on kohustuslik. Välilaagris, õppustel ja lahinguolukorras majutamine 404. Välilaagrisse asumine toimub vastavalt väljaõppeplaanile ja teenistusülesannetele pataljoniülema käskkirja alusel. 405. Majutamine asumisse kooskõlastatakse eelnevalt kohaliku omavalitsusega ja võib toimuda ainult kokkuleppel hoonete valdajaga. Samuti kooskõlastatakse ja lepitakse kokku õppusteks või välilaagri korraldamiseks vajalike maa-alade (eravaldused, munitsipaal- ja riigimaad) ajutise kasutamise asjus. 406. Pataljoniülema käskkirjaga määratakse välilaagri territoorium või majutamispiirkond asulas, pataljonile kuuluvad hooned, samuti allüksuste piirid, vahi- ja siseteenistuse kord ning kogunemiskohad häire korral. 407. Pataljoniülem määrab oma käskkirjaga kindlaks tervisekaitse-, sanitaar-hügieeniliste ja keskkonnakaitsenõuete täitmiseks vajalikud meetmed. 408. Siseteenistust korraldatakse välilaagris, õppustel ja lahinguolukorras käesoleva määrustiku sellekohaste peatükkide nõuete kohaselt. 409. Kaitseväelastel on keelatud rahuajal kooskõlastuseta ja kokkuleppeta iseseisvalt hõivata kaitseväele mittekuuluvaid hooneid ja maa-alasid. Sellise juhtumi eest kannab vastutust pataljoniülem ja hoone (maa-ala) hõivaja. XII. TOITLUSTAMINE 410. Pataljoni korrapärase toitlustamise korraldamine ja juhtimine on toitlustusspetsialisti kohustus. Pataljoni toitlustamisega tegeleb sööklaülem ja välitingimustes väliköögi meeskonna ülem. Toitlustamisel ja menüü koostamisel peab juhinduma kaitseväelaste toiduainete vajaduse eeskirjast. 411. Kaitseväelaste toiduratsiooni ja menüüde vastavust kehtestatud nõuetele kontrollivad pataljoniarst ja toitlustusspetsialist. 412. Toiduratsiooni ja menüü kontrollimisele on vajaduse korral lubatud kaasata linna või maakonna tervisekaitsetalituse töötajaid. 413. Toiduratsiooni ja menüüd tuleb kontrollida vähemalt kord kvartalis, vajaduse tekkimisel sagedamini. 414. Toiduainete hoidmisel, säilitamisel ja toitude valmistamisel ning väljastamisel tuleb täita kõiki tervisekaitsenõudeid ja kiirestiriknevate toiduainete säilitamise eeskirja nõudeid. 415. Toitu kontrollivad ja võtavad iga päev proovi pataljonikorrapidaja ja valveõde. Toidu kvaliteedi kohta tehakse sissekanne söökla toidukontrolliraamatusse (vt lisa 13). 416. Ajateenijate toitlustamine toimub riigi kulul ühiskatlast. 417. Erandkorras (lähetused, väliõppused ja puhkus) on ajateenijatele lubatud välja maksta toiduraha või väljastada vajalikud toiduained. 418. Kaadrikaitseväelastele tagatakse seaduse alusel kehtestatud korras ja ulatuses tasuta toitlustamine väliõppusel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, õhuväe õhusõiduki pardal ja teenistusel mereväe laevadel. Muudel juhtudel võib kaadrikaitseväelaste toitlustamist korraldada pataljoni ühiskatlast ja sel juhul tasuvad kaadrikaitseväelased oma toitlustamiskulud ise. (VV m 24.05.2007 Nr.160 jõust.08.06.2007 - RT I 2007, 39, 280) 419. (Kehtetu - VV m 24.05.2007 Nr.160 jõust.08.06.2007 - RT I 2007, 39, 280) 420. Kaadrikaitseväelaste ühiskatlast toitlustamise eest tasumise korra kehtestab pataljoniülem. 421. Välitingimustes korraldatakse kaitseväelaste toitlustamine väliköögist kooskõlas tervise- ja keskkonnakaitsenõuetega. XIII. MEDITSIINITEENISTUS Ambulants 422. Pataljoni ambulantsi ülesanne on hoida kaitseväelaste tervist ja ravida neid. 423. Ambulantsis: Arstlik läbivaatus 424. Kaadrikaitseväelaste tervisekontroll toimub üks kord aastas. Ajateenijate tervist kontrollitakse esimest korda 24 tunni jooksul pärast nende pataljoni saabumist ja viimane läbivaatus toimub vahetult enne nende reservi arvamist. 425. Tervisekontrolli tulemused ja arstiabi andmine fikseeritakse kaitseväelase meditsiinilisele kaardile. 426. Erakorraline tervisekontroll toimub: Kaitseväelane, kes mingil põhjusel ei läbinud tervisekontrolli, vaadatakse läbi esimesel võimalusel. 427. Tervisekontrolli tulemustest informeerib pataljoniarst kompaniiülemaid ja esitab koondettekande pataljoniülemale. Haigete läbivaatus 428. Iga päev, pataljoniülema poolt määratud ajal, kogub kompaniikorrapidaja kokku kõik kompanii haiged ajateenijad, määrab ühe neist vanemaks, annab tema kätte haigete raamatu ja saadab nad ambulantsi. 429. Ambulantsis võtavad haigeid vastu arst ja valveõde. Arst vaatab haiged läbi ja teeb oma otsuse ning määrab neile ravi- ja teenistusrežiimi ning annab ravist tulenevaid korraldusi valveõele. 430. Arst võib haigeid kas täielikult või osaliselt vabastada õppustest ja toimkondadest, milles osalemine on haiguse iseloomu tõttu vastunäidustatud, lükata tervislikel põhjustel edasi distsiplinaararesti kandmise. 431. Pärast läbivaatust viib vanemaks määratud kaitseväelane haiged kompaniisse ja esitab haiged koos haigete raamatuga kompaniikorrapidajale. Korrapidaja esitab raamatu kompaniiveeblile arsti ettekirjutustest tulenevate korralduste tegemiseks. Õppetööst või toimkondadest osaliselt vabastatuid on keelatud kompaniist välja lubada. 432. Haigete läbivaatus ambulantsis toimub pataljoniülema poolt kehtestatud vastuvõtuaegadel. Erakorraliste haigete vastuvõtt toimub kogu ööpäeva jooksul. Sööklatoimkonna ja muu personali arstlik läbivaatus 433. Sööklas, köögis ja toiduladudes töötavatel kaitseväelastel ja eraisikutel ning toiduaineid vedavate autode juhtidel peab olema isiklik tervisetõend, mis on hoiul pataljonis. Iga päev, enne tööle asumist, peavad arstliku kontrolli läbima kogu sööklatoimkond, köögitöötajad ja toiduaineveoki juht, samuti enne väljasõitu kõik pataljoni transpordivahendijuhid. Haiglasse saatmine ja sealt naasmine 434. Kaitseväelase haiglasse saatmine toimub arsti saatekirja alusel. Vajaduse korral läheb temaga kaasa meedik. 435. Distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelased saadetakse haiglasse üldistel alustel, karistusaeg katkestatakse ja karistuse kandmine viiakse lõpule pärast tervenemist. 436. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 437. Haiglast väljakirjutatud kaitseväelasele antakse kätte meditsiinidokumendid tema haiguse kohta. 438. Ravilt naasnud kaitseväelane kannab sellest oma vahetule ülemale ja kompaniikorrapidajale ette ning annab ambulantsi valveõele üle oma meditsiinidokumendid. Haiged ambulantsis 439. Ambulantsis peavad haiged täitma kõiki seal kehtivaid nõudeid ja meditsiinipersonali korraldusi. 440. Külalisi võib ambulantsis vastu võtta kehtestatud korras arsti või valveõe loal. Haigestunud kaadrikaitseväelased 441. Kui kaadrikaitseväelane haigestub ega saa teenistusse ilmuda, on ta sellest kohustatud informeerima pataljonikorrapidajat hiljemalt tööpäeva alguseks. Kui teenistusest puuduja kohta tööpäeval kella 12.00-ks mingit teadet ei ole, siis peab vahetu ülem välja selgitama teenistusest puudumise põhjuse. 442. Haigestunud kaadrikaitseväelane võib arstiabi saamiseks pöörduda ka tsiviilraviasutusse. Niisugustest pöördumistest tuleb 24 tunni jooksul teatada pataljoniarstile. 443. Kaadrikaitseväelase võib määrata kodusele ambulatoorsele ravile kuni kuueks päevaks. Temale väljastatakse arstitõend (vt lisa 23), mille alusel haiguspäevade eest tasustatakse ravikindlustusseaduses ettenähtud korras. Kaitseväelaste arstlik teenindamine õppustel 444. Pataljoniarst määrab õppustel arstliku teenindamise vajaduse, korra ja taseme. Kõikidel laskeharjutustel peab viibima sanitar või meditsiiniõde. Väliõppustel peab rühma- või jaosanitaril alati kaasas olema komplekteeritud meditsiinipaun. Samal ajal peab ambulantsis olema väljasõiduvalmis sanitaarauto arsti või meditsiiniõe, sanitari ja autojuhi-sanitariga. XIV. PESEMINE JA UJUMINE Saunas käimine 445. Kaitseväelased peavad käima saunas vähemalt kord nädalas, välja arvatud need, kellele see on vastunäidustatud või ajutiselt arsti poolt keelatud. Kui väliõppustel ei ole võimalik saunaskäimist korraldada, tehakse seda esimesel võimalusel pärast õppusi. 446. Pataljonisauna kasutamise korra määrab kindlaks pataljoniülem. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Suplemine ja ujumine 447. Suvekuudel tuleb kaitseväelastele leida võimalusi suplemiseks või ujumiseks (edaspidi ujumine). Ajateenistuse lõpuks peab iga kaitseväelane oskama ujuda. 448. Alalise ujumiskoha ja -korra määrab oma käskkirjaga kindlaks pataljoniülem koos arsti ja kohaliku omavalitsusega. 449. Ujumise korraldamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid: 450. Ujumine on keelatud: 451. Ujumise eest vastutav isik peab teadma ujumise korraldamise ning tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ujumisel. Pesuvahetus 452. Ajateenijate ihu- ja voodipesu ning käterätte vahetatakse saunapäeval ja pesuvahetuse korraldab kompaniiveebel. XV. POSTISAADETISTE KÄTTETOIMETAMINE JA ÄRASAATMINE 453. Sideasutuse kaudu saabunud saadetise äratoomise korraldab pataljon. 454. Saadetiste äratoomiseks määrab staabiülem vastutava isiku, kelle nimele vormistatakse iga postisaadetiste liigi jaoks tähtajaline volitus. 455. Kõik saabunud ja väljasaadetud ametlikud kirjad registreeritakse. 456. Kaitseväelaste erakirju ei registreerita, need toimetatakse adressaadile kätte pataljoniülema poolt kinnitatud korra kohaselt. Kaitseväelaste nimele saabunud tähitud kirjad, panderollid, rahakaardid ja postipakid kuuluvad registreerimisele ja need väljastatakse allkirja vastu. 457. Teise väeüksusesse üleviidud või teenistusest lahkunud kaitseväelase nimele saabunud postisaadetis saadetakse tema uude teenistus- või elukohta või tagastatakse saatjale. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) XVI. (Kehtetu - VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) XVII. TÄNAVAL LIIKUMISE KORD 462. Allüksus liigub teel rivimäärustikuga kehtestatud korras sõidutee parempoolsel liikumissuunal ja võimalikult teepeenra/kõnnitee lähedal. Nii valgel kui ka pimedal ajal peab kolonni ees liikuma valget ja taga punast helkurribadega ohuvesti kandev sõdur. Neoonvesti kandjad peavad liikuma kohakuti kolonni vasaku reaga, kolonnist 2 meetrit ees- ja 5 meetrit tagapool. Pimedal ajal ja halva nähtavuse korral peavad kõik kolonnis liikujad kandma helkurit. 463. Kompaniiülem liigub kompanii ees ja vastutab kompanii liikumise ja liikluseeskirja nõuete täitmise eest tänaval. 464. Õhtul kella 22.00-st kuni hommikul kella 8.00-ni on keelatud tänavatel lauluga liikuda. Samuti ei laulda külmaga alla -12 oC, kirikutest jumalateenistuse ajal möödumisel, kohtumisel matuserongiga ja möödumisel Vabadussõja mälestusmärkidest. Laulu alustatakse käsklusega "Laul!" ja lõpetatakse käsklusega "Laul - jätta!". 465. Tänaval või teel rivita liikuvad kaitseväelased peavad täitma kõiki liikluseeskirjas jalakäijatele kehtestatud nõudeid. XVIII. VÄLJALUBAMINE PATALJONI TERRITOORIUMILT, PUHKUS, PÜHAD Väljalubamine pataljoni territooriumilt 466. Kasarmurežiimil elavad kaitseväelased võivad kasarmu piirest ja pataljoni territooriumilt lahkuda kompaniiülema poolt väljaantud väljalubamistähe alusel. Rahvus- ja riigipühadel ning puhkepäevadel võib väljalubamise kestus olla kuni 72 tundi. Väljalubatud kaitseväelased võetakse maha toidult, kuid toiduraha neile välja ei maksta. 467. Erandkorras võib pataljonikorrapidaja kaitseväelase kuni õhtuse loenduseni välja lubada. 468. Ajateenijale, kelle teenistus nõuab sagedast viibimist väljaspool pataljoni territooriumi, annab kompaniiülem välja kirjaliku loatähe, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks. Kompaniiveebel kontrollib ja vastutab, et neid lubatähti kasutataks ainult teenistuslikel eesmärkidel. 469. Korrapidajad kontrollivad, et väljalubatud kaitseväelastel oleks nõuetekohane vormiriietus, väljalubamistäht ning et nad oleksid registreeritud väljalubatute raamatus (vt lisa 18). Ajateenijaid, kelle välimus ei vasta nõuetele või kellel ei ole vormikohast luba, puuduste kõrvaldamiseni välja ei lubata. (VV m 24.05.2007 Nr.160 jõust.08.06.2007 - RT I 2007, 39, 280) 470. Kompaniina või meeskonnana väljumise korral registreerib meeskonnaülem meeskonna väljalubamistähe ettenähtud korras kompaniis ja esitab pataljonikorrapidajale meeskonna nimekirja, kus on ära näidatud, kuhu ja kui kauaks meeskond suundub. 471. Naasmisel on kaitseväelane kohustatud kohe sellest ette kandma korrapidajale, et märkida naasmise aeg väljalubatute raamatusse. 472. Kõikide ebakainelt või ebakorrektses vormiriietuses, samuti keelatud asjadega naasnud kaitseväelaste kohta teeb korrapidaja märke väljalubatute arvestuse raamatusse ja kannab sellest kehtestatud korras ette. 473. Pataljonikorrapidajal peab olema kõikide kaadrikaitseväelaste nimekiri nende koduse aadressi ja telefoninumbriga. Puhkus 474. Igale ajateenijale on teenistusaja jooksul kaitseväeteenistuse seadusega ette nähtud korraline puhkus. Puhkusele lubatakse ajateenijaid kompanii puhkusegraafiku järgi. Puhkusele lubatud ajateenijale makstakse: Pataljoniülemal on õigus mõjuvatel põhjustel või eeskujuliku teenistuse eest anda ajateenijale kokku kuni kümme päeva lisapuhkust. 475. Puhkused vormistab pataljoniülem oma käskkirjaga. 476. Puhkuse hulka ei arvestata aega, mis on kaitseväelasele tegelikult vajalik ühissõidukiga sihtkohta ja sealt tagasi sõitmiseks. 477. Kõigil puhkusele lubatutel peab olema nõuetekohaselt vormistatud puhkusetunnistus (vt lisa 15), mille väljastab pataljonistaap. 478. Saabunud puhkusele, peab kaitseväelane end arvele võtma kaitseringkonnas ja puhkuse lõppedes end arvelt maha võtma. Arvelevõtmise ja arvelt mahavõtmise kohta tehakse märge puhkusetunnistuse tagaküljele. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Erandkorras on lubatud end arvele ja arvelt maha võtta telefoni teel. 479. Kõikidele kaadrikaitseväelastele tehakse puhkusel oldud aja eest kõik teenistuslikud rahalised väljamaksed ning neile antakse võimaluse korral ka puhkusetoetust. 480. Arstliku komisjoni antud ravipuhkus vormistatakse pataljonis ja puhkusel viibimise aeg arvestatakse teenistusaja sisse. Ajateenijatele makstakse nende päevade eest toiduraha. Pühad ja puhkepäevad 481. Rahvus- ja riigipühadel ning puhkepäevadel on kõik kaitseväelased, kes ei ole määratud toimkondadesse, vabastatud õppetööst ja töödest, välja arvatud sisemised majandustööd. Rahvus- ja riigipühadel täidavad toimkonda määratud kaitseväelased oma toimkondlase kohustusi vaatamata usukuuluvusele ja -kommetele. Rahvus- ja riigipühadel toimkonnas oldud päev kompenseeritakse kahe vaba päeva andmisega või kaadrikaitseväelastele rahaliselt. Iga toimkonnas oldud puhkepäev kompenseeritakse ühe vaba päeva andmisega või kaadrikaitseväelastele rahaliselt. Omavoliline lahkumine pataljonist 482. Ajateenija omavoliliseks lahkumiseks loetakse lahkumist sellekohase loata pataljoni territooriumilt (paiknemiskohast, kaitseväelase teenistuskohast) või pataljonist väljalubatu tähtajaks teenistusse mitteilmumist. Kaadrikaitseväelase omavoliliseks lahkumiseks loetakse teenistusest lahkumist pataljoni sisekorraeeskirja eirates. 483. Kaitseväelase omavolilise lahkumise avastamisest tuleb kohe informeerida pataljonikorrapidajat ja omavoliliselt lahkunud kaitseväelase vahetut ülemat, kes on kohustatud viivitamatult alustama tagaotsimist. Pataljon peab kaitseväelase omavolilisest lahkumisest informeerima ka Politsei- ja Piirivalveametit. Pataljoni juhtkond ja -korrapidaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik vajalikud meetmed omavoliliselt lahkunud kaitseväelase tabamiseks. Vajadusel alustatakse pataljonis teenistuslikku juurdlust. 484. Kui omavoliliselt lahkunud kaitseväelane ei ole naasnud järgmise päeva kella 12.00-ks pataljoni, peab kompaniiveebel koos rühmavanema või jaoülemaga koostama omavoliliselt lahkunu isiklike asjade ja tema käsutuses olnud kaitseväevarustuse nimestiku ja võtma need esemed selle nimestiku alusel hoiule. 485. Kui omavoliliselt lahkunud kaitseväelane ei ole kolme ööpäeva möödudes naasnud pataljoni, on pataljoniülem kohustatud esitama avalduse koos teenistusliku juurdluse materjaliga Kaitseväe Peastaabi sõjaväepolitseiosakonnale, kes algatab õigusaktidega kehtestatud korras kaitseväelase tagaotsimise ja vastutuselevõtmise menetluse. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) Kaitseminister Andrus ÖÖVEL
Ametiruumi silt (näidis) (vt. joonist RT I 1998, 115-117, 1888) Märkused: 1. Sildi alus kinnitatakse ametiruumi uksele või ukse kõrvale. 2. Sedelid sildil on vahetatavad. 3. Number 15 sildil tähendab ametiruumi numbrit.
HAIGETE RAAMAT (esimene lehekülg)
Märkused: 1. Raamatu lehed nummerdatakse ja nende arv tõestatakse pataljoni kantseleiülema allkirjaga. 2. Raamat võetakse arvele väeüksuse asjaajamises. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317)
Märkused: 1. Laos või ruumis asuva sisustuse või vara tabel peab olema nii väeüksuse kui allüksuse igas ruumis. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317) 2. Vara hulga muutmisel täidetakse uus lahter. Lahtrite lõppemisel antakse täidetud tabel allüksuse vanemale ja võetakse kasutusele uus.
Märkused: 1. Raamatulehed nummerdatakse ja nende arv tõestatakse kantseleiülema allkirjaga. 2. Raamat võetakse asjaajamises arvele pataljoni kantseleis. 3. Raamat asub sööklakorrapidaja käes ja seda täidetakse päeva menüü alusel ning esitatakse enne iga toitlustamiskorda arstile ja korrapidajale sissekannete tegemiseks.
(esikülg)
(VV m 24.05.2007 Nr.160 jõust.08.06.2007 - RT I 2007, 39, 280) (tagakülg)
Märkused: 1. Raamatu lehed nummerdatakse ja nende arv tõestatakse pataljoniülema allkirjaga. 2. Raamat võetakse arvele pataljoni kantseleis. 3. Siia tehakse sissekanded pataljoni toitlustustöötajate ja sööklatoimkonna ning väeüksuse transpordivahendite juhtide (ka ohvitseride) meditsiinilise läbivaatuse kohta enne tööle või toimkonda asumist või väljasõitu. (VV m 11.12.2008 Nr.172 jõust.01.01.2009 - RT I 2008, 57, 317)
(esikülg)
Täidetakse õhtusel loendusel kahes eksemplaris (esimene eksemplar esitatakse pataljonikorrapidajale, teine kompanii kantseleisse). (tagakülg)
Märkus. Ruutudesse 4-21 märgib päevnik: kohaloleku korral ; kompaniist lahkumise puhul -.
Märkus. Raamatu lehed nummerdatakse ja nende arv tõestatakse kantseleiülema allkirjaga.
Külastajakaart (näidis)
Märkus. Kaarti kantakse nähtaval kohal rinnal.
|