ID-kaart


Lihtotsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
🔍
1996. aastal regionaalse arengu programmide toetuseks määratud summade jaotus
Vabariigi Valitsus 23.04.1996 määrus number 109; jõustumiskuupäev 03.05.1996

redaktsioon 28.12.1996
AVALDATUD :
RT I 1996,  29,  582
REDAKTSIOON :
VV m 17.12.96 nr.  311 jõust.28.12.96
RT I 1996,  89, 1601
 
 
     1996. aastal regionaalse arengu programmide toetuseks
                    määratud summade jaotus
 
     Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 1996. a. määrus nr. 109
 
 
     Tulenevalt seaduse "1996. aasta riigieelarve" (RT I 1995,
98, 1669) paragrahvist 1 (kulude osa 39, peatükk 90) Vabariigi
Valitsus määrab:
 
     1. Kinnitada regionaalse arengu programmide toetuseks
määratud 40,6 miljoni krooni järgmine jaotus:
     1) Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud kuue regionaalse
arengu programmi raames esitatavate projektide ellurakendamise
toetuseks 23,1 miljonit krooni järgmiselt:
     - Siseministeeriumile 7 miljonit krooni, sealhulgas 
6 miljonit krooni saarte programmi ja 1 miljon krooni piirialade
programmi ellurakendamisega seotud kuludeks;
     - Majandusministeeriumile 8 miljonit krooni, sealhulgas 
4 miljonit krooni monofunktsionaalsete asulate programmi ja 
4 miljonit krooni Ida-Virumaa programmi ellurakendamisega seotud
kuludeks;
     - Põllumajandusministeeriumile 8,1 miljonit krooni,
sealhulgas 7 miljonit krooni ääremaade programmi ja 1,1 miljonit
krooni külaliikumise toetamise programmi ellurakendamisega
seotud kuludeks;
     2) ettevõtluse toetamise regionaalse tugisüsteemi
arendamiseks ja toetamiseks 5 miljonit krooni, sealhulgas:
     - Majandusministeeriumile 2 miljonit krooni
väikeettevõtjate poolt Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu
ärinõuandlatelt nõustamisteenuste ostmise toetamiseks ning
nõustamisteenust korraldatavate isikute väljaõppeks;
     (VV m 17.12.96 nr.  311 jõust.28.12.96)
     - Siseministeeriumile 3 miljonit krooni, sealhulgas
Kagu-Eesti, Virumaa ja Viljandi ettevõtluskeskuste
finantseerimiseks 1,5 miljonit krooni, mitteriiklike
ettevõtluskeskuste projektitoetusteks 700 000 krooni ning
üleriigilise nõustamissüsteemi väljakujundamiseks 
800 000 krooni;
     3) Siseministeeriumile regionaalpoliitilisteks laenudeks
9,5 miljonit krooni;
     4) maavalitsustele 3 miljonit krooni maakondade regionaalse
arengu ja planeerimise korraldamiseks, sealhulgas igale
maavalitsusele 200 000 krooni;
 
     2. Kinnitada käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1
loetletud kuue regionaalse arengu programmi raames
finantseeritavate projektide esitamise, läbivaatamise, nendele
toetuste määramise ja kasutamise kord (juurde lisatud).
 
     3. Kinnitada 1996. aasta regionaalpoliitiliste laenude
andmise kord (juurde lisatud), mille alusel toimub käesoleva
määruse punkti 1 alapunktis 3 nimetatud laenude andmine.
 
     4. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. aprilli
1995. a. määrus nr. 196 "1995. aasta regionaalsete toetuste
kasutamine" (RT I 1995, 43, 666).
 
 
     Peaminister Tiit VÄHI
 
     Minister Tiit KUBRI
 
     Riigisekretär Uno VEERING
 
 
------
 
 
                                         Kinnitatud
                        Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 1996. a.
                                     määrusega nr. 109
 
  Kuue regionaalse arengu programmi raames finantseeritavate
     projektide esitamise, läbivaatamise, nendele toetuste
                 määramise ja kasutamise kord
 
 
     1. Käesolev kord reguleerib riigieelarves regionaalse
arengu programmide toetuseks eraldatud rahaliste vahendite
jaotamist vastava programmi raames esitatud projektide vahel.
 
     2. Konkreetse projekti käivitamiseks raha eraldamise
taotlus esitatakse vastava programmi juhile, kes koos tema poolt
moodustatud töörühmaga juhib programmi sisulist tööd. Programmi
juht nimetatakse ja töörühma koosseis kinnitatakse vastava
ministri käskkirjaga regionaalpoliitikat koordineeriva ministri
ettepanekul. Ääremaade programmi ja külaliikumise toetamise
programmi juhi nimetab põllumajandusminister, saarte programmi
ja piirialade programmi juhi nimetab siseminister ja Ida-Virumaa
programmi ning monofunktsionaalsete asulate programmi juhi
nimetab majandusminister.
 
     3. Taotlusi käesolevas korras ettenähtud toetuse saamiseks
võivad esitada üksikisikud, mittetulundusühingud, kohalikud
omavalitsusüksused ja ettevõtjad.
 
     4. Programmi juhtiv töörühm koostab konkreetsed nõuded,
millele peavad vastama programmi raames toetuste saamiseks
esitatavad projektid.
 
     5. Projektile peab olema lisatud projekti ellurakendamise
asukoha järgse maavanema kaaskiri taotluse põhjendatuse kohta,
kus selgitatakse projekti rakendamise vajalikkust regiooni kui
terviku ja konkreetse paikkonna arengu seisukohast.
 
     6. Projekti hindamisel arvestatakse selle vastavust
konkreetse programmi eesmärkidele, sobivust kohalike ja
regionaalsete tingimustega ja arengukavaga ning projekti
efektiivsust.
 
     7. Programmi juht teeb koos töörühmaga projektide
ekspertiisi ning võtab vastavalt projektide eelistustele ühe kuu
jooksul projekti esitamisest arvates vastu otsuse selle
heakskiitmise või tagasilükkamise kohta.
 
     8.  Heakskiidetud projekti kohta vastuvõetud otsuse esitab
programmi juht regionaalpoliitikat koordineerivale ministrile,
kes ühe kuu jooksul otsustab projektile raha eraldamise
vastavalt projektis esitatud ajagraafikule.
 
     9.  Projektile toetuse määramisest või sellest keeldumisest
teatab programmi juht taotlejale kahe kuu jooksul programmi
juhile materjalide esitamise päevast arvates.
 
     10.  Programmi juht teeb üks kord kvartalis Riigi
Regionaalpoliitika Nõukogus ettekande projektidele raha
eraldamise ning projektide käivitamise ja ellurakendamise kohta.
 
     11.  Projektide ellurakendamiseks eraldatud raha kasutamist
kontrollib programmijuht.
 
------
 
                                         Kinnitatud
                        Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 1996. a.
                                      määrusega nr. 109
 
    1996. aasta regionaalpoliitiliste laenude andmise kord
 
 
     1. Käesolev kord reguleerib 1996. aasta riigieelarves
regionaalarengu programmide toetuseks määratud vahendite arvel
ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele
regionaalpoliitiliste laenude (edaspidi laen) andmist.
 
     2. Laenu andmise eesmärk on regiooni arengu seisukohast
oluliste ettevõtete arendamine, regiooni ettevõtluseelduste
parandamine ja töövõimaluste loomine valdades ja linnades, kus
on suur tööpuudus, tunduvalt madalam elatustase riigi teiste
piirkondadega võrreldes või on ilmnenud muud
sotsiaalmajanduslikku arengut eriti takistavad asjaolud.
 
     3. Laenu võivad taotleda ettevõtjad, sealhulgas talunikud
tööstuse (sh. põllumajandus-, jahindus-, metsandus- ja
kalandussaadusi töötleva tööstuse) ja turismialaste
äriprojektide ellurakendamiseks.
 
     4. Laenu võivad taotleda kohalikud omavalitsusüksused
ettevõtluseeldusi parandavate projektide realiseerimiseks,
eelkõige otseselt ettevõtlust võimaldava või ettevõtteid
teenindava tehnilise infrastruktuuri rajamiseks või
ümberehitamiseks.
 
     5. Laenutähtajad on järgmised:
     1) kaupade ja tootmisvarude ostmiseks - kuni 12 kuud;
     2) tootmisobjektide ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks,
tehnika, seadmete, hoonete, transpordivahendite ja maa ostmiseks
- kuni 5 aastat.
 
     6. Riikliku finantseerimise osatähtsus ei tohi ületada 75%
projekti kogumaksumusest.
 
     7. Intress määratakse sõltuvalt laenutähtajast ja tagatise
iseloomust.
 
     8. Laenu teenindava panga valib laenu andmise korraldaja.
 
     9. Laenutaotlus peab sisaldama:
     1) ettevõtjatel:
     - äriprojekti kirjelduse;
     - laenu saamise avalduse, milles on näidatud taotletav
summa ja pakutavad tagatised;
     - (juriidilistel isikutel) koopia asutamisdokumentidest;
     - (tegutsevatel ettevõtjatel) aastabilansi;
     - maksuameti õiendi maksude tasumise kohta;
     2) kohalikel omavalitsusüksustel:
     - projekti kirjelduse;
     - volikogu otsuse laenu taotlemise kohta.
 
     10. Laenutaotlused esitatakse projekti realiseerimiskoha
järgsele maavalitsusele. Maavalitsus annab igale laenutaotlusele
hinnangu projekti laenu eesmärgile ja suunitlusele vastavuse
seisukohast ja edastab taotluse koos oma hinnanguga ühele
ettevõtluskeskustest, kellel on vastav kokkulepe
Siseministeeriumiga.
 
     11. Ettevõtluskeskus või sellega võrdsustatud asutus teeb
projekti esialgse tasuvusekspertiisi ja edastab taotluse koos
maavalitsuse hinnangu ja oma hinnanguga Siseministeeriumile.
 
     12. Laenude andmist korraldab ja laenutaotlusi vaatab läbi
siseministri käskkirjaga moodustatud projektikomisjon. Komisjon
teeb ühe kuu jooksul taotluse Siseministeeriumile laekumise
päevast arvates otsuse laenu andmisega nõustumise või laenu
andmisest keeldumise kohta, millest teatab kirjalikult taotluse
esitajale.
 
     Komisjon võib kasutada oma tööga seotud kulude katteks 
2 protsenti laenuressursist.
 
     13. Projektikomisjoni otsus on aluseks laenulepingu
sõlmimisel laenu taotleja ja laenuressurssi haldava
krediidiasutuse vahel.
 
     14. Siseministeeriumile esitatud laenutaotlusi ei
tagastata, neid säilitatakse arhiivis.
 
     15. Kui laenu taotleja on projekti esitamisel kasutanud
teadvalt väärandmeid või ei kasuta laenu sihipäraselt, nõutakse
kogu laenusumma koos intresside, viiviste ja lepingu
ettevalmistuskuludega viivitamata tagasi.