1997. aastal regionaalse arengu programmide toetuseks määratud summade jaotus Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a. määrus nr. 53 Vastavalt seaduse "1997. aasta riigieelarve" (RT I 1997, 2/3, 10) paragrahvile 1 (kulude osa 39, peatükk 90) Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada regionaalse arengu programmide toetuseks määratud 60 miljoni krooni järgmine jaotus: 1) Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud kuue regionaalse arengu programmi raames esitatavate projektide ellurakendamise toetuseks 28 miljonit krooni, sealhulgas: külaliikumise toetamise programmile 2 miljonit krooni ääremaade programmile 8 miljonit krooni monofunktsionaalsete asulate programmile 4 miljonit krooni Ida-Virumaa programmile 4 miljonit krooni saarte programmile 7 miljonit krooni piirialade programmile 3 miljonit krooni; 2) ettevõtluse toetamise regionaalse tugisüsteemi arendamiseks ja toetamiseks 4,5 miljonit krooni; 3) regionaalpoliitilisteks laenudeks 12 miljonit krooni; 4) maavalitsustele 4,8 miljonit krooni maakondade regionaalse arengu ja planeerimise korraldamiseks (jaotus juurde lisatud); 5) regionaalseteks uuringuteks 0,7 miljonit krooni; 6) Setomaa regionaalse arengu toetuseks 10 miljonit krooni. 2. Kinnitada käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1 loetletud kuue regionaalse arengu programmi raames finantseeritavate projektide esitamise, läbivaatamise, nendele toetuste määramise ja kasutamise kord (juurde lisatud). 3. Kinnitada 1997. aasta regionaalpoliitiliste laenude andmise kord (juurde lisatud), mille alusel toimub käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 3 nimetatud laenude andmine. Justiitsminister peaministri ülesannetes Paul VARUL Siseminister Riivo SINIJÄRV Riigisekretär Uno VEERING Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a. määruse nr. 53 juurde Maavalitsustele maakondade regionaalse arengu ja planeerimise korraldamiseks 1997. aastal eraldatud summade jaotus Harju Maavalitsus 300 000 krooni Hiiu Maavalitsus 300 000 krooni Ida-Viru Maavalitsus 300 000 krooni Jõgeva Maavalitsus 300 000 krooni Järva Maavalitsus 300 000 krooni Lääne Maavalitsus 300 000 krooni Lääne-Viru Maavalitsus 300 000 krooni Põlva Maavalitsus 400 000 krooni Pärnu Maavalitsus 300 000 krooni Rapla Maavalitsus 300 000 krooni Saare Maavalitsus 300 000 krooni Tartu Maavalitsus 300 000 krooni Valga Maavalitsus 400 000 krooni Viljandi Maavalitsus 300 000 krooni Võru Maavalitsus 400 000 krooni Minister Tiit KUBRI ------ Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a. määrusega nr. 53 Kuue regionaalse arengu programmi raames finantseeritavate projektide esitamise, läbivaatamise, nendele toetuste määramise ja kasutamise kord 1. Käesolev kord reguleerib riigieelarves regionaalse arengu programmide toetuseks eraldatud rahaliste vahendite jaotamist vastava programmi raames esitatud projektide vahel. 2. Konkreetse projekti käivitamiseks raha eraldamise taotlus esitatakse vastava programmi juhile, kes koos programmi töörühmaga juhib programmi sisulist tööd. Programmi juht nimetatakse ja töörühma koosseis kinnitatakse vastava ministri käskkirjaga regionaalpoliitikat koordineeriva ministri ettepanekul. Ääremaade programmi ja külaliikumise toetamise programmi juhi nimetab ja töörühma koosseisu kinnitab põllumajandusminister, saarte programmi, piirialade programmi, Ida-Virumaa programmi ja monofunktsionaalsete asulate programmi juhi nimetab ja töörühma koosseisu kinnitab siseminister. 3. Taotlusi käesolevas korras ettenähtud toetuse saamiseks võivad esitada füüsilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, seaduses sätestatud äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused. 4. Programmi raames toetuse saamiseks esitatavad projektid peavad vastama programmi töörühma poolt kehtestatud nõuetele. 5. Projektile peab olema lisatud projekti ellurakendamise asukoha järgse maavanema kaaskiri taotluse põhjendatuse kohta, kus selgitatakse projekti rakendamise vajalikkust regiooni kui terviku ja konkreetse paikkonna arengu seisukohast. 6. Projekti hindamisel arvestatakse selle vastavust konkreetse programmi eesmärkidele, sobivust kohalike ja regionaalsete tingimustega ja arengukavaga ning projekti efektiivsust. 7. Programmi juht teeb koos töörühmaga projektide ekspertiisi ning võtab vastavalt projektide eelistustele ühe kuu jooksul projekti esitamisest arvates vastu otsuse selle heakskiitmise või tagasilükkamise kohta. 8. Heakskiidetud projekti kohta vastuvõetud otsuse esitab programmi juht regionaalpoliitikat koordineerivale ministrile, kes ühe kuu jooksul otsustab projektile raha eraldamise vastavalt projektis esitatud ajagraafikule. 9. Projektile toetuse määramisest või sellest keeldumisest teatab programmi juht taotlejale kahe kuu jooksul programmi juhile materjalide esitamise päevast arvates. 10. Programmi juht teeb üks kord kvartalis Riigi Regionaalpoliitika Nõukogus ettekande projektidele raha eraldamise ning projektide käivitamise ja ellurakendamise kohta. 11. Projektide ellurakendamiseks eraldatud raha kasutamist kontrollib programmijuht. Minister Tiit KUBRI ------ Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a. määrusega nr. 53 1997. aasta regionaalpoliitiliste laenude andmise kord 1. Käesolev kord reguleerib 1997. aasta riigieelarves regionaalse arengu programmide toetuseks määratud vahenditest ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele regionaalpoliitiliste laenude (edaspidi laen) andmist. 2. Laenu andmise eesmärk on regiooni arengu seisukohast oluliste ettevõtete arendamine, regiooni ettevõtluseelduste parandamine ja töövõimaluste loomine valdades ja linnades, kus on suur tööpuudus, tunduvalt madalam elatustase riigi teiste piirkondadega võrreldes või on ilmnenud muud sotsiaalmajanduslikku arengut eriti takistavad asjaolud. 3. Laenu võivad taotleda ettevõtjad, sealhulgas talunikud tööstuse (sh. põllumajandus-, jahindus-, metsandus- ja kalandussaadusi töötleva tööstuse) ja turismialaste äriprojektide ellurakendamiseks. 4. Laenu võivad taotleda kohalikud omavalitsused ettevõtluseeldusi parandavate projektide realiseerimiseks, eelkõige otseselt ettevõtlust võimaldava või ettevõtteid teenindava tehnilise infrastruktuuri rajamiseks või ümberehitamiseks. 5. Laenutähtajad on järgmised: 1) kaupade ja tootmisvarude ostmiseks - kuni 12 kuud; 2) tootmisobjektide ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, tehnika, seadmete, hoonete, transpordivahendite ja maa ostmiseks - kuni 5 aastat. 6. Riikliku finantseerimise osatähtsus ei tohi ületada 75 protsenti projekti kogumaksumusest. 7. Intress määratakse sõltuvalt laenutähtajast ja tagatise iseloomust. 8. Laenu teenindava panga valib laenu andmise korraldaja. 9. Laenutaotlus peab sisaldama: 1) ettevõtjatel: - äriprojekti kirjeldust; - laenu saamise avaldust, milles on näidatud taotletav summa ja pakutavad tagatised; - (juriidilistel isikutel) asutamisdokumentide koopiat; - (tegutsevatel ettevõtjatel) aastabilanssi; - maksuameti õiendit maksude tasumise kohta; 2) kohalikel omavalitsustel: - projekti kirjeldust; - volikogu otsust laenu taotlemise kohta. 10. Laenutaotlused esitatakse projekti realiseerimiskoha järgsele maavalitsusele. Maavalitsus annab igale laenutaotlusele hinnangu projekti laenu eesmärgile ja suunitlusele vastavuse seisukohast ja edastab taotluse koos oma hinnanguga ühele ettevõtluskeskustest või sellega võrdsustatud isikutest, kellel on vastav kokkulepe Siseministeeriumiga. 11. Ettevõtluskeskus või sellega võrdsustatud isik teeb projekti esialgse tasuvusekspertiisi ning edastab koos maavalitsuse hinnangu ja oma hinnanguga Siseministeeriumile. 12. Laenude andmist korraldab ja laenutaotlusi vaatab läbi siseministri käskkirjaga moodustatud projektikomisjon. Komisjon teeb ühe kuu jooksul taotluse Siseministeeriumile laekumise päevast arvates otsuse laenu andmisega nõustumise või laenu andmisest keeldumise kohta, millest teatab kirjalikult taotluse esitajale. Komisjon võib kasutada oma tööga seotud kulude katteks 2 protsenti laenuressursist. 13. Projektikomisjoni otsus on laenu taotleja ja laenuressurssi haldava krediidiasutuse vahel laenulepingu sõlmimisel aluseks. 14. Siseministeeriumile esitatud laenutaotlusi ei tagastata, neid säilitatakse arhiivis. 15. Kui laenu taotleja on projekti esitamisel kasutanud teadvalt väärandmeid või ei kasuta laenu sihipäraselt, nõutakse kogu laenusumma koos intresside, viiviste ja lepingu ettevalmistamise kuludega viivitamata tagasi. Minister Tiit KUBRI