Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool:

Tasuta otsing

Prindi    I    Salvesta DOC failina    I    Tagasi
Seadus süümevande andmise korra kohta
Ülemnõukogu 08.07.1992 seadus; jõustumiskuupäev 07.09.1992

redaktsioon 01.07.2009 [RT I, 31.25.260, ]
AVALDATUD :
RT /92/31/ 408
REDAKTSIOON :
RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009
RT I 2009, 5, 35
rk  s 22.09.94 nr.  386 jõust.14.11.94

 
                    Eesti Vabariigi seadus
 
                Süümevande andmise korra kohta
 
 
     Paragrahv 1. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse
rakendamise seadusest peab Vabariigi Presidendi ametikohale,
Riigikogusse või kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerija,
samuti isik, kes taotleb peaministri, ministri, Riigikohtu
esimehe, Riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri,
riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või
ülemjuhataja või mis tahes muud valimise või nimetamise alusel
täidetavat ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis,
andma järgmise kirjaliku süümevande: "Annan vande, et ma ei ole
olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või
relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole
osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende
poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või
Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest."
 
     Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või
relvajõudude luure- või vastuluureorganite agentideks on isikud,
kes olid nende poolt värvatud agentideks, residentideks,
kohtumis- või konspiratiivkorteri pidajateks, olid usaldusisikud
või tegid muul moel teadlikult ja vabatahtlikult nendega
koostööd.
     (RK s 22.09.94 nr. 386 jõust.14.11.94 - RT I 1994, 68, 1170)
     
     Agendiks, residendiks, kohtumis- või konspiratiivkorteri
pidajaks või usaldusisikuks loetakse isik, kes tegi koostööd või
andis nõusoleku koostööks Eestit okupeerinud riikide
julgeolekuorganitega või relvajõudude luure- või
vastuluureorganitega, ilma et ta oleks olnud viimastega
tööõiguslikes suhetes. Isiku koostöö nimetatud organitega
loetakse tõendatuks vastavale kohustusele (nõusolekule) või tema
poolt neile organitele adresseeritud koostööd väljendavale
ettekandele allkirja andmisega või koostöö eest rahalise või muu
hüvituse saamisega, samuti muude kriminalkohtumenetlust
reguleerivas seaduses ettenähtud korras hinnatud tõenditega.
     (RK s 22.09.94 nr. 386 jõust.14.11.94 - RT I 1994, 68, 1170)
     
     Kodanike jälitamiseks ja represseerimiseks nende
poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või
Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest
loetakse kõik kohtuvälised massirepressioonid 1940.-1950.
aastail Eestis, samuti kõik tahtlikud teod, mis on viinud või
kaasa aidanud süüdimõistva kohtuotsuse langetamisele isikute
suhtes, kes on nüüdseks Eesti Vabariigi seaduse "Kohtuväliselt
represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute
rehabiliteerimise kohta" (RT 1992, 7, 103; RT I 1993, 76, 1128)
alusel rehabiliteeritud või kuuluvad rehabiliteerimisele
individuaalse taotluse alusel.
     (RK s 22.09.94 nr. 386 jõust.14.11.94 - RT I 1994, 68, 1170)
     
     Kodanike jälitamises või represseerimises osalenud
isikuteks käesoleva paragrahvi 4. lõike mõistes on:
     1) kohtuväliseid massirepressioone (sealhulgas küüditamist)
kavandanud või selleks korraldusi andnud või ettevalmistusi
juhendanud või selleks korraldusi andnud isikud;
     2) küüditamisnimekirjade koostamiseks käsu andnud isikud ja
isikud, kellel oli otsustusvoli neid koostada või nende
koostamist korraldada ja kontrollida;
     3) isikud, kes teadvalt, omal soovil, kuigi ilma vastavate
volitusteta, kogusid ja edastasid andmeid, mis viisid teiste
isikute lülitamisele küüditamisnimekirjadesse või nende
küüditamisele;
     4) küüditamist vahetult korraldanud või läbi viinud või
selleks käsu andnud isikud, kellel olid selleks vastavad
volitused või kellel oli otsustav või vastutav staatus või kes
tegid seda teadvalt, omal soovil, kuigi ilma vastavate
volitusteta;
     5) Rahva Omakaitsesse või rahvakaitse- või
hävituspataljonidesse kuulunud isikud, kes teadvalt andsid või
täitsid kuritegelikke käske või korraldusi kodanike jälitamiseks
või represseerimiseks;
     6) alusetult süüdimõistetud ja seaduse jõustumise päevaks
rehabiliteeritud isikute süüdimõistmisele eelnenud kohtueelses-
või kohtumenetluses juurdleja, uurija, eksperdi, spetsialisti,
kohtuniku, kohtukaasistuja või prokurörina tegutsenud isikud,
kui on kohtulikult tõendatud, et nende isikute tahtlik tegevus
tõi kaasa isiku alusetult süüdimõistmise.
     (RK s 22.09.94 nr. 386 jõust.14.11.94 - RT I 1994, 68, 1170)
 
     
     Paragrahv 2. Süümevanne antakse omakäeliselt ja selle tekst
peab täpselt vastama käesoleva seaduse paragrahvile 1.
 
 
     Paragrahv 3. Vabariigi Presidendi ametikohale või
Riigikogusse kandideerija esitab süümevande Vabariigi
Valimiskomisjonile koos teiste andmetega, mis vastavalt
valimisseadusele tuleb esitada kandidatuuri ülesseadmiseks.
 
     Süümevande andmise kord kohaliku omavalitsuse volikogu
kandidaadi suhtes sätestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu
valimisseadusega.
 
 
     Paragrahv 4. Peaministrikandidaat esitab süümevande
Vabariigi Presidendile uue valitsuse moodustamise ülesande
saamisel.
 
     Ministrikandidaat esitab süümevande peaministrile, kes
teatab sellest Vabariigi Presidendile koos ettepanekuga ministri
ametisse nimetamiseks põhiseaduse paragrahvide 89 ja 90 kohaselt.
 
 
     Paragrahv 5. Isik, kes taotleb Riigikohtu esimehe, Eesti
Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri,
kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametikohta, esitab
süümevande Vabariigi Presidendile. Süümevande andmisest teatab
Vabariigi President Riigikogule koos ettepanekuga nimetada antud
isik vastavasse ametisse põhiseaduse paragrahv 65 punkt 7
kohaselt.
 
     Isik, kes taotleb Riigikohtu liikme ametikohta, esitab
süümevande Riigikohtu esimehele. Süümevande andmisest teatab
Riigikohtu esimees Riigikogule koos ettepanekuga nimetada antud
isik Riigikohtu liikmeks põhiseaduse paragrahv 65 punkt 8
kohaselt.
 
     Kohtunikukandidaat esitab süümevande Riigikohtule.
Riigikohus teatab süümevande andmisest Vabariigi Presidendile
koos ettepanekuga nimetada antud isik kohtunikuks põhiseaduse 
paragrahv 78 punkt 13 kohaselt.
 
 
     Paragrahv 6. Isik, kes taotleb valimise või nimetamise
alusel täidetavat ja käesoleva seaduse paragrahvidega 3-5
hõlmamata ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis,
esitab süümevande ametiisikule või organile, kes on pädev
otsustama antud ametikoha täitmist.
 
 
     Paragrahv 7. Isik, kes soovib jääda käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 nimetatud ametikohale, 
mida ta on asunud täitma enne Riigikogu kokkuastumist, peab andma süümevande 30 
päeva jooksul Riigikogu kokkuastumisest arvates käesoleva seaduse §-des 1, 2, 5 
ja 6 sätestatud korras. Süümevande mitteandmisel vabastatakse isik ametist 
töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktis 2 toodud alusel.

(RK s 17.12.2008 jõust. 01.07.2009 - RT I 2009, 5, 35)
 
 
     Paragrahv 8. Isikul, kes on andnud süümevande käesoleva
seadusega sätestatud korras, ei ole korduva vande andmise
kohustust, kui ta esitab uuel kandideerimisel või ametikoha
taotlemisel teatise, millest nähtub, kellele ja millal ta vande
on andnud.
 
 
     Paragrahv 9. Käesoleva seaduse paragrahvide 1-8 kohaselt
antud süümevannet võib kohtus vaidlustada iga isik või
riigiorgan, kes esitab kohtule avalduse koos tõenditega
süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse kohta. Tõendamise
kohustus lasu süümevande vaidlustajal ja Eesti riigi esindajana
Riigiprokuratuuril.  Viimasel on õigus tema poolt tõendite
puudulikeks, ebapiisavaiks või valedeks hindamisel loobuda
süüdistuse toetamisest.  Tõenditena ei arvestata anonüümseid
tunnistusi.  Riigiprokuratuur on kohustatud vaidlustama
süümevande kohtus, kui tema kasutuses olevad materjalid annavad
selleks aluse.  Riigiprokuratuuri keeldumisele süümevannet
vaidlustada võib huvitatud isik kaevata kohtusse.
     (RK s 22.09.94 nr. 386 jõust.14.11.94 - RT I 1994, 68, 1170)
 
     Kohus teavitab süümevande vaidlustanud isikuid või
riigiorganeid võimalikust vastutusest isiku au ja hea nime
teotamise ning tema väärikuse alandamise eest.
     (RK s 22.09.94 nr. 386 jõust.14.11.94 - RT I 1994, 68, 1170)
 
     Vaidlused, kas mingit tegevust lugeda käesoleva seaduse
paragrahvi 1 4. lõikes tähendatud tegevuseks, samuti isiku
kuulumise üle käesoleva seaduse paragrahvi 1 2. ja 5. lõikes
tähendatud isikute hulka, lahendab kohus.
     (RK s 22.09.94 nr. 386 jõust.14.11.94 - RT I 1994, 68, 1170)
     
     Kohus võib kuulutada oma istungi kinniseks.
     (RK s 22.09.94 nr. 386 jõust.14.11.94 - RT I 1994, 68, 1170)     
     
     Ainult jõustunud kohtuotsus, millega on kindlaks tehtud
süümevandega kinnitatu tõele mittevastavus, saab olla aluseks
kandidaadi kõrvaldamiseks valimisnimekirjast või tema mandaadi
tühistamiseks või ametist vabastamiseks süümevandega kinnitatu
tõele mittevastavuse motiivil.
 
 
     Paragrahv 10. Massiteabevahendites on keelatud avaldada
informatsiooni süümevandega kinnitatu kohtuliku vaidlustamise
kohta enne kohtuotsuse jõustumist.
 
 
     Paragrahv 11. Käesoleva seaduse paragrahvi 1 2. lõikes
nimetatud, sealhulgas süümevande andnud isikute (välja arvatud
Vabariigi President ning Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja
Riigikohtu liikmed) vabatahtlikul ilmumisel ja süü
ülestunnistamisel Riigiprokuratuuris või selle poolt määratud
prokuröri juures ning nende valimistel kandideerimisest või
saadud mandaadist vabatahtlikul loobumisel või vabatahtlikul
lahkumisel Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse järgi
süümevannet nõudvalt ametikohalt nende nimesid ei avalikustata.
Nimetatud isikute vabatahtlik loobumine valimistel
kandideerimisest või saadud mandaadist on aluseks nende
kandidaatide kõrvaldamiseks valimisnimekirjast või nende
mandaadi tühistamiseks.
     (RK s 22.09.94 nr. 386 jõust.14.11.94 - RT I 1994, 68, 1170)
     
     Käesoleva seaduse täitmise tagamiseks on Riigiprokuratuuri
kohustuseks käesoleva seaduse paragrahvi 1 2. lõikes nimetatud
isikute kohta või nendelt isikutelt endilt avalduse (või süü
ülestunnistuse) vastuvõtmine ja nende isikute kohta arvestuse
pidamine.
     (RK s 22.09.94 nr. 386 jõust.14.11.94 - RT I 1994, 68, 1170)
     
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
esimees                                                  A. Rüütel
 
Tallinn, 8. juulil 1992