Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Seaduste lühendid
Unustasid parooli?
Tõlgitud aktide nimekiri
Законы по-русски


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korra seadus
Riigikogu 10.03.1994 seadus; jõustumiskuupäev 10.04.1994

redaktsioon 01.01.2012 [RT I, 21.03.2011, 28]

AVALDATUD :

RT I 1994, 23, 386

REDAKTSIOON :

RK s 17.02.2011 jõust. 01.01.2012

RT I, 21.03.2011, 1

RK s 25.03.98 jõust. 01.05.98

RT I 1998, 36/37, 552

RK s 12.06.96 nr. 195 jõust. 19.07.96

RT I 1996, 48, 940

EESTIS TEGUTSENUD TEISTE RIIKIDE JULGEOLEKU JA LUUREORGANITE MATERJALIDE KOGUMISE, ARVELEVÕTMISE, SÄILITAMISE JA KASUTAMISE KORRA SEADUS

Vastu võetud 10. märtsil 1994.

Paragrahv 1.

(1) Käesolev seadus reguleerib Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite ning nende tegevusega seotud materjalide kogumist, arvelevõtmist, säilitamist ja kasutamist.

(2) Käesoleva seaduse reguleeriv jõud on kehtiv Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite ning nende tegevusega seotud materjalide suhtes, mis on koostatud enne 1992.aasta 1.jaanuari.

Paragrahv 2.

Käesoleva seaduse objektiks on:

(1) Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite poolt kogutud või koostatud või neile üleantud Eestis asuvad materjalid (toimikud, dokumendid, dokumentide ärakirjad ja lisad, märkmed ja abimaterjalid, kartoteegid, kaardid, plaanid, fotod, filmid, helilindid, materjalide hindamiseks vajalikud abivahendid, programmid kompuutrite abil materjalide töötlemiseks ning muud materjalid).

(2) Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite poolt kogutud või koostatud või neile üleantud ning Eestist äraviidud materjalid, mis sisaldavad andmeid Eesti kodanike või Eestis elanud isikute tegevuse või represseerimise kohta.

(3) Füüsiliste või juriidiliste isikute omandis olevad dokumendid või muud materjalid, mis sisaldavad teavet Eestis tegutsenud teiste riikide julgeoleku ja luureorganite tegevuse kohta.

(4) Materjalide vastavuse käesolevas paragrahvis loetletud tingimustele otsustab Rahvusarhiiv.
(RK s 12.06.96 nr. 195 jõust. 19.07.96 - RT I 1996, 48, 940;
RK s 25.03.98 jõust. 01.05.98 - RT I 1998, 36/37, 552)

Paragrahv 3.

Käesoleva seaduse paragrahv 2 1. ja 2.lõikes tähendatud materjalid on Eesti Vabariigi omand.

Paragrahv 4.

(1) Käesoleva seaduse paragrahvis 2 tähendatud materjalide kogumise, arvelevõtmise, säilitamise ja kasutamise korraldamine pannakse riigiarhivaarile.
(RK s 12.06.96 nr. 195 jõust. 19.07.96 - RT I 1996, 48, 940; RK s 17.02.2011 jõust. 01.01.2012 - RT I, 21.03.2011, 1)

(2) Käesoleva seaduse paragrahvis 2 tähendatud, seaduslikult või ebaseaduslikult eemaldatud ning seaduslikult või ebaseaduslikult Eestist väljaviidud materjalide kohta kogub, korrastab ja säilitab informatsiooni Rahvusarhiiv.
(RK s 12.06.96 nr. 195 jõust. 19.07.96 - RT I 1996, 48, 940;
RK s 25.03.98 jõust. 01.05.98 - RT I 1998, 36/37, 552)

Paragrahv 5.

(1) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle valduses on käesoleva seaduse paragrahv 2 1.lõikes tähendatud materjale, on kohustatud kolme kuu jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumise päevast, teatama neist kirjalikult Eesti Arhiiviametile ning need Eesti Arhiiviameti poolt määratud arhiivile ja tähtajaks üle andma. Viimane saadab 10 päeva jooksul teatajale kirjaliku kinnituse. Vastavalt materjalide üleandja soovile tagab materjalide vastuvõtja tema isiku anonüümsuse.

(2) Igaüks, kelle valdusse satub käesoleva seaduse paragrahv 2 1.lõikes tähendatud materjale pärast käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatud tähtaja lõppu, on kohustatud neist viivitamatult teada andma Rahvusarhiivile ja need üle andma viimase poolt määratud arhiivi.
(RK s 12.06.96 nr. 195 jõust. 19.07.96 - RT I 1996, 48, 940;
RK s 25.03.98 jõust. 01.05.98 - RT I 1998, 36/37, 552)

Paragrahv 6.

Käesoleva seaduse paragrahv 2 2.lõikes tähendatud materjalide Eesti Vabariigile tagastamise küsimused lahendatakse riikidevaheliste läbirääkimiste teel.

Paragrahv 7.

Kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute omandiõigust käesoleva seaduse paragrahv 2 3.lõikes tähendatud materjalide suhtes tõendatakse ja hüvitatakse Eesti Vabariigi asjaõigusseadusega ning teiste õigusaktidega sätestatud korras. Materjalide omanikud on kohustatud lubama Rahvusarhiivi poolt volitatud isikutel teha nimetatud materjalidest kinnitatud koopiaid ja ärakirju.
(RK s 12.06.96 nr. 195 jõust. 19.07.96 - RT I 1996, 48, 940;
RK s 25.03.98 jõust. 01.05.98 - RT I 1998, 36/37, 552)

Paragrahv 8.

(1) Käesoleva seaduse paragrahvis 2 tähendatud materjale säilitatakse ja kasutatakse vastavalt arhiivide tegevust reguleerivatele seadustele ja eeskirjadele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Käesoleva seaduse paragrahvis 2 tähendatud materjalide kogumise, arvestamise, säilitamise ja kasutamise eest vastutab riigiarhivaar, kellel on õigus korraldada nende materjalide liigitamist ja suunamist arhiividele vastavalt nende kuuluvusele.
(RK s 12.06.96 nr. 195 jõust. 19.07.96 - RT I 1996, 48, 940;
RK s 25.03.98 jõust. 01.05.98 - RT I 1998, 36/37, 552)

(3) Kuni käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud materjalide üleandmiseni Rahvusarhiivile vastutab nende säilimise eest asutus või isik, kelle valduses materjalid on. (RK s 17.02.2011 jõust. 01.01.2012 - RT I, 21.03.2011, 1)

(4) Vabariigi Valitsus tagab käesoleva seaduse paragrahvis 2 tähendatud materjalide kogumiseks, arvelevõtmiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks vajalikud ruumid ning materiaalsed ja rahalised vahendid.

Paragrahv 9.

Igaühel on õigus ise või oma voliniku kaudu tutvuda arhiivides tema kohta käivate andmetega, mis sisalduvad käesoleva seaduse paragrahvis 2 tähendatud materjalides. Kui isik, kelle kohta need andmed käivad, on tunnistatud teovõimetuks või on surnud, on see õigus tema vanematel, abikaasal, õdedel ja vendadel ning alanevatel sugulastel.

Paragrahv 10.

(1) Käesoleva seaduse paragrahvis 2 tähendatud materjalidest on piiratud kasutusega isikute eraelu puudutavad materjalid.

(2) Materjalide vastavuse käesoleva paragrahvi 1.lõikes esitatud tingimusele otsustab Rahvusarhiiv.
(RK s 12.06.96 nr. 195 jõust. 19.07.96 - RT I 1996, 48, 940;
RK s 25.03.98 jõust. 01.05.98 - RT I 1998, 36/37, 552)

(3) Piiratud kasutusega materjalide tutvumise õigus on peale käesoleva seaduse paragrahvis 9 tähendatud isikute neil, kellele on see vajalik uurimistööks ning kellele on vastava arhiivi direktor selleks loa andnud, samuti algatatud tsiviil-, haldus- või kriminaalmenetluse ulatuses juurdlus- ja uurimisorganitel, prokuratuuri- ja kohtuorganitel, protsessist osavõtvatel pooltel ning nende volitatud isikutel ja kohtuotsuste täitevorganitel.

(4) Kui isikule on käesoleva paragrahvi 3.lõikes tähendatud loa andmisest keeldutud, esitatakse talle 10 päeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist sellekohane kirjalik motiveeritud tõend. Keeldumise peale võib ta kaevata Rahvusarhiivile. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvile 15 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.
(RK s 12.06.96 nr. 195 jõust. 19.07.96 - RT I 1996, 48, 940;
RK s 25.03.98 jõust. 01.05.98 - RT I 1998, 36/37, 552)

Paragrahv 11.

Käesoleva seaduse paragrahv 10 1.lõikes tähendatud materjalidest võivad arhiivilt ärakirju tellida kehtivate hinnakirjade alusel:
1) käesoleva seaduse paragrahvis 9 tähendatud isikud;
2) nende materjalidega tutvumiseks loa saanud isikud, kui isik, kelle eraelu kohta materjalid sisaldavad andmeid, on surnud või kui andmed käivad faktide kohta, mille toimumisest on möödunud vähemalt 75 aastat.

Paragrahv 12.

Käesoleva seaduse paragrahvis 2 tähendatud materjale või nende koopiaid, kui materjalide originaalid puuduvad, võib Eesti Vabariigi territooriumilt välja viia ainult ajutiselt riigiarhivaari loal. Kui tähendatud materjalideks on kohtutoimikud, on nende väljaviimiseks vaja Riigikohtu selleks volitatud kohtuniku nõusolekut.
(RK s 12.06.96 nr. 195 jõust. 19.07.96 - RT I 1996, 48, 940;
RK s 25.03.98 jõust. 01.05.98 - RT I 1998, 36/37, 552)

Paragrahv 13.

Käesoleva seaduse sätete rikkumise korral kohaldatakse süüdlase suhtes vastavalt kas distsiplinaar-, haldus- või kriminaalvastutust.

Riigikogu esimees Ülo NUGIS