Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Seaduste lühendid
Unustasid parooli?
Tõlgitud aktide nimekiri
Законы по-русски


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Relvaseaduse mõnede sätete rakendamine
Siseministri 02.01.1996 määrus number 1; jõustumiskuupäev 23.01.1996

redaktsioon 04.12.1996
 
            Relvaseaduse mõnede sätete rakendamine
        
        Siseministri 2. jaanuari 1996. a. määrus nr. 1
 
 
     Relvaseaduse (RT I 1995, 62, 1056) paragrahv 21 3. lõike,
paragrahv 23 2., 3.  ja 4. lõike, paragrahv 24 5.  lõike,
paragrahv 25 5. lõike, paragrahv 26 11. lõike, paragrahv 27 
6. lõike, paragrahv 29 3. lõike, paragrahv 34 5. lõike, 
paragrahv 37 9.  lõike, paragrahv 43 4. lõike, paragrahv 53 
4. lõike, paragrahv 55 10. lõike, paragrahv 5 6 5. lõike, 
paragrahv 58 5. ja 8.  lõike, paragrahv 60 6. lõike ja 
paragrahv 61 3.  lõike ning Vabariigi Valitsuse 
16. oktoobri 1995. a. määruse nr. 333 "Relvaseaduse rakendamine"
(RT I 1995, 81, 1419) punkti 2 alusel ja täitmiseks määran:
 
     1. Kinnitada juurde lisatud:
     1) "Välismaalase soetatud relva Eestist väljaviimise kord";
     2) "Piiratud käibega tsiviiltulirelvade ja teenistusrelvade
liigid ja kogused liikide järgi, mida võivad soetada ja omada
juriidilised isikud ja asutused";
     3) "Relva registreerimise ja ümberregistreerimise kord";
     4) "Relvasoetamisloa või relvaloa taotleja eksami
läbiviimise kord ning selle sooritamiseks vajalike teadmiste ja
oskuste maht";
     5) "Juriidilise isiku ja asutuse relvade ja laskemoona eest
vastutava isiku ja tema asendaja kandidaadi eksami läbiviimise
kord, selle sooritamiseks vajalike teadmiste maht ja vastutavaks
isikuks vormistamise kord";
     6) "Piiratud käibega relvade ja laskemoona hoiueeskirjad
ning nõuded relvahoidlale";
     7) "Täiendõppe kord ja tingimused ametiasutuste
töötajatele, kellele on välja antud ametiasutuse nimele
registreeritud relv";
     8) "Müügiks soetatud või komisjonimüügiks võetud relvade ja
laskemoona arvestamise ja nende käibe, müügiks soetatud, kuid
defektseks osutunud relvade ja laskemoona akteerimise ning nende
edasise võimaliku käibe kord";
     9) "Nõuded lasketiirudele ja laskepaikadele ning neis
laskmiste läbiviimise kord";
     10) "Relva laenutamise kord lasketiirus";
     11) "Relva realiseerimise, ümbertegemise ja lammutamise loa
väljaandmise ja pikendamise kord";
     12) "Relva ja laskemoona üleandmise kord";
     13) "Relvasoetamisloa vorm ja sellele kantavate andmete
loetelu";
     14) "Füüsilise isiku relvaloa vorm ja sellele kantavate
andmete loetelu";
     15) "Paralleelrelvaloa vorm ja sellele kantavate andmete
loetelu";
     16) "Juriidilise isiku ja riigi või kohaliku omavalitsuse
asutuse relvaloa vorm ja sellele kantavate andmete loetelu";
     17) "Relva soetamisloa, relvaloa, relva ja laskemoona
üleandmise-vastuvõtmise akti vorm".
 
     2. Kehtestada, et:
     1) juriidilise isiku ja riigi või kohaliku omavalitsuse
asutuse nimele registreeritud relva kandmise õigust tõendavaks
dokumendiks on juriidilise isiku ja riigi või kohaliku
omavalitsuse asutuse relva kandmise luba ja kinnitada
"Juriidilise isiku ja riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse
relva kandmise loa vorm ja sellele kantavate andmete loetelu"
(juurde lisatud);
     2) relvasoetamisloa või relvaloa taotleja eksami ja katse
tasu on 200 krooni.  Raha laekub eksamit vastuvõtvale
politseiprefektuurile ja seda kasutatakse eksamite
vastuvõtmisega seotud kulude katteks ning muudeks kuludeks
seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga sätestatud
korras.
 
     Minister Märt RASK
 
     Kantsler Jaan TOOTS
 
------
 
                                         Kinnitatud
                             
                               siseministri 2. jaanuari 1996. a.
 
                                        määrusega nr. 1
 
     
     Välismaalase soetatud relva Eestist väljaviimise kord
 
 
     1.  Välismaalane võib Eestist soetatud piiratud käibega
tsiviilrelva Eestist välja viia Politseiameti eriloa alusel.
 
     2. Nimetatud eriluba taotleb välismaalasele relva müünud
isik, kes esitab Politseiametile:
     1) avalduse, milles on näidatud andmed välismaalase kohta
ja tema poolt soetatud relva liik, mark, kaliiber, number,
laskemoona kogus, riigist lahkumise kuupäev ja piiri ületamise
punkt;
     2) relva soetamisloa C- ja D-osad koos märkega müüdud relva
kohta;
     3) kviitungi riigilõivu tasumise kohta.
 
     3. Eriluba relva väljaviimiseks väljastatakse koos relva
soetamisloa D-osaga.
 
     4.  Eriloa relva väljaviimiseks ning soetatud relva ja
laskemoona annab neid müünud isik välismaalasele kätte mitte
varem kui kolm päeva enne tema lahkumist Eestist.
 
     5. Välismaalase lahkumisel riigist märgistab tolliasutus
eriloa ja edastab selle koos relva soetamisloa D-osaga
Politseiametile.
 
 
------
AVALDATUD :
RTL 1996,  7,   46
REDAKTSIOON :
Sisemin. m 09.08.96 nr.   11 jõust.24.08.96
RTL 1996, 89,  531
Sisemin. m 29.02.96 nr.    4 jõust.21.03.96
RTL 1996, 27,  181
 
                                         Kinnitatud
                               siseministri 2. jaanuari 1996. a.
                                        määrusega nr. 1
                           
 
      Piiratud käibega tsiviilrelvade ja teenistusrelvade
     liigid ja kogused liikide järgi, mida võivad soetada
           ja omada juriidilised isikud ja asutused
 
 
     1. Turvaettevõttel, sisevalveteenistust omaval asutusel,
ettevõttel ja organisatsioonil ning turveteenuste osutamisega
tegeleval üksikisikul (edaspidi turvateenustuse subjekt) on
lubatud soetada, omada või vallata järgmisi piiratud käibega
tsiviilrelvi:
     1) gaasipüstol ja -revolver;
     2) sileraualine püss, mille täispikkus on 840 mm või enam
ja relva raua (raudade) pikkus 500 mm või enam;
     3) püstol või revolver.
 
     (2. lõik välja jäetud - Sisemin. m 09.08.96 nr. 11
jõust.24.08.96)
 
     Turvateenistuse subjektile lubatud gaasipüstolite ja
-revolvrite, sileraudsete püsside, püstolite ning revolvrite
arvu määrab kindlaks asukohajärgne politseiprefektuur
turvateenistuse subjekti kirjaliku taotluse alusel, arvestades
valvatavate ja kaitstavate objektide iseloomu ning ohustatuse
astet ning relvade hoiutingimusi. Turvateenistuse subjekti
omanduses ja valduses olevate gaasipüstolite ja -revolvrite ning
tulirelvade koguarv võib olla kuni 10% suurem objekte vahetult
valvavate või kaitsvate turvatöötajate arvust.
     (Sisemin. m 09.08.96 nr. 11 jõust.24.08.96)
 
     Turvateenistuse subjektil, kes valvab ja kaitseb objekte,
mille turvalisuse tagamisee erinõuded on kehtestanud Vabariigi
Valitsus, on lubatud lisaks ülaltoodud tsiviilrelvade liikidele
soetada, omada või vallata järgmisi teenistusrelvi:
     1) kumminui või selle muust materjalist analoog;
     2) vintpüss.  
 
     Turvateenistuse subjektil on lubatud soetada, omada või
vallata iga ülalnimetatud objekti kaitsva või valvava
turvatöötaja kohta üks kumminui või selle analoog.
 
     Vintpüssi on lubatud soetada, omada või vallata.
Politseiameti loal, kes määrab igal konkreetsel juhul kindlaks
vintpüsside lubatud arvu turveteenistuse subjekti põhjendatud
kirjaliku taotluse alusel, lähtudes valvavate ja kaitsvate
objektide iseloomust ja ohustatuse astmest.
     (Sisemin. m 29.02.96 nr. 4 jõust.21.03.96)
 
     2.  Laskmisega seotud spordialaga tegeleval asutusel ja
juriidilisel isikul ning relvalaenutamise litsentsi omaval
isikul on lubatud soetada, omada või vallata järgmisi piiratud
käibega spordirelvi:
     1) vintraudne spordipüss;
     2) sileraudne spordipüss;
     3) spordipüstol;
     4) spordirevolver;
     5) õhkpüss;
     6) õhkpüstol;
     7) amb.
 
     Käesoleva punkti esimeses lõigus märgitud asutus või isik
võib omada või vallata kokku mitte üle kahesaja relva.
 
     3. Ametiasutusel on teenistusülesannete täitmiseks lubatud
soetada ja vallata sisevalveteenistuseks järgmisi
teenistusrelvi:
     1) sileraudne püss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja
relvaraua pikkus 500 mm või enam;
     2) vintpüss;
     3) revolver või püstol;
     4) gaasipüstol või -revolver;
     5) kumminui.
 
     Ametiasutusel on lubatud soetada, omada või vallata üks
ülalnimetatud tulirelv või gaasipüstol või -revolver iga töötaja
kohta, kellele relv on teenistusülesannete täitmiseks määratud
seadusega või seaduse alusel antud muu õigusaktiga.
 
     Keskkonnaministeeriumil, Metsaametil ja
looduskaitseasutusel on lubatud soetada, omada või vallata ühte
kumminuia või selle muust materjalist analoogi iga kalakaitse,
jahijärelevalve, metsade kaitse, maakasutuse ning
jäätmekäitlusega tegeleva inspektori kohta.
 
     Tulirelvade konkreetse arvu kooskõlastab ametiasutuse juht
asukohajärgse politseiprefektuuriga.
 
     4. Riigi jahipiirkonnad võivad soetada ja vallata järgmisi
jahirelvi:
     1) vintraudne jahipüss;
     2) sileraudne jahipüss;
     3) kombineeritud jahipüss.
 
     Riigi jahipiirkond võib vallata mitte üle viie
jahitulirelva.
 
     5. Relvakollektsiooni loomiseks lubatud piiratud käibega
tsiviilrelvade liigid ja kogused määratakse igakordselt
Politseiameti poolt, lähtudes taotluse põhjendatusest ning
reeglina mitte üle ühe relva iga relva mudeli kohta.
 
------
 
                                         Kinnitatud
                           
                                siseministri 2. jaanuari 1996. a.
 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
      Relva registreerimise ja ümberregistreerimise kord
 
 
     1. Relva registreerimiseks loetakse relva soetanud isiku ja
politseiasutuse tegevust tsiviil- ja teenistusrelva, optilise ja
lasersihiku ning relva oluliste osade arvelevõtmisel ja relvaloa
väljaandmisel relvaseadusega ning käesolevas korras sätestatud
juhtudel ning tingimustel.
 
     2. Relva ümberregistreerimiseks loetakse politseiasutuse
poolt muudatuste tegemist relvaloal ja arvestusdokumentides
seoses relvaomaniku elu- või asukoha muutusega, relva
võõrandamisega ning relvaseaduses või muus seaduse alusel antud
õigusaktis sätestatud juhtudel.
 
     Relva ümberregistreerimiseks on ka paralleelrelvaloa
väljastamine.
 
     3. Relv, tulirelva optiline ja lasersihik tuleb
registreerida elukoha- (füüsilise isiku puhul) või
asukohajärgses (asutuse või juriidilise isiku puhul)
politseiasutuses seitsme tööpäeva jooksul pärast selle
soetamist.
 
     Enne relvaseaduse jõustumist soetatud optilised ja
lasersihikud tuleb registreerida kuu aja jooksul arvates
relvaseaduse jõustumisest.
 
     4.  Relva registreerimiseks esitab relva soetanud isik
(juriidilise isiku või asutuse vastutav isik) relva, optilise ja
lasersihiku koos relva soetamisloa B- ja D-osaga, millele relva
müüja on kandnud andmed müüdud relva kohta, kui relv on ostetud
kauplusest, või dokumendi, mis tõendab relva soetamist muul
relvaseadusega lubatud viisil soetamisloa väljaandnud või elu-
või asukohajärgsele politseiasutusele.
 
     5. Relva registreerimise ja ümberregistreerimise eest tasub
relvaomanik riigilõivu riigilõivuseadusega kehtestatud korras ja
esitab kviitungi riigilõivu tasumise kohta relva
registreerimisel või ümberregistreerimisel.
 
     6.  Relva registreerimisel kontrollib selleks pädev
politseiametnik registreerimisele esitatud relva vastavust
soetamisloa B- ja D-osale müüja poolt kantud andmetega.
 
     7. Registreeritud relvale väljastab politseiasutus
relvaloa.  Soetatud optiline või lasersihik kantakse relvaloale.
 
     8. Andmed registreeritud relva, optilise ja lasersihiku
ning selle omaniku kohta kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade
registrisse politseiasutuses, kus relv registreeriti ja
edastatakse viivitamata keskregistrisse.
 
     9. Relvaloa registreerimise või ümberregistreerimise ajaks
võetakse relv hoiule politseiasutusse, kus soetamisluba
väljastati või jäetakse relvaomanikule hoidmiseks oma elu- või
asukohas seaduses ettenähtud korras ja tingimustel.
 
     Soetatud relva hoidmist lubavaks dokumendiks sellel ajal on
soetamisloa D-osa.
 
     Soetamisloa D-osa annab ka õiguse toimetada relv
politseiasutusest relvaomaniku elu- või asukohta.
 
     Relvaloa väljastamisel tagastab relvaomanik soetamisloa
D-osa politseiasutusele.
 
     10.  Soetamisloa B- ja D-osa või mõni muu dokument, mis
tõendab relva soetamist muul relvaseadusega lubatud viisil,
tuleb säilitada politseiasutuses relvaomaniku toimikus.
 
     11. Elu- või asukoha vahetamisel, samuti relva
võõrandamisel ning muudel relvaseaduses ettenähtud või muude
seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud juhtudel on relva
omanik või valdaja kohustatud relva ümber registreerima seitsme
tööpäeva jooksul.
 
     12.  Relva ümberregistreerimiseks tuleb esitada kirjalik
avaldus politseiasutusele, kus relv on registreeritud.
Avalduses märgib relvaomanik oma uue elukoha aadressi või isiku
andmed, kellele ta taotleb relva ümberregistreerimist.
 
     13. Relva ümberregistreerimisel kontrollib selleks pädev
politseiametnik relva tehnilist korrasolekut.
 
     14.  Relvaomaniku elu- või asukoha vahetamisel teise
politseiasutuse teeninduspiirkonda teeb politseiametnik
relvaomaniku toimikusse märke relva arvelt kustutamise kohta ja
edastab relvaomaniku toimiku koos kõigi sisalduvate
kontrollmaterjalidega ja relva soetamist ning riigilõivude
tasumist tõestavate dokumentidega relvaomaniku uue elu- või
asukohajärgsele politseiasutusele.
 
     15. Uue elu- või asukohajärgne politseiasutus, teeb
vajalikud kanded relvaomaniku toimikusse, muudatused
relvaregistrisse ning teatab relva ümberregistreerimisest kohe
kirjalikult politseiasutusele, kus relv arvel oli.  Teate saanud
politseiasutus kustutab relva arvelt ja teeb vajalikud
muudatused relvaregistris.
 
     16.  Relva ümberregistreerimisel, samuti optilise või
lasersihiku registreerimisel väljastab politseiasutus
relvaomanikule uue relvaloa. Endine luba tagastatakse selle
väljastanud politseiasutusele.
 
     17. Tulirelva oluliste osade: tulirelva raua, padrunipesa,
luku, pääste- ja löögimehhanismi, samuti nende toorikute, kui
neid saab lõplikult valmistada üldkasutatavate tööriistadega,
registreerimisele ja ümberregistreerimisele laieneb tulirelvale
kehtestatud kord.
 
     18.  Relvaloa kehtivuse lõppemisel väljastatakse
relvaomanikule uus relvaluba.
 
     Enne uue relvaloa väljastamist on politseiasutus kohustatud
kontrollima relvaomaniku vastavust relvaseaduse nõuetele, tehes
vastava märke relvaomaniku toimikusse.
 
------
AVALDATUD :
RTL 1996,   7,   46
REDAKTSIOON :
Sisemin. m 21.11.96 nr.   17 jõust.04.12.96
RTL 1996, 135,  672
 
 
                                         Kinnitatud                
                                siseministri 2. jaanuari 1996.a.
                                        määrusega nr. 1
                           
 
         Relvasoetamisloa või relvaloa taotleja eksami
            läbiviimise kord ja selle sooritamiseks
              vajalike teadmiste ja oskuste maht
 
 
     1.  Käesoleva korra mõttes loetakse relvasoetamisloa või
relvaloa taotleja eksamiks sellekohase avalduse esitanud isiku
(edaspidi eksamineeritav) tulirelva õiguspäraseks ning ohutuks
hoidmiseks, kandmiseks ja kasutamiseks vajalike teadmiste ning
praktiliste oskuste kontrolli.  Eksamineeritav peab eksami
sooritama enne relva soetamisloa või relvaloa saamist.
 
     2. Eksam tuleb sooritada taotleja elukohajärgses
politseiprefektuuris. Eksamit ei pea sooritama relvaloa omanik,
kes soovib soetada relvaloal märgitud relvaga sama liiki relva.
Sama liiki relvadeks loetakse:
     1) püstolid ja revolvrid;
     2) sileraudsed püssid;
     3) vintraudsed püssid;
     4) pneumorelvad;
     5) gaasirelvad.
     (Sisemin. m 21.11.96 nr. 17 jõust.04.12.96)
 
     3. Eksami läbiviimiseks moodustab politseiprefekt kolmest
kuni viiest liikmest koosneva komisjoni ning määrab komisjoni
esimehe.  Eksami vastuvõtmisel peab kohal olema vähemalt kaks
komisjoni liiget.
 
     4. Eksamikomisjoni liige peab põhjalikult tundma
relvaseadust, selle rakendamiseks välja antud õigusakte ning
eksami vastuvõtmise metoodikat. Praktilise laskmise eksami
vastuvõtja peab olema politseiprefektuuri laskeinstruktor või
politseiametnik, kes viib läbi õppelaskmisi politseiasutuses.
 
     5. Eksami läbiviimise koha ja aja määrab ning teatab
sellest eksamineeritavale politseiasutus, kes võttis vastu
taotluse vastava loa saamiseks.  Juhul, kui eksamineeritav
osales õppustel või kursusel, võib eksami sooritamise aja ja
koha kokku leppida ka õppuste või kursuse esindaja.  Eksamit
võib sooritada ainult selle politseiasutuse juures, kust
relvaluba taotletakse. Eksam toimub riigikeeles.
 
     6. Eksamil peab eksamineeritaval olema kaasas pass või muu
isikut tõendav fotoga dokument.
 
     7. Eksam koosneb kahest osast: teoreetilisest eksamist ja
relva käsitsemise ning laskeoskuse eksamist (edaspidi
laskmiskatse).
 
     8. Eksamineeritavat, kes teoreetilist eksamit ei
sooritanud, laskmiskatsele ei lubata. Eksam loetakse sooritatuks
mõlema eksami positiivse tulemuse korral.
 
     9. Eksami tulemuste kohta vormistatakse protokoll, millele
kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.  Sellest väljavõtet
hoitakse relvaomaniku toimikus.
 
     10. Eksami käigus tekkinud vaidlused lahendab
eksamikomisjoni esimees.  Kui vaidluse lahendamine kohapeal
osutub võimatuks, otsustab küsimuse komisjoni moodustanud
politseiprefekt.
 
     11. Enne eksami sooritamist tutvustatakse eksamineeritavale
eksamikorda ja -tingimusi.
 
     12. Eksamineeritaval ei ole lubatud eksami sooritamise ajal
kasutada abi- ja lisavahendeid või kõrvaliste isikute abi.
 
     13. Eksami sooritamise korda rikkunud eksamineeritava eksam
loetakse mittesooritatuks sõltumata ülesannete või harjutuste
täitmise edukusest.
 
     14.  Kui eksamineeritav ei sooritanud eksamit, võib seda
korrata mitte varem kui viie päeva pärast.  Laskmiskatse
ebaõnnestumisel võib seda korrata ühe kuu jooksul teoreetilise
eksami sooritamise päevast. Kui laskmiskatset ei sooritata ühe
kuu jooksul, tuleb uuesti sooritada ka teoreetiline eksam.
 
     15. Teoreetilist eksamit võib vastu võtta selleks
kohandatud ruumis.
 
     16. Teoreetiline eksam on kirjalik, selle läbiviimisel võib
kasutada tehnilisi vahendeid (projektor, skeemid vms.).
 
     17. Kirjaliku eksami sooritamiseks antakse aega kuni 30
minutit. Selle aja jooksul vastamata jäänud küsimused loetakse
valesti vastatuteks.
 
     18. Erandina võib eksamikomisjoni esimehe otsusel eksami
vastu võtta suuliselt.
 
     19. Teoreetilisel eksamil kontrollitakse eksamineeritava
teadmisi järgmistes valdkondades:
     1) relvaseaduse sätete tundmises, mis seonduvad relvade
soetamise, sissetoomise, registreerimise ja võõrandamisega;
     2) tulirelva õiguspärases kasutamises, kandmises,
hoidmises, hooldamises;
     3) kannatanule esmaabi andmises laskevigastuste korral;
     4) vastutuses relvaseaduse nõuete rikkumise eest;
     5) ohutusnõuetes relva käsitsemisel.
 
     20.  Teoreetilise eksami piletid (küsimustiku) kinnitab
politseiprefekt.  Igas eksamipiletis on kolm küsimust, mis
peavad olema erinevatest valdkondadest. Küsimuste koostamisel
peab olema arvestatud ka tulirelva liiki, mille soetamiseks
eksamineeritav luba taotleb.
 
     21.  Teoreetiline eksam loetakse sooritatuks kui
eksamineeritav on andnud õiged vastused vähemalt kahele
küsimusele.
 
     22. Eksami tulemustest teatatakse eksamineeritavale pärast
vastuste kontrollimist ja hindamist.
 
     23. Laskmiskatse toimub kahes osas. Esimene osa viiakse
läbi eksamikomisjoni juuresolekul lasketiirus (laskekohal), kus
kontrollitakse õpperelvaga või laadimata relvaga eksamineeritava
oskusi relva käsitsemises (relva laadimine, relva
tühjakslaadimine, laskeasend).
 
     Kui eksamineeritav ei käsitse relva õigesti või teeb seda
ebakindlalt või rikub ohutusnõudeid, siis laskmiskatse
lõpetatakse ja loetakse mittesooritatuks.
 
     24. Laskmiskatse teine osa on tulejoonelt märki laskmine
samast või sellele lähedasest relvaliigist, mida eksamineeritav
soovib soetada.
 
     25. Kui laskmiskatse teises osas tehakse vigu või luuakse
relva oskamatu käsitsemisega tulejoonel ohtlik olukord, siis
katse lõpetatakse ning loetakse mittesooritatuks.
 
     26. Laskmiskatse loetakse sooritatuks järgmistel
tingimustel:
     1) püstoli- või revolvriloa taotlejal - 2 tabavat lasku
püstiasendist, ilma toeta, 25 m kauguselt märklehte nr. 4 või
poolkeha siluetti; alla 2,5 tolli pikkuse relvarauaga relvast
tulistatakse samasugusesse märklehte kümne meetri kauguselt;
     2) jahipidamise eesmärgil sile- ja vintraudse jahipüssiloa
taotlejal - 3 tabavat lasku väikesekaliibrilisest vintpüssist
püstiasendist, ilma toeta, 25 m kauguselt märklehte nr. 4;
     3) enese ja vara kaitse eesmärgil sileraudse jahipüssi loa
taotlejal - 1 tabav lask väikekaliibrilisest vintpüssist
püstiasendis, 25 m kauguselt märklehte nr. 4.
 
     27.  Laskmiskatsest võib komisjoni esimees vabastada
kaitseväelase, politseiametniku või muu isiku, kes pidevalt
tegeleb relvade ja laskespordiga.
 
------
 
                                         Kinnitatud
                           
                                siseministri 2. jaanuari 1996.a.
 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
    Juriidilise isiku ja asutuse relvade ja laskemoona eest
      vastutava isiku ja tema asendaja kandidaadi eksami
   läbiviimise kord, selle sooritamiseks vajalike teadmiste
         maht ja vastutavaks isikuks vormistamise kord
 
 
     1. Juriidilise isiku ja asutuse relvade ja laskemoona eest
vastutava isiku või tema asendaja kandidaadiks käesoleva korra
mõttes on füüsiline isik, kes juriidilise isiku või asutuse
suunamiskirjaga suunatakse politseiasutuse juurde moodustatud
komisjoni eesmärgiga kontrollida tema teadmisi relvade ning
laskemoonaga seonduvat tegevust reguleerivate õigusaktide
tundmises ja relvade ning laskemoona praktilises käsitsemises.
Vastutava isiku või tema asendaja kandidaadiks võib olla isik,
kes vastab relvaseaduses sätestatud nõuetele.
 
     2. Juriidilise isiku või asutuse suunamiskiri peab olema
trükitud kirjaplangil ja selles peab olema näidatud:
     1) eksamile suunatava isiku ees- ja perekonnanimi,
isikukood, elukoht, ametikoht ja kontakttelefoni number;
     2) et kandidaadi ametikohustuste hulka kuulub vastutus
relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise ja kasutamise eest.
 
     Suunamiskirjal peab olema asukohajärgse politseiprefektuuri
kooskõlastus.
 
     3. Suunamiskiri koos kviitungiga eksamimaksu tasumise kohta
esitatakse politseiasutusele, mille juures eksamikomisjon on
moodustatud.
 
     4. Juriidilise isiku ja asutuse relvade ja laskemoona eest
vastutava isiku kandidaadi eksami vastuvõtmiseks moodustatakse
kolm komisjoni: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis.
 
     5.  Eksamikomisjon moodustatakse koosseisus esimees ja
vähemalt kolm liiget vastavalt Tallinna, Tartu ja Ida-Viru
politseiprefekti käskkirjaga.
 
     6.  Eksamikomisjoni liikmel peab olema juriidiline või
pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus. Ta peab hästi tundma
relvade käivet reguleerivate õigusaktide sätteid, samuti relvade
ja laskemoona ohutut käsitsemist.
 
     7. Eksamikomisjon võtab eksamineeritavatelt eksameid vastu
vastavalt laekunud suunamiskirjadele, kuid mitte harvem kui üks
kord kuus.
 
     8.  Eksami toimumise ajast ja kohast informeerib eksamit
korraldav politseiasutus suunamiskirja saatnud juriidilist
isikut või asutust.
 
     9. Eksamineeritaval peab eksamile tulemisel kaasas olema
pass.
 
     10. Eksamil kontrollitakse eksamineeritava teadmisi:
     1) relvaseaduse tundmises;
     2) relvade arvestust, soetamist, hoidmist, kandmist ja
kasutamist reguleerivate õigusaktide tundmises;
     3) vastutusest relvaseaduse ja selle alusel antud
õigusaktide nõuete rikkumise korral;
     4) esmaabi andmisel relva käsitsemisel juhtunud õnnetuste
korral.
 
     11.  Eksami küsimustiku kinnitab politseipeadirektori
asetäitja.
 
     12. Eksamit võib vastu võtta selleks kohandatud ruumis.
 
     13.  Eksam on üldjuhul kirjalik, selle läbiviimisel võib
komisjon kasutada tehnilisi vahendeid.  Erandina võib
eksamikomisjoni esimehe otsusel eksami vastu võtta suuliselt.
 
     14. Enne eksamit tutvustatakse eksamineeritavale
eksamikorda ja tingimusi.
 
     15. Eksamineeritaval ei ole lubatud eksami toimumise ajal
kasutada mistahes abi- ja lisavahendeid, kõrvaliste isikute abi
ning neile ei ole lubatud komisjoni liikmete poolt esitada
suunavaid küsimusi.
 
     16.  Kirjaliku eksami sooritamiseks antakse küsimustele
vastamiseks aega 45 minutit.
 
     Selle aja jooksul vastamata jäänud küsimused loetakse
valestivastatuks.
 
     17. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamineeritav on
andnud diged vastused vähemalt 70%-le küsimustest.
 
     18.  Eksami mittesooritamise korral määrab korduseksami
toimumise aja eksamikomisjoni esimees.
 
     19. Eksami käigus tekkinud vaidlused lahendab
eksamikomisjoni esimees.  Sellega mittenõustumise korral
langetab lõpliku otsuse komisjoni moodustanud politseiprefekt.
 
     20. Eksami tulemused vormistatakse protokolliga, millele
kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
 
     21. Eksami sooritanule väljastab eksamikomisjon õiendi, mis
kinnitab eksami sooritamist. Õiendi vorm on toodud käesoleva
korra lisas.
 
     22. Õiend tuleb vastutava isiku või tema asendaja
kandidaadil esitada teda eksamile suunanud juriidilisele isikule
või asutusele. Koopia õiendist tuleb esitada juriidilise isiku
või asutuse asukohajärgsele politseiprefektuurile.
 
     23. Eksam tuleb uuesti sooritada, kui isik vahetab töökohta
ja uue töökoha juhtkond soovib teda määrata relvade ja
laskemoona eest vastutavaks isikuks.
 
     24.  Vastutava isiku määramise või vabastamise õigusakti
ärakiri saadetakse kolme tööpäeva jooksul asutuse või
juriidilise isiku asukohajärgsele politseiprefektuurile.
 
                                                    Lisa nr. 1
 
   
               . . . . . . . . . . . . . . . . . 
                    Politseiasutuse nimetus
 
                      " . . . . . " . . . . . . . . . 199 . . .
 
                                                 nr.  . . . . .
 
 
                             ÕIEND
 
    Juriidilise isiku ja asutuse relvade ja laskemoona eest
      vastutava isiku kandidaadi eksami sooritamise kohta
 
 
     Käesolevaga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . tõendab,
                       politseiasutuse nimetus
 
et kodanik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,
                        ees- ja perekonnanimi
 
. . . . . . . . . ,  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,
isikukood                       elukoht          
 
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  on
                           töökoht, amet
 
sooritanud " . . . . . " . . . . . . . . . 199 . . . a. 
juriidilise isiku ja asutuse relvade ja laskemoona eest 
vastutava isiku kandidaadi eksami
 
 
 
Eksamikomisjoni esimees                   Politseiasutuse pitser
 
nimi, allkiri
 
------
 
                                         Kinnitatud
                              siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
            Piiratud käibega relvade ja laskemoona
            hoiueeskirjad ning nõuded relvahoidlale
 
 
     1.  Piiratud käibega relva ja laskemoona hoidmine on
lubatud relvaseaduses ja käesolevas korras sätestatud
tingimustel.
 
     2.  Piiratud käibega relvi ja laskemoona võib hoida
füüsilise isiku alalises elukohas, juriidilise isiku ja asutuse
ametlikus asukohas või anda neid hoiule ettevõtjale, kellel on
vastav tegevuslitsents.
 
     3. Tulirelvi võib hoida ainult tühjakslaetuna.
 
     4.  Relvade ja laskemoona hoiule andmine võib toimuda
kooskõlastatult politseiasutusega, kus relv on registreeritud.
 
     Hoiule andmine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise
aktiga, mis koostatakse kolmes eksemplaris, millest esimene jääb
politseiasutusele säilitamiseks relva omaniku toimikus, teine
jääb hoiuleandjale ja kolmas hoiulevõtjale.
 
     5. Füüsiline isik võib oma elukohas hoida kokku mitte
rohkem kui kaheksat tulirelva ning gaasipüstolit ja - revolvrit
(edaspidi gaasirelv) ning nende juurde kuuluvat laskemoona
relvaseaduses ettenähtud kogustes.
 
     6.  Füüsiline isik võib temale kuuluvaid tuli- ja
gaasirelvi ning nende juurde kuuluvat laskemoona hoida ainult
raudkapis või seifis (edaspidi relvakapp), millel on kaks
tugevat siselukku.
 
     Laskemoona võib hoida samas relvakapis, eraldi lukustatavas
laekas või eraldi asuvas raudkapis.  Relvakapp ei ole nõutav ühe
tulirelva omamise korral. Sel juhul tuleb relva ja selle
laskemoona hoida peidetuna kõrvaliste isikute eest.
 
     Gaasirelvi võib hoida lukustatavas sahtlis või laekas.
 
     Jahirelvi võib hoida ka lukustatud raudnagis, kui ruum, kus
relvi hoitakse, on varustatud tehnilise häiresüsteemi või
valveseadmega.
 
     7. Relvakapp, milles hoitakse tulirelva ja laskemoona, peab
olema kinnitatud jäigalt kandeseina või põranda külge.
 
     8. Relvakapi seina paksus peab olema vähemalt 4 mm.
 
     9.  Relvakapis hoitakse laskemoona tehase pakendis.
Lahtiselt on lubatud hoida kaks padrunisalve iga relva kohta.
 
     10. Juriidiline isik või asutus võivad kuni kaheksat enda
nimele registreeritud tulirelva hoida oma asukohas relvakapis.
 
     Laskemoona hoitakse relvadest eraldi lukustatavas raudkapis
või relvakapis eraldi asuvas lukustatavas laekas.
 
     11.  Ruum, kus asub juriidilise isiku või asutuse
relvakapp, peab olema varustatud tehnilise häiresüsteemi või
valveseadmega, mis lülitatakse sisse ajal, kui ruumis ei viibi
relvade eest vastutav isik. Ruumi uks peab olema tugevdatud
(metallist, võretatud) ning sellel peab olema vähemalt kaks
tugevat lukku. Ruumi aknad peavad olema võretatud.
 
     12. Juriidilise isiku või asutuse nimele registreeritud
gaasirelvi võib hoida raudkapis või lukustatavas sahtlis või
laekas.
 
     13.  Juriidilise isiku või asutuse relvakapi ukse
siseküljel peab olema kapis hoitavate relvade nimekiri.
 
     14.  Juriidiline isik või asutus, kelle nimele on
registreeritud rohkem kui kaheksa tulirelva, peab nende
hoidmiseks omama spetsiaalselt kohandatud ruumi (edaspidi
relvahoidla).
 
     15. Relvi tuleb relvahoidlas hoida relvakappides, mille
uste sisekülgedel peab olema relvakapis hoitavate relvade
nimekiri.
 
     16.  Relvahoidla seinad peavad olema valmistatud armeeritud
betoonist või silikaattellistest seina paksusega vähemalt 40 cm.
Põrand peab olema kas raudbetoonpaneelidest, valatud armeeritud
betoonist või valmistatud muust sama tugevast ehitusmaterjalist.
 
     17. Kui relvahoidla seinad ei vasta punktis 16 toodud
tingimustele, võib seinad seestpoolt katta võreseinaga, mis on
tehtud vähemalt 15 mm läbimõõduga metallvarrastest ja võreavaga
mitte üle 150x150 mm.  Võresein peab olema ehitatud nii, et seda
ei ole võimalik lahti võtta.
 
     18. Relvahoidlal peavad olema kahekordsed uksed. Välisuks
peab olema valmistatud vähemalt 6 mm paksusest terasest ja
varustatud kahe tugeva siselukuga. Sellele järgnev võreuks peab
olema valmistatud vähemalt 15 mm läbimõõduga metallvarrastest.
Võreukse avad ei tohi olla suuremad kui 150x150 mm. Võreuksel
peab olema tugev siselukk.  Välisuks peab avanema ainult
väljapoole.
 
     19. Relvahoidla metallkonstruktsioonid (uksed, luugid,
võred) võivad olla müügilolevad, testitud ja firma poolt
garanteeritud tooted.
 
     20. Kui relvahoidla asub esimesel korrusel, peavad aknad
olema seestpoolt suletavad metallist luukidega ning seestpoolt
lukustatavad.  Aknad peavad avanema ainult väljapoole.
 
     21. Kõik relvahoidla avad (aknad) peavad olema varustatud
seestpoolt suletava kattega, mis välistab kahjustavate esemete
või ainete sattumise ruumi.
 
     22.  Relvahoidla uste ja akende raamid peavad olema
kinnitatud kandeseinte või betoonpõranda ning lae külge.
 
     Sama nõue kehtib ka relvahoidlas olevate relvakappide ja
seifide kohta.
 
     23. Relvahoidlas peavad olema purunemiskindlad valgustid.
 
     24.  Relvahoidla peab olema varustatud esmaste
tulekustutusvahenditega.
 
     25. Relvahoidlas ei tohi hoida esemeid ja aineid, mis ei
kuulu relvade juurde.
 
     26. Relvahoidlas on lubatud hoida erivahendeid.
 
     27. Kõik relvahoidla uksed, aknad ja muud avad peavad olema
pideva elektroonilise valve all, mis fikseerib kõrvaliste
isikute viibimise relvahoidlas ja edastab häiresignaali
häirekeskusele või sisevalveteenistuse valvepuldile.
 
     28. Kui relvahoidlat valvatakse ööpäevase relvastatud
valvega, võib relvahoidla olla autonoomse tehnilise valve all.
 
------
 
                                         Kinnitatud
                              siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
     Täiendõppe kord ja tingimused ametiasutuse töötajale,
          kellele on välja antud ametiasutuse nimele
                      registreeritud relv
 
 
     1.  Ametiasutuste töötaja, kellele on seoses
teenistusülesannete täitmisega välja antud ametiasutuse nimele
registreeritud relv, peab läbima igal aastal täiendõppe
8-tunnise programmi alusel (1 õppepäev).
 
     2. Täiendõppe programm sisaldab:
     - relva kandmist ja kasutamist sätestavaid õigusakte;
     - relva tundmist ja ohutut käsitsemist;
     - esmaabi tulirelvavigastuste korral;
     - praktilist laskmist relvast.
 
     3. Täiendõpe on tasuline.
 
     4.  Täiendõpet viiakse läbi Paikuse ja Tallinna
politseikoolis.
 
------
 
                                         Kinnitatud
                              siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
    Müügiks soetatud või komisjonimüügiks võetud relvade ja
  laskemoona arvestamise ja käibe kord ning müügiks soetatud,
       kuid defektseteks osutunud relvade ja laskemoona
           akteerimise ning nende edasise käibe kord
 
 
     1. Vastavat tegevuslitsentsi omav isik (edaspidi müüja)
soetab relvi ja laskemoona müügiks asukohajärgsest
politseiprefektuurist saadud soetamisloa alusel.
 
     2.  Müüja võtab relvi ja laskemoona komisjonimüügiks
relvade ja laskemoona realiseerimisloa alusel.
 
     3. Müügiks soetatud või komisjonimüügiks võetud relvade ja
nende lisaseadmete arvestust peab müüja relvade, nende
lisaseadmete laekumise ja realiseerimise arvestuse raamatus
(lisa 1) ning laskemoona arvestust padrunite arvestuse raamatus
(lisa 2), mis peavad olema nööritud, nummerdatud lehtedega ning
kinnitatud vastava politseiprefektuuri pitseriga.
 
     4. Müügiks soetatud või komisjonimüügiks võetud relvade,
nende lisaseadmete ja laskemoona andmed (mark, kaliiber, number,
kogus) tuleb kanda kohe vastavasse raamatusse, näidates ära
sissekande tegemise aluse.
 
     5.  Kõik sissekanded raamatusse peavad olema tehtud
loetavas käekirjas, iga parandus kinnitatud allkirja ja
pitseriga.
 
     6.  Arvestusraamatuid ja soetamis- ning realiseerimislubade
A-osasid säilitab müüja tegevuse lõpetamiseni, seejärel annab
need üle raamatu väljastanud politseiprefektuurile.
 
     7.  Piiramata käibega relva ja selle laskemoona müük toimub
ostja isikut tõendava dokumendi esitamisel.
 
     8.  Piiratud käibega relva müük toimub ostja isikut
tõendava dokumendi ja relvasoetamisloa esitamisel.
 
     9.  Piiratud käibega relva laskemoona müük toimub
füüsilisele isikule relva soetamisloa või relvaloa alusel
järgmistes kogustes:
     1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit iga tuli- või
gaasirelva kohta;
     2) kuni 100 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
     3) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
     4) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta.
 
     10. Piiratud käibega relva laskemoona müük juriidilisele
isikule toimub relvaloa esitamisel koguselise piiranguta.
 
     11. Müüa võib padruneid, millede mark ja kaliiber vastab
relvaloal märgitud relvale.
 
     12.  Relvade ja laskemoona ostja andmed kannab müüja
relvade, nende lisaseadmete ning laskemoona laekumise ja
realiseerimise raamatusse.
 
     13. Iga ostu kohta annab ostja raamatusse oma allkirja.
 
     14.  Müüa võib ainult tehniliselt korras relvi ja
laskemoona (välja arvatud müük relvakollektsiooni
täiendamiseks).
 
     15. Müügiks soetatud, kuid defektseks osutunud relva või
laskemoona kohta koostatakse akt.
 
     Akti koostab defekti avastamisel relva müügiks soetanud
isik.  Selles näidatakse ära relva liik, mark, kaliiber, number,
laskemoona mark, kaliiber ja kogus, kirjeldatakse avastatud
defekte.  Aktile peavad alla kirjutama vähemalt kaks inimest,
kusjuures üheks neist peab olema relvade eest vastutav isik.
 
     Defektne relv antakse parandamiseks sellekohast
tegevuslitsentsi omavale ettevõtjale relva omaniku või
seadusjärgse valdaja kirjalikul tellimusel.
 
     16. Defektse relva, mida ei ole võimalik parandada, annab
omanik või valdaja sellekohase akti alusel üle elu- või
asukohajärgsele politseiasutusele hävitamiseks.
 
     17. Defektse laskemoona annab omanik sellekohase akti
alusel üle elu- või asukohajärgsele politseiasutusele
hävitamiseks.
 
 
                            Lisa  1
    
     "Müügiks soetatud või komisjonimüügiks võetud relvade
     ja laskemoona arvestamise ja käibe korra ning müügiks
        soetatud, kuid defektseteks osutunud relvade ja
    laskemoona akteerimise ning nende edasise käibe korra"
                            juurde
    
 
             RELVADE, NENDE LISASEADMETE LAEKUMISE
              JA REALISEERIMISE ARVESTUSE RAAMAT
 
 
 
                                   Alustatud . . . . . . . . . .
                       
                                   Lõpetatud . . . . . . . . . .
                       
---------------------------------------------------------------
Soetatud                           Müüdud
---------------------------------------------------------------
Jrk.  Kuu-  Relva Vastu- Müügi Ostja  Relva  Müü- Ost- Mär-
nr.   päev  liik, tava   kuu-  ees-   soe-   ja   ja   kused
            mark, isiku  päev  ja     tamis- all- 
            ka-   all-         pere-  loa    kiri all-
            lii-  kiri         konna- num-        kiri
            ber,               nimi,  ber,
            num-                      kehti-
            ber                isiku- vus,
                               kood,  välja-
                               aad-   andja
                               ress
---------------------------------------------------------------
 
 
                            Lisa  2
    
     "Müügiks soetatud või komisjonimüügiks võetud relvade
     ja laskemoona arvestamise ja käibe korra ning müügiks
        soetatud, kuid defektseteks osutunud relvade ja
    laskemoona akteerimise ning nende edasise käibe korra"
                            juurde
    
 
                  PADRUNITE ARVESTUSE RAAMAT
 
 
                                   Alustatud . . . . . . . . . .
                       
                                   Lõpetatud . . . . . . . . . .
                       
 
Padrunite arvelevõtmine
---------------------------------------------------------------
Jrk.    Kuupäev   Padruni     Kogus    Nr.          Tarnija
nr.               kaliiber,   tk.      padrunite
                  mark                 liikumise
                                       leheküljel
---------------------------------------------------------------
 
 
Padrunite liikumine
---------------------------------------------------------------
Kaliiber                                                           
---------------------------------------------------------------
Laoseis enne                                                       
---------------------------------------------------------------
Juurde tulnud                                                      
---------------------------------------------------------------
Jrk. nr.                                                           
arvelevõtmise
leheküljel,
kuupäev
---------------------------------------------------------------
Müüdud                                                             
---------------------------------------------------------------
Jääk lehe lõpus                                                    
---------------------------------------------------------------
 
Padrunite müük
---------------------------------------------------------------
Jrk. Padruni Kogus  Müügi Ostja Relva-  Relva- Ostja  Müüja
nr.  liik           kuu-  nimi  loa     luba   all-   all-
                    päev  ja    nr.,    kehtiv kiri   kiri
                          aad-  selle   kuni
                          ress  väljas-
                                taja
---------------------------------------------------------------
 
------
 
 
                                         Kinnitatud
                              siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
            Nõuded lasketiirudele ja laskepaikadele
             ning nendes laskmise läbiviimise kord
 
 
     I. Nõuded lasketiirule
 
     1. Lasketiir on laskevõistluste või -harjutuste alaliseks
läbiviimiseks kasutatav ehitis, ruum või territoorium.
 
     2. Lasketiirud liigitatakse:
     1) lahtised lasketiirud;
     2) poolkinnised lasketiirud;
     3) kinnised lasketiirud.
 
     3.  Keelatud on lahtise lasketiiru rajamine asustatud
punktile lähemal kui 2 km väikekaliibrilisest relvast laskmiseks
ja 6 km täiskaliibrilisest relvast laskmiseks.
 
     4.  Lahtises lasketiirus peab märkidejoone taga olema
vähemalt 3,5 m kõrgune muldvall kuulide vastuvõtuks.
Lasketsooni külgedel peab olema vähemalt 2,5 m kõrgune muldvall
või kuulikindel sein.
 
     5. Poolkinnises lasketiirus peab olema märkidejoone taga
vähemalt 2,5 m kõrgune muldvall või kuulikindel sein, külgedel
kuulikindlad seinad või vallid, tulejoone kohal kuulipüüdjad
juhusliku kuuli peatamiseks.
 
     6. Kinnises lasketiirus peavad olema kuulikindlad seinad
ning lagi, mis täidavad kuulipüüdja ülesannet, ventilatsioon,
mis peab kindlustama püssirohugaaside äratõmbe suunaga
laskekohalt märkide suunas.
 
     Helisummutuse eesmärgil kaetakse tulejoone piirkonnas
seinad ja lagi pehme või poorse materjaliga.
 
     7. Lasketiirus on järgmised alad:
     1) tulejoon laskmise sooritamiseks, kus on laskekohad ja
ala pealtvaatajatele;
     2) märkidejoon märklehtede väljapanekuks, mis võib olla
ehitatud koos varjendiga näitajate ning kohtunike varjumiseks;
     3) laskeala, mis jääb tulejoone ja märkidejoone vahele.
 
     8.  Lasketiirus võivad olla eriruumid relvade ja laskemoona
hoidmiseks, kohtunike tööks, varustuse ja inventari hoidmiseks,
puhkuseks jms.
 
     Kõik laskekohad peavad asuma ühel sirgjoonel, mis on
paralleelne märkidejoonega.
 
     9. Lasketiirus peavad olema nähtavale kohale välja pandud
ohutusreeglid, lasketiiru kasutamise kord ning vastutava isiku
nimi.
 
     10. Lasketiir peab asuma, olema ehitatud ja varustatud
selliselt, et selle kasutamisel oleks tagatud ohutus
ümbruskonnale, võistlejaile ja juuresolijaile ning välistama
märkimisväärset müra ning inimeste ja loomade pääsu
laskmispiirkonda.
 
     11. Valgustus peab vastama järgmistele nõuetele:
     1) märkidejoonel               800-1000 luksi
     2) tulejoonel mitte vähem kui       300 luksi
 
     12. Laskekoha mõõtmed on:
 
        distants, m             laskekoha        laskekoha 
                                laius, m         pikkus, m
300 täiskaliibriline püss           1,6             2,5
100 täiskaliibri line püss       1,25-1,6           2,5
 50 väikesekaliibriline püss     1,25-1,6           2,5
 20 väikesekaliibriline püss     1,25-1,6           2,5
 10 õhupüss                         1,0             1,5
 50 püstol                        1,0-1,5           1,5
 20 püstol                        1,0-1,5           1,5
 10 õhupüstol                     1,0-1,5           1,5
 
     13. Tulejoon peab olema selgelt tähistatud.
 
     14. Märklehe keskkoha kõrgus tulejoone põrandast peab
vastama järgmistele nõuetele:
 
        distants, m         kõrgus, m        lubatud
                                             kõrvalekalle, m
           300                 3,00              4,0
            50                 0,75              0,5
            25                 1,40              0,1
            10                 1,40              0,05
 
     15. Laskmise läbiviimiseks peab tulejoone igal laskekohal
olema järgmine inventar:
     1) alusmatt 80 x 200 cm;
     2) põlvekott 25 cm pikkusega ja laiusega mitte üle 18 cm;
     3) laud 40 x 60 cm;
     4) tool või taburett.
 
     16. Laskekohti ning märklehti peavad tähistama selgesti
eristatavad numbrid.
 
     17. Poolkinnistes ja lahtistes lasketiirudes peavad olema
puuvillasest kergest riidest tuulelipud järgmiselt:
 
     50 m tiirus: igal laskekohal 10 ja 30 m kaugusel
tulejoonelt lipp mõõtudega 5 x 40 cm;
 
     300 m tiirus: igal neljandal laskekohal 50, 100 ja 200 m
kaugusel tulejoonest lipp mõõtudega 20 x 150 cm.
 
     II. Nõuded laskepaigale
 
     18.  Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud
laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks läbiviimiseks.
 
     19.  Laskepaik peab vastama lahtisele lasketiirule
esitatavatele nõuetele ning olema ehitatud selliselt, et
märkidejoone tagune pinnas kindlustaks kõigi kuulide vastuvõtu
ilma rikošetiohuta.
 
     20.  Erilist tähelepanu tuleb pöörata ümbruskonna
ohutusele, välistades võimaluse inimese või looma sattumiseks
lasketsooni lähedusse. Selleks tuleb rakendada laskmise ajal
järgmisi ohutusabinõusid:
     1) ajutise piirde paigaldamine;
     2) hoiatavate siltide paigaldamine;
     3) ajutiste valvepostide paigutamine.
 
     III. Ohutusnõuded
 
     21. Kõik võistlustest ning õppe- ja treeninglaskmistest
osavõtjad peavad teadma ning täitma relva ja laskemoona
käsitsemise ohutusnõudeid.
 
     22. Kategooriliselt on keelatud suunata (ka laadimata)
relva sihitult väljaspoole märklehte, tulistada märkide raame,
numbreid, lippe, trosse, aparatuuri jne.
 
     23.  Relva tohib laadida ainult tulejoonel ja ainult pärast
laskmist läbiviiva isiku (treener, kohtunik, instruktor) poolt
antud käsklusi "Laadida!" ning "Tuld!" ehk "Start!".
 
     24. Vintpüssi tohib aeglasel laskmisel laadida ainult ühe
padruni kaupa (ka relvasalve olemasolu korral).  Püstolit
(revolvrit) tohib laadida laskmisel 25 meetrilt mitte rohkem kui
5 padruniga.
 
     25. Iga kohtunik, laskmise eest vastutaja ja laskur on
kohustatud katkestama laskmise käsklustega "Tule lõpp!" ja
"Relvad tühjaks laadida!" kui laskealasse ilmub inimene või loom
või kui tekib ohtlik olukord.
 
     26. Laskur võib kasutada ainult korrasolevat relva, et
vältida juhuslike laskude tekkimist.
 
     27. Kui laskur ei soorita tulejoonel laske, peab tal relv
olema tühjaks laetud ja lukk lahti.
 
     28.  Keegi, välja arvatud kohtunik, ei tohi puudutada relva
laskeseeriate vaheaegadel, mil lasketsoonis viibivad inimesed,
samuti puudutada või võtta laskuri relva viimase loata.
 
     29. Pärast viimase lasu sooritamist või käsklusi "Tule
lõpp" ja "Relvad tühjaks laadida!" peab laskur relva
viivitamatult tühjaks laadima, avama luku ja kohalt lahkumata
esitama relva kontrollimiseks kohtunikule või instruktorile.
 
     30.  Väljaspool tulejoont peab relv olema ümbrises
(kabuuris, vutlaris, kastis).
 
     31. Sileraudsed relvad peavad laskekohalt lahkudes olema
lahti käänatud.  Nimetatud nõuet ei kohaldata relva hoidmisel
püramiidis.
 
     32. Keelatud on jätta relv ja laskemoon järelevalveta.
 
     33.  Ilma padrunita treening võib toimuda ainult tulejoonel
või selleks ettenähtud kohas.
 
     IV. Nõuded vastutavale isikule
 
     34.  Laskmise eest vastutav isik määratakse laskmist
korraldava organisatsiooni poolt.
 
     35. Vastutaval isikul peab olema Eesti Laskurliidu välja
antud laskeinstruktori litsents.
 
     36. Vastutav isik peab tutvustama laskmisest osavõtjale
ohutusnõudeid ja lasketiiru sisekorra eeskirja, korraldama
laskurite tegevust tulejoonel ja jälgima ohutusnõuetest
kinnipidamist.  Esmakordselt laskma tulnud isikule tutvustatakse
ohutusnõudeid allkirja vastu.
 
------
 
 
                                         Kinnitatud
                              siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
 
                           
              Relva laenutamise kord lasketiirus
 
 
     1. Lasketiirus võib relva laenutada relvaomanik (edaspidi
valdaja), kellel on tegevuslitsents relva laenutamiseks.
 
     2. Relva laenutatakse isikule (edaspidi laenaja) passi
esitamisel.  Passi alusel kantakse laenaja ees- ja perekonnanimi
ja isikukood relvade arvestusraamatusse.  Isikud, kellel ei ole
veel vanuse tõttu passi, esitavad õpilaspileti.
 
     3. Enne relva laenamist peab laenaja tutvuma relva ja
laskemoona käsitsemise ohutusnõuetega ja lasketiiru
sisekorraeeskirjadega.  Selle kohta annab ta relvade laenutamise
arvestusraamatusse allkirja. Tutvustamise viib läbi relvade
laenutamise eest vastutav isik või laskeinstruktor.
 
     4.  Relva laenamine fikseeritakse relvade arvestusraamatus.
Selle kohta annab laenaja oma allkirja.  Relva laenaja vastutab
relva hoidmise ja õiguspärase ning ohutu kasutamise eest.
 
     5. Laenutatud relva võib kasutada ainult lasketiirus, kus
see laenutati.  Laenutatud relva kasutatakse Eesti Laskurliidu
laskeinstruktori juhendamisel.
 
     Laenaja peab täitma relva käsitsemise ohutusnõudeid.
 
     6.  Iseseisvalt võib laenutatud relva kasutada isik, kellel
on:
     1) relvaluba;
     2) politseiasutuse laskeinstruktori tunnistus;
     3) Eesti Laskurliidu instruktori, treeneri või
laskesportlase litsents.
 
     7. Õhkrelva võib laenutada vähemalt 12-aastasele ning
sporditulirelva vähemalt 18-aastasele isikule.
 
     8.  Peale relva kasutamist tuleb laenutatud relv
viivitamata tagastada laenutaja relvahoidlasse, kus selle
vastuvõtnud isik (korrapidaja) teeb arvestusraamatusse märke
relva vastuvõtmise kohta ja kinnitab seda oma allkirjaga.
 
------
 
 
                                         Kinnitatud
                              siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
    Relva realiseerimise, ümbertegemise ja lammutamise loa
               väljaandmise ja pikendamise kord
 
 
     1. Relva realiseerimise, ümbertegemise või lammutamise,
samuti laskemoona realiseerimise loa (edaspidi luba) annab relva
omaniku või seadusjärgse valdaja taotlusel politseiasutus, kus
relv on registreeritud.
 
     2. Loa taotlusel märgitakse:
     1) omaniku (valdaja) andmed:
     - füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (koodi
puudumisel seda asendavad andmed) ja elukoht;
     - juriidilise isiku või asutuse nimi, registrikood või
registreerimisnumber, aadress, kontakttelefoni number;
     2) andmed relva või laskemoona kohta:
     - relva liik, mark, kaliiber ja number;
     - laskemoona liik, kaliiber ja kogus;
     3) relvaloa number, väljaandmise ja kehtivuse aeg;
     4) milleks taotlus esitatakse (realiseerimine,
ümbertegemine, lammutamine);
 
     5) loa realiseerimise viis (kellele ja mil viisil
realiseeritakse relv või laskemoon, millises ulatuses toimub
relva ümbertegemine, kes teostab relva ümbertegemist või
lammutamist).
 
     3. Taotlusele lisatakse relvaluba, selle puudumisel aga
relva või laskemoona omamise seaduslikkust tõendav dokument.
Nimetatud dokumendid tagastatakse loa taotlejale.
 
     4. Politseiasutus vaatab taotluse läbi hiljemalt ühe kuu
jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast.
 
     Loa väljaandmisest keeldumise korral peab sellekohane otsus
olema motiveeritud ning viitama selle aluseks olevale seadusele,
käesolevale korrale või muule seaduse alusel antud õigusaktile.
 
     5.  Luba on kehtiv üks kuu. Luba registreeritakse
arvestusraamatus.
 
     Relva omanikul on õigus relva ja laskemoona võõrandada
ainult realiseerimisloas näidatud tähtaja piires.
 
     6.  Kui relva ja laskemoona ei olnud võimalik realiseerida,
relva ümber teha või lammutada ühe kuu jooksul, pikendab loa
väljastanud politseiasutus loa tähtaega ühe kuu võrra, kui
taotlus on põhjendatud ja esitatud enne loa kehtivusaja
möödumist.
 
     7.  Relva realiseerimisluba ei piira relva müümiseks
vajaminevat aega relvakaupluses.
 
     Relvakauplusel on õigus müümata relv ühe kuu möödudes
omanikule tagastada. Sel juhul teeb relvakaupluse töötaja märke
realiseerimisloa B-osale relva tagastamise kohta ja teatab
kirjalikult sellest kolme tööpäeva jooksul realiseerimisloa
väljastanud politseiasutusele.
 
     Relvaomanik toimetab tagastatud relva koos realiseerimisloa
B-osaga politseiasutusse, kus relv on registreeritud.
 
     Kui relvaluba tühistatakse ajal, millal relv on kauplusele
realiseerimiseks antud või asub relvatöökojas, võtab relva
vastutavale hoiule politseiasutus, kelle territooriumil
relvakauplus või relvatöökoda asub.
 
     8. Luba on turvatrükis dokument formaadis A4, mis koosneb
A-, B- ja C-osast. Iga loa osal on tekst "RELVA, LASKEMOONA
REALISEERIMISE, ÜMBERTEGEMISE, LAMMUTAMISE LUBA", seeria (kaks
tähte) ja number.
 
     9. Loa kõikidele osadele kantakse järgmised andmed:
     1) Luba on antud . . . . . . . . . . (relva või laskemoona
realiseerimiseks, relva ümbertegemiseks või lammutamiseks);
     2) relva (laskemoona) omaniku ees- ja perekonnanimi,
isikukood (seda asendavad andmed), elukoht, juriidilise isiku
või asutuse korral selle täielik nimi, registrikood või
registreerimisnumber, aadress ja kontakttelefoni number;
     3) relva liigi kood, liik, mark, kaliiber, number,
laskemoona liik, kaliiber, kogus;
     4) relvaloa number, väljaandmise aeg;
     5) loa väljastanud politseiasutuse nimi ja pitser;
     6) loa välja andnud või pikendanud politseiametniku amet,
nimi, allkiri;
     7) loa väljaandmise või pikendamise aeg;
     8) kehtivusaeg (päev, kuu, aasta);
     9) pikendatud kuni (päev, kuu, aasta);
     10) kellele ja mil viisil (üleandmine, müük, kinkimine)
realiseeritakse relv (laskemoon);
     11) relva ümbertegemist või lammutamist teostav füüsiline
või juriidiline isik või asutus;
     12) eritingimused relva (laskemoona) müügiks,
ümbertegemiseks või lammutamiseks.
 
     10. Loa B- ja C-osadele kantakse täiendavalt järgmised
andmed:
     1) relva vastuvõtja ees- ja perekonnanimi, isikukood,
aadress, juriidilise isiku või asutuse korral selle täielik
nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja
kontakttelefon;
     2) relva vastu võtnud töötaja ees- ja perekonnanimi ja
amet;
     3) relva (laskemoona) vastuvõtmise kuupäev, vastuvõtja
allkiri ja pitser;
     4) relva (laskemoona) müümise või lammutamise kuupäev,
relva müünud või lammutanud töötaja nimi, allkiri ja pitser;
     5) relva ümbertegemise kirjeldus, relva uus liik, mark,
kaliiber, number, ümbertegemise eest vastutava töötaja nimi,
allkiri ja pitser;
     6) relva omanikule tagastamise kuupäev, omaniku allkiri
relva kättesaamise kohta.
 
     11. Loa C-osale kantakse täiendavalt: loa kätte saanud
(allkiri ja kuupäev).
 
     12. Loa A- ja B-osa antakse relvaomanikule ja on relva või
laskemoona realiseerimise, relva ümberehitamise või lammutamise
aluseks.  C-osa jääb loa väljastanud politseiasutusse.
 
     13. Loa A- ja B-osale teeb juriidiline isik või asutus
märke relva või laskemoona ostmise, realiseerimise või omanikule
tagastamise kohta, relva ümber teinud või lammutanud isik aga
sellekohase märke.  Relva või laskemoona üleandmisel
politseiprefektuuris teeb sellekohase märke üleandmise juures
viibinud politseiametnik.
 
     14.  Loa A-osa jääb relva või laskemoona ostnud või
realiseerinud või relva ümberteinud või lammutanud isikule või
asutusele, relva või laskemoona üleandmise korral aga neid üle
andnud isikule.
 
     15.  Loa B-osa tuleb pärast relva või laskemoona
realiseerimist või relva ümbertegemist või lammutamist tagastada
loa väljastanud politseiasutusse ja see on aluseks relva
registrist kustutamisel või vastavate muudatuste tegemisel
relvaregistris.
 
     Realiseerimisloa B- ja C-osa kuuluvad säilitamisele
relvaomaniku toimikus.
 
     16.  Luba trükitakse Politseiameti kinnitatud näidise
järgi.
 
------
 
                                         Kinnitatud
                               siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
              Relva ja laskemoona üleandmise kord
 
 
     1.  Käesolev kord sätestab relvade ja laskemoona üleandmist
relvaseaduse paragrahv 61 lõikes 1 ning paragrahv 63 lõikes 2
nimetatud juhtudel.
 
     2. Relva ja laskemoona üleandmine peab üldjuhul toimuma
politseiprefektuuris, kus võõrandatav relv on registreeritud,
võõrandaja ja omandaja kohalolekul ning pädeva politseiametniku
juuresolekul.
 
     3. Enne relva ja laskemoona üleandmist uuele omanikule
kontrollib üleandmist vormistav politseiametnik relva tehnilist
korrasolekut ning laskemoona kõlblikkust.
 
     Vajaduse korral kontrollib relva tehnilist korrasolekut
tegevuslitsentsi omav relvakauplus või relvatöökoda ja väljastab
õiendi relva tehnilise korrasoleku ja laskemoona kõlblikkuse
kohta.
 
     4.  Politseiametnik vormistab relva ja laskemoona
üleandmise, kui on esitatud nende realiseerimist ja omandamist
õigustavad dokumendid.
 
     5. Politseiametnik teeb relva realiseerimise loa C-osale ja
relva soetamisloa D-osale märke relva või laskemoona üleandmise
ja vastuvõtmise kohta, mis kinnitatakse politseiasutuse
vapipitseriga.
 
------
 
                                         Kinnitatud
                               siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
  Relvasoetamisloa vorm ja sellele kantavate andmete loetelu
 
 
     1.  Relvasoetamisluba (edaspidi soetamisluba) on
turvatrükis dokument formaadis A4, mis koosneb A-, B-, C- ja
D-osast.  Igal soetamisloa osal on tekst "RELVASOETAMISLUBA",
loa seeria (kaks tähte) ja number.
 
     2. Soetamisloa igale osale kantakse järgmised andmed:
     1) relva soetaja kohta:
     - ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht,
telefoninumber;
     - juriidilise isiku või asutuse puhul selle täielik nimi,
registrikood või registreerimisnumber, aadress, kontakttelefoni
number;
     2) relva vastu võtma volitatud isiku ees- ja perekonnanimi
ja isikukood;
     3) soetada lubatud relva liik, liigi kood, kaliiber,
lasersihiku mark, soetada lubatud eksemplaride arv sõnadega;
     4) soetamisloa väljastanud või pikendanud politseiasutuse
nimi ja pitser;
     5) soetamisloa välja andnud või pikendanud politseiametniku
amet, nimi ja allkiri;
     6) väljaandmise või pikendamise kuupäev;
     7) kehtivusaeg (päev, kuu, aasta);
     8) pikendatud kuni (päev, kuu, aasta).
 
     3. Soetamisloa A-, B- ja D-osale kantakse täiendavalt
järgmised andmed:
     1) soetatud relva(de) liik, mark, valmistaja riik või
tehas, kaliiber, number, kogus sõnadega, lasersihiku mark ja
number;
     2) relva müüja täielik nimi, registrikood või
registreerimisnumber, tegevuslitsentsi number ja kehtivusaeg;
     3) relva üleandja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
     4) relva üleandmise kuupäev, kellaaeg;
     5) relva üleandja ja vastuvõtja allkirjad.
 
     4. Soetamisloa C-osale kantakse täiendavalt: loa kätte
saanud (allkiri, kuupäev).
 
     5.  Soetamisloa D-osale kantakse täiendavalt järgmine
tekst:
 
     Soetamisloa D-osa annab selle omanikule õiguse toimetada
relva(d) politseiasutusse ja relva(de) hoiukohta ning hoida
relvaloa saamiseni.
 
     6. Soetamisloa A-, B- ja D-osa antakse relva soetamiseks
taotluse esitanud asutusele, füüsilisele või juriidilisele
isikule. C-osa jääb loa väljastanud politseiasutusele.
 
     7.  Soetamisloa A-, B- ja D-osale kannab relva müüja andmed
müüdud relva ja optilise või lasersihiku kohta.
 
     8. Soetamisloa A-osa jääb relva müünud kauplusele, B- ja
D-osa tagastab kauplus täidetuna soetamisloa valdajale, kes
esitab need koos relvaga soetamisloa väljastanud
politseiasutusele kontrollimiseks.
 
     9. Soetamisloa B-osa jääb politseiasutusele ja on relva
registreerimise ja relvaloa väljastamise alusdokumendiks.
 
     10. Soetamisloa D-osa jääb relvaomanikule ja annab talle
õiguse relva(de) toimetamiseks kauplusest politseiasutusse
(relva registreerimiseks) ja hoiukohta ning relva(de) hoidmiseks
kuni relvaloa saamiseni.
 
     Soetamisloa D-osa tagastatakse politseiasutusse relvaloa
kättesaamisel.
 
     11.  Soetamisluba trükitakse Politseiameti kinnitatud
näidise alusel.
 
------
 
                                         Kinnitatud
                               siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
           Füüsilise isiku relvaloa vorm ja sellele
                   kantavate andmete loetelu
 
 
     1. Füüsilise isiku relvaluba (edaspidi relvaluba) on
turvaelementidega dokument formaadis A7. Relvaloal on tekst
"FÜÜSILISE ISIKU RELVALUBA", loa seeria (kaks tähte) ja number.
 
     2. Relvaloale kantakse kõik relvaomaniku registreeritud
relvad, optilised ja lasersihikud.
 
     3. Relvaloale kantakse järgmised andmed:
 
     Esiküljele:
     - omaniku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht;
     - relva(de) hoiukoha aadress;
     - relvaomaniku foto (35x45 mm);
     - relvaomaniku allkiri;
     - relvaloa väljaandnud politseiasutus;
     - relvaloa väljaandmise kuupäev;
     - relvaloa kehtivus.
 
     Tagaküljele:
     - relva(de) otstarve;
     - relva(de) liik;
     - relva(de) mark;
     - relva(de) kaliiber;
     - relva(de) number;
     - optilis(t)e või lasersihiku(te) number.
 
     4.  Isikukoodi puudumisel kantakse relvaloale koodi
asendavad andmed.
 
     5. Elukohana märgitakse linn või vald.
 
     6.  Relvade otstarbena märgitakse: enesekaitse,
jahipidamine, laskesport, turvateenuse osutamine jms.
 
     7. Relvaluba trükitakse Politseiameti kinnitatud näidise
järgi.
 
------
 
                                         Kinnitatud
                               siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
               Paralleelrelvaloa vorm ja sellele
                   kantavate andmete loetelu
 
 
     1.  Paralleelrelvaluba on turvaelementidega dokument
formaadis A7.  Paralleelrelvaloal on tekst "PARALLEELRELVALUBA",
loa seeria (kaks tähte) ja number.
 
     2. Paralleelrelvaloale kantakse relvade, optiliste ja
lasersihikute andmed, mille kasutamiseks on relva(de) omanik
andnud kirjaliku nõusoleku.
 
     3. Paralleelrelvaloale kantakse järgmised andmed:
 
     Esiküljele:
     - paralleelrelvaloa omaniku ees- ja perekonnanimi,
isikukood ja elukoht;
     - relva(de) hoiukoha aadress;
     - paralleelrelvaloa omaniku foto (35x45 mm);
     - paralleelrelvaloa omaniku allkiri;
     - paralleelrelvaloa väljaandnud politseiasutus;
     - paralleelrelvaloa väljaandmise kuupäev;
     - paralleelrelvaloa kehtivus.
 
     Tagaküljele:
     - relva(de) otstarve;
     - relva(de) liik;
     - relva(de) mark;
     - relva(de) kaliiber;
     - relva(de) number;
     - optilis(t)e või lasersihiku(te) number;
     - relva(de) omaniku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja
elukoht;
     - relva(de) omaniku relvaloa number.
 
     4. Isikukoodi puudumisel kantakse paralleelrelvaloale koodi
asendavad andmed.
 
     5. Elukohana märgitakse linn või vald.
 
     6.  Relvade otstarbena märgitakse: enesekaitse,
jahipidamine, laskesport, turvateenuse osutamine jms.
 
     7. Paralleelrelvaluba trükitakse Politseiameti kinnitatud
näidise järgi.
 
------
 
                                         Kinnitatud
                              siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
     Juriidilise isiku ja riigi või kohaliku omavalitsuse
  asutuse relvaloa vorm ja sellele kantavate andmete loetelu
 
 
     1. Juriidilise isiku ja riigi või kohaliku omavalitsuse
asutuse (edaspidi asutus) relvaluba on turvaelementidega
dokument formaadis A4, millel on vajadusel lisa - asutuse nimele
registreeritud relvade nimistu. Relvaloal on tekst "JURIIDILISE
ISIKU, ASUTUSE RELVALUBA", loa seeria (kaks tähte) ja number.
Asutuse relvaloa lisal on tekst "Lisa juriidilise isiku, asutuse
relvaloa seeria, nr.  . . . .  .  juurde".
 
     2. Asutuse relvaluba ja relva nimistu koostatakse kahes
eksemplaris, millest esimene antakse loa taotlejale ning teine
hoitakse loa väljastanud politseiasutuses.
 
     3. Asutuse relvaloale kantakse järgmised andmed:
     - relvaloa väljaandmise kuupäev;
     - relvaloa väljastanud politseiasutus;
     - asutuse nimi, registrikood või registreerimisnumber,
aadress, telefon;
     - asutuse juhi ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoni
number;
     - vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood,
telefoni number;
     - vastutavat isikut asendava isiku ees- ja perekonnanimi,
isikukood, telefoni number;
     - andmed relvade kohta: relva liik, mark, kaliiber, number,
optiliste või lasersihikute numbrid;
     - kokku relvi (ka sõnadega);
     - relva(de) otstarve;
     - relvahoidla aadress;
     - relvaloa kehtivus;
     - politseiprefekti ees- ja perekonnanimi, allkiri;
     - politseiasutuse pitser;
     - loa lisa: relvade nimistu . . . . . lehel.
 
     4. Asutuse relvaloa lisale kantakse järgmised andmed:
     - relva(de) liik, mark, kaliiber, number, optiliste või
lasersihikute numbrid;
     - kokku relvi (ka sõnadega);
     - relva(de) otstarve;
     - relvahoidla aadress;
     - andmeid kontrollinud politseiametniku amet, ees- ja
perekonnanimi, allkiri;
     - politseiprefekti ees- ja perekonnanimi, allkiri;
     - politseiasutuse pitser.
 
     5.  Isikukoodi puudumisel kantakse relvaloale koodi
asendavad andmed.
 
     6.  Relva otstarbena märgitakse: sisevalveteenistus,
turvateenuste osutamine, teenistusülesannete täitmine, õppetöö,
jahindus, laskesport, relvade laenutamine jms.
 
     7. Asutuse relvaluba trükitakse Politseiameti kinnitatud
näidise järgi.
 
------
 
 
                                         Kinnitatud
                              siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
 Juriidilise isiku ja riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse
  relvakandmise loa vorm ja sellele kantavate andmete loetelu
 
 
     1. Juriidilise isiku ja riigi või kohaliku omavalitsuse
asutuse relva kandmise luba (edaspidi luba) on turvaelementidega
dokument formaadis A7.  Relvakaardil on tekst "JURIIDILISE
ISIKU, ASUTUSE RELVAKANDMISE LUBA", seeria (kaks tähte) ja
number.
 
     2. Loale kantakse järgmised andmed:
 
     Esiküljele:
     - juriidilise isiku või asutuse nimi;
     - registreerimisnumber;
     - aadress;
     - relva alaline hoiukoht;
     - relva otstarve;
     - relva(de) liik ja mark;
     - optilise või lasersihiku olemasolu;
     - loa väljastanud politseiasutus;
     - loa väljaandmise kuupäev;
     - loa kehtivus.
 
     Tagaküljele:
     Relva on lubatud kanda:
     - ees- ja perekonnanimi;
     - isikukood;
     - amet;
     - elukoht;
     - relva ajutine hoiukoht;
     - relvakandja foto (35x45 mm);
     - relvakandja allkiri.
 
     3. Isikukoodi puudumisel kantakse loale koodi asendavad
andmed.
 
     4. Elukohana märgitakse linn või vald.
 
     5.  Relva otstarbena märgitakse: sisevalveteenistus,
turvateenuste osutamine, teenistusülesannete täitmine, õppetöö,
jahindus, laskesport, relvade laenutamine jms.
 
     6.  Luba trükitakse Politseiameti kinnitatud näidise järgi.
 
------
 
                                         Kinnitatud
                               siseministri 2. jaanuari 1996. a. 
                                        määrusega nr. 1
                           
 
             Relva soetamisloa, relvaloa, relva ja
            laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akt
                               
                        nr.  . . . . .
 
     1. Vastu võetud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
                     kellelt (ees- ja perekonnanimi, isikukood)
 
     2. Relva soetamisloa, relvaloa, relva või laskemoona omanik
või valdaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
            ees- ja perekonnanimi, isikukood, juriidilise isiku 
                või asutuse nimi, registrinumber, aadress
 
     3. Üleandmise-vastuvõtmise põhjus:
     Soetamisloa või relvaloa kehtivuse möödumine
     Soetamisloa või relvaloa tühistamine
     Vabatahtlik üleandmine
     Relvaomaniku surm
 
     4. Üle antud - vastu võetud:
 
     Relva soetamisluba . . . . . .  . . . . . . . .  . . . . .
                          number      väljaandmise    loa
                                      kuupäev         väljaandja
 
     Relvaluba . . . . . .  . . . . . . . . .  . . . . . . . . .
                 number       väljaandmise       loa
                              kuupäev            väljaandja
 
     Relv   Liik   Mark   Valmistaja tehas   Kaliiber   Number
--------------------------------------------------------------- 
1.                                        
2.                                        
3.                                        
4.                                        
5.                                        
 
     Laskemoon     Mark          Kaliiber         Kogus
---------------------------------------------------------------
1.                                
2.                                
 
     Optiline sihik . . . . . . . . . (number)
     Lasersihik . . . . . . . . . (number)
     Muu . . . . . . . . . liik . . . . . . . . . kogus
 
     5. Relva ja laskemoona seisund:
 
     Kirjeldada:
     5.1.   relvade:
     5.1.1. komplektsus (nimetada puuduvad osad):
     5.1.2. väliste kahjustuste (roostetanud, kulunud,
            pragunenud, mõranenud, murdunud jms.) loetelu:
     5.1.3. tulirelva oluliste osade (raud, padrunipesa, lukk,
            pääste- ja löögimehhanism) väline seisund:
     5.2.   laskemoona väline seisund:
 
     6. Andis üle . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 
                        ees- ja perekonnanimi, allkiri
 
     7. Võttis vastu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 
                       politseiasutuse nimi, politseiametniku 
                              ees- ja perekonnanimi
 
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .  
                amet                    allkiri
 
     8. Üleandmise-vastuvõtmise kuupäev . . . . . . . . . . . . 
                                            päev, kuu, aasta
               
     9.  Käesolev akt on koostatud kahes eksemplaris, üks
üleandjale, teine vastuvõtjale.
 
     Märkused.
 
     1.  Vastuvõetud relva soetamisluba ja/või relvaluba
saadetakse viivitamatult loa väljaandnud politseiprefektuuri.
 
     2. Relva ja laskemoona seisund tehakse kindlaks välise
vaatlusega.  Relva või laskemoona seisundi hindamisel võib
kasutada eksperdi arvamust.
 
     Kontroll-laskude tegemine on keelatud.