ESTLEX   20.04.2018 22:49

+ Muudetud järgmiste aktidega

Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine

Vastu võetud 03.09.1996 nr 226
RT I 1996, 64, 1182
jõustumine 14.09.1996

Maareformi seaduse paragrahvi 29 alusel Vabariigi Valitsus määrab:
[RT I, 09.01.2014, 1 - jõust. 12.01.2014]

1. Kinnitada "Maa riigi omandisse jätmise kord" (juurde lisatud).

2. Käesoleva määruse jõustumise päevaks otsustajale esitatud maa riigi omandisse jätmise taotluste osas langetatakse maa riigi omandisse jätmise otsus seni kehtinud korra alusel.

3. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a
määrusega nr 226
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

  Maa riigi omandisse jätmise kord


I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev "Maa riigi omandisse jätmise kord" (edaspidi kord) on kehtestatud maareformi seaduse paragrahvi 29 alusel. Kord reguleerib maa riigi omandisse jätmist, määrab kindlaks maa riigi omandisse jätmise taotlejad, otsustajad ning riigi omandisse jäetud maale valitseja määramise alused.

2. Korra järgi jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud maa. Riigimaa teiste isikute kasutusse andmisele eelneb korra kohaselt läbiviidud maa riigi omandisse jätmine ning kinnistamine, kui ei ole kehtestatud teisiti.
[RT I 2004, 4, 24 - jõust. 26.01.2004]

3. Kui õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata täielikult või osaliselt seoses selle jätmisega riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punkti 4 alusel, teeb kohaliku omavalitsuse üksus otsuse maa mittetagastamise ja kompenseerimise kohta ühe kuu jooksul maa riigi omandisse jätmise otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise päevale järgnevast päevast arvates.

4. Maa riigi omandisse jätmise taotlejateks (edaspidi taotleja) on Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja Maa-amet.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

5. Maa riigi omandisse jätmise otsustaja (edaspidi otsustaja) on:
1) Vabariigi Valitsus, kui taotlejaks on Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, Riigikohus, Riigikantselei, samuti, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 13 sätestatud otstarbel;
[RT I 2007, 6, 34 - jõust. 28.01.2007]
2) minister, kui riigi omandisse jäetakse vastava ministeeriumi valitsemisel riigi omandisse jäetud hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa (maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1);
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
3) keskkonnaminister, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 2, 3, 6 ja 9 nimetatud otstarbel; keskkonnaminister või Maa-ameti peadirektor, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud otstarbel, välja arvatud käesoleva punkti alapunktis 8 sätestatud juhtudel;
[RT I, 24.07.2012, 2 - jõust. 27.07.2012]
4) haridus- ja teadusminister, keskkonnaminister, kultuuriminister, valdkonna eest vastutav minister, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 4 nimetatud otstarbel;
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
5) kaitseminister, siseminister, justiitsminister või rahandusminister, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 5 nimetatud otstarbel;
6) valdkonna eest vastutav minister, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud otstarbel;
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
7) Maa-amet, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 10 ja 12 nimetatud otstarbel, välja arvatud käesoleva punkti alapunktides 1 ja 8 sätestatud juhtudel;
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
8) valdkonna eest vastutav minister, kui riigi omandisse jäetakse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 10 nimetatud otstarbel Eesti Energia Aktsiaseltsi ja Eesti Põlevkivi Aktsiaseltsi omandis olevate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa või kui maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud otstarbel jäetakse riigi omandisse eelnimetatud äriühingute hoonete ja rajatiste püstitamiseks vajalik maa, samuti, kui otsustatakse raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maa (raudteemaa) riigi omandisse jätmine maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkt 10 alusel ning kui maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud otstarbel jäetakse riigi omandisse riigile kuuluvate teede laiendamiseks ning teede rajamiseks vajalik maa;
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
9) [kehtetu - RT I 2001, 54, 327 - jõust. 28.06.2001]
10) [kehtetu - RT I 2009, 4, 32 - jõust. 19.01.2009]
11) riigi omandisse jäetava maaga piirneva riigi omandis oleva kinnisasja valitseja või valitseja ülesandeid täitev valitsusasutus, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 14 nimetatud otstarbel.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]


II. MAA RIIGI OMANDISSE JÄTMISE TAOTLEMINE JA OTSUSTAMINE

6. Maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks koostab taotleja või tema poolt volitatud isik toimiku.

7. Maa riigi omandisse jätmise toimikusse kogutakse:
1) maa riigi omandisse jätmise taotlus, milles näidatakse maa riigi omandisse jätmise alus, riigi omandisse jäetava maa ligikaudne pindala, taotletav sihtotstarve, koha-aadressi määramise vajadus ning vajaduse korral muud andmed;
[RT I 2009, 4, 32 - jõust. 19.01.2009]
2) kui riigi omandisse taotletaval maal paiknevad ehitised, siis dokumendid riigi omandisse jäetaval maal asuvate ehitiste omandi kohta (riigivara registri õiend, väljavõte riigimaanteede loetelust või üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirjast);
3) taotleja valduses olevad dokumendid riigi omandisse jäetava maa senise kasutusõiguse kohta (maakasutusõiguse riiklik akt, maa looduses eraldamise akt vms);
4) [kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
5) riigi omandisse taotletava maa asendiplaan linnades ja muudel tiheasustusega aladel mõõtkavas vähemalt 1:2000, väljaspool nimetatud alasid mõõtkavas vähemalt 1:10 000. Tingimusel, et taotletava maa piirid on üheselt mõistetavad, võib asendiplaan olla eelmises lauses sätestatust väiksemas mõõtkavas. Kui taotletaval maal on katastriüksus moodustatud, lisatakse toimikusse asendiplaani asemel katastriüksuse plaan või katastriüksuse andmete väljavõte.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

8. Korra punktis 7 sätestatu kohaselt koostatud toimik esitatakse maa asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele tutvumiseks. Kui maad taotletakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 8 alusel, esitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele punkti 7 alapunktides 1 ja 5 nimetatud dokumendid. Sellisel juhul koostatakse toimik pärast punktis 9 loetletud toimingute tegemist.
[RT I 2007, 6, 34 - jõust. 28.01.2007]

9. Ühe kuu jooksul maa riigi omandisse jätmise toimiku või korra punkti 7 alapunktides 1 ja 5 nimetatud dokumentide saamise päevale järgnevast päevast arvates valla- või linnavalitsus:
[RT I 2007, 6, 34 - jõust. 28.01.2007]
1) määrab maareformi seaduses sätestatust lähtudes teise isiku omandis oleva ehitise, mille juures ostueesõigusega erastatava või tagastatava maa suurust ja piire maa riigi omandisse jätmine võib mõjutada, teenindamiseks vajaliku maa või ehitise juurde ostueesõigusega erastatava või tagastatava maa suuruse ja piirid. Riigi omandisse jäetaval maal asuva riigi omandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid määratakse juhul, kui toimiku esitaja on seda taotlenud;
2) määrab riigi omandisse jäetava maa sihtotstarbe ja vajaduse korral koha-aadressi, annab arvamuse maa riigi omandisse jätmise kohta ning näitab eraldi ära maa riigi omandisse jätmise taotluses ja asendiplaanil toodud suuruses ja piirides maa riigi omandisse jätmist takistavad asjaolud. Vajaduse korral lisatakse arvamust põhjendav või selgitav plaan või kaart. Arvamusele lisatakse õiend teiste isikute taotluste kohta, kes soovivad omandada riigi omandisse jäetavat maad tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras. Õiend esitatakse ka juhul, kui valla- või linnavalitsus ei anna arvamust maa riigi omandisse jätmise kohta või kui ta ei nõustu maa riigi omandisse jätmisega;
[RT I 2009, 4, 32 - jõust. 19.01.2009]
3) esitab andmed riigi omandisse taotletaval maal asuvate ehitiste kohta, märkides ära, kas valla- või linnavalitsusele teadaolevalt on tegemist õiguslikul alusel püstitatud ehitistega.
[RT I 2007, 6, 34 - jõust. 28.01.2007]

10. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei teosta korra punktis 9 nimetatud toiminguid kehtestatud tähtaja jooksul, jäetakse maa riigi omandisse taotleja esitatud piirides ja suuruses ning maa senisest kasutusest või üld- või detailplaneeringust lähtuva sihtotstarbega. Kui maa ei ole kasutuses ja üldplaneeringu alusel on võimalik kaaluda erinevate sihtotstarvete määramist või üldplaneeringust tuleneva sihtotstarbe määramine ei ole võimalik või otstarbekas, jäetakse maa riigi omandisse sihtotstarbeta maa sihtotstarbega.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

101. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei määra riigi omandisse jäetava maa koha-aadressi korra punktis 9 kehtestatud tähtaja jooksul, määrab riigi omandisse jäetava maa koha-aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutav töötleja.
[RT I, 09.01.2014, 1 - jõust. 12.01.2014]

11. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta ei ole esitatud kehtestatud tähtaja jooksul, ei takista see maa riigi omandisse jätmise otsustamist.

12. Maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks esitab taotleja otsustajale korra punkti 7 kohaselt koostatud toimiku, punkti 9 alusel esitatud kohaliku omavalitsuse üksuse otsused ja arvamuse, kui need on esitatud, ning maa riigi omandisse jätmise otsuse eelnõu ja seletuskirja. Otsus maa riigi omandisse jätmise kohta tehakse ühe kuu jooksul käesolevas punktis nimetatud dokumentide otsustajale esitamise päevale järgnevast päevast arvates.

13. Maa riigi omandisse jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) viidet maareformi seaduse sättele, mille alusel maa jäetakse riigi omandisse;
2) riigi omandisse jäetava maa asukohta (koha-aadressi), suurust, sihtotstarvet ja katastritunnust, kui see on olemas. Kui maa jäetakse riigi omandisse maa asendiplaani alusel, lisatakse maa riigi omandisse jätmise otsusele maa asendiplaan. Kui asendiplaani trükis ei avaldata, siis peab otsuses olema näidatud, kus saab maa riigi omandisse jätmise otsuse aluseks olnud asendiplaaniga tutvuda;
[RT I 2009, 4, 32 - jõust. 19.01.2009]
3) kui maa riigi omandisse jätmise otsustaja on Vabariigi Valitsus, siis riigi omandisse jäetava maa valitseja nime.

14. Pärast maa riigi omandisse jätmise otsustamist korraldab otsustaja või tema volitatud isik maa registreerimise riigi maakatastris. Kui maa riigi omandisse jätmise taotlus esitatakse käesoleva korra alusel otsustamiseks Vabariigi Valitsusele, korraldab riigi omandisse jäetud maa registreerimise riigi maakatastris riigi omandisse jäetud maa valitseja.

15. [Kehtetu - RT I 2001, 54, 327 - jõust. 28.06.2001]

16. Riigi omandisse jätmiseks koostatud asendiplaani alusel määratud pindala ja katastriüksuse maakatastris määratud pindala võivad erineda kuni 8 protsenti.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

17. Valitsejale läheb riigi omandisse jäetud maa valitsemise õigus üle pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning maa registreerimist riigi maakatastris ja riigi kinnisvararegistris. Teade peab sisaldama otsustaja nime, haldusakti vastuvõtmise kuupäeva, numbrit ning käesoleva korra punkti 13 alapunktides 1 ja 2 nimetatud andmeid.
[RT I, 09.01.2014, 1 - jõust. 12.01.2014]


III. RIIGI OMANDISSE JÄETUD MAA VALITSEJA MÄÄRAMISE ALUSED

171. Kui otsustaja on minister, on riigi omandisse jäetud maa valitseja vastav ministeerium. Kui otsustaja on Maa-ameti peadirektor, on riigi omandisse jäetud maa valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Kui maa riigi omandisse jätmise maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 10 või 12 alusel otsustab Maa-ameti peadirektor, täidab riigivara valitseja ülesandeid Maa-amet.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

18. Riigi omandisse jäetud maa valitsejateks on:
1) riigivaraseaduse paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud riigivara valitseja, kelle valitsemisel olevate riigi omandisse jäetud hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa (maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1) jäetakse riigi omandisse;
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
2) Keskkonnaministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 2, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud otstarbel välja arvatud käesoleva punkti alapunktis 7 sätestatud juhul;
[RT I, 24.07.2012, 2 - jõust. 27.07.2012]
3) Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium või Sotsiaalministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 4 nimetatud otstarbel;
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
4) Kaitseministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium või Rahandusministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 5 nimetatud otstarbel;
5) Maaeluministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud otstarbel;
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
6) Maa-amet riigivara valitseja ülesannetes, kui maa on jäetud riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 10 või 12 nimetatud otstarbel;
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse korra punkti 5 alapunkti 8 alusel;
[RT I 2007, 6, 34 - jõust. 28.01.2007]
8) [kehtetu - RT I 2007, 6, 34 - jõust. 28.01.2007]
9) [kehtetu - RT I 2009, 4, 32 - jõust. 19.01.2009]
10) Välisministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 13 alusel;
11) riigivaraseaduse paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud riigivara valitseja või valitseja ülesandeid täitev valitsusasutus, kelle valitsemisel on maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 14 alusel riigi omandisse jäetava maaga piirnev riigi omandis olev kinnisasi.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

19. Riigi omandisse jäetud maa kinnistamise korraldab vajadusel riigimaa valitseja või volitatud asutus.
[RT I, 24.07.2012, 2 - jõust. 27.07.2012]


IV. RIIGIMAA AJUTISE VALITSEJA MÄÄRAMINE
[RT I 2004, 4, 24 - jõust. 26.01.2004]

20. Maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud maa valitsejaks (edaspidi riigimaa ajutine valitseja) on Maa-amet.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018

21. Riigimaa ajutine valitseja täidab järgmisi riigivara valitseja ülesandeid:
1) võtab vastu otsuseid ja teeb toiminguid kohaliku omavalitsuse üksusega eelnevalt kooskõlastatud tehnovõrgu või -rajatise rajamise eesmärgil riigimaa piiratud asjaõigusega koormamisega seotud küsimustes;
2) annab loa asjaõigusseaduse paragrahvis 147 nimetatud tegevusteks, samuti sotsiaal-kultuurilise olemusega objekti paigaldamiseks ning ühekordse ürituse korraldamiseks ja vajaduse korral määrab tähtaja;
3) annab maaüksuse omanikuna loa ehitise lammutamiseks;
4) annab loa tegevuseks, mis on vajalik inimeste ohutuse tagamiseks;
5) annab loa muuks ajutise iseloomuga tegevuseks, kui sellega ei muudeta maa senist kasutusotstarvet või ei takistata maa sihipärast kasutamist;
6) esindab riiki kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku 611. peatükis sätestatud avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjades.
[RT I, 24.07.2012, 2 - jõust. 27.07.2012]

211. Maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud maa puhul, mille riigi omandisse jätmise menetluse käigus on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine, täidab riigivara valitseja ülesandeid valitsusasutus, kellele läheb maa valitsemise õigus üle pärast maa riigi omandisse jätmise otsustamist.
[RT I, 24.07.2012, 2 - jõust. 27.07.2012]

22. Riigimaa ajutise valitseja volitused lõpevad maa valitsemise õiguse üleminekuga riigi omandisse jäetud maa valitsejale, maa munitsipaalomandisse andmisel, maa omandiõiguse üleminekuga maa tagastamisel või erastamisel.
[RT I 2004, 4, 24 - jõust. 26.01.2004]