Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Seaduste lühendid
Unustasid parooli?
Tõlgitud aktide nimekiri
Законы по-русски


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadus
(EMOES)
Riigikogu 11.12.1996 seadus; jõustumiskuupäev 18.01.1997

redaktsioon 11.06.2006 [RT I, 03.28.63, ]

AVALDATUD :

RT I  1997, 1, 2

REDAKTSIOON :

RK s 04.05.2006 jõust.11.06.2006

RT I  2006, 25, 184

RK s 05.05.98 jõust.07.06.98

RT I  1998, 47, 696

    KAASOMANDIS OLEVA ELAMU MÕTTELISE OSA ERASTAMISE SEADUS

             Vastu võetud 11. detsembril 1996. a.

     Paragrahv 1. Seaduse ülesanne

     Käesoleva seadusega määratakse kindlaks mõttelise osa

erastamise objekt, subjektid ja erastamise tingimused

kaasomandis olevas elamus, kui elamu üks kaasomanik on riik või

kohalik omavalitsusüksus, samuti äriühing, kelle kõik aktsiad

või osad kuuluvad riigile või kohalikule omavalitsusüksusele,

või eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44,

671; 57, 979; 1996, 2, 28) paragrahv 6 punktides 4-6 märgitud

erastamise kohustatud subjekt.

     Paragrahv 2. Erastamise objekt ja erastamise

ettevalmistamine

     (1) Käesoleva seaduse järgi on erastamise objektiks

kaasomandis oleva elamu mõtteline osa, mille omanik on riik või

kohalik omavalitsusüksus, samuti äriühing, kelle kõik aktsiad

või osad kuuluvad riigile või kohalikule omavalitsusüksusele,

või eluruumide erastamise seaduse paragrahv 6 punktides 4-6

nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjekt.

     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kaasomandis

oleva elamu mõtteline osa erastatakse käesoleva seaduse järgi

siis, kui kaasomanikud ei sõlmi elamu reaalosadeks jagamise

kokkulepet või kui kaasomandis olevat elamut ei ole reaalosadeks

jagatud kohtuotsusega.

     (3) Elamuks käesoleva seaduse mõttes loetakse hoonet, mille

eluruumide üldpind on võrdne või suurem selles hoones asuvate

mitteeluruumide üldpinnaga.

     (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud kaasomandi

puhul võivad kaasomanikud elamu jagamises reaalosadeks

asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976;

1996, 45, 848; 51, 967) järgi kokku leppida kahe aasta jooksul

pärast käesoleva seaduse jõustumist.

     (RK s 05.05.98 jõust.07.06.98 - RT I  1998, 47, 696)

     (5) Pärast käesoleva seaduse jõustumist tekkinud kaasomandi

puhul võivad kaasomanikud elamu jagamises reaalosadeks

asjaõigusseaduse järgi kokku leppida ühe aasta jooksul, arvates

kaasomandi tekkimisest.

     (RK s 05.05.98 jõust.07.06.98 - RT I  1998, 47, 696)

     (6) Kaasomandis oleva elamu reaalosadeks jagamise

kokkulepete sõlmimiseks määrab vastav riigiasutus, kohalik

omavalitsusüksus või eluruumide erastamise seaduse paragrahv 6

punktides 4-6 nimetatud erastamise kohustatud subjekt volitatud

isiku, kes võib vastavaid kokkuleppeid sõlmida ja nendele alla

kirjutada.

     (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kaasomandis

oleva elamu mõttelist osa võib erastada enne käesoleva

paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja saabumist

tingimusel, et elamu kõik kaasomanikud on esitanud käesoleva

seaduse paragrahvis 3 nimetatud kohustatud subjektile

notariaalselt tõestatud avalduse, et nad ei nõua elamu

reaalosadeks jagamist.

     (8) Kui elamu kaasomanik on esitanud kohtusse hagi elamu

jagamiseks reaalosadeks, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1

märgitud kaasomandis oleva elamu mõttelist osa erastada pärast

sellekohase kohtulahendi jõustumist.

     (9) Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib

kaasomandis olevas elamus kindlaks määrata riigile kuuluva elamu

mõttelise osa, mis ei kuulu erastamisele. Kohaliku omavalitsuse

volikogu võib kaasomandis olevas elamus eluruumide erastamise

seaduse paragrahv 3 lõikes 8 sätestatud tingimustel kindlaks

määrata munitsipaalomandis, samuti antud kohaliku

omavalitsusüksuse territooriumil asuva põllumajandusreformi

seaduse (RT 1992, 10, 143; 36, 474; RT I 1994, 52, 880; 1996,

48, 945) paragrahvis 3 sätestatud põllumajandusreformi

kohustatud subjekti ning Eesti Vabariigi seaduse

"Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike

organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta"

(RT 1992, 24, 337; 1993, 11, 173; RT I 1996, 2, 28) paragrahv 2

lõikes 3 sätestatud taasriigistamise kohustatud subjekti omandis

oleva elamu mõttelise osa, mis ei kuulu erastamisele.

     (10) Käesolev seadus ei laiene elamu mõttelise osa

erastamisele, kui kaasomand on tekkinud eluruumide või

mitteeluruumide erastamisest.

     Paragrahv 3. Erastamise kohustatud subjekt

     Erastamise kohustatud subjektiks käesoleva seaduse alusel

on eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 6 sätestatud

eluruumide erastamise kohustatud subjekt.

     Paragrahv 4. Erastamise õigustatud subjekt

     (1) Käesoleva seaduse alusel on erastamise õigustatud

subjektiks:

     1) esimese eelistusena kaasomandis oleva elamu üürnik või

üks temaga alaliselt koos elav täisealine perekonnaliige

vastavalt eluruumide erastamise seaduse paragrahv 4 punktis 1

sätestatud tingimustele;

     2) teise eelistusena elamu kaasomanik, kui ta ei ole

eluruumide erastamise kohustatud subjekt;

     3) erastamisel avalikul enampakkumisel füüsiline isik või

Eestis registreeritud juriidiline isik.

     (2) Käesoleva seaduse alusel ei ole erastamise õigustatud

subjektiks eluruumide erastamise kohustatud subjekt.

     Paragrahv 5. Erastamine üürnikele

     (1) Erastamise objektiks olev mõtteline osa elamust

erastatakse osade kaupa nende suuruse järjekorras, alustades

kõige väiksemast osast. Kohustatud subjekt määrab vastavad osad

iga korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide üldpinna suhtena.

Nende osade summa ei tohi olla suurem, kui on erastamise

objektiks olev mõtteline osa elamust. Erastamise objekt, mis on

väiksem kui väikseima korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide

üldpinna suhe, ning see osa erastamise objektist, mis moodustub

erastamise objekti ja käesoleva lõike tingimustele vastavalt

määratud mõtteliste osade summa vahena, erastatakse käesoleva

seaduse paragrahv 6 alusel. Iga esimest eelistust omav isik saab

osta ainult ühe osa erastamise objektist.

     (2) Erastamise kohustatud subjekt (paragrahv 3) teatab ühe

kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse paragrahv 2 lõigetes 4 ja

5 sätestatud tähtaja saabumisest või lõigetes 7 ja 8 sätestatud

tingimuste kehtima hakkamisest, kirjalikult allkirja vastu

kõikidele kaasomandis oleva elamu esimest eelistust omavatele

üürnikele nende eesõigusest osta elamu mõtteline osa. Kirjalikus

teates peavad olema andmed erastatavate mõtteliste osade suuruse

ja alghinna kohta.

     (3) Kirjalik avaldus erastamises osalemiseks tuleb esimest

eelistust omaval õigustatud subjektil esitada ühe kuu jooksul

kirjaliku teate saamise päevast arvates. Posti teel saadetud

avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks, kui see kannab tähtaja

viimase päeva kuupäevaga postitemplit. Kirjalikus avalduses

tuleb esimest eelistust omaval õigustatud subjektil näidata,

millistele osadele erastamise objektiks olevast mõttelisest

osast ta ostutaotluse esitab.

     (4) Kui üht erastamise objekti osa taotleb mitu esimest

eelistust omavat isikut, korraldatakse selle osa erastamiseks

avalduse esitanud isikute vahel enampakkumine Vabariigi

Valitsuse kehtestatud korras.

     Paragrahv 6. Erastamine kaasomanikele

     (1) Kui erastamisel esimest eelistust omavad isikud

puuduvad või kui erastamise objekt on väiksem kui väikseima

korteri üldpinna ja elamu kõigi eluruumide üldpinna suhe, teatab

erastamise kohustatud subjekt (paragrahv 3) kirjalikult allkirja

vastu erastamisel teist eelistust omavatele isikutele nende

ostueesõigusest ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse

paragrahv 2 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja saabumisest või

lõigetes 7 ja 8 sätestatud tingimuste kehtima hakkamisest. Kui

erastamisel esimest eelistust omavad isikud ei soovi erastamise

objekti ühegi osa suhtes ostueesõigust kasutada, informeeritakse

kaasomanikke nende ostueesõigusest ühe kuu jooksul pärast seda,

kui selgub, et esimest eelistust omavad isikud ostueesõigust ei

kasuta. Esimest eelistust omavatele isikutele erastamata jäänud

osa ostueesõigusest informeeritakse elamu kõiki kaasomanikke ühe

kuu jooksul pärast esimest eelistust omavate isikutega sõlmitud

ostu-müügilepingute jõustumist. Kirjalikus teates peavad olema

andmed erastamisele kuuluva mõttelise osa suuruse ja alghinna

kohta.

     (2) Kirjalik avaldus erastamises osalemiseks tuleb elamu

kaasomanikul esitada ühe kuu jooksul kirjaliku teate saamise

päevast arvates. Posti teel saadetud avaldus loetakse

tähtaegselt esitatuks, kui see kannab tähtaja viimase päeva

kuupäevaga postitemplit.

     (3) Kui elamu mõttelise osa ostmiseks on avalduse esitanud

enam kui üks kaasomanikest, korraldatakse avalduse esitanud

isikute vahel enampakkumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud

korras.

     Paragrahv 7. Erastamine avalikul enampakkumisel

     (1) Kui erastamise objekti või selle osa ei ole erastatud

selleks ostueesõigust omavatele isikutele, erastatakse see

avalikul enampakkumisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

     (2) Teade avaliku enampakkumise kohta avaldatakse ühes

üleriigilises päevalehes vähemalt üks kuu enne enampakkumist.

Teade peab sisaldama andmeid elamu erastatava mõttelise osa

suuruse ja alghinna, enampakkumise aja ja koha ning

enampakkumises osalemiseks nõutavate garantiide kohta.

     Paragrahv 8. Erastamise objekti hindamine

     (1) Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa hinna määramiseks

hinnatakse kõik elamus asuvad eluruumid ja mitteeluruumid

eluruumide erastamise seaduse paragrahv 7 lõikes 1 sätestatud

alustel.

     (2) Erastatava mõttelise osa alghind on lihtmurruna

väljendatud mõttelise osa korrutis elamu kõigi eluruumide ja

mitteeluruumide hinna summaga.

     Paragrahv 9. Erastamise objekti eest tasumine ja tulu

jaotamine

     (1) Erastamise objekti eest võib tasuda raha ja

erastamisväärtpaberitega.

     (2) Rahas tuleb tasuda kuni 3 protsenti müügihinnast.

Nimetatud summa jääb erastamise kohustatud subjektile

erastamisega seotud kulude katteks.

     (3) Erastamisest saadav tulu jaotatakse eluruumide

erastamise seaduse paragrahvis 19 sätestatud alustel.

Paragrahv 91. Rakendussäte


Pärast 2006. aasta 1. märtsi on eluruumide erastamise kohustatud subjektil õigus teha erastamistoimingud ehitise mõtteliste osade kui vallasasjade suhtes. Nimetatud toimingute tegemine pärast 2006. aasta 1. märtsi ei anna ehitise mõttelise osa omandanud isikule täiendavat õigust käsutada eluruumi vallasasjana.

(RK s 04.05.2006 jõust.11.06.2006 - RT I  2006, 25, 184)

     Paragrahv 10. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses tehtav

muudatus

     Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73,

1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979;

1996, 36, 738) paragrahv 13 lõike 6 kolmandat lauset

täiendatakse pärast sõnu "välja arvatud eluruumide" sõnadega ",

elamu mõttelise osa".

     Riigikogu esimees Toomas SAVI