Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Seaduste lühendid
Unustasid parooli?
Tõlgitud aktide nimekiri
Законы по-русски


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 29.04.1997 määrus number 88; jõustumiskuupäev 10.05.1997
; kehtetuks muutumise kuupäev 01.07.2018

redaktsioon 10.05.1997 - 01.07.2018

Kehtetuks tunnistatud: RK s 06.06.2018; jõust. 01.07.2018 [RT I, 29.06.2018, 1]

 
       Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse
                moodustamise korra kinnitamine
 
     Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määrus nr. 88
Maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 29, 356; 59,
1006; 1996, 36, 738; 1997, 16, 261) paragrahvi 20 lõike 55
alusel Vabariigi Valitsus määrab:
 
     1. Kinnitada "Plaani- või kaardimaterjali alusel
katastriüksuse moodustamise kord" (juurde lisatud).
 
     2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. veebruari
1995. a. määrus nr. 90 (RT I 1995, 24, 345; 35, 463)
"Olemasolevate plaanide alusel linnades ja kompaktse
hoonestusega aladel katastriüksuste moodustamise korra
kinnitamine".
 
 
     Peaminister Mart SIIMANN
 
     Keskkonnaminister Villu REILJAN
 
     Riigisekretär Uno VEERING
 
------
 
                                          Kinnitatud
                                      Vabariigi Valitsuse 
                                      29. aprilli 1997. a. 
                                        määrusega nr. 88
 
       Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse
                       moodustamise kord
 
                         I. ÜLDSÄTTED
 
     1. Käesolev "Plaani- või kaardimaterjali alusel
katastriüksuse moodustamise kord" (edaspidi kord) on kehtestatud
maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 29, 365; 59,
1006; 1996, 36, 738; 1997, 16, 261) paragrahvi 20 lõike 55
alusel.
 
     2. Käesoleva korra alusel moodustatakse katastriüksusi maa
tagastamiseks, erastamiseks, munitsipaliseerimiseks ja riigi
omandisse jätmiseks.
 
     3. Katastriüksus moodustatakse plaani- või kaardimaterjali
alusel, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole
avaldanud soovi katastriüksuse moodustamiseks
katastrimõõdistamise teel.
 
      II. KATASTRIÜKSUSE MOODUSTAMINE PLAANIL VÕI KAARDIL
 
     4. Katastriüksus moodustatakse katastripidaja poolt
määratud ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud plaani- või
kaardimaterjalil. Sobivateks loetakse vastavalt olukorrale
krundiplaanid, krundijaotusplaanid, maadearvestusplaanid,
fotoplaanid, ortofotoplaanid, digitaalkaardid või muud mõõtkavas
1:2000 või suuremas tiheasustusega aladel ja mõõtkavas 1:10 000
või suuremas hajaasustusega aladel. Kaarditäpsus
(situatsioonielemendi täpsus) peab olema vähemalt vastavalt
mõõtkavale 1 mm tiheasustusega aladel ning 2 mm hajaasustusega
aladel.
 
     Katastripidaja tagab, et sobivaks tunnistatud plaani- või
kaardimaterjalil on vastutava isiku allkiri ning pitser.
 
     5. Sobiva plaani- või kaardimaterjali või nimetatu
kinnitatud koopiatega varustab kohalikku omavalitsust
katastripidaja.
 
     6. Kohalik omavalitsus määrab vastavuses kehtivate
õigusaktidega plaani- või kaardimaterjalil maaüksuse piiri ja
pindala.
 
     7. Käesoleva korra alusel katastriüksuse moodustamisel ei
ole igale katastriüksusele eraldi plaani koostamine vajalik.
Juhul kui katastripidaja ning kohalik omavalitsus kasutavad
käesoleva korra punktis 4 nimetatud plaani- või kaardimaterjali,
peavad sellele (digitaalkaardi kasutamise korral väljatrükile)
põhitoonist erineva värviga (punasega) olema kantud
katastriüksuste piirid. Katastriüksused nummerdatakse plaani-
või kaardimaterjalil (igal plaanil või kaardil algavad numbrid
1-st).
 
     8. Kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja näitab
katastriüksuse moodustamist taotlevale isikule ja
piirinaabritele plaanil või kaardil kätte maaüksuse piirid ning
võtab katastriüksuse moodustamist taotlenud isikult kirjaliku
nõusoleku plaanil määratud maatüki piiride ja pindalaga. Kui
katastriüksus moodustatakse maa munitsipaliseerimiseks, siis
võetakse eelmises lauses nimetatud nõusolek vaid juhul, kui
kohalik omavalitsus taotleb maa munitsipaliseerimist väljaspool
oma haldusterritooriumi.
 
     9. Piiride kättenäitamisele kutsutakse asjaomased isikud
tähitud kirjaga. Juhul kui maakatastriseaduse paragrahvi 20
lõike 51 alusel on nõutav piiriprotokolli koostamine,
informeeritakse asjaomaseid isikuid samas kirjas ka piiride
kättenäitamisele järgnevast piiriprotokolli koostamisest.
Nimetatud kiri peab olema välja saadetud vähemalt 10 päeva enne
piiride kättenäitamist plaanil või kaardil.
 
     10. Piiride kättenäitamine ja plaani- või kaardimaterjali
alusel katastriüksuse moodustamist taotleva isiku kirjalik
nõusolek plaanil või kaardil määratud maatüki piiri ja pindalaga
vormistatakse vähemalt kolmes eksemplaris koopial plaanist või
kaardist, millel maatüki piirid ja pindala määrati. Nimetatud
koopiad tõestatakse kohaliku omavalitsuse volitatud esindaja
allkirja ning pitseriga. Juhul kui keegi piiride
kättenäitamisele ilmunud isikutest nõuab piiriprotokolli
koostamist või piiriprotokolli koostamine on kohustuslik
maakatastriseaduse paragrahvi 20 lõike 51 alusel, koostatakse
samas ka piiriprotokoll.
 
     11. Piiriprotokollis kirjeldatakse piiri ja piiripunkte
ning nende asukohti püsiobjektide (orientiiride) suhtes.
Piiriprotokoll koostatakse üldjuhul looduses. Piiriprotokollile
kirjutavad alla maa taotleja ja piirinaabrid. Maa taotleja lisab
piiriprotokollile maaüksusel paiknevate ehitiste loetelu ning
kirjaliku kinnituse, et kõik maal paiknevad ehitised kuuluvad
taotlejale, või kokkuleppe hoonestusõiguse seadmise kohta.
 
     Juhul kui maa taotleja on hoonete koosseisu ja omandiõiguse
kohta esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid, kannab ta
vajalike korrektiivide tegemisega seotud kulud.
 
     12. Allkirjad piiriprotokollil tõestab piiriprotokolli
koostaja. Piiriprotokolli koostamise eest tasub isik, kelle
nõudel piiriprotokoll koostati, kui ei lepita kokku teisiti.
Piiriprotokolli koostamise tasu kehtestab kohalik omavalitsus.
 
     13. Kui piiride kättenäitamisele ja piiriprotokolli
koostamisele kutsutud isik ei ilmu või keeldub piiride
kättenäitamise dokumendile ja/või piiriprotokollile alla
kirjutamast, loetakse piirid kättenäidatuks ning katastriüksus
moodustatuks kohaliku omavalitsuse määratud piirides.
 
     14. Ühes piiriprotokollis võib kirjeldada mitme
katastriüksuse piire. Piiriprotokoll peab sisaldama järgmisi
andmeid:
     1) piiriprotokolli koostamise kuupäev;
     2) katastriüksus(t)e asukoht (asukohad), nimetus(ed) ja
number (numbrid), kui viimane(viimased) on olemas;
     3) piiri asukoha kirjeldus, vajadusel koos täpsustava
skeemiga;
     4) piiri kättenäitamise juures viibinud isikute nimed ja
allkirjad, mis on tõestatud piiriprotokolli koostaja poolt.
 
     15. Kui moodustatav katastriüksus piirneb maaga, kus
katastriüksus on moodustamata, on piirinaabriks vastava maatüki
tagastamise või erastamise õigustatud subjekt või tema volitatud
esindaja, nende puudumisel kohaliku omavalitsuse volitatud
esindaja.
 
     16. Plaani- või kaardimaterjalil määratud piirid
kinnitatakse kohaliku omavalitsuse otsusega, milles
fikseeritakse:
     1) katastriüksuse number plaani- või kaardimaterjalil ja
aadress (asukoht);
     2) katastriüksuse sihtotstarve;
     3) katastriüksuse moodustamise õiguslik alus (viitega
maareformi seaduse vastavale sättele -ostueesõigusega või
enampakkumisega erastamine, tagastamine, munitsipaliseerimine,
riigi omandisse jätmine);
     4) tagastamise, ostueesõigusega erastamise,
munitsipaliseerimise ja riigi omandisse jätmise korral isik,
kelle omandisse katastriüksus läheb;
     5) katastriüksuse pindala ning kõlvikuline jaotus;
     6) katastriüksuse maksustamishind või ostueesõigusega
erastamise korral seaduse sätestatud juhtudel 1993. a.
maksustamishind ja katastriüksuse müügihind (näidates eraldi ära
kasvava metsa maksumuse).
 
     17. Vähemalt kahes eksemplaris plaani- või kaardimaterjalil
(digitaalkaardi korral selle väljatrükk) peavad olema kohaliku
omavalitsuse volitatud esindaja allkiri ning pitser ja märge
selle kohta, millise kohaliku omavalitsuse otsusega (otsuse
vastuvõtja nimetus, otsuse kuupäev, number jms.) antud plaani-
või kaardimaterjalil piirid määrati. Käesolevas punktis
nimetatud plaani- või kaardimaterjal saadetakse koos kohaliku
omavalitsuse kirjaliku avalduse, otsuse, piiriprotokolli(de) ja
kahe eksemplari käesoleva korra punktis 9 nimetatud plaanil või
kaardil määratud maatüki piiride ja pindalaga nõustumist
(piiride kättenäitamist) käsitleva dokumendiga ning
katastripidaja poolt kehtestatud vormis lisatavate
katastriüksuse moodustamiseks kasutatud abimaterjalidega
(katastriüksuse moodustamist taotlevate isikute poolt esitatud
plaanid, kaardid, koordinaatide lehed vms.) katastripidajale
registreerimiseks.
 
     18. Seadusjärgseid kitsendusi põhjustavate objektide
olemasolul kantakse need plaani- või kaardialusele, millel
katastriüksus moodustati. Kitsendusi põhjustavate objektide
omanikud või valdajad on kohustatud kohalikule omavalitsusele
esitama vastava avalduse, milles oleks näidatud kitsenduse
kohaldamise õiguslik alus ja kitsenduse iseloom, ning
katastripidaja poolt määratud plaani või kaardi, millele on
kantud kitsendusi põhjustava objekti asukoht (piirid) ja
kitsenduse ulatus.
 
     Avalduses käsitletakse kitsenduse ulatust ja iseloomu
järgmistest aspektidest:
     1) torujuhtmete, kaablite jt. objektide kaitsetsooni laius
ja kaitsere˛iimi iseloomustus;
     2) kaitstavate objektide ja kaitsealade puhul kaitsere˛iimi
iseloomustus;
     3) õhuliinide puhul kitsenduste ruumiline ulatus ning
vajadusel mastidealuse maa kuuluvus;
     4) teede puhul eraldusriba laius ja kitsendused (riigiteel
viitega seadusele, munitsipaal- ja erateedel viitega kohaliku
omavalitsuse volikogu otsusele);
     5) magistraalkraavide puhul kitsenduse ulatus ja
kaitsere˛iim.
 
     19. Kui avaldusele lisatud dokumendid ei võimalda
kitsendusi põhjustava objekti asukohta piisava täpsusega
määrata, on kitsenduste plaanile või kaardile kandmiseks
avalduse esitanud isik või tema volitatud esindaja kohustatud
kitsendusi põhjustava objekti asukoha (piirid) kohaliku
omavalitsuse esindajale looduses kätte näitama.
 
                      III. RAKENDUSSÄTTED
 
     20. Enne käesoleva korra jõustumist alustatud
katastriüksuse moodustamise toimingud viiakse lõpuni vastavate
toimingute alustamise ajal kehtinud alustel ja korras.
 
     21. Käesoleva korra alusel katastriüksuse moodustamisel maa
enampakkumisega erastamiseks esitatakse erastamise korraldajale
lisaks katastri poolt väljaantavale õiendile katastripidaja
poolt kinnitatud koopia (väljavõte) plaanist või kaardist, mille
alusel katastriüksus moodustati. Maaüksuse moodustamisel maa
ostueesõigusega erastamiseks esitatakse erastamise korraldajale
üksnes katastripidaja õiend katastriüksuse registreerimise
kohta.
 
     22. Maa-ameti peadirektoril on õigus anda selgitusi
käesoleva korraga reguleerimata tehnilistes küsimustes.
 
 
     Keskkonnaminister Villu REILJAN