Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Seaduste lühendid
Unustasid parooli?
Tõlgitud aktide nimekiri
Законы по-русски


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord
Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus number 12; jõustumiskuupäev 24.01.2000

redaktsioon 01.01.2012 [RT I, 29.12.2011, 181]

AVALDATUD :

RT I 2000, 4, 29

REDAKTSIOON :

VV m 22.12.2011 Nr. 179 jõust. 01.01.2012

RT I, 29.12.2011, 138

VV m 22.07.2010 Nr. 102 jõust. 01.08.2010

RT I 2010, 52, 335

VV m 04.05.2006 Nr.107 jõust.15.05.2006

RT I 2006, 20, 158



Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord1


Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 12



Määrus kehtestatakse «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616) § 3 lõike 5 alusel.


§ 1. Rakendusala


(1) Kord kehtib kõigil töötervishoiu ja tööohutuse seaduse rakendusalasse kuuluvatel tegevusaladel.


(2) Käesolevas korras sätestatakse töötajale isiklikuks kasutamiseks mõeldud isikukaitsevahendite ja varustuse valimise ja kasutamise kord, sealhulgas ka riietus, mis on ette nähtud töötaja kaitsmiseks tööga seotud õnnetuse või haigestumise eest.


(3) Korras ei käsitata isikukaitsevahendina:
1) tavalisi töö- ja vormiriideid;
2) päästeasutuse kasutatavaid vahendeid;
(VV m 22.07.2010 Nr. 102 jõust. 01.08.2010 - RT I 2010, 52, 335;
VV m 22.12.2011 Nr. 179 jõust. 01.01.2012 - RT I, 29.12.2011, 138)
3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid vahendeid;
4) spordivarustust;
5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid;
6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid;
7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid.


§ 2. Üldnõuded ja kohustused


(1) Tööandja varustab töötajad isikukaitsevahenditega, kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahendite või töökorraldusabinõudega.


(2) Tööandja tagab, et isikukaitsevahendid vastavad tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele ning et neid hankides lähtutakse §-s 3 esitatud põhimõtetest.


(3) Tööandja annab isikukaitsevahendid ning korraldab nende hoolduse ja puhastuse oma kulul.


(4) Tööandja hoolitseb selle eest, et isikukaitsevahend:
1) vastaks täielikult kaitsevajadusele;
2) ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet;
3) sobiks kasutajale;
4) sobiks kasutada kindlates tööoludes;
5) vastaks ergonoomianõuetele ning oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga.


(5) Kui töökohal toimib mitu ohutegurit, mille tõttu on töötajal vaja kasutada rohkem kui ühte isikukaitsevahendit, peavad need vahendid omavahel sobima.


(6) Tööandja on kohustatud:
1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks;
2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust;
3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi;
4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt regulaarselt kontrollitaks ja hooldataks;
5) korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega;
6) korraldama kasutustähtaja ületanud või muul viisil kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendite või nende vahetatavate saastunud osade käitlemise «Jäätmeseaduse» (RT I 1998, 57, 861; 1999, 23, 353) kohaselt;
7) märgistama asjakohaste ohutusmärkidega töökoha need ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit.


(7) Töötaja peab hoidma isikukaitsevahendi töökorras ning teatama tööandjale või tema esindajale kõigist isikukaitsevahendi riketest ja puudustest.


(8) Töökeskkonnavoliniku kohustus on jälgida, et töötajad oleksid varustatud otstarbekohaste ja töökorras isikukaitsevahenditega.


(9) Ehitise projekteerija ja tehnoloogia väljatöötaja peavad järgima tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid sedavõrd, et töötajatel oleks vaja kasutada isikukaitsevahendeid nii vähe kui võimalik. Kui isikukaitsevahendit tuleb siiski kasutada, peab projekteerija ette nägema kasutatavate isikukaitsevahendite tüübid ja vahendi kasutamise korra.


§ 3. Isikukaitsevahendite hindamine ja valimine


(1) Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades.


(2) Pärast ohutegurite selgitamist hinnatakse kaitsevajaduse suurust ning määratakse kindlaks isikukaitsevahendi nõutavad kaitseomadused.


(3) Isikukaitsevahendit valides peab tööandja jälgima, et see vastaks § 2 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Arvestama peab ka ohte ja mõjusid, mis kaitsevahendi kandmisega võivad kaasneda.


(4) Hindamist tuleb korrata, kui töökeskkonnas või hindamist mõjutavates muudes tegurites on toimunud muutused.


(5) Töökohal esinevate ohutegurite kaardistamist ja valitavate isikukaitsevahendite analüüsi on võimalik teha lisas 1 esitatud näidistabeli kujul.


(6) Isikukaitsevahendite valikloetelu on esitatud lisas 2.


§ 4. Isikukaitsevahendi kasutamine


(1) Tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist.


(2) Tööandja määrab isikukaitsevahendi kasutamise korra ja kestuse ohu suuruse, ohuga kokkupuute sageduse, töötamiskoha eripära ja isikukaitsevahendi omaduste põhjal.


(3) Töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele.


(4) Tööandja peab tööd korraldades arvestama isikukaitsevahendi kasutamisest tulenevat füüsilist või vaimset lisakoormust ning vajadusel nägema ette puhkepausid, kasutamise piirangud või muud abinõud töötaja töövõime säilitamiseks.


(5) Isikukaitsevahend on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, peab tööandja rakendama abinõusid, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme.


(6) Tegevusalade ja tööde loetelu, mille puhul võib olla vajalik kasutada isikukaitsevahendit, on esitatud lisas 3.


§ 5. Töötajate ettepanekute arvestamine


Tööandja arvestab isikukaitsevahendeid valides ja nende kasutamise korda määrates töötajate ja töökeskkonnavolinike ettepanekuid.



1 Euroopa Nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ (EÜT L 393, 30.12.1989).



Peaminister Mart LAAR

Sotsiaalminister Eiki NESTOR

Riigisekretär Aino LEPIK von WIREN



«Isikukaitsevahendite
valimise ja kasutamise
korra»
lisa 1

OHUTEGURITE KAARDISTAMISE JA ISIKUKAITSEVAHENDITE VALIMISE NÄIDISTABEL



OHUTEGURID

FÜÜSIKALISED

KEEMILISED

BIOLOOGI­LISED

MEHAANILINE

TERMI­LINE

ELEKTER

KIIRGUS

MÜRA

AE­RO­SOO­LID

VEDELI­KUD

GAAS, AUR

Bakterid

Viirused

Seened

Mitte­mik­roob­sed bio­loo­gili­sed anti­gee­nid

Kõr­gelt kuk­ku­mi­ne

Löök, mul­ju­mi­ne

Tor­ge, lõi­ge, krii­mus­tus

Vi­brat­si­oon

Li­bas­tu­mi­ne, kuk­ku­mi­ne

Kuu­mus, tuli

Kül­mus

Mitte­ioni­seeriv

Ioni­see­riv

Tolm, kiud

Suits

Aur

Im­bu­mi­ne

Prits­med, joad

KEHAOSAD

PEA

Kol­ju

Kõr­vad

Sil­mad

Hin­ga­mis­teed

Nägu

Kogu pea

Üla­jäse­med

Käed

Käsi­varred

Ala­jäse­med

Jalala­bad

Jalad

MUUD

Nahk

Rind­kere/­kõht

Seede­trakt

Muu kui seede­trakt

Kogu keha



Sotsiaalminister Eiki NESTOR



«Isikukaitsevahendite
valimise ja kasutamise
korra»
lisa 2

ISIKUKAITSEVAHENDITE VALIKLOETELU


Pea kaitsmine

Kaitsekiiver (kaevandused, ehitusplatsid jt tööstusobjektid, metsatööd)

Pealae kaitsevahend (paeltega või paelteta müts, juuksevõrk jne)

Kaitsev peakate (riidest või eritöötlusega riidest müts, süüdvester jt peakatted)

Kuulmiselundite kaitsmine

Kõrvatropid ja teised samaväärsed vahendid

Kõrvaklapid

Kõrvaklapid, mida saab kinnitada kaitsekiivrile

Mürakaitsekiiver

Sidepidamist võimaldavad kõrvakaitsed

Silmade ja näo kaitsmine

Sangadega kaitseprillid

Näokujulised kaitseprillid

Eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett- või infrapunakiirguse või nähtava kiirguse eest kaitsmiseks

Näokaitse

Kaarkeevitusmask ja -kiiver (käsimask, pea või kaitsekiivri külge kinnitatav kaitsemask)

Hingamiselundite kaitsmine

Tolmufilter, gaasifilter, radioaktiivse tolmu filter

Isoleeriv õhu juurdevooluga kaitsevahend

Eemaldatava keevitusmaskiga respiraator

Sukeldumisvarustus

Sukeldumisülikond

Käte ja käsivarte kaitsmine

Kindad masinatest või seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, vibratsioon jne)

Kemikaali- või kuumakindlad kindad

Elektrikukindad

Labakindad

Sõrmekaitsed

Spetsiaalkäised

Randmekaitse raskuste käsitsi teisaldamisel

Sõrmeosata kindad

Kaitsekindad

Jalgade ja jalalabade kaitsmine

Madalad kingad, poolsaapad, säärsaapad, kaitsesaapad

Kingad, mida on võimalik kiiresti jalast ära võtta

Vibratsioonikindlad jalanõud

Kuumakindla tallaga kingad ja pealiskingad

Kuumakindlad kingad, saapad ja pealissaapad

Torkekindlate taldadega kingad ja saapad

Soojapidavad jalanõud

Vibratsioonikindlad jalanõud

Antistaatilised jalanõud

Kaitsesaapad kettsae kasutajale

Puutallaga kingad

Eemaldatavad jalatalla kaitsed

Kedrid

Eemaldatavad kuuma-, torke- või higistamiskindlad sisetallad

Eemaldatavad libisemiskindlad vahendid lumel, jääl või libedal põrandal kõndimiseks

Põlvekaitsed

Turvaelementidega tööpüksid (näit metsatööl)

Kaitsesaapad taimekaitsevahendi kasutajale

(VV m 04.05.2006 Nr.107 jõust.15.05.2006 -RT I 2006, 20, 158)

Naha kaitsmine

Kaitsekreemid ja -määrded

Rindkere ja kõhu kaitsmine

Kaitsevest, jakk ja põll masinatest või seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, sulametalli pritsmed jne)

Kemikaalikindel vest, jakk ja põll

Soojendusvest

Päästevest

Röntgenkiirguse eest kaitsev põll

Ohutusrihmad

Keha kaitsmine

Kukkumisvastased vahendid

Kukkumist vältiv täisvarustus koos lisaseadmetega

Kineetilist energiat neelavad pidurdusvahendid (täisvarustus koos lisaseadmetega)

Keha kinni hoidvad kaitsevahendid (näit kaitsevõrk)

Kaitseriietus

Kombinesoon või kaheosaline kaitseriietus

Riietus masinatest ja seadmetest tuleneva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, sulametalli pritsmed, infrapunane kiirgus jne)

Kemikaali-, kuuma-, tolmu- või gaasikindel riietus

Termoriietus

Radioaktiivse saastumise eest kaitsev riietus

Fluorestseeruv või tagasipeegeldav märguriietus või lisavarustus (käesidemed, kindad, helkurribad jne)

Mitmesugused kaitsekatted



Sotsiaalminister Eiki NESTOR



«Isikukaitsevahendite
valimise ja kasutamise
korra»
lisa 3

TEGEVUSALAD JA TÖÖD, MILLE PUHUL VÕIB OLLA VAJALIK KASUTADA ISIKUKAITSEVAHENDIT


Pea kaitsmine

Kaitsekiivri kasutamine

Ehitustöö, eriti tellingutel ja kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel ning nende all või lähedal tehtav töö, raketise ehitamine ja lammutamine, tellingute püstitamine ja lahtivõtmine ning muu kooste- ja paigaldustöö

Töö terassillal, teraskonstruktsioonide paigaldamisel, mastis, tornis, hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, terasetehases, valtspingil, katlamajas ja jõujaamas ning suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö

Töö maa-aluses ja maapealses kaevanduses, avakaeves, šahtis ja tunnelis

Pinnase- ja kivitööd

Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga

Lõhkamistööd

Töö lifti, tõsteseadme, kraana ja konveieri lähedal

Töö sulatusahjude juures, rikastustehases, terasetehases, metalli valul, valtsimisel, stantsimisel ja sepistamisel

Laevaehitus

Rongide rööpaseadetööd

Töö tapamajas

Puude langetamine

Jalgade kaitsmine

Torkekindlate taldadega jalanõude kasutamine

Tee-ehitus

Töö ehitusplatsil (töö tellingutel, betoonitööd, valmisdetailide paigaldus, raketise ehitamine ja lammutamine jne)

Katusetööd

Tavaliste taldadega kaitsejalanõude kasutamine

Töö terassillal, teraskonstruktsioonide paigaldamisel, mastis, tornis, hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, terasetehases, valtspingil, katlamajas, jõujaamas, kraanal ning suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö

Ahju ehitamine, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamine, metallikoostetööd

Töö sulatusahju juures, rikastustehases, terasetehases, metalli valul, metalli külm- ja kuumtöötlemisel

Töö maa-aluses ja maapealses kaevanduses, avakaeves, šahtis ja tunnelis

Pinnase- ja kivitööd

Lehtklaasi ja klaasanumate valmistamine

Töö vormidega keraamikatööstuses

Vormi valamine keraamika- ja ehitusmaterjalitööstuses

Põletusahju vooderdamine

Transpordi- ja laotööd

Külmutatud liha ja konservide käsitsemine

Laevaehitus

Rongide rööpaseadetööd

Puude langetamine

Puurimistööd

Kontsadega või kiiludega ja torkekindlate taldadega kaitsekingade kasutamine

Katusetööd

Isoleertaldadega kaitsejalanõude kasutamine

Töö kuumal või külmal pinnal

Kiiresti eemaldatavate kaitsejalanõude kasutamine

Töö, millega kaasneb oht sulaaine jalanõusse tungimiseks

Silmade ja näo kaitsmine

Kaitseprillide, näokaitse või maski kasutamine

Keevitamine

Sepistus-, lihvimis-, puurimis-, treimis- ja freesimistööd

Kivitöötlemine

Töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga

Töö naelpüstoliga

Abrasiivsete ainete ja vedelike pihustamine

Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste-eemaldusvahendiga

Töö sula-ainega või töö selle läheduses

Töö, kus on otsene soojuskiirgus

Töö laseriga

Lõhketööd

Muud tööd, kus esineb silmade või näo vigastamise oht

Taimekaitsetöö

(VV m 04.05.2006 Nr.107 jõust.15.05.2006 -RT I 2006, 20, 158)

Hingamiselundite kaitsmine

Filtri, respiraatori ja teiste hingamisseadmete kasutamine

Töö mahutis, kinnises ruumis, gaasiahjus ja teistes kohtades, kus võib olla gaasi või ebapiisavalt hapnikku

Töö sulatusahju läheduses

Töö gaasikonverteri ja sulatusahju gaasitorude läheduses

Töö sulatusahju väljalaskeavade lähedal, kus võib esineda raskemetallide aurusid

Ahjude ja valukoppade vooderdamine, kui võib esineda tolmu

Taimekaitsetöö

(VV m 04.05.2006 Nr.107 jõust.15.05.2006 -RT I 2006, 20, 158)

Värvimine püstolpihustiga, kui väljatõmbeventilatsioon on ebapiisav

Töö šahtis, kanalisatsioonikaevus ja maa-aluses kanalisatsioonitrassis

Töö külmhoones, kus on külmutusaine pihkumise oht

Asbestitöö

Kantserogeenide kasutamine

Benseeni ja plii kasutamine

Kuulmiselundite kaitsmine

Kõrvakaitsete kasutamine

Töö metallipressiga

Töö pneumaatilise puuri või vasaraga

Ehitusvaiade rammimine

Lõhketööd

Puidu- ja tekstiilitööd

Poldi- või naelapüstoli kasutamine

Muud tööd, kus müratase ületab 85 dB(A)

Keha, käte ja käsivarte kaitsmine

Kaitseriietuse kasutamine

Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste-eemaldusvahendiga

Töö kuumade materjalidega või nende läheduses, kus kuuma mõju on tunda

Töö lehtklaastoodetega

Haavelpuhastus

Asbestitöö

Taimekaitsevahendite ja teiste tõrjevahendite kasutamine

Töö III või IV ohuklassi kuuluvate bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas

Töö sügavkülmutusruumis

Tulekindla kaitseriietuse kasutamine

Keevitamine kinnises ruumis

Torkekindla põlle kasutamine

Liha konditustamine ja tükeldamine

Töö käsinoaga, kui lõigatakse enda suunas

Nahkpõlle kasutamine

Keevitamine

Sepistamine

Valutööd

Käsivarrekaitse kasutamine

Liha konditustamine ja tükeldamine

Kinnaste kasutamine

Keevitamine

Teravate servadega esemete käsitsemine, välja arvatud töö seadmetega, kus kindad võivad kinni jääda

Lahtise happe ja aluse kasutamine

Taimekaitsetöö

(VV m 04.05.2006 Nr.107 jõust.15.05.2006 -RT I 2006, 20, 158)

Metallvõrguga varustatud kinnaste kasutamine

Liha konditustamine ja tükeldamine

Käsinoa kasutamine lihakeha töötlemisel

Lõikemasina terade vahetus

Ilmastikukindla riietuse kasutamine

Välitingimustes vihma või külma ilmaga töötamine

Peegeldava riietuse kasutamine

Töö, kus töötaja peab olema hästi märgatav

Ohutusvöö ja -rakmete kasutamine

Töö tellingul või ripptellingul

Valmisdetailide paigaldamine ehitusel

Katusetööd

Töö tõstukikorvis

Töö mastis

Ohutustrossi ja -köie kasutamine

Töö kõrgkraana kabiinis

Töö laoruumi tõste- või teisaldusseadme kõrgelasetsevas kabiinis

Töö puurtorni kõrges osas

Töö šahtis või kanalisatsioonikaevus

Nahakaitsevahendite kasutamine

Pinnakattevahenditega töötamine

Nahaparkimine



Sotsiaalminister Eiki NESTOR