Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Seaduste lühendid
Unustasid parooli?
Tõlgitud aktide nimekiri
Законы по-русски


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Eluruumide erastamise korraldamise kohta
Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrus number 198; jõustumiskuupäev 16.07.1993

redaktsioon 01.01.2018 [RT I, 12.12.2017, 4]

+ Muudetud järgmiste aktidega

Eluruumide erastamise korraldamine

Vastu võetud 01.07.1993 nr 198
RT I 1993, 46, 641
jõustumine 16.07.1993

Lähtudes eluruumide erastamise seadusest Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud:
1) «Eluruumide erastamise kord»;
2) «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsentide määramise juhend»;
3) «Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990. a otsusega «Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest» peatatud elamute ostu-müügitehingute lõpliku vormistamise kord»;
4) «Eluruumide järelmaksuga ostmise kord».

2. Teha kohaliku omavalitsuse volikogudele ja täitevorganitele ettepanek:
1) viia hiljemalt 1. augustiks 1993. a oma eluruumide erastamist käsitlevad otsused ja normatiivdokumendid kooskõlla eluruumide erastamise seaduse ja käesoleva määrusega kinnitatud juhendmaterjalidega;
2) informeerida oma haldusterritooriumil erastamise kohustatud subjekte ja elanikke muudatustest eluruumide erastamise tingimustes ja korras;
3) lahendada eluruumide erastamisel tekkivad ning seaduse ja käesoleva määrusega reguleerimata küsimused oma haldusterritooriumil.

3. Lugeda eluruumide sotsiaalselt põhjendatud normiks eluruumide erastamisel 18 m² eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m² perekonna kohta.

4. Ministeeriumidel ja riiklikel ametitel ning kõigil erastamise kohustatud subjektide kõrgemalseisvatel organitel kontrollida ja suunata nende halduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust eluruumide erastamisel ja vajaduse korral osutada neile abi.

5. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a
määrusega nr 198
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]


ELURUUMIDE ERASTAMISE KORD

I. Üldsätted

1. Käesolev kord kehtib üürilepingu alusel kasutatavate ja asustamata, sealhulgas ehitusjärgus olevate elamute ja korterite erastamisel, mis on riigi või riigi äriühingu omandis või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis (edaspidi munitsipaalomandisse kuuluvad eluruumid); põllumajandusreformi seaduse paragrahvis 3 sätestatud põllumajandusreformi kohustatud subjekti, seaduse «Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta» (RT 1992, 24, 337) paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjekti omandis ning oli nende omandis vastavate seaduste jõustumise hetkel. Samas korras erastatakse ka eluruum, mis on põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjekti omandist üle läinud tema õigusjärgsele juriidilisele isikule või põllumajandusreformi või taasriigistamise kohustatud subjektide reformi käigus moodustatud uuele juriidilisele isikule.

Käesolevas punktis nimetatud eluruum on erastamise objektiks, kui see oli kohustatud subjekti omandis eluruumide erastamise seaduse jõustumisel või on antud kohustatud subjekti omandisse erastamisseaduse või põllumajandusreformi seaduse alusel.

2. Üürilepingu alusel kasutatavaid elamuid ja kortereid (edaspidi eluruum) erastatakse eelkõige eluruumi üürnikule või ühele temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ning samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele, käesoleva korra lisas 2 ettenähtud vormi kohasele, eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt kinnitatud kokkuleppele, juhul kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kohustatud subjektile 1. märtsiks 1995. a.

3. Mitme üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide erastamist käsitletakse käesoleva korra IV osas.

4. Erastamise objektiks olevad asustamata eluruumid ja nende erastamise õigustatud subjektid määratakse kindlaks vastavalt eluruumide erastamise seadusele. Asustamata eluruumideks loetakse ka ehitusjärgus olevaid eluruume, mille tehnilise valmiduse aste on üle 50 protsendi vastavalt «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile».

5. [Kehtetu - RT I 1994, 42, 682 - jõust. 15.06.1994]

6. Linna- ja vallavolikogu otsuse alusel on lubatud kasutada eluruumide erastamisel nende asukohast tulenevaid elutingimusi (keskkonnaseisund, infrastruktuur) arvestavaid tsoonikoefitsiente vahemikus 0,5 kuni 1,5, kusjuures tsoneerimisel on konkreetse territooriumi jaoks nõutav keskmiste elutingimustega tsooni (tsoonikoefitsient 1,0) olemasolu. Erastatava eluruumi asukohast tulenevaid elutingimusi arvestav tsoonikoefitsient loetakse võrdseks 1,0-ga, kui kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsuse alusel ei ole territoorium tsoneeritud. Kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgan peab tsoonikoefitsientide määramisest informeerima oma territooriumil asuvaid eluruumide erastamise kohustatud subjekte.

7. Elamu või korter erastatakse koos sellele vastava muu osaga ehitisest. Elamus korterile vastava muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas. Nimetatud osa määratakse mõttelise osana ja väljendatakse hariliku murruna. Korteri üldpinna hulka loetakse toa (tubade) ja abiruumi(de) põrandapindade summa, kaasa arvatud sisseehitatud seinakappide, külmade panipaikade ja verandade põrandapind.

Elamus korterile vastava muu osa koosseisu arvatakse ka selle keldris, pööningul ja mujal paiknevad abiruumid, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks kasutamiseks. Abiruumid, mis asuvad elamuga ühisel krundil (edaspidi majapidamis-abihooned), erastatakse eluruumi juurde kuuluva muu osana juhul, kui nad on vajalikud elamu teenindamiseks või ette nähtud elanike ühiseks kasutamiseks. Elamuga ühisel krundil paiknevaid majapidamis-abihooneid, mis on ette nähtud eluruumi üürniku individuaalseks kasutamiseks, hinnatakse vastavalt «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile» ja erastatakse eluruumi juurde kuuluvate majapidamis-abihoonetena.

Juhul kui elamus (v.a ühepere- ja ridaelamud) või sellega ühisel krundil asuvad garaažid, arvatakse need elamus korterile vastava muu osa koosseisu.

Ühepere- või ridaelamus või sellega ühisel krundil asuvaid garaaže hinnatakse vastavalt «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile» ja erastatakse eluruumi juurde kuuluvate majapidamis-abihoonetena. Väljaspool elamu krunti (maavaldust) asuvaid riigi- või munitsipaalomandis olevaid garaaže erastatakse vastavalt erastamisseadusele.
[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

71. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

72. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

73. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

74. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

75. Mõttelise osa ümberarvestusega ei kaasne täiendavaid juurde- ja tagasimakseid.

76. Korteri reaalosale vastava mõttelise osa suuruse erinemisel ostu-müügilepingus, inventariseerimise plaanil ja riikliku ehitisregistri dokumendis lähtutakse tehingute ja toimingute tegemisel kohustatud subjekti poolt kehtivas korras vormistatud ümberhindamisaktis toodud korteri reaalosale vastava mõttelise osa suurusest.
[RT I 2003, 83, 569 – jõust. 01.01.2004]

77. Korterile või mitteeluruumidele vastava mõttelise osa suuruse ümberarvestust ei tehta, kui elamus asuvate korterite ja mitteeluruumide omanikud on sõlminud omavahelise notariaalselt tõestatud lepingu, millega määrati kindlaks korteritele ja mitteeluruumidele vastava mõttelise osa suurused. Mõtteliste osade suurused peavad olema väljendatud hariliku murruna ning nende summa peab olema üks.

8. Erastatav elamu peab olema registreeritud riiklikus ehitisregistris.
[RT I 2003, 83, 569 – jõust. 01.01.2004]

9. Erastatud eluruumide omanikud võivad asutada elamu ühiseks majandamiseks korteriühistu või valida mõtteliste osade ühise majandamise muu vormi. Asutatud korteriühistu liikmeks on ka eluruumide erastamise seaduse» paragrahvis 6 nimetatud eluruumide erastamise kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust.
[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

91. Pärast korteriühistu registrisse kandmist informeerib korteriühistu sellest kohustatud subjekti kümne tööpäeva jooksul pärast vastava kande tegemist. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt või elamu haldaja annab kolme kuu jooksul pärast korteriühistu registrisse kandmist korteriühistule üle järgmised elamu kohta käivad dokumendid:
   – elamu (kaasa arvatud selle juurde kuuluvad hooned ja rajatised) korruste, keldri, katuse ja elamu vertikaalläbilõike plaanid ning inventariseerimise plaanid ja eksplikatsioonid;
   – elamu juurde kuuluva krundi plaan, kui elamu krunt on eelnevalt kindlaks määratud;
   – keskkütte, soojus-, gaasi-, elektri- ja veevarustuse ning kanalisatsiooni elamu sise- ja välisvõrkude joonised;
   – tehnoseadmete dokumendid (soojussõlme pass, tuleohutuspaigaldiste dokumentatsioon, lifti pass jms);
[RT I 29.12.2011, 138 – jõust. 01.01.2012]
   – majaraamat või elamu kartoteek.

Dokumentide üleandmise kohta vormistavad üleandja ja vastuvõtja dokumentide üleandmise- vastuvõtmise akti.

Vajaliku dokumentatsiooni puudumisel tuleb see vastava elamu remondirahade eest taastada ja korteriühistule üle anda.

Kui elamus korteriühistut ei moodustata, annab eluruumide erastamise kohustatud subjekt või elamu haldaja käesolevas punktis nimetatud dokumendid korteriomanike esindajale üle kolme kuu jooksul pärast elanike ühise tegutsemise lepingu allakirjutamist. Dokumendid antakse üle käesolevas punktis korteriühistute jaoks kehtestatud korras.

92. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt (üleandja) annab kolme kuu jooksul pärast korteriühistult või ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsevatelt korteriomanikelt (vastuvõtja) avalduse laekumist elamu haldamise ja majandamise üle käesoleva korra lisas 8 ettenähtud vormi kohase akti alusel korteriühistu või lepingu alusel tegutsevate korteriomanike poolt volitatud isikule või elamu omanikule. Kohustatud subjekt ja korteriühistu või korteriomanike volitatud esindaja võivad kokku leppida elamu haldamise ja majandamise üleandmise teistsuguses tähtajas.

Akti punktis 1 märgitakse elamut iseloomustavad andmed. Elamu tüübi kirjeldamisel märgitakse, kas see on tellis-, plokk-, suurpaneel-, puit-, sega- või muud tüüpi elamu.

Akti punktis 2 märgitakse üleantavate dokumentide loetelu ja fikseeritakse andmed üüri ja/või hooldustasu määramise kohta kululiikide lõikes viitega esitatud teatistele ning andmed nende laekumisest ja kasutamisest elamu kohta kuude lõikes viimase kaheteistkümne kuu jooksul.

Akti punktis 3 fikseeritakse elamu majandamise ja elanike teenindamisega seotud lepingute lõpetamine üleandja poolt ja lepingute koopiate üleandmine vastuvõtjale. Tulenevalt vajadusest võib üleandja poolte kokkuleppel konkreetse lepingu lõpetada ka pärast akti vormistamist. Sel juhul peab aktis olema märgitud aeg, millal üleandja lepingu lõpetab.

Akti punktis 4 fikseeritakse üüri ja/või hooldustasu koosseisus elamu remondiks ettenähtud vahendite laekumine alates 1. juulist 1994. a ja rahaliste vahendite tegelik kasutamine elamu remondiks ja lepitakse kokku vahendite üleandmises kohustatud subjekti poolt või kohustatud subjektile ning rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus.

Akti punkti 5 «Muud kokkulepped» rakendatakse, kui pooled leiavad täiendavaid asjaolusid, mida on vaja aktis kajastada. Selles punktis fikseeritakse territoorium, mille haldamist peab korteriühistu korraldama kuni elamu krundi kindlaksmääramiseni nende elamute puhul, mille juurde kuuluvat krunti ei ole eelnevalt kindlaks määratud. Punktis 5 loetletakse elamuga ühisel krundil olevad abiruumid, mis on erastatud eluruumide juurde kuuluva muu osana, ning esitatakse lahkarvamused eluruumidega koos erastatud abiruumide loetelu osas.

93. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

94. Kõik elamu haldamiseks sõlmitud lepingud lõpevad kolme kuu jooksul pärast nende ühistule või korteriomanikele üleandmise akti allakirjutamist. Kohustatud subjekt on kohustatud informeerima elamu haldamiseks ja majandamiseks sõlmitud lepingute pooli akti allakirjutamise päevast.

10. [Kehtetu - RT I 1994, 42, 682 - jõust. 15.06.1994]

101. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

11. Kohustatud subjekt jääb elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu registrisse kandmiseni. Eluruumi omanik tasub kohustatud subjektile haldamis- ja majandamiskulud kuni korteriühistu moodustamiseni või haldamise üleandmiseni valla- või linnavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule vastavalt sõlmitud eluruumi hoolduslepingule.

[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

 

II. Erastatava eluruumi hindamine

12. Isikud, kes soovivad eluruumi osta, esitavad eluruumi erastamise kohustatud subjektile kahes eksemplaris täidetud, käesoleva korra lisas 1 ettenähtud vormi kohase avalduse, millest üks eksemplar jääb pärast andmete kontrollimist eluruumi erastamise õigustatud subjektile. Peale selle tuleb õigustatud subjektil esitada kohustatud subjektile kinnitamiseks käesoleva korra lisas 2 ettenähtud vormi kohane kokkulepe, mis pärast kinnitamist jääb õigustatud subjektile. Kohustatud subjekt võib kokkuleppe kinnitamise eest võtta rahalist tasu, mille suurus ei tohi ületada 1,60 eurot.
[RT I 2010, 60, 407 – jõust. 01.01.2011]

Eluruumide erastamise kohustatud subjekt teatab õigustatud subjektile eluruumi erastamisel sõlmitava ostu-müügilepingu ettevalmistamise aja. Ostu-müügilepingu ettevalmistamine käesoleva korra tähenduses on ostu-müügilepingu notariaalsele tõestamisele eelnev toiming, mille käigus täpsustatakse ostu-müügilepingu vormistamiseks vajalikke andmeid, informeeritakse õigustatud subjekti ostu-müügilepingu notariaalseks tõestamiseks vajalikest dokumentidest ning lepitakse kokku ja teatatakse õigustatud subjektile allkirja vastu ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise aeg.

Õigustatud subjekti mitteilmumisel talle teatatud ajal ostu- müügilepingu ettevalmistamisele informeerib kohustatud subjekt õigustatud subjekti uuest ostu-müügilepingu ettevalmistamise ajast väljastusteatega tähtkirjaga.

Ostu-müügilepingu ettevalmistamise uus aeg ei tohi olla varasem kui üks kuu, arvates tähtkirja saatmise kuupäevast. Kui õigustatud subjekt ei võta tähtkirja vastu või ei ilmu tähtkirjaga teatatud ajal ostu-müügilepingu ettevalmistamisele või ei lepi kohustatud subjektiga kokku ostu-müügilepingu ettevalmistamise aja muutmises, tunnistab kohustatud subjekt eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isiku eluruumi erastamise õigusest loobunuks.

Kui ostu-müügileping jääb määratud ajal õigustatud subjektist tulenevatel põhjustel tõestamata ning õigustatud subjekt ja kohustatud subjekt ei lepi eelnevalt kokku uut ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise aega, tunnistab kohustatud subjekt eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isiku eluruumi erastamise õigusest loobunuks.

Eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isik tunnistatakse eluruumide erastamise õigusest loobunuks eluruumide erastamise kohustatud subjekti poolt väljaantava dokumendiga. Kohustatud subjekt informeerib isikut eluruumi erastamise õigusest loobunuks tunnistamisest kirjalikult, saates õigustatud subjektile eluruumi erastamise õigusest loobunuks tunnistava dokumendi koopia.

Kohustatud subjekt võib taastada isiku eluruumi erastamise õiguse, kui õigustatud subjekt pöördub kuue kuu jooksul pärast tema poolt isiku eluruumi erastamise õigusest loobunuks tunnistamist kohustatud subjekti poole vastavasisulise avaldusega. Avaldusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad, et ostu-müügilepingu ettevalmistamisele või notariaalsele tõestamisele mitteilmumine oli seotud ühega järgmistest põhjustest:
   – viibimine tervislikel põhjustel statsionaarses meditsiiniasutuses;
   – viibimine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi;
   – viibimine kaitseväeteenistuses;
   – edasilükkamatute tööülesannete täitmine;
   – kohtusse oli esitatud hagi õigustatud subjekti või temaga koos elava täisealise perekonnaliikme teadmata kadunuks või surnuks tunnistamise kohta.

Isiku eluruumi erastamise õiguse taastab eluruumide erastamise kohustatud subjekt tema poolt väljaantava dokumendiga, mille ärakiri väljastatakse õigustatud subjektile.

13. Kohustatud subjekt määrab pärast eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 6 ettenähtud kohustuste täitmist hindaja, kes arvutab elamu ja vajaduse korral eluruumi juurde kuuluvate majapidamis-abihoonete väärtushinnangu koefitsiendi «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi»; kohaselt või vajaliku kvalifikatsiooniga töötajate puudumisel esitab tellimuse tehnilise inventariseerimise büroole või kohaliku omavalitsusorgani poolt määratud hindajale.

14. Hindaja määrab elamu ja vajaduse korral majapidamis- abihoonete väärtushinnangu koefitsiendid, arvestades kohaliku omavalitsusorgani poolt määratud tsoonikoefitsienti, koostab käesoleva korra lisades 4 ja 5 ettenähtud vormi kohase «Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise akti» ja «Eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akti», millele kirjutavad alla hindaja ja elamu valdaja.

Juhul kui on tegemist ehitusjärgus oleva elamuga, tuleb üldine väärtushinnangu koefitsient läbi korrutada elamu tehnilist valmidust iseloomustava koefitsiendiga, mille määrab hindaja «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi»; alusel ning fikseerib selle «Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise akti» punktis 3.

15. Arvestades elamu väärtushinnangu koefitsienti, koostatakse käesoleva korra lisas 6 ettenähtud vormi kohane «Eluruumi hindamise akt». Nimetatud akt ja vajaduse korral koostatav «Eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akt» vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb erastamise kohustatud subjektile, teine väljastatakse eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isikule.

16. Eluruumi erastamise kohustatud subjekt esitab «Eluruumi hindamise akti» ja vajadus korral «Eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinnamääramise ja hindamise akti» kinnitamiseks linna või valla omavalitsuse täitevorgani poolt moodustatud komisjonile.

Koos konkreetses elamus esimese erastatava eluruumi kohta koostatud «Eluruumi hindamise aktiga» esitab kohustatud subjekt nimetatud komisjonile koopia selle elamu kohta koostatud «Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise aktist». Linna- või vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon on kohustatud säilitama elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise aktide koopiaid kuni eluruumide erastamise perioodi lõpuni. Kui elamu väärtushinnangu koefitsienti muudetakse eluruumide erastamise perioodi vältel, tuleb kohustatud subjektil esitada omavalitsuse täitevorgani poolt moodustatud komisjonile uus koopia «Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise aktist». Erastatavate eluruumide hinna määramisel tekkinud kohtueelsed vaidlused lahendab linna- või vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon.

 

III. Eluruumi erastamise ja omandiõiguse ülemineku vormistamine

17. Eluruumi ostja otsustab vastavalt «Eluruumi hindamise aktis» esitatud eluruumi hinnale ja «Majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise aktis» esitatud hoone hinnale ning eluruumide erastamise seaduse paragrahvis esitatud erastatava eluruumi eest tasumise viisidele, kuidas ta erastatava eluruumi eest tasub.

18. Eluruumi erastamine vormistatakse ostja (õigustatud subjekti) ja müüja (kohustatud subjekt) vahel sõlmitava, käesoleva korra lisas 7 esitatud ostu-müügilepinguga.

19. Elamud või korterid erastatakse koos nendele vastava muu osaga elamust. Elamus korterile vastava muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas. Nimetatud osa määratakse mõttelise osana. Korteri üldpinna hulka loetakse kõigi korteris asuvate ruumide põrandapinna summa ning sisseehitatud seinakappide, lodžade, rõdude, verandade, terrasside ja külmade panipaikade põrandapind. Seejuures tuleb arvestada järgmisi vähenduskoefitsiente: lodžad, külmad verandad ja külmad panipaigad – 0,5 ning rõdud ja terrassid – 0,3.

Elamus korterile vastava muu osa koosseisu arvatakse ka selle keldris, pööningul ja mujal paiknevad abiruumid, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks kasutamiseks. Abiruumid, mis asuvad elamuga ühisel krundil (edaspidi majapidamis-abihooned), erastatakse eluruumi juurde kuuluva muu osana juhul, kui nad on vajalikud elamu teenindamiseks või ette nähtud elanike ühiseks kasutamiseks. Elamuga ühisel krundil paiknevaid majapidamis- abihooneid, mis on ette nähtud eluruumi üürniku individuaalseks kasutamiseks, hinnatakse vastavalt «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile» ja erastatakse eluruumi juurde kuuluvate majapidamis-abihoonetena.

(Juhul kui elamus (v.a ühepere- ja ridaelamud) või sellega ühisel krundil asuvad garaažid, arvatakse need elamus korterile vastava muu osa koosseisu.

Ühepere- või ridaelamus või sellega ühisel krundil asuvaid garaaže hinnatakse vastavalt «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendile» ja erastatakse eluruumi juurde kuuluvate majapidamis-abihoonetena. Väljaspool elamu krunti (maavaldust) asuvaid riigi- või munitsipaalomandis olevaid garaaže erastatakse vastavalt erastamisseadusele.

20. Isik, kes kasutab eluruumi üürilepingu alusel, samuti eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud esimest eelistust omavad isikud võivad omandada eluruumi järelmaksuga. Eluruumi ostmisel järelmaksuga fikseeritakse see ostu-müügilepingus. Järelmaksu tingimused määratakse kindlaks eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 8 lõikes 3 ettenähtud korras.

21. Enne ostu-müügilepingu tõestamist kontrollib notar lepingus ettenähtud summa tasumist (sh. järelmaksu tingimusi) ja teeb vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a määrusega nr 185 (RT I 1993, 41, 611) kinnitatud «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi» punktile 50 kanded eluruumi ostja (ja tema perekonnaliikmete) arvestuskaardile (arvestuskaartidele).

Kohustatud subjekt vastutab tema poolt notarile ostu- müügilepingu seaduslikkuse tagamiseks oluliste tõendite ja dokumentide esitamise ning nende õigsuse eest, samuti rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi ja vormnimekirja (vorm 4) nõuetekohase täitmise ja edastamise eest.

22. Eluruumide erastamisel notarile esitatavate dokumentide loetelu määrab kindlaks Justiitsministeerium.

23. Omandiõigus erastatavale eluruumile, sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile, tekib vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 92.

24. Eluruumi erastamisel sõlmitud ostu-müügileping registreeritakse kohaliku omavalitsuse üksuses ja riiklikus ehitisregistris asjaõigusseaduse rakendamise seaduse paragrahvi 13 lõikes 7 sätestatud korras.
[RT I 2003, 83, 569 – jõust. 01.01.2004]

25. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt vähendab oma bilansis erastatava elamu väärtust eluruumi ostu-müügilepingus fikseeritud protsendi võrra, mis iseloomustab erastatava eluruumi üldpinna osatähtsust elamu kõigi eluruumide üldpindade summas.

 

IV. Mitme üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide erastamine

26. Mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid erastatakse nende isikute kaasomandisse, kes on esitanud eluruumide erastamise kohustatud subjektile 1. märtsiks 1995. a käesoleva korra lisas 1 esitatud vormi kohase avalduse (kahes eksemplaris) ja lisas 2 esitatud vormi kohase kokkuleppe.

Mitme üürilepingu alusel kasutatavast eluruumist kaasomandisse erastatava mõttelise osa suurus määratakse kindlaks vastavalt järgmisele valemile:

          C
B + -----
          n
__________, kus

         A

A on eluruumi üldpind;
B on ühe üürilepingu alusel kasutatava(te) elutoa(-tubade) pind;
C on üürnike ühises kasutuses olevate korterisiseste ruumide pind;
n on üürilepingute arv.

Mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi kohta koostatud «Eluruumi hindamise akti» ja erastatava mõttelise osa suuruse alusel koostatakse käesoleva korra lisas 3 esitatud vormi kohane teatis kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse erastamisavalduse esitanud isikule, teine jääb aga erastamise kohustatud subjektile.

Kui mõni mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnikest ei ole esitanud 1. märtsiks 1995. a avaldust eluruumi mõttelise osa erastamiseks, erastatakse eluruum mõttelistes osades nendele selle eluruumi üürnikele, kes on esitanud erastamisavalduse 1. märtsiks 1995. a. Erastatava mõttelise osa suurus määratakse sel juhul kindlaks vastavalt järgmisele valemile:

        C + D
B + --------
          m
__________, kus

         A

A on eluruumi üldpind;
B on ühe üürilepingu alusel kasutatava(-te) elutoa (-tubade) pind;
C on üürnike ühises kasutuses olevate korterisiseste ruumide pind;
D on elutoa (-tubade) pind, mille üürnik (-ud) ei ole erastamiseks avaldust esitanud;
m on korteris erastamiseks esitatud avalduste arv.

27. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 

V. Korteriomandi seadmine

[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

28. Korteriomandi seadmise algatab eluruumide erastamise kohustatud subjekt omal initsiatiivil või asutamisel oleva või asutatud korteriühistu või eluruumi vallasasjana omava isiku avalduse alusel.
[RT I 2001, 18, 89 - jõust. 19.02.2001]

29. Eluruumide erastamise seaduse ja käesoleva korra alusel pöördub eluruumide erastamise kohustatud subjekt omal algatusel või kümne päeva jooksul pärast käesoleva korra punktis 28 märgitud korteriühistu või isiku avalduse laekumist avaldusega korteriomandi seadmiseks valla- või linnavalitsuse poole. Avalduses sisaldub taotlus määrata kindlaks ehitise teenindamiseks vajalik maatükk. Ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid määrab kindlaks valla- või linnavalitsus vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korrale» ja Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a määrusega nr 88 kinnitatud «Plaani või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korrale» ning Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr 144 kinnitatud «Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale», arvestades planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006) paragrahvis 21¹ ja eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 21² sätestatut. Enne ehitise teenindamiseks vajalikuks maatükiks selle ehitise aluse maa määramist teavitab valla- või linnavalitsus sellest korteriühistut või eluruume vallasasjana omavaid isikuid isiklikult ja teatega üleriigilises päevalehes. Informatsioon maa määramise kohta peab olema õigustatud huvi omavatele isikutele kättesaadav ka valla- või linnavalitsuses. Kui korteriühistu või eluruumi vallasasjana omav isik soovib kinnistada ehitisealusest maast suuremat maatükki või vaidlustavad ehitise teenindamiseks vajaliku maatüki suuruse ja piirid, peab korteriühistu või elamus eluruumi vallasasjana omav isik esitama valla- või linnavalitsuse määratud tähtpäevaks asjakohase taotluse. Ehitise teenindamiseks vajalik maatükk määratakse ehitisealusest maast suuremana, kui see on maakorralduslikult võimalik.
[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

30. Ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramine vormistatakse valla- või linnavalitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse:
1) maatüki asukoht ja suurus;
2) korralduse tegemise õiguslik alus;
3) isik, kelle taotlusel maatükk määrati;
4) korralduse tegemise otstarve.

Korralduse lahutamatuks lisaks on maatüki asendiplaan mõõtkavas 1:500 – 1:5000.
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

31. Pärast maatüki suuruse ja piiride kindlaksmääramist esitab valla- või linnavalitsus vastavat litsentsi omavale isikule või vannutatud maamõõtjale 10 päeva jooksul avalduse katastrimõõdistamise (sealhulgas katastriüksuse toimiku koostamise ja katastriüksuse moodustamise) kohta. Katastriüksus moodustatakse plaani- või kaardimaterjali alusel juhul, kui katastriüksuse moodustamist taotlev isik ei ole avaldanud soovi katastriüksuse moodustamiseks katastrimõõdistamise teel. Katastrimõõdistamine toimub ja piiriprotokoll koostatakse õigusaktides ettenähtud korras. Valla- või linnavalitsus korraldab maatüki registreerimise riigi maakatastris riigi nimele. Registreeritud katastriüksuse plaani esitab katastripidaja linna- või vallavalitsusele.
[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

32. Kui õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata täielikult või osaliselt seoses korteriomandi seadmisega, teeb valla- või linnavalitsus otsuse õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamise ja kompenseerimise kohta pärast ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki registreerimist riigi maakatastris.
[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

33. Korteriomandi seadmiseks vajaliku dokumendi (ehitise ehitusprojekti või ehitise mõõdistusprojekti või muu ehitist tehniliselt piisavalt iseloomustava plaani) alusel esitatakse andmed riiklikusse ehitisregistrisse, kusjuures vajadusel võib kohaliku omavalitsuse üksus väljastada riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtteid. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt märgib ehitise ehitusprojektile või ehitise mõõdistusprojektile või ehitise plaanile andmed eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta. Korteriomandi eseme reaalosaks olevad ruumid tähistatakse ehitise ehitusprojektil, ehitise mõõdistusprojektil või ehitise plaanil ühe ja sama korterinumbriga.
[RT I 2003, 83, 569 – jõust. 01.01.2004]

34. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt esitab andmed ehitise korruste arvu ning ehitises paiknevate eluruumide ja mitteeluruumide kohta valla- või linnavalitsusele maatüki maksustamishinna kindlaksmääramiseks. Maatüki maksustamishinna määrab valla- või linnavalitsus või tema poolt volitatud isik vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. mai 2001. a määrusele nr 179 «Maa maksustamishinna arvutamise kord» 10 päeva jooksul pärast maatüki registreerimist riigi maakatastris. Valla- või linnavalitsus esitab eluruumide erastamise kohustatud subjektile ehitisealuse ja selle teenindamiseks vajaliku maatüki kindlaksmääramiseks vormistatud korralduse ühe eksemplari, registreeritud katastriüksuse plaani ja andmed maa maksustamishinna kohta.
[RT I 2002, 78, 464 – jõust. 01.10.2002]

35. Eluruumi vallasasjana omavale isikule või erastatud mitteeluruumi omanikule kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks osas, mis korteriomandite maa mõtteliste osade summana ületab selle ehitise aluse maa ulatust, välja arvatud juhul, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud. Reaalkoormatise rahaliseks väärtuseks on korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa hind, mis määratakse kindlaks punktis 34 sätestatud korras määratud maatüki maksustamishinna alusel, millest on maha arvatud «Eluruumide erastamise seaduse» § 215 lõikes 1 nimetatud ehitise aluse maa pindalale vastava maatüki maksustamishind. Reaalkoormatise rahalise väärtuse kindlaksmääramiseks korrutatakse maatüki suurus maa maksustamishinnaga ja maareformi seaduse § 22³ lõikes 2 sätestatud koefitsiendiga 0,5 ning saadud tulemus korrutatakse korteriomandi eseme reaalosa üldpinna ja elamu kõigi korteriomandite esemete üldpindade suhtega, arvestades maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikes 1 sätestatud erisusi.

Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse paragrahvi 3 lõike 1 alusel tagastatud või omandisse antud eluruumi korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 215 lõikes 1 sätestatud alustel.
[RT I 2002, 78, 464 – jõust. 01.10.2002]

36. Reaalkoormatise kestuse, rahalise väärtuse ja iga-aastase makse suuruse määrab kindlaks valla- või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isik. Reaalkoormatise kestus ei või ületada 50 aastat. Reaalkoormatise iga-aastase makse suuruse kindlaksmääramisel jagatakse reaalkoormatise rahaline väärtus reaalkoormatise kestusega aastates. Korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa hinna võib korteriomanik tasuda tervikuna kas enne või pärast avalik-õigusliku reaalkoormatise kandmist kinnistusraamatusse. Reaalkoormatise võib tasuda täielikult või osaliselt enne tähtpäeva. Pärast reaalkoormatise kindlaksmääramist teavitab kohustatud subjekt korteriomanikke võimalusest tasuda maatüki mõttelise osa hind täielikult või osaliselt enne kinnistamist. Kui reaalkoormatis tasutakse osaliselt enne tähtaega, siis aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvestata.
[RT I 2002, 78, 464 – jõust. 01.10.2002]

37. Korteriomandi seadmise kulud on:
1) eluruumide erastamise kohustatud subjekti kulud – kuni 1 protsent korteriomandi mõtteliseks osaks oleva reaalkoormatise rahalisest väärtusest ühe korteriomandi kohta;

2) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korteriomandi seadmisega seotud kulud – 22,36 eurot, kui katastriüksus moodustatakse plaanimaterjali alusel, ja 12,78 eurot, kui katastriüksus moodustatakse katastrimõõdistamise käigus;
[RT I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011]

3) maa mõõdistamise (katastrimõõdistamise) kulud;

4) riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud toimingute eest ja notaritasu.

Korteriomandi seadmisel eluruumide erastamise kohustatud subjekti, kohaliku omavalitsuse üksuse ja teiste käesolevas punktis nimetatud isikute poolt kantud kulud tasub korteriomanik rahas enne korteriomandi kinnistamist. Kohustatud subjektil on õigus teha elamu remondifondist avansilisi makseid korteriomandi seadmisega seotud kulude katteks, mis hiljem kuuluvad tasumisele korteriomaniku poolt.

Käesoleva punkti alapunktides 2, 3 ja 4 nimetatud kulud tasuvad korteriomanikud proportsionaalselt, lähtudes korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa suurusest. Kohustatud subjekt teavitab korteriomanikke võimalusest tasuda käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud kulud kohe pärast korteriomandi seadmise algatamist. Maa mõõdistamisega seotud kulud tasub kohaliku omavalitsuse üksus, misjärel need lisatakse korteriomanike poolt tasutavatele korteriomandi seadmise kuludele. Kokkuleppel kohaliku omavalitsuse üksusega võivad korteriomanikud tasuda maa mõõdistamisega seotud kulude eest enne maa mõõdistamist. Käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud kulusid ei tasuta juhul, kui ehitise teenindamiseks vajalik maatükk määratakse kindlaks plaani- või kaardimaterjali alusel. Käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud kulusid ei tasuta korra punktis 43 nimetatud tingimustel.
[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

38. Korteriomandite kinnistamiseks esitab eluruumide erastamise kohustatud subjekt notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse; ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse plaani; tõendi ehitise ja ehitises paiknevate korterite omandiõiguse ja koormatiste kohta; vallasomandit tõendava dokumendi; katastriüksuse plaani. Kinnistamisavaldus peab sisaldama andmeid avalik-õigusliku reaalkoormatise kestuse, rahalise väärtuse, iga-aastase makse suuruse ja tähtaja ning intressi suuruse kohta. Kui ehitis või selle osa on koormatud pandiga, teeb kohustatud subjekt koos kinnistamisavaldusega ka avalduse eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse.
[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

39. Korteriomandid kinnistatakse eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 214 lõigetes 5 ja 6 nimetatud isikute või mitteeluruumi erastamise seaduse paragrahvi 5 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikute nimele. Kinnistusamet esitab katastripidajale andmed korteriomandi kohta avatud kinnistusregistri osa numbri, registriosa avamise aja ning kinnistusraamatusse sissekantud omaniku kohta.
[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

40. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

41. Avalik-õigusliku reaalkoormatise väljaostmisest laekuv raha jaotatakse vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvile 6.
[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

42. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

43. Korteriühistul või eluruumi vallasasjana omaval isikul on õigus pöörduda iseseisvalt valla- või linnavalitsuse poole käesoleva korra punktides 29, 33, 34 ja 36 määratud toimingute tegemiseks. Korteriomandite kinnistamiseks esitavad nimetatud isikud käesoleva korra punktis 38 nimetatud dokumendid ja valla- või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isiku väljaantud õiendi reaalkoormatise kestuse ja suuruse kohta.
[RT I 2003, 83, 569 – jõust. 01.01.2004] 

44. Elamuühistul (-kooperatiivil) on korterivaldajate-ühistuliikmete üldkoosoleku otsusel õigus erastada temale kuuluv elamualune ja selle teenindamiseks vajalik maa vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korrale». Maa müügihind määratakse kindlaks maa maksustamishinna alusel, arvestades maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikes 2 sätestatud koefitsienti 0,5 ja maareformi seaduse paragrahvi 22³ lõikes 1 sätestatud erisusi.
[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

45. Kui elamuühistu (-kooperatiivi) korterivaldajate üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja ühistu reorganiseerimise korteriühistuks, määrab elamuühistu(-kooperatiivi) juhatus iga korterivaldaja nimele kinnistatava korteriomandi esemeks oleva reaalosa ja sellele vastava reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruse. Reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruseks on korteriomandi eseme reaalosa üldpinna ja elamu kõigi korteriomandite esemete üldpindade suhe. Elamuühistu(-kooperatiiv) märgib ehitise ehitusprojektile või ehitise mõõdistusprojektile või muule ehitist tehniliselt piisavalt iseloomustavale plaanile andmed eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade suuruse ja paiknemise kohta. Korteriomandi reaalosaks olevad ruumid tähistatakse plaanil ühe ja sama korterinumbriga. Andmed korterivaldaja nimele kinnistatava korteriomandi esemeks oleva reaalosa ja sellele vastava reaalosaks mitteoleva ehitiseosa suuruse kohta ning ehitise inventariseerimise plaani esitab elamuühistu(-kooperatiiv) erastamise korraldajale, kes kontrollib esitatud andmete ja dokumentide õigsust. Pärast maa ostu-müügilepingu sõlmimist registreeritakse korteriomandi esemeks olevad reaalosad riiklikus ehitisregistriskorterivaldajate nimele. Erastatud maa kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele esitab elamuühistu notariaalselt tõestatud ühepoolse kinnistamisavalduse, riigiga sõlmitud ostu-müügilepingu, ehitise, eluruumide ja mitteeluruumide, reaalosade ja mõtteliste osade paiknemise ja suuruse plaani, riikliku ehitisregistri andmete väljavõtte ning katastriüksuse plaani. Kinnistamisavaldus peab sisaldama andmeid osahüpoteegi rahalise väärtuse, iga-aastase makse suuruse ja tähtaja ning intressi suuruse kohta, välja arvatud juhul, kui kinnistatavad korteriomandid vastavad eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 218 tingimustele.
[RT I 2003, 83, 569 – jõust. 01.01.2004]

46. [Kehtetu - RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

47. Kui elamu korterivaldajate üldkoosolek otsustab elamu baasil asutada korteriühistu, on senine elamuühistu (-kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast korteriomanike taotluse esitamist ühistu juhatuse ja korterivaldaja lihtkirjaliku kokkuleppega üle andma korterivaldaja kasutuses oleva korteri tema omandisse. Korteriomanikul on õigus erastada elamu alune ja selle teenindamiseks vajalik maa käesoleva korra alusel. Korteriomandi seadmise algatab ja käesoleva korra punktides 29, 33, 34 ja 36 määratud toimingud viib läbi asutatud korteriühistu.
[RT I 2001, 18, 89 – jõust. 19.02.2001]

 

 

 

Lisa 1
«Eluruumide erastamise korra» juurde

 

 

 

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

 

 

 

 

 

(elukoht)

 

 

 

ISIKUKOOD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(eluruumi erastamise kohustatud subjekt)

 

A V A L D U S

 

Soovin osta eluruumi asukohaga

 

 

(aadress)

 

 

ja selle juurde kuuluvad majapidamis-abihooneid:

 

 

 

 

_____________________________

_____________________________

(kuupäev)

(allkiri)

 

Erastatavasse eluruumi on sisse registreeritud üürnik

 

ning tema praegused ja endised perekonnaliikmed:

 

Jrk. nr.

Ees- ja perekonnanimi

Sünniaasata, -kuu ja -päev

Sugulusaste üürnikuga

 

Andmeid kontrollis

 

 

(ees- ja perekonnanimi, ametikoht)

 

_____________________________

_____________________________

(kuupäev)

(allkiri)

 

Pitser

 

 

 

Lisa 2
«Eluruumide erastamise korra» juurde

 

KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU ALUSEL KASUTATAVA

ELURUUMI OSTMISEKS

 

 

ühe tuhande üheksasaja

(linn, vald, maakond)

 

üheksakümne _________________ aastal _________ kuu __________________ päeval.

 

Meie, allakirjutanud,

 

 

(ees- ja perekonnanimed)

 

 

erastatava eluruumi üürnik ja temaga koos elavad täisealised perekonnaliikmed ning samas eluruumis elavad üürniku täisealised endised perekonnaliikmed, sõlmisime alljärgneva kokkuleppe:

Aadressil

 

asuva eluruumi ostab

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

 

Allkirjad:

 

Kinnitan selle kokkuleppe:

 

 

(kohustatud subjekti esindaja ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi)

 

_____________________________

allkiri

 

Pitser

 

_____________________________

kuupäev

 

 

 

Lisa 3
«Eluruumide erastamise korra» juurde
[RT I, 17.12.2010, 1 – jõust. 1.01.2011]

 

 

 

KINNITAN

 

 

komisjoni esimees

 

 

 

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

 

 

 

 

 

(allkiri)

 

 

Pitser

 

 

 

TEATIS

mitme üürilepingu alusel kasutatavast eluruumist erastatava mõttelise osa hinna kohta

 

Ostja.

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

Erastatava eluruumi aadress

 

 

 

Erastatava eluruumi üldpind _______________________m2.

 

 

Erastatava mõttelise osa suurus

 

 

(väljendatud hariliku murruna)

(VV m 12.10.1999 Nr.302 jõust.25.10.1999)

 

Elamu üldine väärtushinnangu koefitsient Vüld = __________

 

Eluruumi arvestuslik üldpind (eluruumi üldpind x Vüld) = ______m2.

 

Erastatava eluruumi mõttelise osa hind (erastatava mõttelise osa suurus x eluruumi arvestuslik üldpind x 19,17 eurot) on __________________ eurot.

 

Elamu valdaja esindaja

 

 

_____________________________

" " __________ 199 ____a.

(allkiri)

 

 

Pitser

 

Olen teatise vastu võtnud

_____________________________

" " ___________ 199 ____a.

(ostja allkiri)

 

 
 

[RT I, 17.12.2010, 1 – jõust. 1.01.2011]

 

 

Lisa 4
«Eluruumide erastamise korra» juurde
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 

ELAMU VÄÄRTUSHINNANGU KOEFITSENDI MÄÄRAMISE AKT

 

Hindaja

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

Elamu valdaja

 

 

(erastamise kohustatud subjekti esindaja ees- ja perekonnanimi)

Hinnatav elamu

 

 

(aadress)

 

(elamu üldpind)

 

(elamu korterite üldpind)

 

(ekspluatatsiooni andmise aasta)

 

(elamu seinakonstruktsioon)

 

(krundi suurus m2 ja kinnistu number)

 

1. Elamu väärtushinnangu koefitsendi määramine:

a) elamu väärtushinnangu koefitsent (Vk), arvestades kulumit ekspluatatsiooniaastate järgi «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsentide määramise juhendi» tabeli 1 kohaselt, järjekorranumber tabelis ____________, Vk on ___________________;

b) elamu väärtushinnangu koefitsent (Vk), arvestades kulumit ehituskonstruktsioonide kulumi keskmisena «Elamute erastamise väärtushinnangu koefintsentide määramise juhendi» tabeli 2 ja 3 kohaselt. Lisada kulumi määramise akt.

Tabeli number _____________, järjekorranumber tabelis _____, Vk on ______________.

 

2. Elamu asukohta arvestav, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu poolt määratud tsoonikoefitsent:

 

 

3. Elamu tsoonikoefitsenti arvestav üldine väärtushinnangu koefitsent (Vüld = Vk x tsoonikoefitsent): ______________________________________________________________

 

 

 

Elamu valdaja _____________________

"......"____________ 199....a.

(allkiri)

(kuupäev)

 

Pitser

 

Hindaja ___________________________

"......" ___________ 199....a.

(allkiri)

(kuupäev)

 

Pitser

 
 

 

 

Lisa 5
«Eluruumide erastamise korra» juurde
[RT I, 12.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]

 

 

 

K I N N I T A N

 

 

Komisjoni esimees

 

 

 

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

 

 

 

 

 

(allkiri)

 

 

Pitser

 

 

"......"___________ 199....a.

 

 

ELURUUMI JUURDE KUULUVA

(aadress)

 

 

MAJAPIDAMIS-ABIHOONE ARVESTUSLIKU ÜLDPINNA

MÄÄRAMISE JA HINDAMISE AKT

 

Ostja

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

Hindaja

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

Elamu valdaja

 

 

(erastamise kohustatud subjekti esinaja ees- ja perekonnnimi)

Erastatav majapidamis-abihoone

 

 

(nimetus)

_____________________________,

_____________________________

(üldpind)

(hoone seinakonstruktsioon)

 

1. Majapidamis-abihoone väärtushinnangu koefitsendi määramine:

a) majapidamis-abihoone väärtushinnangu koefitsent (Vk), arvestades kulumit ekspluatatsiooniaastate järgi «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsentide määramise juhendi» tabeli 1 kohaselt, järjekorranumber tabelis ____________, Vk on _________________;

b) majapidamis-abihoone väärtushinnangu koefitsent (Vk), arvestades kulumit ehituskonstruktsioonide kulumi keskmisena «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsentide määramise juhendi» tabeli 2 kohaselt. Lisada kulumi määramise akt.

Tabeli number _______________, järjekorranumber tabelis ___________________________, Vk on _________________________.

 

2. Majapidamis-abihoone asukohta arvestav, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu poolt määratud tsoonikoefitsient: ______________________________________________________________.

 

3. Majapidamis-abihoone tsoonikoefitsienti arvestav üldine väärtushinnangu koefitsient: (Vüld = Vk x tsoonikoefitsient): _________________________________________________________

4. Majapidamis-abihoone arvestuslik üldpind: (Vüld x üldpind): ______________________ m2.

5. Majapidamis-abihoone hind ____________________ eurot.

Majapidamis-abihoonevaldaja

_____________________________

"....." ____________ 199....a.

(allkiri)

(kuupäev)

 

Pitser

 

Hindaja ________________________

"....." ____________ 199....a.

(allkiri)

(kuupäev)

 

 

Pitser

 

 

 

Olen hindamisakti vastu võtnud

 

_____________________________

"....." ____________ 199....a.

(ostja allkiri)

(kuupäev)

 

 

[RT I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011]

 

 

Lisa 6
«Eluruumide erastamise korra» juurde

[RT I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011]

 

 

 

 

K I N N I T A N

 

 

Komisjoni esimees

 

 

 

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

 

 

 

 

 

(allkiri)

 

 

Pitser

 

 

 

ELURUUMI HINDAMISE AKT

 

Ostja

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

Elamu valdaja

 

 

(esindaja ees- ja perekonnanimi)

Erastatav eluruum

 

 

(aadress)

 

 

________________ m2

 

(üldpind)

(ekspluatatsiooni andmise aasta)

 

1. Eluruumi üldpind

 

 

 

Jrk. nr.

Ruumi või pinna nimetus

Üldpind m2

1

 

 

2

 

 

3

 

 

4

 

 

5

 

 

6

 

 

7

 

 

Kokku:

 

 

 

2. Elamu, milles erastatav eluruum (korter) asub, üldine väärtushinnangu koefitsient: Vüld = _______________________________________.

 

3. Eluruumi arvestuslik üldpind on (eluruumi üldpind x Vüld) ________________________m2.

 

4. Eluruumi (korteri) mõttelise osa suurus elamust:

 

 

korteri üldpind

 

 

 

--------------------------------

= ------------

 

 

elamu korterite üldpind ja mitteeluruumide üldpind

 

 

(VVm 12.10.1999 nr 302 jõust. 25.10.1999)

 

5. Eluruumi hind ___________________________________ eurot.

 

Elamu valdaja esindaja _______________________

"......." ____________ 199....a.

 

(allkiri)

(kuupäev)

Pitser

 

Olen hindamisakti vastu võtnud ___________________

"......." ____________ 199....a.

 

(ostja allkiri)

(kuupäev)

 
 

[RT I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011]

 

 

Lisa 7
«Eluruumide erastamise korra» juurde

[RT I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011]

 

OSTU-MÜÜGILEPING

 

 

ühe tuhande üheksasaja

(linn, vald, maakond)

 

üheksakümne _______ aasta _______________ kuu ____________________ päeval

 

 

(ettevõtte, asutuse, organisatsiooni nimetus, registri number, aadress)

 

oma esindaja

 

 

isikus, kes tegutseb

(ees- ja perekonnanimi, elukoht)

 

 

(põhikirja, põhimääruse või volituse - viimasel juhul näidata volituse number ja väljaandmise kuupäev)

alusel (edaspidi - müüja), ja

 

 

(ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht)

(edaspidi - ostja), sõlmisid alljärgneva lepingu:

 

1. Müüja müüs ja ostja ostis elamu/korteri koos sellele vastava muu osaga elamust (edaspidi - eluruum), mis asub ____________________________________________________________

 

(maakond, linn, vald, küla)

________________________ tänav, maja number ____________ korter number __________

ja koosneb _________ toast üldpinnaga_____m2 mis moodustab ____________ väljendatuna hariliku murruna) elamu (VVm 12.10.1999 nr 302, jõust. 25.10.1999) korterite üldpinnast ja vastava osa nimetatud eluruumi juurde kuuluvatest järgmistest majapidamis-abihoonetest:

 

 

Vastavalt eluruumi hindamise aktile on üldise väärtushinnangu koefitsiendi alusel eelnimetatud eluruumi arvestuslik üldpind _____ m2 ja vastavalt eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akti(de)le on majapidamis-abihoone(te) arvestuslik üldpind ______m2. Kokku on lepinguobjekti arvestuslik üldpind _______m2 ja hind

______________________________________________________________________ eurot

(summa sõnade ja numbritega)

 

(linna- või vallavolikogu nimetus)

otsusega.______________________________

number _______________________on

(kuupäev)

 

lepinguobjekti hinda alandatud

 

 

eurot

(summa sõnade ja numbritega)

 

(eluruumide erastamise seaduse paragrahv 7 lõige 3)

 

Lepinguobjekti hinda on alandatud

 

 

eurot

(summa sõnade ja numbritega)

 

võrra, mille on tasunud füüsiline isik

 

 

(kellele, dokumendi kuupäev ja number)

eluruumi asutamisõiguse omandamisel.

 

2. Nimetatud lepinguobjekt on müüdud ostjale

 

 

euro eest,

(summa sõnade ja numbritega)

 

mis on ostja poolt käesoleva lepingu allakirjutamisel müüjale tasutud:

 

1)

erastamisväärtpaberitega (rahvakapitali obligatsioonide

 

 

ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel

(summa sõnade ja numbritega)

 

väljaantud väärtpaberitega)

_________________ eurot

2)

rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud

 

 

tööaastatega

(summa sõnade ja numbritega)

 

 

_________________ eurot

3)

tööosakuga ühismajandi või taasriigistamise kohustatud

 

 

subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas

(summa sõnade ja numbritega)

 

(VV m. 02.06.94 nr. 198 jõust.15.06.94)

_________________ eurot

4)

rahaga

 

 

 

(summa sõnade ja numbritega)

 

 

_________________ eurot

5)

ostja kohustub tasuma järelmaksuga

 

 

 

(summa sõnade ja numbritega)

 

 

________________ eurot.

 

Järelmaksu tasumise tingimused:

Järelmaksu tasumise summa

 

 

eurot.

(summa sõnade ja numbritega)

 

 

Järelmaksu tasumise aeg:

________________________________________ aastat.

 

(sõnadega)

 

Järelmaksu tasumise esimene tähtaeg _______________________

Järelmaksu tasumise viimane tähtaeg _______________________

Järelmaksu tasumisega viivitamise korral on ostja kohustatud maksma müüjale viivist järelmaksu kohustuses märgitud korras.

Järelmaksu kohustusest tuleneva nõudeõiguse tekkimise aluseks teistel isikutel on järelmaksu kohustuse võõrandamine. Eluruumi müüjal on õigus ostjale ette teatamata loovutada järelmaksukohustusest tulenev nõudeõigus teistele isikutele. Nõudeõiguse omandaja võib seda ilma piiranguteta edasi loovutada.

Järelmaksu kohustus vormistatakse eraldi dokumendina.

 

3. Müüja müüs ja ostja ostis nimetatud lepinguobjekti järgmiste kohustustega:

 

 

 

Ostja on kohustatud astuma korteriühistu liikmeks, välja arvatud juhul, kui elamus, milles asub erastatav eluruum, on vähem kui viis korterit.

Ostja vastutab käesoleva lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest õigusaktidega sätestatud korras. Vastutusega seonduvad vaidlused lahendab kohus.

 

4. Müüja tõendab, et kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepinguobjekti kellelegi võõrandatud ega panditud, selle suhtes ei ole tekkinud vaidlusi ega ole seda keelustatud (arestitud). ____________________________________________________________________

 

5. Käesoleva lepingu sõlmimise kulud

 

 

(summa)

on tasunud ostja.

 

6. Lepinguobjekti üleandmine ostjale loetakse toimunuks lepingule allakirjutamisega lepinguosaliste poolt.

 

7. Käesolev leping kuulub notari poolt poolte kulul 15 päeva jooksul tehingu tõestamisest arvates registreerimisele ________________________________________________________

 

 

8. Leping on koostatud kolmes eksemplaris, millest esimest hoitakse notariaalkontoris, teine väljastatakse ostjale ja kolmas müüjale.

 

9. Müüja ja ostja vahel sõlmitud üürileping kaotab kehtivuse käesoleva ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise hetkest ja eluruumi edasine haldamine toimub vastavalt «Eluruumide erastamise korra" punktile 11.

 

MÜÜJA ESINDAJA

OSTJA

 

Notari tõestuspealdis:

 

 

 

Lisa 8
«Eluruumide erastamise korra» juurde

[RT I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011]

 

ELAMU HALDAMISE JA MAJANDAMISE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE

A K T

 

.............................. " ".....................199...a.

 

Käesolev akt on koostatud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993.a. määrusega nr. 198 kinnitatud «Eluruumide erastamise korraga"

 

(aadress)

asuva elamu haldamise ja majandamise üleandmise kohta.

 

Haldamise ja majandamise üleandja:

 

(edaspidi - üleandja).

Haldamise ja majandamise vastuvõtja:

 

(edaspidi - vastuvõtja).

 

1. Elamut iseloomustavad andmed:

elamu valmimise aasta ______________________________;

elamu tüüp _______________________________________;

korruste arv ____________________; korterite arv _____________________

Haldamise ja majandamise üleandmise ajaks on elamus erastatud

_________ korterit, erastamine on lõpuni vormistamata

_________ korteri osas, avaldust erastamiseks ei ole esitatud

_________ korteri osas.

 

2. Üleandja annab üle ja vastuvõtja võtab vastu järgmised elamu kohta käivad dokumendid või nende koopiad:_________________________________________________________________

 

 

 

 

3. Üleandja lõpetab ____________ 199__a. seisuga järgmised elamu ekspluatatsiooni ja elanike teenindamisega seotud lepingud:___________________________________________________

 

 

ja annab nimetatud lepingute koopiad üle vastuvõtjale.

 

4. 1. juulist 1994.a. kuni käesoleva akti vormistamiseni on korteriüüri koosseisus laekunud elamu remondiks ______ eurot, samal ajavahemikul on elamu remondiks tegelikult kulutatud _______ eurot.

 

Pooltevaheline kokkulepe:

 

 

 

 

5. Muud kokkulepped:

 

 

 

 

Üleandja:

Vastuvõtja:

_____________________________

_____________________________

_____________________________

_____________________________

_____________________________

_____________________________

 

 

Poolte pangarekvisiidid:

_____________________________

_____________________________

_____________________________

_____________________________

_____________________________

_____________________________

  

[RT I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011]

 

 

Lisa 9
«Eluruumide erastamise korra» juurde»

 

ELURUUMIDE ÜMBERHINDAMISE AKT

 

Elamu

 

 

(aadress)

 

Elamu kõigi korterite ja mitteeluruumide üldpind _____ m2

 

Korteri number või mitteeluruumi nimetus

Omanik

Korteri või mitteeluruumi üldpind m2

Mõttelise osa suurus, murruna hariliku

 

Elamu tehnilised andmed, mille alusel ümberarvestus tehti ______________________________

 

Ümberhindamise põhjus _________________________________________________________

 

Eluruumide erastamise kohustatud subjekti esindaja

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

 

 

 

 

 

(allkiri)

 

 

" ____ " ________________ a

 

 

(kuupäev)

 

 

 

 

 

Kinnitatud
Vabariigi valitsuse 1. juuli 1993. a
määrusega nr 198

 

ELAMUTE ERASTAMISE VÄÄRTUSHINNANGU KOEFITSIENTIDE MÄÄRAMISE JUHEND

 

Riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse kohaselt võrdväärtustatakse konkreetse elamu või eluruumi üldpinna ruutmeeter ühikuks võetud suurpaneelelamu tüüp 121-02E korteri üldpinna ruutmeetriga koefitsientide abil. Käesolevas juhendis ettenähtud väärtushinnangu koefitsiendid arvutatakse, lähtudes erastatava eluruumi tarbimisväärtust iseloomustavatesta näitajatest (kulumine, heakorratase ja muud funktsionaalsed näitajad).

Väärtushinnangu koefitsient on konkreetse elamu väärtussuhe etaloniks võetud elamu suhtes. See kajastab elamistingimuste kvaliteedi erinevust võrreldavates elamutes ja leitakse nende elamute moraalse ja füüsilise kulumise võrdluse kaudu.

Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise aluseks on elamu taastamisväärtuse võrdlus etalononjekti taastamisväärtusega. Arvesse võetakse elamute konstruktiivsed ja planeeringulised omadused, tehnovõrkudega varustatus, viimistlustase ja kulumus, mis kõik üldkokkuvõtte iseloomustavad elamistingimuste kvaliteeti.

Ehitusjärgus oleva eluruumi väärtushinnangu koefitsiendi määramise aluseks on ehitusjärgus oleva eluruumi üldpinna ruutmeetri projektijärgse väärtuse erinevuse võrdlus etalonobjekti tegeliku väärtusega, arvestades eluruumi valmiduse astet.

Ehitusjärgus olevaid elamuid ja kortereid erastatakse juhul, kui nende tehnilise valmiduse aste on üle 50 protsendi.

Tehnilise valmiduse astmeks üle 50 protsendi loetakse seda, kui ehitusjärgus olevas elamus on lõpetatud järgmised põhikonstruktiivelemendid:
1) vundamendid mullatöödega;
2) seinad (välis- ja siseseinad);
3) vahelaed;
4) katus;
5) trepid.

Väärtushinnangu koefitsentide määramiseks on elamud jaotatud kahte kvalitatiivselt erinevasse gruppi:


I. Elamud, mis on ehitatud pärast 1944. aastat (tabelid 1ja 2)

Sellesse gruppi kuuluvad:

1. Etalonobjektidega võrdsustatud, mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest elamu tüübid, samuti põlevkivituhk- gaasbetoonist ja vahtsilikaltsiitpaneelidest või -plokkidest elamud ning telliselamud seeriast 317.

2. Keraamilistest tellistest (kaasa arvatud kärgtellistest) ehitatud elamud välisseina paksusega 51 cm.

3. Tellisseintega elamud seina paksusega 43 cm (38 cm silikaattellist + 5 cm mineraalvatt-soojustuskihti).

4. Individuaallahendusega telliselamud parema viimistluse ja plaanilahendusega.

5. Tüüpprojektide järgi ehitatud ridaelamud.

6. Individuaallahendusega ehitatud ridaelamud ja ühepereelamud.

7. Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest kahekorruselised puitelamud.

8. Tellis- ja plokkseintega ühepereelamud.

9. Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest ühepereelamud.

10. Eluruumide juurde kuuluvad majapidamis-abihooned.

10.1. Kivihooned.

10.2. Puithooned.


II. Elamud, mis on ehitatud enne 1941. aastat (tabel 3)

Sellesse gruppi kuuluvad erinevate konstruktiivsete lahenduste ja erineva heakorrastustasemega järgmised elamutüübid:

tüüp K – kivielamud välisseina paksusega 51 ja 64 cm;

tüüp B – puittrepikojaga palkelamud, kus on lihtsa ruumijaotusega korterid. Korterid koosnevad toast ja köögist või ainult kööktoast. Puuduvad abiruumid. WC või kuivkäimla on ühiskoridoris ning on ette nähtud kasutamiseks kogu korruse elanikele. Väikelinnades on mõnede elamute kuivkäimla õues. Seda tüüpi elamud on ehitatud põhiliselt enne 1914. aastat;

tüüp C – puittrepikojaga palk- või puitsõrestik- täidisseintega elamud avarate ruumide ja korrapärase ruumijaotusega. Majas on veevarustus ja kanalisatsioon, korterites on tavaliselt ka vannituba. Paljudes elamutes pääseb korterist kahte trepikotta, kusjuures teise, kitsama trepikoja kaudu pääseb köögist õue või aeda. Ehitusaeg aastatel 1919–1940;

tüüp D – kivitrepikojaga palk-, pruss- või puitsõrestik- täidisseintega elamute erineva heakorrastustasemega variandid. Ehitusaeg aastatel 1928–1940.

Paneel- ja kivielamute väärtushinnangu koefitsiendi määramine, kui hoone vanus ei ületa 35 aastat (tabeli 1 järgi) toimub hoone vanuse alusel koefitsiendiga, milles on arvesse võetud ka vastava vanusega elamu füüsilist kulumist. Üle 35 aasta vanuste elamute või kuni 35 aasta vanuste ehituskonstruktsioonide deformatsioonide ja vigastustega paneel- ja kivielamute väärtushinnangu koefitsiendi leidmiseks tuleb määrata hoone füüsiline kulumus ehituskonstruktsioonide kulumuse keskmisena ja selle alusel leida tabelist 2 või 3 vastav väärtushinnangu koefitsient.

Koefitsiendi määramiseks on hoone vanus antud 10 aasta kaupa (tabel 1) ja füüsiline kulumus 10 protsendi kaupa (tabelid 2 ja 3). Vahepealsete vanuste ja füüsilise kulumuse puhul määratakse konkreetne väärtushinnangu koefitsient interpoleerimise teel.

«Elamu väärtushinnangu koefitsiendi määramise akti» ja «Eluruumi juurde kuuluva majapidamis-abihoone arvestusliku üldpinna määramise ja hindamise akti» koostamisel kasutatav tsoonikoefitsient määratakse kindlaks vastavalt «Eluruumide erastamise korra» punktile 6.

Märkus:

Elamute füüsiline kulumus määratakse Elamuameti poolt kinnitatud «Hoonete füüsilise kulumuse määramise tabelite» järgi.

Alates 1944. aastast ehitatud elamute väärtushinnangute koefitsiendid (Vk) sõltuvalt hoonete vanusest ja võrreldes etaloniks võetud 121-O2E tüüpi suurpaneelelamuga

 

  TABEL 1
 

Jrk nr

Elamute liigid

Elamu vanus aastates

0

10

20

30

40

Väärtushinnangu koefitsiendid

1

2

3

4

5

6

7

1.

 

 

 

Etalonobjektidega võrdsustatud elamud

1,00

0,94

0,89

0,83

0,80

a) suurpaneelelamud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest, põlevkivituhk-

 

 

 

 

 

gaasbetoonist, vahtsilikaltsiitpaneelidest või -plokkidest elamud

 

 

 

 

 

b) telliselamu, tüüp 1-317

 

 

 

 

 

2.

Keraamilistest tellistest (k.a. kärgtellistest) elamud seina paksusega 51 cm

1,20

1,15

1,09

1,04

1,01

3.

Tellisseintega elamud seina paksusega 43 cm (38 cm silikaltsiittellist + 5 cm mineraalvatt-soojustuskihti)

1,14

1,09

1,03

0,98

0,95

4.

Individuaallahendusega telliselamud parema viimistluse ja plaanilahendusega

1,36

1,31

1,25

1,20

1,17

5.

Tüüpprojektide järgi ehitatud ridaelamud

1,71

1,66

1,60

1,55

1,50

6.

Individuaallahendusega ehitatud ridaelamud ja ühepereelamud

1,94

1,88

1,81

1,75

1,69

7.

Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest kahekorruselised puitelamud

1,00

0,85

0,70

8.

Tellis- ja plokkseintega ühepereelamud

1,71

1,66

1,60

1,55

1,50

9.

Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest ühepereelamud

1,20

1,05

0,90

10.

 

 

Eluruumide juurde kuuluvad majapidamis-abihooned

 

 

 

 

 

10.1. Kivihooned

0,22

0,21

0,20

0,19

0,18

10.2. Puithooned

0,12

0,10

0,08

Märkused:

1. Üle 35 aasta vanuste paneel- ja kivielamute füüsiline kulumus määratakse konstruktiivelementide kulumuse keskmisena, kuna selles vanuses ei saa kulumuse suurust ajas kapitaalremontide tõttu vaadelda enam lineaarsena. Sama kehtib üle 20 aasta vanuste puitelamute puhul. Selliste hoonete väärtushinnangu koefitsientide määramiseks tuleb kasutada tabelit 2.

2. Deformatsioonide esinemisel määratakse hoonete kulumus konstruktiivelementide kulumuse kaalutud keskmisena, sõltumata elamu vanusest.

 

Tabelis 1 märgitud elamute väärtushinnangute koefitsiendid (Vk) elamute kulumuse alusel

  TABEL 2
 

Jrk nr

Elamute liigid

Füüsiline kulumus protsentides

10

20

30

40

50

1.

Suurpaneelelamud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest, põlevkivituhk-gaasbetoonist, vahtsilikaltsiitpaneelidest või -plokkidest elamud

0,90

0,80

0,70

0,60

0,50

2.

Keraamilistest tellistest (k.a. kärgtellistest) elamud seina paksusega 51 cm

1,08

0,96

0,84

0,72

0,60

3.

Tellisseintega elamud seina paksusega 43 cm (38 cm silikaltsiittellist + 5 cm mineraalvatt-soojustuskihti)

1,03

0,91

0,80

0,68

0,57

4.

Individuaallahendusega telliselamud parema viimistluse ja plaanilahendusega

1,22

1,09

0,95

0,82

0,68

5.

Tüüpprojektide järgi ehitatud ridaelamud

1,54

1,37

1,20

1,02

0,86

6.

Individuaallahendusega ehitatud ridaelamud ja ühepereelamud

1,75

1,55

1,36

1,16

0,97

7.

Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest kahekorruselised puitelamud

0,90

0,78

0,66

0,54

0,42

8.

Tellis- ja plokkseintega ühepereelamud

1,54

1,37

1,20

1,02

0,86

9.

Puitsõrestikseintega või monteeritavatest seina- ja vahelaekilpidest ühepereelamud

1,05

0,88

0,70

0,53

0,35

10.

Eluruumide juurde kuuluvad majapidamis-abihooned

 

 

 

 

 

 

10.1. Kivihooned

0,20

0,18

0,15

0,13

0,11

 

10.2. Puithooned

0,11

0,10

0,08

0,07

0,06

 

Enne 1941. aastat ehitatud elamute väärtushinnangute koefitsiendid (Vk) võrreldes etaloniks võetud 121-02E tüüpi suurpaneelelamuga.

 

  TABEL 3

Etalonobjekt Vk = 1,00

Jrk nr

Elamute liigid

Füüsilise kulumuse protsent

0

10

20

30

40

50

60

70

Väärtushinnangute koefitsiendid

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Kivielamud
Tüüp K

1.

Telliselamu seina paksusega 51 cm, elamus keskküte, korterites vannituba, harilik viimistlus

1,34

1,21

1,07

0,94

0,80

0,67

0,54

0,40

2.

Sama, korterites parem viimistlus (elutubades parkettpõrand, sanitaarsõlmes glasuurplaatidest paneelid)

1,37

1,23

1,10

0,96

0,82

0,69

0,55

0,41

3.

Sama, keskküttega korterid, vannitoata, harilik viimistlus

1,29

1,16

1,03

0,90

0,77

0,65

0,52

0,38

4.

Sama, ahjuküttega korterid, vannitoaga, ahjud lihtpottidest, harilik viimistlus

1,31

1,18

1,05

0,92

0,79

0,66

0,52

0,39

5.

Sama, ahjuküttega korterid, vannitoata

1,26

1,13

1,01

0,88

0,76

0,63

0,50

0,38

6.

Sama, ahjuküttega korterid, vannitoaga, ahjud glasuurpottidest, korterites parem viimistlus

1,35

1,21

1,08

0,95

0,81

0,67

0,54

0,40

7.

Sama, ahjuküttega korterid, vannitoata, ahjud glasuurpottidest, korterites parem viimistlus

1,31

1,18

1,05

0,92

0,79

0,66

0,52

0,39

Puitelamud
Tüüp B - palk- ja pruss-seintega, puittrepikojaga elamud

8.

Korterid koosnevad toast ja köögist või ainult kööktoast, puuduvad kõik abiruumid, veekraan köögis või üldkoridoris, WC kogu korruse peale ühine. Majal on kelder. Ehitatud enne 1914. aastat

0,70

0,63

0,56

0,49

0,42

0,35

0,28

0,21

9.

Sama, kuid majas ei ole keldrit

0,63

0,57

0,50

0,44

0,38

0,32

0,25

0,19

Tüüp C - parema plaanilahendusega palk- ja prussseintega puitelamud

10.

Korterites on vajalikud abiruumid ning veevarustus ja kanalisatsioon, vannituba, ahjud, elutubades laudpõrand, majal on kelder, puittrepikoda

0,84

0,76

0,67

0,59

0,50

0,42

0,34

0,25

11.

Sama, kuid elutubades on parkettpõrand ja glasuurpottidest ahjud

0,91

0,82

0,73

0,64

0,55

0,46

0,36

0,27

12.

Sama, kuid elamus on keskküte

0,89

0,81

0,72

0,63

0,54

0,45

0,37

0,28

13.

Sama, kuid korterites ei ole vannituba, on lihtpottidest ahjud ja laudpõrand

0,81

0,73

0,65

0,57

0,49

0,41

0,32

0,24

14.

Sama, kuid elamus ei ole keldrit, korterid vannitoata, ahjud lihtpottidest, laudpõrand

0,74

0,67

0,59

0,52

0,44

0,37

0,30

0,22

15.

Sama, keldrita maja, korterites vannituba, glasuurpottidest ahjud, elutubades parkettpõrand

0,80

0,72

0,64

0,56

0,48

0,40

0,32

0,24

Tüüp C - täidisseintega, puittrepikojaga elamud

16.

Korterites on vajalikud abiruumid ning veevarustus ja kanalisatsioon, vannituba, lihtpottidest ahjud, laudpõrand. Majas on kelder

0,79

0,71

0,63

0,55

0,47

0,40

0,32

0,24

17.

Sama, kuid elutubades on parkettpõrand ja glasuurpottidest ahjud

0,83

0,75

0,66

0,58

0,50

0,42

0,33

0,25

18.

Sama, kuid elamus on keskküte

0,81

0,73

0,65

0,57

0,49

0,41

0,32

0,24

19.

Sama, kuid korterites ei ole vannituba, on lihtpottidest ahjud ja laudpõrand

0,75

0,68

0,61

0,53

0,46

0,38

0,31

0,23

20.

Sama, kuid elamus ei ole keldrit, korterid on vannitoata, lihtpottidest ahjud ja laudpõrand

0,70

0,63

0,56

0,49

0,42

0,35

0,28

0,21

21.

Sama, keldrita maja, korterites vannituba, lihtpottidest ahjud ja laudpõrand

0,73

0,66

0,58

0,51

0,44

0,37

0,29

0,22

Tüüp D - kivitrepikojaga palk- või prussseintega puitelamud

22.

Ahjuküttega, vannitubadeta, hariliku viimistlusega korteritega, keldrikorrusega elamud

0,85

0,77

0,68

0,60

0,51

0,43

0,34

0,26

23.

Sama, parema viimistlusega, elutubades parkett, glasuurpottidest ahjud

0,89

0,81

0,72

0,63

0,54

0,45

0,36

0,28

24.

Sama, vannitoaga korterid, hariliku viimistlusega

0,91

0,82

0,73

0,64

0,55

0,46

0,36

0,27

25.

Sama, parema viimistlusega, elutubades parkettpõrand, glasuurpottidest ahjud

0,95

0,86

0,77

0,68

0,58

0,49

0,39

0,30

26.

Sama, keskküttega, vannitoaga korterid, parema viimistlusega

0,94

0,85

0,75

0,66

0,57

0,48

0,38

0,28

27.

Sama, keskküttega, vannitoata korterid, hariliku viimistlusega

0,83

0,75

0,66

0,58

0,50

0,42

0,33

0,25

28.

Sama, keldrikorruseta, ahjuküttega, vannitoata korterid, hariliku viimistlusega

0,77

0,69

0,62

0,54

0,46

0,39

0,31

0,23

29.

Sama, keldrikorruseta elamu, parema viimistlusega korterid

0,80

0,72

0,64

0,56

0,48

0,40

0,32

0,24

Tüüp D - kivitrepikojaga, puittäidisseintega elamud

30.

Ahjuküttega, vannitubadeta, hariliku viimistlusega korteritega, keldrikorrusega elamud

0,81

0,73

0,65

0,57

0,49

0,41

0,32

0,24

31.

Sama, parema viimistlusega, elutubades parkett, glasuurpottidest ahjud

0,84

0,76

0,67

0,59

0,50

0,42

0,34

0,25

32.

Sama, vannitoaga korterid, hariliku viimistlusega

0,87

0,78

0,70

0,61

0,52

0,43

0,35

0,26

33.

Sama, parema viimistlusega, elutubades parkettpõrand, glasuurpottidest ahjud

0,90

0,81

0,72

0,63

0,54

0,45

0,36

0,27

34.

Sama, keskküttega, vannitoaga korterid, parema viimistlusega

0,89

0,81

0,72

0,63

0,54

0,45

0,36

0,28

35.

Sama, keskküttega, vannitoata korterid, hariliku viimistlusega

0,85

0,77

0,68

0,60

0,51

0,43

0,34

0,26

36.

Sama, keldrikorruseta, ahjuküttega, vannitoata korterid, hariliku viimistlusega

0,73

0,66

0,58

0,51

0,44

0,37

0,29

0,22

37.

Sama, keldrikorruseta elamu, parema viimistlusega korterid

0,78

0,70

0,62

0,55

0,47

0,39

0,31

0,23

Märkused:

1. Elamute puhul, mille välisseina paksus on 64 cm, korrutatakse järjekorranumbrite 1...7 juures märgitud väärtushinnangute koefitsiendid teguriga 1,04.

2. Kui elamutes puudub veevarustus ja käimla on õues, korrutatakse järjekorranumbrite 8, 9, 13, 14, 19 ja 20 juures märgitud väärushinnangute koefitsiendid teguriga 0,95.

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a
määrusega nr 198

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuli 1990. a otsusega «Privatiseerimisprotsessi korraldamise esmajärgulistest abinõudest» peatatud elamute ostu-müügitehingute lõpliku vormistamise kord

1. Ühe lepingupoole poolt tehingu täielikuks täitmiseks loetakse käesolevas korras ostja poolt lepinguhinna täielikku tasumist müüjale enne 17. juulit 1990. a.

2. Ühe lepingupoole poolt tehingu osaliseks täitmiseks loetakse käesolevas korras ostja poolt müüjale lepinguhinnast vähemalt 50 protsendi tasumist enne 17. juulit 1990. a.

3. Käesoleva korra kohaselt elamu ostu-müügilepingu notariaalsel tõestamisel ei kasutata Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 «Eluruumide erastamise korraldamise kohta» kinnitatud «Eluruumide erastamise korra» lisas 7 esitatud ostu-müügilepingu vormi.

4. Lepingu objektiks olev elamu peab olema registreeritud kohalikus tehnilise inventariseerimise büroos (riiklikus ehitisregistris). Seni registreerimata elamu kohta esitab müüja tehnilise inventariseerimise büroole (riiklikule ehitisregistrile) elamu omandiõiguse dokumendid ja vajalikud tehnilised andmed või tellimuse inventariseerimiseks.
[RT I 2003, 83, 569 – jõust. 1.01.2004]

5. Juhul kui ostu-müügitehingu müüja-pool on käesolevaks ajaks likvideeritud, reorganiseeritud või muul viisil oma tegevuse lõpetanud, on müüjaks tema õigusjärglane, selle puudumisel tema kõrgemalseisev organ või kohaliku omavalitsuse täitevorgan.

6. Peatatud ostu-müügitehingu vormistamiseks käesoleva korra kohaselt peavad lepingu sõlmimiseks kokkuleppe saavutanud pooled tõendama, millise hinna eest elamu ostus- müügis kokku lepiti. Seda võib tõendada riiklikus omanduses oleva ettevõtte või muu organisatsiooni juhi käskkirjaga konkreetsele isikule konkreetse elamu konkreetse hinnaga müümise kohta, müüdava elamu kohta koostatud hindamisaktiga või mõne muu dokumendiga. Käesolevas punktis nimetatud dokument peab olema välja antud või koostatud enne 17. juulit 1990. a.

7. Peatatud ostu-müügitehingu vormistamiseks käesoleva korra kohaselt peab ostja tõendama tema poolt lepinguhinna täielikku või osalist (vähemalt 50 protsenti lepinguhinnast) tasumist enne 17. juulit 1990. a riiklikus omanduses oleva ettevõtte või muu organisatsiooni kviitungiga sissetulekuorderile või riigi omanduses oleva ettevõtte või muu organisatsiooni tõendiga lepinguhinna täieliku või osalise tasumise kohta, kus peab olema märgitud tasutud summa ja tasumise kuupäev. Nimetatud tõendile peavad alla kirjutama ettevõtte või muu organisatsiooni juht ja pea(vanem)raamatupidaja ning sellel peab olema ettevõtte või muu organisatsiooni pitser.

8. Kui enne 17. juulit 1990. a oli tasutud lepinguhind osaliselt (vähemalt 50 protsenti), peab ostja tasuma lepinguhinna täielikult (100 protsenti), kusjuures tasumata osa kuulub tasumisele ümberarvestatuna rubladest kroonideks vahekorras 1:10 ning kroonidest eurodeks vastavalt euro kasutusele võtmise seaduse ?-le 5. Lepinguhind tuleb ostja poolt riiklikus omanduses olevale ettevõttele või muule organisatsioonile täies ulatuses tasuda olenemata sellest, milliste õigusaktide alusel ostu-müügileping kavatseti sõlmida.

[RT I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011]

9. Käesoleva korra kohaselt ei vormistata elamu (selle osa) ostu-müügilepingut:
   – kui kokkulepe ostu-müügilepingu sõlmimiseks oli elamu (selle osa) suhtes, mis on tööandjate eluruumid;
   – kui kokkulepe ostu-müügilepingu sõlmimiseks oli elamu (selle osa) suhtes, mis on õigusvastaselt võõrandatud ja mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras – kuni tagastamise või kompenseerimise küsimuse lahendamiseni;
   – kui kokkulepe ostu-müügilepingu sõlmimiseks oli elamu (selle osa) suhtes, mille üürniku vastu on esitatud hagi üürilepingu muutmiseks, lõpetamiseks või kehtetuks tunnistamiseks – kuni hagi lahendamiseni ettenähtud korras.

Käesoleva korra kohaselt ei vormistata ostu- müügilepingut, kui kokkulepe ostu-müügilepingu sõlmimiseks oli elamu (selle osa) suhtes, mida kasutatakse üürilepingu alusel ja mille üürnik või temaga koos elav perekonnaliige ei ole ostja. Kui kokkulepe ostu-müügilepingu sõlmimiseks oli elamu (selle osa) suhtes, mida ostja kasutab üürilepingu alusel (on üürnik või tema perekonnaliige), sõlmitakse ostu-müügileping selle isikuga, kellega oli saavutatud kokkulepe ostu- müügilepingu sõlmimiseks (kellele oli otsustatud müüa konkreetne elamu või elamu osa), nõudmata üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas elamus (elamu osas) elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelise kokkuleppe olemasolu.

Kui kokkulepe ostu-müügilepingu sõlmimiseks oli asustamata elamu (selle osa) suhtes, ei nõuta käesoleva korra kohaselt ostu-müügilepingu vormistamisel eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 ja paragrahvis 9 kehtestatud nõuete järgimist.

10. [Kehtetu]

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198

Eluruumide järelmaksuga ostmise kord

1. Käesoleva korra kohaselt erastatakse riigi omandis olevaid eluruume isikutele, kes kasutavad eluruumi üürilepingu alusel või omavad eluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud esimest eelistust. Munitsipaalomandis olevate eluruumide järelmaksuga erastamise korra kehtestab kohalik omavalitsusorgan.

2. Riigile kuuluvate eluruumide ostmine järelmaksuga fikseeritakse ostja (õigustatud subjekt) ja müüja (kohustatud subjekt) vahel sõlmitavas ostu-müügilepingus ning järelmaksu kohustuses, millest tuleneb nõudeõigus õigustatud subjekti vastu.

3. Järelmaksu kohustus koostatakse käesoleva korra lisas 1 ettenähtud vormi kohase eraldi dokumendina koos ostu- müügilepinguga kahes ühesuguses eksemplaris, millest üks jääb õigustatud subjekti, teine kohustatud subjekti kätte.

4. Järelmaksu kohustuste üle arvepidamise korraldamiseks määrab Rahandusministeerium registripidaja. Registripidaja avab ostja (õigustatud subjekt) kohta arvestuskaardi, millele hakatakse kandma andmeid järelmaksu tasumise kohta järelmaksu kohustuses ettenähtud tähtaegadeks. Registripidajal on erastamise eriarve, kuhu laekuvad järelmaksuga tasutavad summad.

5. Kohustatud subjekt saadab viie tööpäeva jooksul pärast ostu- müügilepingu kinnitamist registripidajale tähitud kirjaga järelmaksu kohustuse originaali. Sellega loobub kohustatud subjekt nõudeõigusest registripidaja kasuks.

6. Ostja (õigustatud subjekt) kannab järelmaksuga tasutava summa registripidaja erastamise eriarvele maksekorraldusega, kus peavad olema märgitud ostja ees- ja perekonnanimi, ostetud eluruumi aadress ning järelmaksu kohustuse number.

7. Eluruumi ostmisel järelmaksuga tasuvad 30-aastased ja vanemad isikud järelmaksu 10 aasta ja alla 30-aastased isikud 20 aasta jooksul ostupäevast arvates.

8. Järelmaksu tasutakse 4 korda aastas võrdsetes osades iga jooksva kvartali viimaseks kuupäevaks. Kohustuses peab olema kirjas kvartalis tasumisele kuuluv summa.

9. Eluruumi ostmisel järelmaksuga rakendatakse laenuintressi, mille iga-aastase suuruse määrab Rahandusministeerium.

10. Järelmaksu mittetähtaegsel tasumisel rakendatakse sanktsioone, mis on kirjas järelmaksu kohustuses. Viivist maksab õigustatud subjekt vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud viivise aastaintressile viivisesummalt, jätkates samas intresside maksmist tagastamata põhisummalt.

11. 1993.aasta järelmaksu kohustuse intress on 17 protsenti ja viivise aastaintress on 34 protsenti.

12. [Kehtetu]

13. Järelmaksu kohustuse täitmata jätmise korral on eluruumi järelmaksuga müünud kohustatud subjektil või tema õigusjärglasel õigus nõuda omanikult eluruumi tagastamist, omaniku keeldumise korral aga eluruumi sundvõõrandamist kohtu korras koos ostja poolt rahas tasutud osa väljamaksmisega Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

14. Järelmaksu kohustusega võtab õigustatud subjekt endale kohustuse tasuda ostetud eluruumi ja selle juurde kuuluva mõttelise osa elamust ning ostetud eluruumi juurde kuuluvate majapidamis-abihoonete eest järelmaksuga.

15. Igal järelmaksu kohustusel peab olema järjekorranumber ja kuupäev. Järelmaksu kohustus sõlmitakse kirjalikult ja sinna kantakse ostja ees- ja perekonnanimi, täpne postiaadress ja kontakttelefoni number ning ostetud eluruumi täielik aadress, ühtlasi märgitakse selles, millise kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ostetud eluruum asub. Järelmaksu kohustuses peab olema märgitud ostu-müügilepingu alusel järelmaksu kohustusega tasumisele kuuluv summa.

16. Järelmaksu tingimustena peab kohustuses olema kirjas:
   – järelmaksu tasumise aeg aastates;
   – järelmaksu tasumise esimene tähtaeg (millal peab olema tasutud esimene osa võlasummast ja intressidest);
   – järelmaksu tasumise viimane tähtaeg (millal peab olema tasutud kogu järelmaks).

17. Järelmaksu kohustusele kirjutavad alla õigustatud subjekt ja kohustatud subjekti esindaja.

18. [Kehtetu]

19. Riigi või munitsipaalomandusse kuulunud eluruumi järelmaksu võib 1. detsembrini 1995. a täielikult või osaliselt tasuda rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtusega.

20. Järelmaksu tasumiseks esitab eluruumi ostja täidetud ja kinnitatud andmetega ning kohaliku omavalitsuse täitevorganis registreeritud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi sellele kohalikule omavalitsusüksusele, kus tema arvestuskaart registreeriti. Juhul kui järelmaksu tasumiseks kasutatakse mitme perekonnaliikme arvestuskaarte, esitavad arvestuskaartide omanikud need isiklikult või notariaalselt tõestatud kirjaliku avalduse alusel kohalikule omavalitsusüksusele.

21. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan teeb arvestuskaardi pöördel olevasse osakukäibe tabelisse kande tööaastate üleandmise kohta järelmaksu tasumiseks, käibetabeli lahtrisse «Tehingu nimetus» kirjutatakse «järelmaksu tasumine» ja eluruumi ostu- müügilepingu registreerimise number, lahtrisse «Teise osapoole nimi ja isikukood» kantakse eluruumi müüja andmed.

22. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan koostab järelmaksu tasumiseks kasutatud tööaastate üleandmise-vastuvõtmise akti (mille vorm on antud käesoleva korra lisas 2) kahes eksemplaris, millest ühe edastab Rahandusministeeriumi poolt järelmaksu kohustuse üle arvepidamiseks määratud registripidajale, teise annab aga eluruumi ostjale.

23. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan kannab andmed järelmaksu tasumiseks kasutatud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse kohta Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud korra kohaselt vormnimekirja (vorm 4) ning edastab need perioodiliselt Riigiarvutuskeskusele.

24. Järelmaksu tasumisel erastamisväärtpaberiga teostab eluruumi omanik Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1994. a määrusega nr 78 kinnitatud «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra» (RT I 1994, 17, 312) kohaselt oma erastamisväärtpaberiarvelt ülekande erastamise kohustatud subjekti erastamisväärtpaberiarvele. Dokumendina järelmaksu kohustuses ettenähtud summa erastamisväärtpaberiga tasumise kohta esitab eluruumi omanik järelmaksuregistri pidajale panga poolt viseeritud vormikohase (vorm EVP5) maksekorralduse.

25. Järelmaksu tasumisel rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtusega või erastamisväärtpaberiga tuleb intressi summa jooksva kvartali eest tasuda rahas järelmaksuregistri pidaja erastamise eriarvele.

 

 

Lisa 1
«Eluruumide järelmaksuga ostmise korra» juurde
[RT I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011]

 

 

 

 

 

 

(kuupäev)

 

JÄRELMAKSU KOHUSTUS nr. _______

 

Mina,

 

 

(ees- ja perekonnanimi)

 

(postiaadress, kontakttelefon)

olen ostnud järelmaksuga eluruumi ja selle juurde kuuluvad majapidamis-abihooned, mis asuvad

 

(aadress)

 

(kohaliku omavalitsusüksuse nimetus)

territooriumil.

 

Ostu-müügilepingu alusel kohustun tasuma järelmaksu ________________________________

 

(summa sõnade ja numbritega)

eurot ja järelmaksu jääksummale lisanduva iga-aastase intressi järgmistel tingimustel:

Järelmaksu tasumise esimene tähtaeg on:.

 

Järelmaksu tasumise viimane tähtaeg on:.

 

Seega kokku __________ kvartalit, kusjuures igas kvartalis tuleb tasuda _____________ eurot pluss intress, mis arvutatakse kvartali alguseks tagastamata võlasummalt.

Järelmaksu tasumisega viivitamise korral kohustun maksma nõudeõigust omavale isikule viivist vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud viivise aastaintressile, jätkates samas vastavalt tagasimaksu graafikule intresside maksmist tagastamata põhisummalt. Järelmaksu kohustuse täitmata jätmise korral on eluruumi järelmaksuga müünud kohustatud subjektil, tema õigusjärglasel või registripidajal õigus nõuda minult eluruumi tagastamist, keeldumise korral aga esitada hagi eluruumi sundvõõrandamiseks kohtu korras.

Nõudeõigust omav isik teatab ostjale (õigustatud subjektile) enne järelmaksu tasumise esimese tähtaja saabumist tähitud kirjaga järelmaksu tasumise koha ja arve numbri. Nimetatud andmete muutumisest teatab ta samuti eelnimetatud viisil.

 

JÄRELMAKSU KOHUSTUSE TÄITMISE TÄHTAJAD

 

Järelmaksu kohustuse algsumma

 

 

Tasumisaeg on _________________ kvartalit _______________________ kvartalis.

 

Tasumise tähtaeg

Tasutav algsumma

Aasta intress

Intressi summa

Kokku tasuda

Jääksumma

Tasumise kuupäev

 

_____________________________

_____________________________

(Õigustatud subjekti allkiri)

(Kohustatud subjekti allkiri)

 

 

 

Lisa 2
«Eluruumide järelmaksuga ostmise korra» juurde

 

Vorm K
 

 

JÄRELMAKSU TASUMISEKS KASUTATUD TÖÖAASTATE

ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT

 

Akti number

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omavalitsusüksuse nimetus

 

 

RKO arvestuskaardi omaniku perekonna- ja eesnimi

 

 

Isikukood

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RKO arvestuskaardi registreerimisnumber

 

 

    

 

 

    

     

 

 

 

 

 

Eluruumi ostu-müügilepingu registreerimisnumber

 

 

Arvestuskaardil seisuga __ __ __ __ 1 9 9 __

 

olevate tööaastate arvestuslik rahaline väärtus:

___________________________________________

__________________

summa sõnadega

summa numbritega

 

Eluruumi erastamise järelmaksu tasumiseks kasutatud tööaastate arvestuslik rahaline väärtus:

___________________________________________

__________________

 

Kohaliku omavalitsusüksuse volitatud ametiisik

Arvestuskaardi omanik

allkiri

allkiri

 

pitser

Akti kinnitamise kuupäev .... ............ 199...

 

 

 

Lisa 3
«Eluruumide järelmaksuga ostmise korra» juurde
[Kehtetu – RT I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011]