Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Seaduste lühendid
Unustasid parooli?
Tõlgitud aktide nimekiri
Законы по-русски


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Regionaalpoliitika kontseptsioon
Vabariigi Valitsuse 13.12.1994 protokoll number 92; jõustumiskuupäev 13.12.1994

redaktsioon 13.12.1994
 
               Regionaalpoliitika kontseptsioon *
 
           I. Regionaalpoliitika olemus ja eesmärgid
 
     1. Regionaalpoliitika (RP) on avaliku võimu sihipärane
tegevus riigi kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning
sotsiaal-majandusliku arengu tasakaalustamiseks, lähtudes
piirkondade ja riigi kui terviku huvidest. RP on riigi poliitika
osa, mis täiendab ja seostab omavahel riigis toimivaid
harupoliitikaid. 
 
     2. Riigi RP eesmärgid on:
     kõigi piirkondade elanike turvalised elutingimused,
sealhulgas võimalus saada tööd, esmatähtsaid teenuseid ning
tervisele ohutu elukeskkond;
     kõigi piirkondade majanduse arenguvõime;
     rahvastiku ja asustuse arengu piirkondlik tasakaalustatus; 
     säästev areng;
     riigi territoriaalne terviklikkus.
 
          II. Ülesanded ja strateegilised põhimõtted
 
     3. RP peamised ülesanded on:
     elujõulist ettevõtlust võimaldavate tingimuste kujundamine
riigi kõigis piirkondades;
     kogu riiki hõlmava kommunikatiivse infrastruktuuri
väljaarendamine; 
     maamajanduse regionaalselt otstarbeka ümberstruktureerumise
toetamine;
     arengupiirkondade toimetulekuvõime loomine;
     esmaste teenuste (põhihariduse, esimese astme arstiabi,
side jt.) territoriaalse kättesaadavuse tagamine;
     piirkondliku arengu jälgimiseks ja suunamiseks vajaliku
üleriigilise infobaasi loomine ja vastava informatsiooni
üldkättesaadavaks tegemine.
 
     4. RP ülesannete lahendamisel järgitakse järgmisi
põhimõtteid: 
     4.1. Piirkondade areng põhineb eeskätt kohalikul algatusel.
Riik teostab RP-d koostöös kohalike elanike ja ettevõtjate ning
nende ühenduste, asutuste ja omavalitsustega. Riik soodustab
kohaliku algatusvõime avaldumist ja tugevnemist ning toetab neid
algatusi, mis aitavad kaasa RP ülesannete lahendamisele.
     4.2. RP-d teostatakse eelkõige kohaliku majanduse
toimetulekuvõime riikliku toetamise ja stimuleerimise kaudu,
milleks kasutatakse majandust, infrastruktuuri, sotsiaalseid ja
ökoloogilisi protsesse mõjutavaid meetmeid.
     4.3. Taotledes rahaliste vahendite kasutamise suurimat
tulemuslikkust, teostab riik RP-d eelkõige erinevate asutuste
tegevuse koordineerimise kaudu. Piirkondlikke majandussoodustusi
vaadeldakse reeglina ajutiste abinõudena kohaliku
toimetulekuvõime tugevdamiseks või taastamiseks. Alalisi
toetusabinõusid rakendatakse erandjuhtudel.
 
     5. RP objektiks on riigi kogu maa-ala. RP rakendamisel
lähtutakse riigi regionaalse arengu strateegiast, mis
koostatakse riigi keskasutuste, maavalitsuste ja kohalike
omavalitsuste koostöös.
 
     6. Sõltumata nende asendist võib vallale, linnale,
maakonnale või nende osale, kus sotsiaal-majanduslik olukord on
erakordselt ebasoodne või on ette näha selle olulist
halvenemist, anda tähtajaliselt arengupiirkonna staatuse.
Arengupiirkonna staatus omistatakse siis, kui vallas, linnas,
maakonnas või nende osas esineb või on ette näha
     erakordselt suur tööpuudus või väljaränne, või
     tunduvalt madalam elatustase riigi teiste piirkondadega
võrreldes. 
 
     Arengupiirkonna staatuse võib omistada ka muude
sotsiaal-majanduslikku arengut erakordselt takistavate asjaolude
korral.
 
     Arengupiirkonnaks nimetamine paneb riigile täiendavad
kohustused toetusmeetmete rakendamiseks.
 
     Arengupiirkonna staatuse omistab Vabariigi Valitsus
Siseministeeriumi ettepanekul. Ettepanekut ette valmistades
lähtub Siseministeerium asjaomaste kohalike maavalitsuste
algatusest. 
 
                III. Organisatsioon ja meetmed
 
     7. RP-d teostavad kõik valitsusasutused, arvestades oma
tegevuses RP kontseptsioonis sätestatud eesmärke, ülesandeid ja
põhimõtteid ning järgides muid RP-alaseid õigusakte.
 
     8. Riiklikku RP-d suunab ja koordineerib Siseministeerium,
kes annab vastavaid juhtnööre ning esitab arvamusi ja soovitusi.
Koostöös teiste valitsusasutustega töötab ta välja RP
arengusuunad ja meetmed, jälgib piirkondlikku arengut, korraldab
vastavaid uuringuid, kogub informatsiooni ning väljastab seda
asjasthuvitatuile. Regionaalse arengu analüüsimiseks ja
suunamiseks oma tegevusvaldkonnas loovad valitsusasutused
vajaduse korral regionaalarengu küsimustega tegelevaid
allüksusi. 
 
     Iga Riigikogu koosseisu informeeritakse vähemalt üks kord
siseministri (regionaalpoliitika eest vastutava ministri) poolt
regionaalarengust ja regionaalpoliitikast. 
 
     9. RP väljatöötamiseks ja elluviimise koordineerimiseks
moodustab Vabariigi Valitsus Siseministeeriumi juurde
riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajatest Riigi
Regionaalpoliitika Nõukogu, kinnitab selle koosseisu ja
põhimääruse. 
 
     10. RP teostaja maakonnas on maavalitsus. Maavalitsused
jälgivad maakondade ja nende üksikute piirkondade arengut,
teostavad riiklikku RP-d maakonna valitsemiskorralduse seaduse
alusel nende pädevusse kuuluvate valdkondade juhtimise ning RP
meetmete rakendamisega. Kõik väljastpoolt maavalitsust lähtuvad
RP-lised meetmed ja otsused, mis puudutavad maakonna
territooriumi, rakendatakse maavalitsuse teadmisel. Koostöös
kohalike omavalitsuste, maakonnas paiknevate riigiasutuste ja
teiste asjasthuvitatud osapooltega töötavad maavalitsused välja
ja viivad ellu piirkondlikke arenguprogramme ja -kavasid.
 
     11. Riigiasutused võtavad RP eesmärke, ülesandeid ja
põhimõtteid arvesse harupoliitiliste programmide ja kavade
väljatöötamisel. Lisaks rakendatakse piirkondliku arengu
suunamiseks alljärgnevaid RP meetmeid:
     11.1. Regionaalselt diferentseeritud krediidid ning
maksusoodustused. Krediteerimiseks moodustab Vabariigi Valitsus
Regionaalarengu Fondi.
     11.2. Piirkondlikud ettevõtluse stardi-, arendus- ja
koolitustoetused. Toetusi määravad maavalitsused neile
eraldatavast maakonna arendusrahast.
     11.3. Piirkondlike ettevõtlus- ja arenduskeskuste võrgu
väljakujundamine ja abistamine. Eeskätt kohalike omavalitsuste  
ja eraalgatusel asutatud keskuste võrku täiendatakse RP-listel
kaalutlustel riiklike vahendite kaasamisel loodavate keskustega.
Keskuste riiklikult olulisi koolitus- ja arenguprojekte toetavad
maakonna arendusrahast maavalitsused ja vastavalt vajadusele
teised huvitatud asutused.
     11.4. Toetused kohalikele arendusliikumistele. Toetusi
eraldavad konkreetsete projektide läbiviimiseks taotluste alusel
Siseministeerium, maavalitsused ja teised huvitatud asutused. 
     11.5. Kohaliku ühistranspordi piirkondlikult
diferentseeritud subsiidiumid, mis eraldatakse Teede- ja
Sideministeeriumi ettepanekul vastava maavalitsuse või kohaliku
omavalitsuse eelarvesse või vahetult veondusettevõttele.
     11.6. Saarte ja mandri vahelise transpordi ja elekterside
subsiidiumid, mis eraldatakse Teede- ja Sideministeeriumi
ettepanekul vastava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse
eelarvesse või vahetult teenindavale ettevõttele.
     11.7. Muud RP subsiidiumid kohalikele omavalitsustele. RP
subsiidiumid eraldatakse sihtotstarbeliselt valla- ja
linnaeelarvete toetusfondist kooskõlas valla- ja linnaeelarve
ning riigieelarve vahekorra seadusega. 
     11.8. Asundustegevus maaettevõtluse ja infrastruktuuri
arendamiseks. Asundustegevust korraldatakse ja finantseeritakse
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 
 
     12. RP ülesannete koordineeritud lahendamiseks koostatakse
ja viiakse ellu piirkondlikke arenguprogramme. Arenguprogrammid
koostatakse arengupiirkonna programmidena ja maakondlike või
maakondadevaheliste programmidena. Programmi algataja taotleb
selle finantseerimist riigieelarvest. 
     12.1. Arengupiirkonna programm koostatakse igale
arengupiirkonnale. Programm koostatakse vastava maavalitsuse
juhtimisel, koostöös kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja
teiste huvitatud osapooltega. Programm koostatakse
arengupiirkonna staatuse kehtimise tähtajaks. 
     12.2. Maakondlikud ja maakondadevahelised arenguprogrammid
koostatakse huvitatud maavalitsuste või Vabariigi Valitsuse
otsusel. 
 
                   IV. Seadusandlik tagamine
 
     13. RP meetmed tagatakse seaduste, Vabariigi Valitsuse
määruste ja muude õigusaktidega.
 
     14. Seadusega sätestatakse
     14.1. Regionaalarengu Fondi loomine ja selle kaudu
teostatav krediiditingimuste piirkondlik diferentseerimine.
     14.2. Piirkondlikud maksusoodustused.
     14.3. Kohaliku ühistranspordi subsideerimise põhimõtted.
     14.4. Saarte ja mandri vahelise transpordi ja side riikliku
korraldamise ja subsideerimise põhimõtted.
     14.5. Muud meetmed, mis vajavad seadusega sätestamist.
 
     15. Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatakse 
     15.1. Riigi RP Nõukogu moodustamine.
     15.2. Piirkondlike arenguprogrammide koostamine Vabariigi
Valitsuse ülesandel. 
     15.3. Arengupiirkonna staatuse omistamine ja tühistamine.
     15.4. Muud meetmed, mis vajavad sätestamist Vabariigi
Valitsuse määrusega.
 
                      V. Finantseerimine
 
     16. RP-d finantseeritakse riigieelarvest. RP ülesannete
teostamisse kaasatakse vabatahtlikkuse alusel kohalike
omavalitsuste, juriidiliste ja üksikisikute rahalisi vahendeid. 
 
     17. RP riiklik finantseerimine toimub riigieelarve
vahendite eraldamise kaudu vastavaid meetmeid rakendava
valitsusasutuse eelarvesse. Regionaalseks arendustegevuseks
maakonnas eraldatakse maavalitsusele maakonna arendusraha. 
 
     * Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 1994. a.
istungil (protokolli nr. 92 päevakorrapunkt 3).