Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Seaduste lühendid
Unustasid parooli?
Tõlgitud aktide nimekiri
Законы по-русски


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Kutseõpetaja statuudi kinnitamine
Kultuuri- ja haridusministri 26.05.1995 määrus number 18; jõustumiskuupäev 21.07.1995
; kehtetuks muutumise kuupäev 20.01.1999

redaktsioon 21.07.1995 - 20.01.1999

Kehtetuks tunnistatud: Haridusmin m 28.12.1998; jõust. 20.01.1999 [RTL 1999, 9, 103]

AVALDATUD :
RTL  1995, 49, 0
KEHTETU:
Haridusmin m 28.12.98 Nr.36 jõust.20.01.99
RTL  1999, 9, 103
     
 
               Kutseõpetaja statuudi kinnitamine
 
Kultuuri- ja haridusministri määrus 26. maist 1995. a. Nr. 18.
 
 
     1. Kinnitada kutseõpetaja statuut (lisa 1).
 
     2. Kinnitada juhend "Kutseõpetaja statuudi rakendamine"
(lisa 2).
 
     3. Tunnistada kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 27.
juuli 1994. a. määruse nr. 13 (RTL 1994, 39, lk. 1340) punkt 2.
 
 
               Kultuuri- ja haridusminister   Peeter KREITZBERG
 
 
------
 
     
 
                                          Lisa  1
                                kultuuri- ja haridusministri
                                      26. mai 1995. a. 
                                      määrusele nr. 18
 
                         Kutseõpetaja
 
     KÄESOLEVAS KUTSEÕPETAJA STATUUDIS KASUTATAVAD MÕISTED
 
     Erialaõpetus on õppeaine õppekavas, mille alusel viiakse
läbi kutse-, eriala- ja ametiõpet. Erialaõpetus on ühitatud
õppeaine, mis sisaldab tehnoloogia- ja praktikaõpet.
 
     Erialaõpetus teises tähenduses on protsess, mille käigus
omandatakse töötamiseks vajalikud kutse-, eriala- ja ametialased
teadmised, oskused ja kompetentsus.
 
     Kutseõpetaja on pedagoog, kes õpetab erialaõpetust
kutseõppeasutuses või mõnes teises kutseõppeasutuse seaduse ning
Kultuuri- ja Haridusministeeriumi koolitusloa alusel tegutsevas
koolitusasutuses.
 
                     KUTSEÕPETAJA STATUUT
 
     Kutseõpetaja pädevus saavutatakse erialase ja õpetamisalase
ettevalmistuse käigus, seejuures määrab kutseõpetaja
haridusastme ära erialase ettevalmistuse tase. Haridustaseme
poolest liigitatakse kutseõpetaja:
     - keskeriharidusega kutseõpetaja;
     - kõrgharidusega kutseõpetaja;
     - ülikooliharidusega kutseõpetaja.
 
     Kutseõpetaja kutse omistatakse isikule, kes on lisaks
erialasele ettevalmistusele läbinud vähemalt
kutseõpetajakoolituse keskastme ja oskab teha erialast
praktilist tööd vähemalt oskustöölise kvalifikatsiooninõuete
tasemel.
 
     Kutseõpetaja:
     - planeerib ja viib läbi nõutaval tehnilisel ja
metoodilisel tasemel tehnoloogia- ja praktikaõpet vastavalt
õppekavale;
     - valmistab ette õppetööks vajalikud töövahendid ja
materjalid;
     - viib läbi kontroll- ja katsetöid, juhendab õpilaste
kursuse- ja lõputöid, võtab vastu eksameid ja arvestusi;
     - korraldab õpilaste erialaste lõpueksamite
ettevalmistamist ja osaleb nende läbiviimises;
     - seostab läbiviidava õppetöö õpilaste kasvatusliku
mõjutamise ja suunamisega.
 
     Kutseõpetaja võidakse kinnitada praktikajuhendajaks, samuti
õppe- või erialarühma juhendajaks.
 
     Kutseõpetaja vastutab:
     - erialaõpetuse taseme ning õpilaste kasvatusliku suunamise
eest temale kinnitatud eriala- või õpperühmades;
     - ohutustehnika, tööohutuse- ja töökaitse-eeskirjade ning
tuleohutusalaste nõuete täitmise eest õppetöökodades,
-laboratooriumides ja polügoonidel;
     - tema kasutuses olevate varade, tööruumide ja töövahendite
korrasoleku ning säilimise eest.
 
     Kutseõpetaja peab pidevalt tegelema oma teadmiste
täiendamisega, õpetamis- ja kasvatamisalase tegevuse
täiustamisega ning osalema õppeasutuse arendamises. Ta peab
osalema täienduskoolitusasutuste poolt korraldatavatel kursustel
(seminaridel) vähemalt viis õppepäeva aastas ning läbima kord
kolme aasta jooksul sta˛eerimiskursuse.
 
     Kutseõpetaja kohustused enesetäiendamisel fikseeritakse
temaga sõlmitavas töölepingus.
 
     Kutseõpetaja ametikoht komplekteeritakse konkursi tulemuste
põhjal kutseõpetaja kutset omavate isikute vahel.
 
     Erandina, üleminekuperioodil, kuni aastani 2000 võidakse
kutseõpetaja ametikohale kinnitada ka isik, kes omab üldist
keskharidust, kõrget erialast kvalifikatsiooni ja vähemalt
10-aastast praktilise töö staa˛i antud erialal, on läbinud
pedagoogilise kursuse või osaleb kutseõpetajakoolituses kaug-
või sesoonõppe vormis.
 
     Kutseõpetaja töönädala pikkuseks, kooskõlas töö- ja
puhkeaja seadusega (RT I 1994, 2, 12; 1995, 12, 120) on 30
tundi, millest vahetult õppetööga tegelemiseks on ette nähtud
18-22 tundi. Kutseõpetaja atesteerimine, palgajärkude määramine
ja töö tasustamine toimub vastavalt Kultuuri- ja
Haridusministeeriumi palgajuhendile.
 
     Kutseõpetaja ametijuhendi õppeasutuses kinnitab direktor.
 
 
------
 
 
     
                                         Lisa  2
                                kultuuri- ja haridusministri
                                     26. mai 1995. a.
                                     määrusele nr. 18
 
               Kutseõpetaja statuudi rakendamine
 
     1. Käesolev kutseõpetaja statuut kehtestatakse ajutiselt
kuni õpetaja seisundit määratleva riikliku normatiivakti
kehtestamiseni.
 
     2. Kutseõpetaja ametikoha sisseviimine peab looma
tingimused uue kvaliteedi saavutamiseks kutsealasel
koolitamisel. See ei tähenda lihtsalt senise õppemeistri
ametikoha ümbernimetamist, vaid kvalitatiivselt uute õpetamis-
ja sellega kaasnevate ülesannetega ametikohta. 
 
     3. Üleminek kutseõpetaja ametikohale on pidev protsess, mis
sõltub iga konkreetse kutseõppeasutuse valmisolekust selleks
üleminekuks. Mõnda aega võidakse kutseõppeasutustes rakendada
üheaegselt nii kutseõpetaja kui ka õppemeistri ametikohta.
Üleminek peab olema lõpetatud 1.  septembriks 2000. a. 
 
     4. Erialaõpetus on integreeritud õppeaine, mis ühendab
kutseõppeasutustes käesoleval ajal kasutatavates õppekavades
tootmisõpetust, eritehnoloogia, materjalitundmise ja tehnilise
joonestamise seda osa, mis on vahetult seotud erialaste
tööprotsesside sooritamisega. Eritehnoloogia jt. erialaainete
ülejäänud, samuti üldtehnilised ja -tehnoloogilised osad (näit.
lõiketeooria, üldtehnoloogilised küsimused, konstruktsioonid
jne.) liidetakse teiste eriainetega või neist moodustatakse
omaette õppeaine.
 
     5. Kvalitatiivselt uue õppeaine "erialaõpetus"
rakendamisega liigendatakse õppekava järgmisteks ainetsükliteks:
     a) erialaõpetus;
     b) eriained;
     c) üldharidusained.
 
     Kooskõlas eeltooduga liigitatakse kutseõppeasutuses
õpetajaid järgmiste ametikohtade järgi: kutseõpetaja, eriainete
õpetaja ja üldainete õpetaja.
 
     Sõltuvalt kutseõppeasutuse tüübist, profiilist, õpetatavate
kutse- või erialade spetsiifikast võib õppeasutuses olla peale
selle rakendatud ka õppemeistri ametikoht.
 
     6. Kultuuri- ja Haridusministeerium ei kehtesta erialarühma
piirsuurust. Selle otsustab konkreetne õppeasutus lähtudes
eriala keerukusest ja õppetöö korraldamise otstarbekusest ning
tööandjate nõudeid ja vajadusi arvestades. Kultuuri- ja
Haridusministeerium kehtestab arvestusliku õpperühma suuruse ja
iga konkreetse eriala puhul arvestusliku erialarühma
nädalakoormuse piirnormi, millest lähtuvalt toimub õpetajate
tarifitseerimine.
 
     Nädalakoormuse piirnorm fikseeritakse ka õppekavas.
 
     7. Õppemeistrite ja erialaõpetajate üleviimiseks
kutseõpetaja staatusesse laiendatakse kutseõppeasutuste
erialaharidust omavate töötajate jaoks kutseõpetajakoolituse
sesoon- ja kaugõppevorme.
 
     8. Kutseõpetaja kutse omamist tõendab väljaantud tunnistus,
mille väljaandmise korra kehtestab kultuuri- ja haridusminister.