Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Seaduste lühendid
Unustasid parooli?
Tõlgitud aktide nimekiri
Законы по-русски


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Eesti Vabariigi pangaseadus
Ülemnõukogu 28.12.1989 seadus; jõustumiskuupäev 07.01.1990
; kehtetuks muutumise kuupäev 20.01.1995

redaktsioon 01.12.1993 - 20.01.1995

Kehtetuks tunnistatud: RK s 15.12.1994; jõust. 20.01.1995 [RT I 1995, 4, 36]

AVALDATUD :
ÜVT/89/41/ 647
KEHTETU : 
rk  s 15.12.94 nr.  475 jõust.20.01.95
AVALDATUD :
ÜVT/89/41/ 647
REDAKTSIOON :
rk  s 27.10.93 nr.  238 jõust.01.12.93
rk  s 18.05.93 nr.  136 jõust.18.06.93
ün  s 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92
ün  s 15.05.91 nr.  801 jõust.03.06.91
ün s  28.06.90 nr.  177 jõust.28.06.90
 
(Asendatud "Eesti NSV" sõnadega "Eesti Vabariik" - 
EV ÜN s. 28.06.90 nr. 177 jõust. 28.06.90 - RT 1990, 2, 36)  
 
 
                  EESTI VABARIIGI PANGASEADUS
 
     Käesoleva seadusega määratakse kindlaks pankade ja muude
krediidiasutuste tegevuse majanduslikud ja õiguslikud alused
Eestis ning nende koht ja osatähtsus vabariigi
rahvamajanduskompleksi arengus kaubalis- rahaliste suhete
aktiivse kasutamise ja turu funktsioneerimise ning
rahvusvaheliste majandussidemete arendamise tingimustes.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     Pangateenuste laiendamise ja nende kvaliteedi parandamise
huvides loob käesolev seadus eeldused pankade ja muude
krediidiasutuste konkurentsiks klientide kaasamisel
äritegevusse, krediidiressursside hankimisel ja nende
efektiivsel kasutamisel.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     Seadus piiritleb keskpanga (Eesti Panga), kommertspankade ja 
muude krediidiasutuste funktsioone.
 
     
                           I peatükk
 
                           Üldsätted
 
          Paragrahv 1. Panga ja muu krediidiasutuse mõiste
 
     (1) Pank on asutus, kes sooritab käesolevas seaduses
ettenähtud pangaoperatsioone.
 
     (2) Muud krediidiasutused on hoiuühistud, krediidiühistud
ja spetsialiseeritud krediidiasutused. Muudele
krediidiasutustele laienevad kõik käesoleva seadusega pankadele
kehtestatud sätted, välja arvatud paragrahvi 12  3. ja 4. lõikes
märgitud eritingimused.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
 
     Paragrahv 2. Pangaoperatsioonid
 
     (1) Pangaoperatsioonid on:
     (ÜN s. 15.05.91. nr. 801 jõust.03.06.91 - RT 1991, 16, 222)
     1) rahaliste hoiuste kaasamine ja laenude andmine;
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
     2)  klientide ja korrespondentpankade  ülesandel  arvelduste 
tegemine ja nende kassaline teenindamine;
     3) klientide ja korrespondentpankade kontode pidamine;
     4) kapitaalmahutuste finantseerimine investeeritavate
vahendite valdajate või kasutajate käsundi põhjal;
     5) rahamärkide käibelelaskmine ja nende käibelt
kõrvaldamine;
     6) maksedokumentide (tšekid, akreditiivid, vekslid jt.)
väljaandmine ning muud nendega teostatavad operatsioonid;
     7) väärtpaberite (aktsiad,  obligatsioonid jt.) müük, ost ja 
muud nendega sooritavad operatsioonid;
     8)  kolmandate  isikute eest tagatiskirjade,  garantiide  ja 
muude  kohustiste  andmine,  mis näevad ette  täitmise  rahalises 
vormis;
     9)  kaupade  tarnimisest ja  teenuste  osutamisest  tuleneva 
nõudeõiguse  omandamine,  selliste nõuete täitmisega seotud riski 
enda peale võtmine ning nende nõuete inkasseerimine (faktoring);
     10) seadmete,  transpordivahendite ja muu vara soetamine  ja 
üleandmine rendi tingimustel (leasing);
     11)  välisvaluuta ost ja  müük;
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
     12) väärismetallide, looduslike vääriskivide ning
väärismetallist ja vääriskividest toodete ost ja müük;
     13) operatsioonid väärismetallidega vastavalt
rahvusvahelisele pangapraktikale;
     14) konsultatsiooni- ja vahendusteenuste osutamine.
 
     (2) Pank võib sooritada muid operatsioone Eesti Panga loal,
mis antakse tema pädevuse piires.  Pangaoperatsioonid
välisvaluuta, väärismetallide, looduslike vääriskivide ning
väärismetallist ja vääriskividest toodetega toimuvad ainult
Eesti Panga poolt kehtestatud korras.
 
     (3) Rahamärke laseb käibele ja kõrvaldab käibelt ainult
Eesti Pank.
 
     (4) (Kehtetu - RK s.  18.05.93 nr.  136 jõust.18.06.93 - RT
I 1993, 28, 498)
 
     (5) Pank sooritab käesolevas paragrahvis ettenähtud
operatsioone oma põhikirjas kehtestatud piires.
 
     (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2
ettenähtud pangaoperatsioonid loetakse kehtetuks, kui neid
sooritavad selleks volitamata isikud.
 
 
     Paragrahv 3. Krediidiasutuse nimetus
 
     Sõna  "pank"  võib oma nimetuses või  reklaamiks  kasutada 
ainult käesoleva seaduse paragrahvis 18 ettenähtud tingimustel 
pangana registreeritud juriidiline isik. Panga nimetus peab 
sisaldama sõna "pank".
     (ÜN s. 15.05.91 nr. 801 jõust.03.06.91 - RT 1991, 16, 222)
 
 
     Paragrahv 4. Eesti Vabariigi ja pankade vastutuse
           piiritlemine
 
     Pangad ei vastuta Eesti Vabariigi kohustiste eest ja Eesti
Vabariik ei vastuta pankade kohustiste eest, välja arvatud
käesolevas seaduses ettenähtud juhud ja muud juhud, kui Eesti
Vabariik võtab endale sellise vastutuse.
 
 
                          II  peatükk
                               
                      Eesti pangasüsteem
 
     Paragrahv 5. Eesti pangasüsteemi koostisosad
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     (1) Eesti pangasüsteemi moodustavad Eesti Pank,
kommertspangad ja muud krediidiasutused.
 
     (2) Kommertspankade ja muude krediidiasutuste filiaalid ja
esindused peavad nende registreerimiseks kohaliku omavalitsuse
organi juures olema eelnevalt registreeritud Eesti Pangas.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     (3) Pangad ja muud krediidiasutused võivad moodustada
liitusid ja muid organisatsioone. Nende organisatsioonide
tegevuse ega pankadevaheliste koostöölepingute eesmärgiks ei
tohi olla turu monopoliseerimine ja konkurentsivabaduse
piiramine.
     (ÜN s. 15.05.91 nr. 801 jõust.03.06.91 - RT 1991, 16, 222)
 
     (4) Käesoleva seaduse sätteid rakendatakse pankade ja muude
krediidiasutuste, nende filiaalide ja esinduste asutamise,
tegevuse ja tegevuse lõpetamise suhtes Eesti Vabariigis.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
 
     Paragrahv 6. Panga tegevuse õiguslik alus
 
     (1) Pangad ja muud krediidiasutused juhinduvad oma
tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi kõrgeima
riigivõimuorgani otsustest, oma põhikirjast ja Eesti Panga poolt
väljaantud normatiivaktidest.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     (2) Pankadel ei ole õigust täita juhiseid ja nõudeid, mis ei 
vasta Eesti Vabariigi seadusandlusele ja oma põhikirjale.
 
 
                         1. Eesti Pank
 
     Paragrahvid 7-11. (Kehtetud - RK s.  18.05.93 nr.  136
jõust.18.06.93 - RT I 1993, 28, 498)
 
 
          2. Kommertspangad ja muud krediidiasutused
 
     Paragrahv 12. Kommertspangad ja muud krediidiasutused
 
     (1) Kommertspank on krediidiasutus, mis lepingulisel alusel
kaasab ja paigutab raha, teostab klientide kassalist
teenindamist ning sooritab arveldusi. Kommertspangal on õigus
sooritada ka muid pangaoperatsioone vastavalt oma põhikirjale.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     (2) (Kehtetu - ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT
1992, 31, 411)
 
     (3) Hoiuühistu on oma liikmeks olevatelt ja teistelt
üksikisikutelt lepingute alusel kaasatud rahalisi hoiuseid
mahutav krediidiasutus. Hoiuühistu võib vastavalt oma
põhikirjale sooritada kõiki muid pangaoperatsioone, välja
arvatud blankokrediitide andmine.
 
     (4) Krediidiühistu on juriidiliste isikutega sõlmitavate
lepingute alusel rahalisi krediite kaasav ja mahutav
krediidiasutus. Krediidiühistu sooritab pangaoperatsioone
vastavalt oma põhikirjale ja tegevuslitsentsile. Krediidiühistu
ei tohi vastu võtta üksikisikutelt hoiuseid.
 
     (5) Spetsialiseeritud krediidiasutuste asutamise ja
tegutsemise tingimused kehtestab Eesti Pank.
     (ÜN s. 15.05.91 nr. 801 jõust.03.06.91 - RT 1991, 16, 222)
 
 
     Paragrahv 13. Kommertspankade põhikirjad
 
     (1)   Kommertspangad  tegutsevad  käesoleva   seaduse,   oma 
põhikirja ja teiste Eesti Vabariigi seaduste alusel.
 
     (2) Panga põhikirjas peab sisalduma:
     1) panga nimetus ja asukoht (postiaadress);
     2) panga poolt sooritatavate pangaoperatsioonide loetelu;
     3) panga poolt moodustatavate fondide loetelu ja
põhikirjafondi esialgne suurus;
     4) viide sellele, et pank on juriidiline isik ja tegutseb
täieliku isemajandamise alusel;
     5) panga juhtorganite struktuur ja funktsioonid;
     6) panga moodustamise ja tema tegevuse lõpetamise kord.
 
     (3) Põhikirja võib võtta ka muid panga tegevuse
iseärasustega seotud sätteid.  Põhikirja viiakse sisse
muudatused seoses kommertspankade tegevust reguleeriva Eesti
Vabariigi seadusandluse muutumisega.
 
 
     Paragrahv 14. Kommertspankade maksustamine
 
     Kommertspangad maksavad  makse   vastavalt   Eesti Vabariigi 
maksuseadusele.
 
 
     Paragrahv 15. Kommertspankade põhikirjafondide moodustamine
 
     Kommertspankade  põhikirjafondid  moodustuvad  asutajate  ja 
osanike maksetest ning kasumist.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
 
     Paragrahv 16. Kommertspankade varaline vastutus
 
     Kommertspangad vastutavad oma kohustiste eest kogu neile
kuuluva varaga.  Nad ei vastuta asutajate ja osanike kohustiste
eest ning asutajad ja osanikud ei vastuta pankade kohustiste
eest, kui nende põhikirjades ei ole ette nähtud teisiti.
 
 
     Paragrahv 17. Kommertspankade osanikud
 
     Kommertspankade  osanikeks  on juriidilised ja  üksikisikud, 
kes osalevad nendes oma vahenditega.
 
 
     Paragrahv 18. Kommertspankade ja muude krediidiasutuste 
                   asutamise kord
 
     Kommertspangad ja muud krediidiasutused asutatakse ja
registreeritakse Eesti Vabariigi ettevõtteseaduses ettenähtud
korras.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     Kommertspank või muu krediidiasutus võidakse registreerida
ja ta võib tegutseda vaid riikliku tegevuslitsentsi olemasolul.
Tegevuslitsentse annab pankadele ja muudele krediidiasutustele
Eesti Pank tema poolt kehtestatud korras.
     (ÜN s. 15.05.91 nr. 801 jõust.03.06.91 - RT 1991, 16, 222)
 
 
     Paragrahv 19. Kommertspankade välismaised asutajad
                   ja osanikud
 
     Välismaiste asutajate ja osanike osalemine kommertspankade
asutamises ja tegevuses toimub vastavalt Eesti Vabariigi
seadustele. 
     (ÜN s. 15.05.91 nr. 801 jõust.03.06.91 - RT 1991, 16, 222)
 
 
     Paragrahv 20. Tegevuslitsentsi andmisest keeldumise alused
 
     (1)   Eesti   Pank   võib  keelduda  kommertspangale või
muule krediidiasutusele tegevuslitsentsi andmisest järgmistel
põhjustel: 
     1) asutamisdokumendid ei vasta Eesti Vabariigi seadustele;
     2) asutajate finantsseisund on audiitororganisatsiooni
hinnangu järgi ebakindel.
 
     (2)  Litsentsi taotleja  võib  vaidlustada  Eesti  Panga  
otsuse  tegevuslitsentsi andmisest keeldumise kohta. Vaidlus
kuulub läbivaatamisele kohtu korras. 
     (ÜN s. 15.05.91 nr. 801 jõust.03.06.91 - RT 1991, 16, 222)
 
 
     Paragrahv 21. Tegevuslitsentsi tühistamise alused
 
     (1)  Eesti  Pank  võib  väljaantud tegevuslitsentsi 
tühistada järgmistel juhtudel:
     1)  kui avastatakse, et tegevuslitsentsi taotlemisel on
esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
     2)  kui  tegevuse  alustamisega on viivitatud kauem  kui  
aasta tegevuslitsentsi andmise kuupäevast arvates;
     3)  kui rikutakse sätteid  panga või muu krediidiasutuse 
varalise tagatuse ja kreeditoride huvide kaitse tagamise osas, 
mis on ette nähtud käesoleva seaduse paragrahvis 28;
     4)  kui sooritatakse operatsioone,  mis väljuvad panga või
muu krediidiasutuse  põhikirjas ettenähtud  või Eesti Vabariigi 
seadustega kehtestatud spetsiaalse õigusvõime piiridest;
     5)  kui  teadlikult esitatakse ebaõigeid või eksitusse
viivaid andmeid või aruandeid;
     6) kui kommertspanga või muu krediidiasutuse juht või
pearaamatupidaja ei vasta oma kutseoskustelt ametikohale.
     7) kui õigeaegselt ei esitata bilansse ja muid
kohustuslikke aruandeid.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     (2)  Tegevuslitsentsi tühistamise otsuse võib vaidlustada
kohtu korras.
 
     (ÜN s. 15.05.91 nr. 801 jõust.03.06.91 - RT 1991, 16, 222)
 
 
     Paragrahv 22. Kommertspanga ja muu krediidiasutuse 
       tegevuse  reorganiseerimine ja lõpetamine
 
     (1) Lisaks käesolevas seaduses märgitud juhtudele
reorganiseeritakse (liitmine, ühendamine, jagunemine,
eraldumine, ümberkujundamine) kommertspank või muu
krediidiasutus või lõpetatakse selle tegevus (likvideerimine)
põhikirjas ettenähtud korras.
 
     (2) Tegevuslitsentsi tühistamisel käesoleva seaduse
paragrahvis 21 toodud alustel toimub kommertspanga või muu
krediidiasutuse sundlikvideerimine, mille korra ja tähtaja
määrab Eesti Panga president.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
 
                          III peatükk
                               
            Krediidialane ja rahaline reguleerimine
 
     Paragrahv 23. (Kehtetu - RK s.  18.05.93 nr.  136
jõust.18.06.93 - RT I 1993, 28, 498)
 
 
     Paragrahv 24. Pankadevahelised arveldused
 
      (1) Eesti Vabariigis asuvad pangad avavad Eesti Pangas
oma korrespondentkontod.
 
      (2) Pangad võivad teostada omavahelisi arveldusi
arvelduskodade või üksteise juures avatud korrespondentkontode
kaudu.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
 
     Paragrahv 25. Kommertspankade krediidi- ja maksetehingud
 
     Kommertspangad annavad teistele pankadele krediiti ja
teevad makseid teiste pankade kasuks neil Eesti Pangas ja
teistes pankades avatud arveldus- (korrespondent-) kontodel
olevate vahendite jäägi piires.  Kontol olevate rahaliste
vahendite vähesuse korral kaasab kommertspank krediidi- või
makseoperatsiooni sooritamiseks krediidiressursse klientuurilt,
teistelt kommertspankadelt lepingu alusel või Eesti Panga
käesoleva seaduse paragrahvis 49 ettenähtud korras.
 
 
     Paragrahv 26. Operatsioonidelt võetav tasu
 
     Kommertspangad ja muud krediidiasutused kehtestavad oma
operatsioonidelt võetava tasu määrad iseseisvalt.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
 
     Paragrahv 27. (Kehtetu - ÜN s. 08.07.92 nr. 1316
jõust.07.09.92 - RT 1992 31, 411) 
 
 
                          IV peatükk
 
          Panga varaline tagatus ja tema kreeditoride
                         huvide kaitse
 
     Paragrahv 28. Kommertspankadele ja muudele krediidiasutustele
                   kehtestatavad majandusnormatiivid
 
     (1) Krediidiasutuste varalise tagatuse ja nende kreeditoride 
huvide tagamiseks  järgivad  kommertspangad ja muud
krediidiasutused järgmisi Eesti  Panga  poolt kehtestatavaid 
majandusnormatiive:
     1) põhikirjafondi alammäär;
     2) panga omavahendite ja tema aktivate summa piirvahekord;
     3) likviidsete aktivate minimaalsuhe panga võlgadesse;
     4) Eesti Pangas pangasüsteemi krediidiressursside
reguleerimise fondi mahutatavate kohustuslike reservide suurus;
     5) riski maksimaalsuurus ühe laenusaaja kohta;
     6) kasumist pangasüsteemi fondi kodanike hoiuste
kindlustamiseks ning panga oma reservfondidesse tehtavate
eraldiste normatiivid;
     7) kommertspanga omanduses olevate mittepanganduslike
ettevõtete aktsiate ja kommertspanga põhikirjafondi
piirvahekord.
 
     (2) Eesti Panga poolt kehtestatavad majandusnormatiivid on
ühetüübilistele pankadele või muudele krediidiasutustele ühtsed.
     (ÜN s. 15.05.91 nr. 801 jõust.03.06.91 - RT 1991, 16, 222)
 
 
     Paragrahv 29. Panga omavahendid
 
     (1) Panga omavahendid on:
     1) põhikirjafond;
     2)  reservid vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 37  ja 
muud kasumist moodustatavad ning panga bilansis olevad fondid;
     3)  jaotamata kasum,  aktsionäridele või osanikele  aktsiate 
tasuta jagamise või osamaksu suurendamise arvel saadud vahendid;
     4)  panga poolt väljaantud tagatiseta võlakohustused summas, 
mis ei ületa poolt põhikirjafondi.
 
     (2) Panga omavahendite ja tema aktivate summa  piirvahekorda 
arvestades  vähendatakse põhikirjafondi panga poolt omandatud oma 
aktsiate või osamaksude väärtuse võrra.
 
 
     Paragrahv 30. Panga aktivad
 
     (1) Panga aktivad on:
     1) juriidilistele ja üksikisikutele antud laen;
     2) investeeringud väärtpaberitesse;
     3) investeeringud kinnisvarasse;
     4) muud aktivad.
 
     (2) Panga omavahendite ja tema aktivate summa  piirvahekorra 
suuruse  arvutamisel  võetakse arvesse aktivate eri  kategooriaid 
ning aktivatega võrdsustatud bilansiväliseid tinglikke  kohustusi 
Eesti Panga poolt kehtestatud koefitsientide alusel.
 
 
     Paragrahv 31. Panga bilansivälised tinglikud kohustused
 
     Panga omavahendite ja tema aktivate summa arvutamisel
võetakse arvesse ka panga bilansiväliseid tinglikke
(eventuaalseid) kohustusi. Panga tinglikke kohustusi
arvestatakse aktivatena Eesti Panga poolt kindlaksmääratavas
korras.
 
 
     Paragrahv 32. Likviidsete aktivate minimaalsuhe panga võlgadesse
 
     (1) Likviidsed aktivad on:
     1) panga kassa;
     2) Eesti Pangalt saadaolevad vahendid;
     3) Eesti Vabariigi ja krediidiriski poolest vähemalt
samaväärsete riikide, kohalike võimuorganite, samuti riiklikule
kontrollile alluvate Eesti Vabariigi ja teiste riikide
krediidiasutuste poolt väljalastud või tagatud likviidsed
võlakirjad;
     4) Eesti Vabariigi ja teiste riikide kommertspankade vähem
kui kolme kuu jooksul tagasimakstavad netovõlad.
 
     (2) Panga maksevõimelisuse tagamiseks peavad panga
likviidsed aktivad moodustama vähemalt 10% tema võlgadest,
kusjuures nimetatud summast arvatakse maha riigilt
sihtotstarbeliseks kasutamiseks saadud vahendid ja võlad Eesti
Pangale.
 
     (3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes toodud laekumiste
hulka ei arvata laekumisi kommertspankadelt ja muudelt
krediidiasutustelt, kelle kapitalist pank omab üle poole.
 
 
     Paragrahv 33. Kohustuslike reservide suurus
 
     (1) Kohustuslike reservide  suurus  kehtestatakse ühtsena
kõigile kommertspankadele ja muudele krediidiasutustele
protsentides nende poolt kaasatud vahendite üldsummast või selle
juurdekasvust.
 
     (2)  Pangad ja muud krediidiasutused hoiavad oma
kohustuslikud reservid Eesti Pangas.
     (ÜN s. 15.05.91 nr. 801 jõust.03.06.91 - RT 1991, 16, 222)
 
 
     Paragrahv 34. Riski maksimaalmäär ühe laenusaaja kohta
 
     (1) Riski maksimaalmäär ühe laenusaaja kohta kehtestatakse
laenusaajate tegevuse iseloomu ja nende maksevõimet arvestades
teatud protsendina panga omavahendite üldsummast.
 
     (2) Ühe laenusaaja kohta tuleva maksimaalse riski
arvutamisel arvatakse riski mõistesse sellele laenusaajale
tehtud mahutuste ja antud krediidi kogusumma, samuti tema
käsundi põhjal antud garantiid, tagatiskirjad ja muud
kohustised.
 
 
     Paragrahv 35. Kasumieraldised pangasüsteemi fondi kodanike 
          hoiuste  kindlustamiseks
 
     Kodanike hoiuste kindlustamiseks panga maksevõimetuse
puhuks eraldavad kommertspangad enne arveldusi eelarvega
kehtestatud normide järgi osa kasumist pangasüsteemi fondi nende
hoiuste kindlustamiseks. Fondi moodustamise ja kasutamise korra
kehtestab Eesti Pank.
 
 
     Paragrahv 36 (Kehtetu - RK s.  18.05.93 nr.  136
jõust.18.06.93 - RT I 1993, 28, 498)
 
 
     Paragrahv 37. Reservid võimalike kahjude katteks
 
     Pangad moodustavad kasumist reservid võimalike kahjude
katteks.  Reservid, mis pole seotud nende moodustamise päeval
olnud lootusetu või kahtlase võlgnevusega, kuuluvad panga
omavahendite hulka ning need moodustatakse kasumist enne
arvelduste tegemist eelarvega.
 
 
     Paragrahv 38. Panga saladus
 
     (1) Pangad garanteerivad oma klientidele ja
korrespondentidele operatsioonide, kontode ja hoiuste saladuse.
Kõik pangateenistujad on kohustatud hoidma saladuses
informatsiooni majanduslikust seisukorrast ja ärisaladustest,
mida nad on saanud oma töö käigus klientide ja muude isikute
kohta.
 
     (2) Õiendeid juriidiliste ja üksikisikute operatsioonide  ja 
kontode kohta antakse:
     1) juriidilistele ja üksikisikutele endile;
     2) seaduses ettenähtud juhtudel;
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
     3) (Kehtetu - ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT
1992, 31, 411)
 
     (3) Õiendeid kodanike kontode ja hoiuste kohta antakse
peale klientide endi ja nende esindajate kohtutele ja
uurimisorganitele nende menetluses olevates asjades
seadusandluses kehtestatud korras.
 
     (4) Õiendeid kontode ja hoiuste kohta antakse nende
valdajate surma korral isikutele, kelle konto või hoiuse valdaja
on märkinud pangale tehtud testamentaarses korralduses, samuti
riiklikele notariaalkontoritele ja välisriikide
konsulaaresindustele.
 
 
     Paragrahv 39. Pangas olevate rahaliste vahendite ja muude 
         väärtuste arestimine ja neile sissenõude pööramine
 
     (1)  Pangas  olevaid juriidiliste ja  üksikisikute  rahalisi 
vahendeid  ja muid väärtusi võib arestida ainult  kohtuotsuse  ja 
uurimis- või arbitraažiorganite määruste põhjal. Sissenõude neile 
vahendeile  ja väärtustele võib aga pöörata ainult kohtute  poolt 
antud  täitelehtede,   arbitraažiorganite  käskude  ja  muude 
täitedokumentide  põhjal,  Eesti  Vabariigi seadusandluses  
ettenähtud juhtudel   aga   rahandusorganite  ja   muude   
organisatsioonide nõudmisel.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     (2)   Pangas   olevaid  välisriikide   ning rahvusvaheliste
organisatsioonide  rahalisi  vahendeid  ja  muid väärtusi  võib
arestida  või  pöörata  neile  sissenõude  ainult kohtute  või
arbitraažiorganite  otsuste  alusel  seadusandluses kehtestatud
korras.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     (3) Pangas olevaid üksikisikute rahalisi vahendeid ja muid
väärtusi võib arestida ainult:
     1) kohtute ja uurimisorganite määruste alusel nende
menetluses olevates kriminaalasjades ning vara konfiskeerimise
asjade läbivaatamisel;
     2) kohtute määruste alusel, kelle menetluses on
kriminaalasjadest tulenevad tsiviilasjad (välja arvatud osa, mis
võrdub arestimisele eelnenud kalendriaastal saadud kolmekordse
keskmise kuupalgaga (pensioniga)) ning alimentide sissenõudmise
(töötasu või muu sellise vara puudumisel, millele saab pöörata
sissenõude) või abikaasade ühisvaraks oleva hoiuse jagamise
asjad.
 
     (4) Üksikisikute rahalistele vahenditele ja muudele
väärtustele pankades võib pöörata sissenõude kohtu poolt
kriminaalasjas tehtud otsuse või kriminaalasjast tuleneva
tsiviilhagi rahuldamiseks tehtud kohtuotsuse, alimentide
sissenõudmise (töötasu või muu sellise vara puudumisel, millele
saab pöörata sissenõude) kohta tehtud kohtuotsuse või
rahvakohtuniku määruse või abikaasade ühisvaraks oleva hoiuse
jagamise kohta tehtud kohtuotsuse alusel.
 
     (5) Pangas olevaid üksikisikute rahalisi vahendeid ja muid
väärtusi võib konfiskeerida kriminaalasjas jõustunud kohtuotsuse
või kooskõlas seadusega tehtud vara konfiskeerimise määruse
alusel.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     (6) Juriidiliste ja üksikisikute pangas olevaid rahalisi
vahendeid ja muid väärtusi vabastab aresti alt neid arestinud
organ.
 
 
                           V peatükk
                               
              Klientide teenindamine panga poolt
 
     Paragrahv 40. Panga ja tema kliendi suhete lepinguline
                   iseloom
 
     (1) Panga ja tema klientide suhetel on lepinguline iseloom.
 
     (2) Kliendid valivad ise panga krediidi- ja  arveldusalaseks 
teenindamiseks.
 
     (3) Kommertspank võib võtta või mitte võtta kliendi
krediidi- ja arveldusalasele teenindamisele.
 
 
     Paragrahv 41. Krediidi tagastatavuse tagamine
 
     (1) Pank võtab krediidi õigeaegse tagastamise tagatisena
pante, garantiisid, tagatiskirju ja panganduspraktikas kehtivaid
muus vormis kohustusi.
 
     (2) Pank võib teha otsuseid krediidi andmise kohta
tagatiseta (blankokrediit).
 
 
     Paragrahv 42. Pant
 
     (Kehtetu - EV RK s 27.10.93 nr. 238 jõust.01.12.93 - RT I
1993, nr.72/73, 1021)
 
 
     Paragrahv 43. Arvelduste vormid
 
     Pangad teevad arveldusi Eesti Panga poolt lubatud vormides
ja tingimustel.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
 
     Paragrahv 44. (Kehtetu - ÜN s. 08.07.92 nr. 1316
jõust.07.09.92 - RT 1992 nr.31, 411) 
 
 
     Paragrahv 45. Maksevõimetuks tunnistatud laenusaaja suhtes 
           rakendatavad abinõud
 
     Maksevõimetuks  kuulutatud  laenusaaja suhtes  võib  pankade 
ettepanekul rakendada järgmisi abinõusid:
     1) operatiivjuhtimise üleandmine  administratsioonile,  kes 
määratakse kreeditoriks oleva panga osavõtul;
     2) reorganiseerimine;
     3) likvideerimine koos pangale panditud vara
realiseerimisega vastavalt seadusandlusele.
 
 
     Paragrahv 46. Panga tasulised teenused
 
     Pank osutab klientidele ja teistele pankadele lepingu alusel 
tasulisi  teenuseid  käesoleva seaduse paragrahvis  2  ettenähtud 
operatsioonide osas.
 
     
                          VI peatükk
 
                 Pankade välismajandustegevus
 
     Paragrahv 47. Kontroll pankade välisvõlgnevuse üle        
     
     Eesti Pank teostab Eesti Vabariigi seadusandlusega
ettenähtud korras kontrolli pankade võlgnevuse üle välismaistele
kreeditoridele.
 
 
     Paragrahv 48. Panga valuutafondid
 
     Pank ja muu krediidiasutus kasutab välisvaluutat seaduses
ettenähtud korras.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
 
                          VII peatükk
                               
                    Pankadevahelised suhted
 
     Paragrahv 49.   Pankadevahelised   deposiidi-   ja 
           krediidioperatsioonid
 
     (1) Kommertspangad võivad lepingu alusel kaasata ja
mahutada üksteise juures vahendeid deposiidi ja krediidi näol
ning sooritada muid nende põhikirjades ettenähtud vastastikuseid
operatsioone.
 
     (2) (Kehtetu - RK s.  18.05.93 nr.  136 jõust.18.06.93 - RT
I 1993, 28, 498)
 
 
                         VIII peatükk
                               
                        Elanike hoiused
 
     Paragrahv 50.   Elanike hoiused  kui  krediidiressursid
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     (1) Kommertspangad ja muud krediidiasutused võivad
kaasata elanike raha selle kasutamiseks krediidiressursina.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     (2)   Pank  võtab  vastu   hoiuseid,   andes   hoiustajatele 
hoiustusdokumendi.
 
 
     Paragrahv 51. Hoiustajad
 
     (1) Hoiustajaks võivad olla üksikisikud, olenemata nende
kodakondsusest.
 
     (2) Hoiustaja võib käsutada hoiuseid, saada hoiustelt tulu
protsentidena ja muus panga poolt pakutavas vormis ning
sooritada sularahata arveldusi.
 
     (3) Kommertspankadesse sissemakstud hoiuste käsutamise kord
määratakse kindlaks kommertspankade põhikirjades ning panga ja
kliendi vahelise hoiustamislepinguga.
 
 
     Paragrahv 52. Alaealiste õigused hoiuste osas
 
     (1) Hoiustajaks võib olla ka alaealine isik.
 
     (2)  Alaealine,  kes on ise sisse maksnud hoiuse oma nimele, 
kasutab seda hoiust iseseisvalt.
 
     (3) Teise isiku poolt alaealise nimele sissemakstud hoiuseid 
käsutavad:
     1) alaealise 15-aastaseks saamiseni alaealise vanemad või
muud seaduslikud esindajad;
     2) pärast alaealise 15-aastaseks saamist alaealine ise,
kuid oma vanemate või muude seaduslike esindajate nõusolekul.
 
 
     Paragrahv 53. Riigi garantiid elanike hoiuste osas
 
     (Kehtetu - ÜN s. 15.05.91 nr. 801 jõust.03.06.91 - RT 1991,
16, 222)
 
 
     Paragrahv 54. Hoiustaja testamentaarne korraldus
 
     (1) Hoiustajal on õigus teha testamentaarne korraldus
hoiuse väljamaksmise kohta tema surma korral mis tahes isikule,
organisatsioonile või riigile.
 
     (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud juhtudel ei
kuulu hoius pärandvara hulka.  Pangad maksavad selliseid
hoiuseid välja Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.
 
     (3) Hoiuse, mille kohta pole tehtud testamentaarset
korraldust, maksavad pangad hoiustaja surma korral pärijatele
välja Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.
 
 
                          IX peatükk
 
                       Pankade aruandlus
 
     Paragrahv 55. Aruannete esitamine ning aastabilansside ning 
          kasumi- ja kahjumiaruannete avaldamine
 
     (1) Pangad esitavad aruandeid kehtiva seadusandluse alusel
kehtestatud korras.
 
     (2) Pangad avaldavad aastabilansi ning aruande kasumi ja
kahjumi kohta Eesti Panga kehtestatud vormis ja tähtajal.
 
 
                           X peatükk
 
               Järelevalve pankade tegevuse üle
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
     Paragrahv 56 (Kehtetu - RK s.  18.05.93 nr.  136
jõust.18.06.93 - RT I 1993, 28, 498)
 
 
     Paragrahv 57.  Moratooriumi kehtestamine
 
     (1) Eesti Panga nõukogul on õigus Eesti Panga presidendi
esildise alusel kehtestada pankadele moratoorium tähtajaga kuni
üks aasta. Moratoorium kehtestatakse pangale, milline ei suuda
täita oma kohustusi kreeditoride ees.
 
     (2) Moratooriumi ajal ei täida pank enne moratooriumi
kehtestamist endale võetud kohustusi, vaid realiseerib oma
aktivaid, kogumaks vahendeid nende kohustuste üheaegseks
täitmiseks.
 
     (3) Moratooriumi ajal ei ole kreeditoridel õigust pöörduda
kohtusse nõuetega, milliseid pangad on tunnistanud.
 
     (4) Kreeditoride nõuded, mis ei ole esitatud määratud
tähtajaks, tehakse kindlaks ja rahuldatakse panga
raamatupidamise dokumentide alusel.
 
     (5) Moratooriumi ajaks võib Eesti Panga president
kreeditoride huvides kõrvaldada viivitamatult juhtimisest kas
kõik või üksikud panga nõukogu ja juhatuse liikmed ning määrata
nende asemele teised isikud. Eesti Panga presidendi otsus on
lõplik.
 
     (6) Moratooriumi tähtaja lõppemisel otsustab Eesti Panga
nõukogu Eesti Panga presidendi ettepanekul, kas lubada panga
edasine tegutsemine või algatada pankrotimenetlus.
 
     (7) Moratooriumi rakendamise korra kehtestab Eesti Pank.
     (ÜN s. 08.07.92 nr. 1316 jõust.07.09.92 - RT 1992, 31, 411)
 
 
       Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Rüütel
 
       Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. Almann
 
Tallinn, 28.detsembril 1989.