Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Seaduste lühendid
Unustasid parooli?
Tõlgitud aktide nimekiri
Законы по-русски


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Eesti Vabariigi üksikisiku tulumaksu seadus
Ülemnõukogu 11.10.1990 seadus; jõustumiskuupäev 01.01.1991
; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.1994

redaktsioon 20.09.1992 - 01.01.1994

Kehtetuks tunnistatud: RK s 08.12.1993; jõust. 01.01.1994 [RT I 1993, 79, 1184; 1996, 9, 171; 1998; 111]

AVALDATUD :
RT /90/14/ 151
KEHTETU : 
rk  s 08.12.93 nr.  263 jõust.01.01.94
REDAKTSIOON :
ün  s 24.08.92 nr. 1353 jõust.20.09.92
ün  s 29.01.92 nr. 1068 jõust.01.01.92
EV ÜN seadus 22.04.91. (RT 1991, nr.15, art.209);
EV ÜN seadus 15.10.91. jõust. 01.01.92. (RT 1991, nr.36, art.445)  
 
 
    (Maksustada alates 1992. aasta 1. augustist üksikisiku 
maksustatav tulu, mis ületab 20000 rubla kuus tulumaksumääraga
50 protsenti - EV Rahareformi Komitee dekreet 19.06.92.a. nr.35) 
 
                          EESTI VABARIIGI
                    ÜKSIKISIKU TULUMAKSU SEADUS
 
                 I. MAKSUSTAMISE PÕHIMÕTTED 
 
             Paragrahv 1. Üksikisiku tulumaksu objekt
 
             (1)   Üksikisiku  tulumaksu  (edaspidi: tulumaks)
maksavad üksikisikud oma tulult vastavalt käesolevale seadusele
 
             (2) Tulumaksuga maksustatav üksikisiku tulu on:
             1)  töölepingu  ja  liikmelisuse ning  nendega
võrdsustatud alustel saadud raha- ja naturaaltasu, eraldised ja
kingitused;
             2) ettevõtlusest saadud tulu;
             3) varalt saadud tulu;
             4) muudest allikatest saadud tulu vastavalt
käesoleva seaduse paragrahvile 15.
 
            (3) Tulumaksuga maksustatavast tulust arvatakse maha:
            1) maksumaksja ning tema ülalpeetavate õpetamise
eest makstud tasu;
            2) individuaallaenu eest makstud intressid.
 
            (4)   Ettevõtlus  käesoleva  seaduse  mõttes  on
üksikisiku tegutsemine tulu saamiseks individuaaltöö (käsitöö,
vabakutseline töö  jms.)  või peretöö (sealhulgas talutöö)
vormis,  kui see  ei toimu registreeritud ettevõttes.
 
            Paragrahv 2. Tulumaksu laekumine
 
            (1)  Tulumaks  laekub  üksikisiku  elukohajärgse
esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse.
 
            (2) Alaliselt väljaspool Eesti Vabariiki elavate,
kuid Eesti Vabariigis  tulu saavate üksikisikute tulumaks laekub
tuluallika asukoha järgse esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse
eelarvesse.
 
            Paragrahv 3. Tulumaksukohustus
 
            (1)  Üksikisikutel,  kelle alaline elukoht  Eesti
Vabariigis (sealhulgas  üksikisikutel,  kes  ajutiselt  töötavad
väljaspool Eesti  Vabariiki),  maksustatakse  tulumaksuga  tulu,
mida  nad saavad  Eesti Vabariigis,  ning tulu,  mida nad saavad
väljaspool Eesti  Vabariiki,  kui riikidevahelistes kokkulepetes
ei ole ette nähtud teisiti.
 
            (2)  Üksikisikutel,  kelle alaline elukoht pole
Eesti   Vaba- riigis,  maksustatakse  tulumaksuga Eesti
Vabariigis saadav tulu, kui riikidevahelistes kokkulepetes ei
ole ette nähtud teisiti.
 
            (3) Tulumaksust  on  vabastatud Eesti   Vabariigis
töötavad:
            1) välisriikide diplomaadid;
            2)  välisriikide  kodanikud,  kui  see on ette
nähtud  Eesti Vabariigi ja vastava välisriigi vahelises
kokkuleppes.
 
             Paragrahv 4. Maksustamisperiood
 
            Tulumaksuga maksustamise periood on üks kalendriaasta.
 
             Paragrahv 5. Tulud ja kulud välisvaluutas 
 
            (1) Tulud ja kulud, mis on saadud või tehtud 
välisvaluutas, arvestatakse tulumaksu arvutamisel Eesti
kroonides välisvaluuta laekumise  või  välisvaluutas makse
sooritamse päeval kehtinud  Eesti  Panga päevakursi järgi.
     (EV ÜN s. 24.08.92 nr. 1353 - RT 1992, nr.34, art.441)             
 
          (2) (Kehtetu - EV ÜN s. 24.08.92 nr. 1353 - RT 1992,
nr.34, art.441)             
     
          (3) Üksikisiku poolt väljaspool Eesti Vabariiki
saadud tulu maksustatakse Eesti Vabariigis juhul,
kui seda välisriigis ei maksustatud või maksustati käesolevas
seaduses ettenähtust madalama määraga. Viimasel juhul
vähendatakse käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaksu
välisriigis makstud maksu võrra.
    (Redigeeritud EV ÜN s. 15.10.91. nr.937; EV ÜN s. 24.08.92
nr. 1353 - RT 1992, nr.34, art.441) 
 
             Paragrahv 6. Maksuvaba tulu
 
             Tulumaksuga ei maksustata:
             1) tulu kuni 4800 rubla aastas ehk 400 rubla kuus.
Eesti Vabariigi Rahandusministeerium korrigeerib alates
1992.aasta märtsist eeltoodud maksuvaba tulu määra igakuiselt,
lähtudes järgmiseks kuuks prognoositavast üksikisiku tulu
keskmisest tasemest vabariigis. Kuu maksuvaba tulu määraks
võetakse seejuures 25-30% prognoositavast üksikisiku tulu
keskmisest tasemest kuus ümardatuna sajalisteni. Igaks
järgmiseks kuuks kehtestatav maksuvaba tulu määr avaldatakse
ajakirjanduses enne selle kuu algust;
 (EV ÜN s. 15.10.91. nr.937; 29.01.92 nr.1068 RT 1992, nr.11,
art.162 jõust. 01.01.92)
             2) riigilaenude ja -loteriide võite;
             3) tööandjalt õnnetusjuhtumi korral saadud
materiaalset  abi, mis  ei  ületa  500  rubla  aastas;
             4)   väljamakseid  lähetuskulude  ja  isikliku
mootorsõiduki ametisõitudeks  kasutamise  kulude hüvitamiseks
Eesti  Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja
piirmäärades;
             5)    riigivõimu- ja   kohalike   võimuorganite
saadikutele saadikutööga  seotud kulude  katteks makstavaid
summasid;
             6)   summasid,   mida  vastavalt  seadusele
makstakse   mõne kategooria   töötajatele  tasuta  korteri  ja
kommunaalteenuste andmise asemel;
             7)   töölt  vallandamisel  Eesti  Vabariigi
seaduse   järgi makstavat vallandustoetust;
             8)  esimese  ja teise grupi  invaliididele
tööandjate  poolt makstavaid summasid;
       (redigeeritud EV ÜN s. 15.10.91. nr.937)
             9) tulu ettevõtlusest tegevusloa alusel;
            10)  tulu  isiklikus  tarbimises oleva  vara
müügist,  välja arvatud  käesoleva seaduse paragrahvi 14 punktis
kolm  nimetatud tulu;
            11)  riiklikke  pensione,   riiklikke
sotsiaalabirahasid  ja kompensatsioone, riiklikke toetusi,
riiklikke stipendiume, samuti Eesti  Vabariigi  Valitsuses
registreeritud  välismaal  õppijaile Eesti   Vabariigi  ja
välisriikide   ettevõtete,   asutuste   ja organisatsioonide
ning üksikisikute poolt makstavaid stipendiume;
            12) alimentidena väljamakstavaid summasid;
            13)   kindlustushüvitisi   (varakindlustuslepingute
alusel kindlustusjuhtumi     puhul    väljamakstavaid
summasid)    ja kompensatsioone   (väljamakseid
elukindlustuslepingute   alusel kindlustusjuhtumi puhul);
            14) tulu  kartuli,  tera-,  juur-, köögi- ja
puuvilja, nende kultuuride seemnete, marjade, piima,  liha,
munade  ja  mee ning köögiviljataimede,  puuvilja- ja
marjaistikute  tootmisest,  kui need müüdi  Eesti Vabariigis.
        (Muudetud ÜN seadusega 22.04.91.a. nr.772)
            15) ametiühingute poolt liikmemaksude arvel
makstavaid toetusi ja kompensatsioone ning tehtavaid rahalisi ja
naturaalseid eraldisi;
     (täiendatud EV ÜN s. 15.10.91. nr.937)
         16) üksikisikutele kohtu otsuse alusel kahjutasuna
välja makstud summasid;
        (täiendatud EV ÜN s. 15.10.91. nr.937)
         17) sotsiaalmaksu arvel tasuta või osaliselt tasuta
saadud ravituusikute maksumust.
       (täiendatud EV ÜN s. 15.10.91 nr.937)            
           
             Paragrahv 7. Tuludeklaratsioon
 
            (1)  Tulu  saav teovõimeline üksikisik on kohustatud
esitama tuludeklaratsiooni      maksustamisperioodi     tulude
kohta elukohajärgsele  Eesti Vabariigi Riikliku  Maksuameti
(edaspidi: Eesti  Maksuamet)  organile  järgmise   aasta  15.
veebruariks.  Tuludeklaratsiooni  vormi  ja  täitmise  korra
kehtestab   Eesti Vabariigi Valitsus.
 
            (2)  Kuni  viieteistkümne aasta  vanuste  alaealiste
tulusid deklareerivad  nende  vanemad (lapsendajad) või
eestkostjad  oma tulude  koosseisus.  Viieteistkümne kuni
kaheksateistkümne  aasta vanused alaealised deklareerivad oma
tulusid iseseisvalt.
 
            (3) Tuludeklaratsiooni esitamisest on vabastatud
üksikisikud, kellel  pole  muid tulusid peale käesoleva seaduse
paragrahvis  6 loetletute.
      (Redigeeritud EV ÜN s. 15.10.91. nr.937)
        
            (4)  Tulu    saav     üksikisik,    kes    pole
vabastatud tuludeklaratsiooni  esitamisest,   on  kohustatud
pidama  tulude arvestust.
 
            Paragrahv 8. Abikaasade tulude maksustamine
 
            Käesoleva    seaduse    paragrahv    3    lõike    1
järgi maksukohustuslikud,  kogu maksustamisperioodi jooksul koos
elanud abikaasad   võivad  maksta  tulumaksu  ühise
tuludeklaratsiooni alusel.  Maksustatav  tulu jagatakse
seejuures  abikaasade  vahel võrdselt.
 
             Paragrahv 9. Tööandja kohustused
 
            (1)  Tööandja  või muu juriidiline isik on
kohustatud  kinni pidama   tulumaksu  töövõtjate  või  muude
üksikisikute   kasuks tehtavatelt   väljamaksetelt,
naturaaltasudelt  ja  eraldistelt vastavalt  käesolevale
seadusele ning kandma  selle  samaaegselt kohalikku eelarvesse.
 
            (2)  Tulumaksu  maksmine tööandja või muu
juriidilise  isiku arvel on keelatud.
 
            (3)  Ühekordse  töö eest makstavalt tasult peab
tööandja  või muu  juriidiline  isik  tulumaksu  kinni vastavalt
käesolevale seadusele, arvestamata maksuvaba miinimumi. Nendelt
tuludelt kinnipeetud      tulumaksu     tasaarvestus     toimub
aasta tuludeklaratsiooni alusel.
     (Redigeeritud EV ÜN s. 15.10.91. nr.937)
         
            (4)  Tööandja  või muu juriidiline isik on
kohustatud  andma töövõtjale  või  muule  üksikisikule  kõigi
tema  kasuks  tehtud väljamaksete ning temalt kinnipeetud
tulumaksu kohta õiendi.
 
             Paragrahv 10. Maksumäärad
 
            Tulumaksuga  maksustatav  aastatulu,  s.o.
üksikisiku  tulu, mille  hulka ei kuulu käesoleva seaduse
paragrahvis  6  loetletud tulud  ning millest on maha arvatud
käesolevas seaduses loetletud kulud, maksustatakse järgmiselt:
 
              Tulu                      Tulumaksumäär
 
            kuni 10 800 rbl.                  16% 
 
         10 801 - 18 000 rbl.    1728 rbl. + 24% summast üle 10 800 rbl.
 
         18 001 rbl. ja rohkem   3456 rbl. + 33% summast üle 18 000 rbl.
 
 (EV ÜN s. 15.10.91. nr.937; 29.01.92 nr.1068 RT 1992, nr.11,
art.162 jõust.01.01.92) 
 
            Paragrahv 11. Tulude ja kulude arvestamine
 
            (1)  Tulumaksuga maksustamisel arvesse võetavaid
tulusid ja kulusid  arvestatakse kassadokumentide alusel. Kui
tulusid ja kulusid ei ole võimalik dokumentaalselt tõestada,
toimub nende arvestamine  Eesti  Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud korras.
        (Redigeeritud EV ÜN s. 15.10.91. nr.937)
     
            (2)  Naturaaltulud ja -kulud arvutatakse rahasse
ümber tulude laekumise või kulude kandmise ajal kehtinud hindade
järgi.
 
          II. TULU ETTEVÕTLUSEST, VARALT JA MUUDEST ALLIKATEST
 
             Paragrahv 12. Tulu ettevõtlusest 
 
             (1) Üksikisiku ettevõtlusest saadav tulu on:
             1) tulu iseseisvast ettevõtlusest;
             2)   üksikisiku  kui  majandusühingu   osaniku
osanikutulu (dividendid).
 
             (2) Ettevõtlusest saadud tulust arvatakse
maksustamisel maha selle saamiseks tehtud kulud.  Viimaste hulka
kuuluvad  kulutused materjalidele,  komplekteeritavatele
toodetele,  transpordile ja teistele  teenustele,   energiale,
kütusele,   allhanketöödele, töötasule, lähetustele, reklaamile
ja amortisatsioonieraldistele, muud  käesoleva  seaduse
rakendamise  korras  ettenähtud  kulud, kulutused maksudele
peale käesoleva maksu,  kahjud  materiaalsete väärtuste
mahakandmisest,   makstud  intressid,   viivised  ning
sissemaksed kindlustusfondidesse.
 
             (3)  Ettevõtlusega tegeleva üksikisiku
maksustatavast tulust ei arvata maha:
 
            1) rahatrahve ja kohtuotsuse põhjal sissenõutud
summasid;
 
            2)  kulutusi  parteidele,   ühiskondlikele
liikumistele   ja poliitilistele üritustele;
 
            3) materiaalse abi väljamakseid;
    
            4)   kulutusi  üksikisikute ja rühmade reisidele,
majutamisele, toitlustamisele, nendele meelelahutusürituste
(jahipidamine, kalapüük, jms.) korraldamiseks ning transpordi-,
side- jms. teenuste osutamiseks ning kingituste tegemiseks.
      (Redigeeritud EV ÜN s. 15.10.91. nr.937)
 
             (4) Saadud dividendide maksustamisel üksikisiku
tulumaksuga vähendatakse  arvutatud tulumaksu dividendidelt
makstud ettevõtte tulumaksu võrra.
     
          (5) Tulu ettevõtlusest tegevusloa alusel võetakse
arvesse aasta tulumaksu määra kindlakstegemisel.  (Täiendatud EV
ÜN s.      15.10.91. nr.937)
 
             Paragrahv 13. Ettevõtluses kasutatava vara  müügist
                           saadav tulu
 
             (1)  Ettevõtluses kasutatava vara müügist
saadavaks  tuluks loetakse   selle  vara  müügi- ja  soetushinna
vahe,   kusjuures soetushinnast   arvatakse   maha
amortisatsioonieraldised    ja müügihinnast vara müügiga seotud
kulud.
 
             (2)  Ettevõtluses ja isiklikuks tarbimiseks
kasutatava  vara müügist   saadud tulu arvestatakse tulumaksuga
maksustamisel proportsionaalselt selle vara kasutamisega
ettevõtluses.
 
             (3)  Päritud  vara  müümisel  loetakse  selle
soetushinnaks pärandatud  vara  maksumuse ja pärija  poolt
makstud  riigilõivu summa.
 
              Paragrahv 14. Üksikisikliku varalt saadav muu tulu
 
              Üksikisiku  varalt saadava tulu hulka arvatakse
tulumaksuga maksustamisel:
              1) renditasu, millest on maha arvatud
rendilepinguga rendile andjale pandud kulutused;
        (Redigeeritud EV ÜN s. 15.10.91. nr.937)
              2) intressid pangahoiustelt ja laenudelt;
              3) tulu,  mis saadakse kuni 5 aastat enne müümist
omandatud maa  ja  ehitiste  ning  kuni 2  aastat  enne  müümist
omandatud mootorsõidukite, välismaise audio-, video- ja
paljundusaparaatide ning raalitehnika müümisel müügi- ja
soetushinna vahena. Käesolev säte ei laiene päritud vara
müügile.
         
             Paragrahv 15. Muudest allikatest saadud tulu
 
             Muudest allikatest saadud tulumaksuga maksustatav
üksikisiku tulu on:
             1) kindlustusväljamaksed, kui vastavad sissemaksed ei olnud
        tulumaksuga maksustatud;
             2)  saadud  alimendid;
             3) laenude ja loteriide võidud;
             4) pensionid,sotsiaalabirahad, toetused ja stipendiumid.
 
             Paragrahv 16. Tulude jaotamine
 
             (1)  Juhul,  kui üksikisik sai maksustataval
kalendriaastal tulu  mitme  eelmise  kalendriaasta jooksul
tehtud  töö  või  muu tegevuse   eest,   jaotab  Eesti
Maksuamet   selle   maksumaksja põhjendatud  nõudmisel  kuni
kolmele  viimasele  kalendriaastale (sealhulgas  maksustatavale
aastale) ning arvutab nende  aastate tulumaksu ümber ja teeb
tasaarvestuse.
         
             (2)    Käesoleva  paragrahvi  esimest  lõiget
rakendatakse tagasiarvestuses kuni 1991. aastani.
 
                         III. LÕPPSÄTTED
 
             Paragrahv 17. Tulumaksu soodustused
 
             Selle haldusüksuse kohalikul omavalitsusel, mille
eelarvesse tulumaks laekub, on õigus anda üksikutele
maksukohustuslastele ja nende   gruppidele   tulumaksusoodustusi
või  neid   tulumaksust vabastada.
 
             Paragrahv 18. Tulumaksuga maksustamise õigsuse  kontroll
 
             Tulumaksu  arvutamist ja maksmist  kontrollitakse
vabariigi maksukorralduse seaduses ettenähtud korras.
 
             Paragrahv 19. Maksumaksja vastutus
 
             Tulumaksu   maksmisest  kõrvalehoidmise  ja
maksustamisele kuuluva   tulu  varjamise  või  vähendamise
korral  kohaldatakse süüdlasele   vabariigi   maksukorralduse
seaduses    ettenähtud sanktsioone.
 
             Paragrahv 20. Tulumaksu kinnipidaja vastutus
 
            (1)    Tööandjad  ja  muud  juriidilised  isikud
vastutavad tulumaksu  õige  arvutamise,   kinnipidamise  ning
õigeaegse  ja täieliku    eelarvesse    kandmise    eest
Eesti     Vabariigi normatiivaktides ettenähtud korras.
 
            (2)   Tööandjate   ja  muude  juriidiliste
isikute   poolt kinnipidamata    tulumaks    kuulub    nendelt
sissenõudmisele vaieldamatus korras.
 
            (3)   Tööandjate   ja  muude  juriidiliste   isikute
poolt kinnipidamata   või  kinnipeetud,   kuid  õigeaegselt
eelarvesse kandmata  tulumaks  nõutakse sisse  käesoleva
paragrahvi  teises lõikes  ettenähtud korras koos viivisega 0,5%
iga  ülekandmisega viivitatud päeva eest.
 
             Paragrahv 21. Tulumaksuvaidluste lahendamine
 
            (1)  Vaidlused  Eesti  Maksuametiga tulumaksu
arvutamise  ja sissenõudmise üle lahendab kohus.  Hagi esitamine
ei peata  maksu sissenõudmist, kui seda ei peata asja
läbivaatava kohtu otsus.
 
             (2)  Eesti Vabariigi Valitsus võib kehtestada
maksuvaidluste lahendamiseks ka teistsuguse korra, mis aga ei
võta asjaosaliselt õigust pöörduda kohtu poole.
 
             Paragrahv 22. Tulumaksuseaduse rakendamise kord
 
            Käsoleva   seaduse   rakendamise   korra   kehtestab
Eesti Vabariigi Valitsus.
 
             Paragrahv 23. Tulumaksuseaduse jõustumine
 
            Käesolev seadus jõustub alates 1991.aasta 1. jaanuarist.
 
            Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
                  esimees                             A.RÜÜTEL
 
            Tallinn, 11. oktoobril 1990.