Kasutaja: Unustasid parooli?
Parool
 

Kehtivad Eesti õigusaktid
Otsing
Sirvimine vastuvõtjate kaupa
Täna jõustunud aktid
Seaduste lühendid
Unustasid parooli?
Tõlgitud aktide nimekiri
Законы по-русски


Prindi    I    Salevesta DOC failina    I    Tagasi
Eesti NSV seadus kodanike ühenduste kohta
Ülemnõukogu 18.05.1989 seadus; jõustumiskuupäev 05.06.1989
; kehtetuks muutumise kuupäev 24.04.1994

redaktsioon 19.02.1993 - 24.04.1994

Kehtetuks tunnistatud: RK s 23.03.1994; jõust. 24.04.1994 [RT I 1994, 28, 425]

AVALDATUD :
ÜVT/89/18/ 225
KEHTETU : 
rk  s 23.03.94 nr.  324 jõust.24.04.94
AVALDATUD :
RT/89/18/ 225
REDAKTSIOON :
rk  s 19.01.93 nr.   49 jõust.19.02.93
 
                       Eesti NSV seadus       
                    Kodanike ühenduste kohta
 
                          I. Üldsätted
 
    Paragrahv  1.   Käesolev  seadus,   pidades  silmas
eesmärki riiklikult  tagada Eesti NSV kodanike
konstitutsioonilist  õigust ühineda  omaalgatusliku  tegevuse
arendamiseks, määrab  kindlaks nende organisatsiooniliste
vormide - kodanike vabatahtlike  ühenduste, ühiskondlike
organisatsioonide   (seltside, ühingute  ja   teiste
omaalgatusorganite) ning nende liitude, samuti
ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide ja  ühiskondlike
liikumiste - moodustamise, tegevuse ja likvideerimise
põhimõtted.
    (EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990,
nr.17, art.269)
 
    Paragrahv  2. Kodanike ühendus  käesoleva  seaduse mõttes
on vähemalt kolme üksikisiku vabatahtlik organisatsiooniline
seotus ehk kodanike lihtühendus, kui ta tegutseb ühe ettevõtte,
asutuse, organisatsiooni või ühe haldusterritoriaalse üksuse
piires ja kui sellega kaasnevad juriidilise isiku õigused.
Ühiskondlik organisatsioon on aga kodanike ühenduse laiendatud
ja liigendatud tegevus kas rohkem kui ühes ettevõttes, asutuses,
organisatsioonis või rohkem kui ühes haldusterritoriaalses
üksuses. Ühiskondlike organisatsioonide liit (assotsiatsioon,
koalitsioon jne.) on vähamalt kahe ühiskondliku organisatsiooni
ühendus.
    
    Ühiskondlik-poliitilise organisatsioonina käsitleb käesolev
seadus neid kodanike ühendusi, kelle tegevus toimub vabariigi
mitmes haldusterritoriaalses üksuses, ühendab vähemalt 200
kodanikku ja on suunatud vahetult poliitiliste eesmärkide
realiseerimisele. Nende organisatsioonide kujunemisel parteideks
(erakondadeks) reguleeritakse nende tegevus vajaduse korral ka
eriseadustega. Käesoleva seaduse järgnevates sätetes tähistatakse
ühiskondlik-poliitilisi organisatsioone samuti üldmõistega
"ühiskondlik organisatsioon".
    (EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990,
nr.17, art.269)
 
    Paragrahv    3.    Käesoleva   seadusega   reguleeritakse   ka 
määratlemata  liikmeskonnaga  kodanikutahte  realiseerimise  ning 
ühiskonnaelus osalemise vormi - ühiskondliku liikumise (edaspidi: 
liikumise) - moodustamist ning tegevust.
 
    Paragrrahv 4. Ühiskondlikud organisatsioonid, nende liidud ja 
liikumised  moodustuvad vaba algatuse alusel ning nad  tegutsevad 
liikmete   (osavõtjate)  tahte  ja huvide  kohaselt   vabatahtliku 
ühistegevuse,  võrdõiguslikkuse  ning  omavalitsuse  alusel  ning 
võtavad vastavalt oma põhikirjalistele ülesannetele osa riigi  ja 
ühiskonna  asjade  juhtimisest ning  poliitiliste,  majanduslike, 
sotsiaalsete ja kultuuriliste küsimuste otsutamisest.
 
    Paragrahv 5. Ühiskondlike organisatsioonide, nende liitude ja 
liikumiste tegevuse aluseks on asutamiskoosolekul vastuvõetud  ja 
käesoleva  seadusega  ettenähtud korras  registreeritud  põhikiri 
(põhidokument).   Kodanike   ühendus  omandab  juriidilise  isiku 
õigused  ja  alustab  tegevust  tema  põhikirja   (põhidokumendi) 
registreerimise hetkest.
 
    (Kehtetu - EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990,
nr.17, art.269)
 
    Paragrahv  6.   Ühiskondliku  organisatsiooni,   ühiskondlike 
organisatsioonide  liidu või liikumise põhikirjas (põhidokumendis) 
peab sisalduma:
 
    1) nimetus ja struktuur;
 
    2)   tegevuse  eesmärgid  ja  nende   saavutamise   vahendid, 
tegutsemispiirkond;
 
    3)  liikmeks  astumise,  liikmest lahkumise ja  väljaarvamise 
tingimused ja kord;
 
    4) liikmete (liikumises osalejate) põhiõigused ja kohustused;
 
    5)  juhtorganite ja revisjonikomisjoni moodustamise  kord  ja 
nende volituste kestvus;
 
    6) finantsmajandusliku tegevuse põhialused;
 
    7) reorganiseerimise ja likvideerimise tingimused ning kord.
 
    Paragrahv  7.  Ühiskondlikesse organisatsioonidesse ja  nende 
liitudesse  võib  kuuluda  ning liikumisest osa  võtta  võrdsetel 
alustel  iga  Eesti  NSV  kodanik.   Vastavalt  põhikirjale  ning 
kehtivatele   normatiivaktidele   võivad   liikmeskonda   kuuluda 
(liikumises  osaleda) teiste liiduvabariikide  kodanikud,  samuti 
kollektiivliikmena (osalejana) juriidilised isikud.  Välisriikide 
kodanike   ja  kodakonsuseta  isikute  ühendusse   vastuvõtmisest 
informeeritakse põhikirja registreerinud organit.
 
    Paragrahv 8. Ühiskondlike organisatsioonide, nende liitude ja 
liikumiste   täidesaatva   juhtorgani  tegevesimees   saab   olla 
täisealine Eesti NSV kodanik.
 
    Täidesaatva juhtorgani muud liikmed peavad olema vähemalt  16 
aastat vanad, noorte- ja lasteorganisatsioonides nende põhikirjas 
(põhidokumendis) ettenähtud vanuses.
 
    Paragrahv   9.   Ühiskondliku  orgnisatsiooni   moodustamisel 
riigiorgani,  ettevõtte,  asutuse  või muu organisatsiooni juurde 
vaatab     tema    põhikirja    (põhidokumendi)    enne     selle 
registreerimiseks  esitamist läbi vastav  organ,ettevõte,  asutus 
või organisatsioon, mille kohta tehakse põhikirja (põhidokumenti) 
märge.
 
    Paragrahv 10.  Ühiskondlikud organisatsioonid,  nende  liidud 
ning   liikumised   võivad   ühineda,    sõlmida   koostööleppeid 
riigiorganitega ning üksteisega,  sealhulgas NSV  Liidu teistes
liiduvabariikides ning välisriikides asuvatega.  Välismaal
asuvate  organisatsioonide  ja   liikumiste   liikmeks
(osalejaks)   astumisel   või  liikmelisuse  (osaleja
staatuse) taastamisel peavad ühendused sellest informeerima
nende põhikirja (põhidokumendi) registreerinud organit.
    (EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990,
nr.17, art.269)
 
    Paragrahv 11.  Registreeritud ühiskondlikud organisatsioonid, 
nende liidud ja liikumised võivad kooskõlas kehtestatud korraga ja 
silmas  pidades põhikirjalisi eesmärke  moodustada  koosseisulisi 
allüksusi ning arendada muud tegevust, mis ei ole vastuolus nende 
põhikirjaga (põhidokumendiga).
 
    Paragrahv 12. Kodanike lihtühendused, ühiskondlikud
organisatsioonid ja nende liidud ning  liikumised   ei või
endale võtta juba olemasolevate kodanike registreeritud
ühenduste nimesid ega lühendnimesid.
    (EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990,
nr.17, art.269)
 
                       II. Registreerimine
 
    Paragrahv  13.  Ühes haldusterritoriaalses üksuses
tegutsevad kodanike lihtühendused, kohalikud ühiskondlikud
organisatsioonid, nende liidud  ja kohalikud liikumised esitavad
oma  põhikirja (põhidokumendi)   ühe  kuu  jooksul  pärast
selle   vastuvõtmist registreerimiseks   asukohajärgsele
maakonna  või   vabariikliku linna võimuorganile.
 
    Ühiskondlikud organisatsioonid ja nende liidud (välja
arvatud valimisliidud ja ühiskondlik-poliitilised
organisatsioonid), kelle tegevus hõlmab rohkem kui ühe maakonna
või vabariikliku linna territooriumi, esitavad oma põhikirja
(põhidokumendi) sama tähtaja jooksul pärast selle vastuvõtmist
registreerimiseks Eesti NSV Valitsusele. Viimane võib määrata
põhikirja (põhidokumendi) registreerijaks ühiskondliku
organisatsiooni või organisatsioonide liidu tegevussuunale
vastava Eesti NSV ministeeriumi, muu keskasutuse või mõne
kehtestatud korras juba registreeritud vabariikliku ühiskondliku
organisatsiooni (organisatsioonide liidu) keskorgani.
 
    Ühiskondlikud liikumised, kelle tegevus hõlmab rohkem kui
ühe maakonna või vabariikliku linna territooriumi, ja kõik
ühiskondlik-poliitilised organisatsioonid  esitavad oma
põhikirja    (põhidokumendi)    sama    tähtaja     jooksul
registreerimiseks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile. Seejuures
lisavad nad tutvustamiseks ka oma vastuvõetud poliitilise
programmi.
    (EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990,
nr.17, art.269; Panna kohustus registreerida
ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide ja ühiskondlike
liikumiste põhikirjad ajutiselt, kuni erakondade ning
mittetulundusühingute ja -liitude seaduse vastuvõtmiseni,
Vabariigi Valitsusele - RK  s 19.01.93 nr. 49 jõust. 19.02.93 
RT 1993, nr.6, art.96) 
 
    Paragrahv      14.      Põhikiri    (põhidokument) esitatakse 
registreerimiseks   kahes,      ühiskondliku    organisatsiooni,
ühiskondlike  organisatsioonide  liidu või liikumise
täidesaatva juhtorgani  liikmete poolt  allakirjutatud
eksemplaris,  millele lisatakse asutamiskoosoleku protokolli
ärakiri Eesti NSV seadusandluses ettenähtud juhtudel ka kviitung
riigilõivu tasumise kohta.
    (EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990, nr.17, art.269)
 
    Paragrahv  15.  Registreerimisavalduse esitab  kodanike 
lihtühenduse, ühiskondliku organisatsiooni, organisatsioonide
liidu või liikumise juhatus (selle juht) või volituse põhjal
isik, kelle peale on pandud ühenduse asjaajamine. Avalduses peab
olema näidatud asutajate ja liikmate arv (välja arvatud
liikumises osalejate arv) ning lisatud täidesaatva juhtorgani
aadress. 
    (EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990,
nr.17, art.269)
 
    Paragrahv 16. Põhikirja (põhidokumendi) vaatab registreeriv organ 
läbi  kahe  kuu  jooksul saabumise  päevast  arvates.  Selle  aja 
jooksul   kontrollitakse   põhikirja   (põhidokumendi)   vastavust 
seadusandlusele.  Registreerimisküsimuse otsustamisel on  vastava 
ühiskondliku   organisatsiooni,   ühiskondlike  organisatsioonide 
liidu  või  liikumise täidesaatva juhtorgani  volitatud  esindaja 
kohalolek kohustuslik.
 
    Ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide ja liikumiste
põhikirjade (põhidokumentide) puhul, kus osutub vajalikuks
õigusliku ekspertiisi tegemine, võib läbivaatamise tähtaeg olla
pikem, kuid mitte üle kolme kuu, arvates dokumentide
esitamisest. Pikendatud tähtajast informeeritakse
registreerimistaotluse esitanut. 
 
    Kodanike lihtühenduste, ühiskondlike organisatsioonide ja
nende liitude ning ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide ja
liikumiste põhikirjade (põhidokumentide) seadlusandlusele
vastavuse kontrollimine enne registreerimisküsimuse otsustamist
toimub järmiselt:
    1) kui põhikiri  (põhidokument) kuulub registreerimisele
maakonna või vabariikliku linna võimuorganis, kontrollib
põhikirja (põhidokumendi) seadusandlusele vastavust selle
organi õigustalitus;
    2) kui põhikiri (põhidokument) kuulub registreerimisele
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi või Eesti NSV Valitsuse poolt,
suunatakse see vajaduse korral eelnevaks läbivaatuseks Eesti NSV
Justiitsministeeriumile ning vabariigi teistele huvitatud
ministeeriumidele või muudele keskasutustele ning maakondade või
linnade võimuorganitele, kes annavad arvamuse põhikirja
seadusandlusele vastavuse kohta neile Eesti NSV Ülemnõukogu
Presiidiumi või Eesti NSV Valitsuse määratud tähtaja jooksul;
   3) kui Eesti NSV Valitsus määrab põhikirja (põhidokumendi)
registreerijaks ühiskondliku organisatsiooni või ühiskondlike
organisatsioonide liidu tegevussuunale vastava Eesti NSV
ministeeriumi, muu keskasutuse või juba registreeritud
vabariikliku ühiskondliku organisatsiooni (organisatsioonide
liidu) keskorgani, kontrollib põhikirja seadusandlusele 
vastavust selle ministeeriumi, kaskasutuse, organisatsiooni 
või liidu õigustalitus.
    (EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990,
nr.17, art.269)
 
    Paragrahv  17.  Põhikirja  (põhidokumenti)  registreeriv
organ võtab  registreerimise  või  sellest  keeldumise  kohta
vastu otsuse, millest  peab  kirjalikult  teatama
registreerimist  taotlevale kodanike   ühendusele   kümne
päeva  jooksul   arvates   otsuse tegemisest.    Keeldumine
peab   olema motiveeritud ning näitama, milliste
normatiivaktidega on põhikiri (põhidokument) vastuolus.
    (EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990,
nr.17, art.269)
 
    Paragrahv  18.   Ühiskondliku  organisatsiooni,  ühiskondlike 
organisatsioonide  liidu või liikumise põhikirja  (põhidokumendi) 
registreerimisest keeldumise korral võib ühe kuu jooksul  kaevata 
registreerimisest   keeldunud   organi  suhtes   kõrgemalseisvale 
organile, kelle otsus on lõplik.
 
    Ühiskondlik-poliitilise organisatsiooni või liikumise
põhikirja (põhidokumendi) mitteregistreerimise korral vaatab
pretensioonid läbi Eesti NSV Ülemnõukgu, kelle otsus on lõplik.
    (EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990,
nr.17, art.269)
 
 
    Paragrahv 19. Põhikirjas (põhidokumendis) tehtavad muudatused 
ja   täiendused  kuuluvad  registreerimisele  samas   korras   ja 
tähtaegadel nagu põhikiri (põhidokument).
 
    Paragrahv 20.  Registreeritud ühiskondlike organisatsioonide, 
nende    liitude   ning   liikumiste   kohta   peab   Eesti   NSV 
Justiitsministeerium registrit.
 
    Kodanike  ühenduse põhikirja  (põhidokumendi)  registreerinud 
organ  esitab kolme päeva jooksul registripidajale ühe  eksemplari 
otsusest     kodanike    ühenduse    põhikirja    (põhidokumendi) 
registreerimise kohta, samuti põhikirja (põhidokumendi) enda ning 
andmed täidesaatva juhtorgani kohta ja tema aadressi.
 
                         III. Tagatised
 
    Paragrahv 21. Ühiskondlikud organisatsioonid, nende liidud ja 
liikumised juhinduvad oma tegevuses Eesti NSV  konstitutsioonist, 
käesolevast seadusest ning muudest normatiivaktidest.
 
    Sekkumine  ühiskondlike organisatsioonide,  nende liitude  ja 
liikumiste  siseasjadesse pole lubatud.  Oma õiguste kaitseks  on 
neil  õigus  pöörduda  põhikirja  (põhidokumendi)  registreerinud 
organi,  seaduses  ettenähtud korras kohtu või prokuratuuriorgani 
poole.
 
    Kodanike  ühenduste  tegevus ei tohi kahjustada  kodanike  ja 
organisatsioonide õigusi ning seaduslikke huve,  samuti takistada 
riigiorganite, teiste kodanike ühenduste, ettevõtete, asutuste ja 
organisatsioonide  seaduspäraste funktsioonide täitmist ega  tohi 
olla suunatud ühiskonnaelu demokraatlike põhimõtete vastu.
 
    Paragrahv   22.    Kaebused   ühiskondliku   organisatsiooni, 
ühiskondlike organisatsioonide liidu või liikumiste organite ning 
ühenduse  nimel tegutsevate isikute ebaseadusliku tegevuse  kohta 
vaatab läbi kohus.
 
    Eesti  NSV riigiorganid, asutused, ettevõtted ja
organisatsioonid ning kodanikud võivad pöörduda   ühiskondliku
organisatsiooni, ühiskondlike    organisatsioonide   liidu või
liikumise põhikirja (põhidokumendi)  registreerinud  organi  või
prokuratuuriorgani poole ettepanekuga tõkestada nende
seadusvastane tegevus.
 
                     IV. Tegevuse lõpetamine
 
    Paragrahv  23.  Ühiskondlikud organisatsioonid ja nende liidud 
ning  liikumised lõpetavad oma tegevuse või  nad  likvideeritakse 
nende põhikirjas (põhidokumendis) fikseeritud alustel ja korras.
 
    Likvideerimiskulud  kaetakse likvideeritava kodanike ühenduse 
vara arvel.
 
    Paragrahv 24.  Kui ühiskondliku organisatsiooni, ühiskondlike 
organisarsioonide liidu või liikumise tegevus ei vasta seadusele, 
põhikirja  (põhidokumendi) nõuetele,  teeb  registreerinud  organ 
kirjaliku  hoiatuse ning võtab tarvitusele abinõud seaduserikkumise 
tõkestamiseks.  Kui  kodanike  ühendus kolme kuu  jooksul  pärast 
hoiatuse  saamist  pole viinud oma  tegevust  kooskõlla  põhikirja 
(põhidokumendi)  nõuetega  või  kui ta ei ole ühe  aasta  jooksul 
registreerimisest    arvates   alustanud    tegevust,    tühistab 
registreerinud  riigiorgan  oma otsuse  ühenduse  registreerimise 
kohta ning kodanike ühenduse tegevus kuulub lõpetamisele.
 
    Selle otsuse peale võib kaevata käesoleva seaduse paragrahvis 
18 ettenähtud korras ja tähtaegadel.
 
                        V. Lõppeeskirjad
 
    Paragrahv   25.   Kõik  enne  käesoleva  seaduse   jõustumist 
registreeritud ühiskondlikud organisatsioonid,  nende liidud ning 
liikumised  on  kohustatud  kuue kuu  jooksul  käesoleva  seaduse 
jõustumisest  arvates viima põhikirja  (põhidokumendi)  kooskõlla 
käesoleva   seaduse   nõuetega,   misjärel  neid   registreerinud 
riigiorgan  esitab kolme päeva jooksul põhikirja  (põhidokumendi) 
ja  andmed  täidesaatva  juhtorgani  kohta  ning  selle  aadressi 
registripidajale.
 
    Kui  nimetatud  ühendus ei suuda oma  tegevuse  alusdokumenti 
viia  märgitud tähtajal kooskõlla käesoleva või teiste Eesti  NSV 
seadustega, kuulub tema tegevus lõpetamisele.
 
    Paragrahv  26.   Käesolev  seadus  ei  reguleeri selliste
ühiskondlike  organisatsioonide, nende liitude või liikumiste,
samuti ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide moodustamist
ja tegevust, kellel on üleliidulised keskorganid,
kooperatiivsete ja teiste  oma  põhitegevusega  ainelist  kasu
taotlevate ühenduste,  samuti  ka  usuühingute (välja arvatud
kodanike usulis-poliitilised), kodanike omaalgatusorganite,
samuti nende mitteformaalsete kodanike ühenduste tegevust, kes
ei taotle juriidilise isiku seisundit.
    (EV ÜNP d. 14.03.90 nr. 2460 jõust.14.03.90 - RT 1990,
nr.17, art.269)
 
         Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. RÜÜTEL
 
         Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. ALMANN
 
    Tallinn, 18. mail 1989.